suured erinevused ja vastanutel on äärmiselt raske haarata "üldpilti" kogu vanglas. Igaüks saab rääkida oma eluosakonnast. Erinevused tulenevad ühtlasi asjaolust, et iga vastanu näeb kinnipeetavaid erineva nurga alt, sõltuvalt oma positsioonist, kontaktidest või asukohast vanglas. SI: Ei tee asja selgemaks. Mainitakse kõiki protsente vahemikus 1-80%. Enamik vastanuist märgib 15-30% või 30-50%, millele järgneb vahemik 1-15%. Kuid 3 vastanut märgivad ka 80%. (keskmine 39%). FG: Töötajatest vastajad mainivad suurusjärke vahemikus 40-60% ja kinnipeetavad 20-50%, Pärast arutelu, mille eesmärgiks oli jõuda konsensusele lepivad töötajad arvuga 60% ja kinnipeetavad 25%. Siiski on küsitletud endiselt ebakindlad. Kinnipeetavad jõudsid oma tulemuseni pärast pikka diskussiooni, võttes arvesse kõiki asjaolusid. kinnipeetavad olid ka kindlad, et nad saavad anda täpsemaid vastuseid kui töötajad, kuna nad on narkomaanidega
Kuigi näidendi alusmaterjaliks olev raamat on juba iseenesest väga tugev ja mõtlemapanev tekst, ei mängi vaatajatele jäänud hea mulje juures nii olulist osa mitte laval toimuva mõte, vaid see, kui usutavalt ja kaasakiskuvalt suudavad näitlejad tegelasi kujutada ja sündmusi läbi mängida. Nimetage lisaks oma vastuses mainitule veel Rakvere Teatri etendusi, mis Teile on meeldinud või meelde jäänud Üle poole vastanutest (53 vastanut ehk 65,4%) teadsid lisaks enda lemmiketendusele nimetada veel Rakvere Teatri etendusi. Nimetatud etenduste hulgas olid ,,Romanss", ,,Ükssarvikute farm", ,,Nullpunkt", Tiina Mälbergi monoetendus, ,,Gravitatsioon", ,,Armastus tööpostil", ,,Lendas üle käopesa", ,,Kaasavaratu", ,,Buratino", ,,Majahoidja", ,,Maailma otsas", ,,Thijl Ulenspiegel", ,,Üks pealuu Connemaras", ,,Kuhu küll kõik lilled jäid", ,,3 õde". Mil määral sõltub Teie arvates etenduse headus näitlejatest
alaliik kahe Tartu linna kooli näitel) 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring Küsitlusele vastasid Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased klassides 10-12, vanuses 15-19. Küsitluse viisin läbi 50-ne õpilase seas, kellest 25 olid poisid ja 25 olid tüdrukud. Küsitluse läbiviimise viisiks kasutasin elektroonilist meetodit, kuna pidasin seda mugavamaks. Vanus Tabel 2 uuritavate vanuseline jaotus 15 aastat 2 vastanut 4% 16 aastat 11 vastanut 22% 17 aastat 18 vastanut 36% 18 aastat 13 vastanut 26% 19 aastat 6 vastanut 12% Vanuselises koosseisus oli vastanutest kõige rohkem 17 aastaseid ja kõige vähem 15 aastaseid. Sugu Diagramm 1 Sooline jaotus Tabel 3 uuritavate sooline jaotus Mees 25 vastanut 50%
Mängimine maandab närve 47%-l juhtudest, 32%-l oleneb see sellest, mis mängu mängida ning 22% mängude mängimine pingestab nende närve. Mõistatustesse suhtutakse 19-l juhul erapooletult, 12-l juhul suhtutakse nendesse pigem halvasti, ning 20 juhul väga hästi. Mõtlemismägude arengust mõistusele saavad aru 35 vastajat , 12 vastajat ei tea, kuidas see mõtlemist mõjutab ning 4 vastajat leiab, et see ei arenda mõistust. Sõpradega ei pea lõbusaks koos mängida 4 vastajat, 27 vastanut peavad seda lõbusaks, ning 20 arvavad. et see oleneb mängust. Mitte ükski vastanutest ei eelista konsoolimänge arvutimängudele, 16% eelistab pigem konsoolimänge, 31%-le meeldivad mõlemad võrdselt, ning 53% eelistab kas täielikult või osaliselt arvutimänge. Sõpradega arvutimängude mängimist peavad paremaks 35 vastanudest, 16 arvab, et see oleneb mimedest teistest asjaoludest. Teadmisi ajaloo kohta
ID-kaardiga · ID-kaardi kadumisel tuleb sellest koheselt teada anda vastavale asutusele Küsitluse analüüs Kõigil küsitlusele vastanutest on olnud ID kaart. Ühel vastanul kadus ID kaart ära ja ta ei plaani praegu uut teha selle kalliduse tõttu, sest ID kaardi väljastamine tõepoolest on päris kulukas. Ülejäänud vastanutel on kõigil ID kaart olemas. 5 12 vastanut 14-st leiavad, et ID kaarti on lihtne kasutada. 2 vastanut leiavad, et ID kaarti pole lihtne kasutada ja soovivad, et seda oleks lihtsam kasutada. Sellest võib järeldada, et ID kaardi kasutamine on tehtud üpriski lihtsaks inimestele, kuid siiski arenemisruumi veel natuke on. Kõik vastanud kasutavad oma ID-kaarti. Küll aga mitte paljudel valdkondadel. 11 inimest 14- st kasutab ID-kaarti ID pileti ostmiseks ja selle kasutamiseks. Umbes pooled kasutavad ID
Abort on tõsine protseduur, mitte kaitsevahend rasedusele! 3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega. Valisime selle vanusegrupi vastama, sest arvame, et nende jaoks võib nimetatud teema kõige aktuaalsem olla. Küsitlusele vastas 88 noort, võrdselt 44 neidu ja samapalju noormehi. Selgus, et kõik tüdrukud teadsid, mis on abort, kuid sõnastasid seda erinevalt. 33 vastanut pakkus, et abort on raseduse katkestamine. Vähem aga pakuti lapse tapmine, loote eemaldamine emakast, sündimata lapsest loobumine, tahtlik sünnitus, sündimata lapse surm, raseduse kõrvaldamine ning raseduse meditsiiniline peatamine. Põhimõtteliselt on vastused õiged, kuid igaüks vastas erinevas sõnastuses(Vt. Tabel nr.1) Tüdrukute suhtumine aborti oli väga erinev, 6 vastanut tõid põhjenduseks, et enda valik. 3
uuringumeetodit, mis keskendub peamiselt statistiliste tulemuste edasiandmisele (Kvantitatiivse uurimistöö põhimõtted). 2.2 Tulemused Suhtumine põgenike vastuvõtmisse. Esmalt vaadeldi, kuidas suhtuvad Hiiumaa elanikud Eesti Vabariigi Valitsuse otsusesse võtta vastu põgenikke. Tulemustest selgub, et küsitlusele vastanute hoiakud põgenike vastuvõtmise suhtes on pigem positiivsed. Positiivselt suhtub otsusesse 41,16% ehk 119 vastanut. Põgenike vastuvõtmise suhtes on negatiivselt meelestatud 35,61% ehk 103 küsitlusele vastanut. 23,23% ehk 67 vastanul puudub kindel hoiak põgenike vastuvõtmise suhtes. Seega oli põgenike vastuvõtmise vastu ~36% vastanutest ning poolt ~41%. Hoiakute jagunemisest vastanute soo lõikes annab ülevaate joonis 1. Hoiakute jagunemisest vastanute haridustaseme lõikes annab ülevaate joonis 2. Joonisel 1 on näha, et naised on põgenike vastuvõtmise suhtes positiivsemalt meelestatud kui mehed
Külastuskeskuses viibides rahule. Küsimustele vastati viie palli süsteemis, kus 1 oli väga negatiivne kogemus ja 5 vastavalt väga positiivne. 6 Küsimusele, kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega seelgus, et kõik kolm vastajat jäid Võrtsjärve Külastuskeskuse külastamisega väga rahule, samuti olid kõik kolm vastanut väga rahul Keskusesse viivate teedega. Vastuseks küsimusele, kas ankeeti täitnud isikud külastavad veel kunagi Võrtsjärve Külastuskeskust saadi vastuseks, et kõi kolm vastanut tulevad suure tõenäosusega Keskusesse tagasi. Ning viimasena esitatud küsimus, mis Teile enim meeldis, millega kõige rohkem rahule jäite Võrtsjärve Külsatuskeskuses vastati, et sealne loodus on väga ilus, Keskuses töötab sõbralik perenaine, kes jagab väga lahkelt olemasolevat informatsiooni.
Caldeira Portugalist. Küsimustik Küsisin viis küsimust ja viielt inimeselt vanuses 16-20. 1. Millise Euroopa Liidu Institutsiooni valimised toimuvad 2009.aasta 4.-7. juunil? Vastanutest neli inimest vastas õigesti, et Euroopa Parlamendi valimised. Kuid üks vastanu vastas, et ei oska öelda. 2. Nimetage Euroopa institutsioone? Kõik vastanud nimetasid Euroopa Parlamenti, Euroopa Kohust ja Euroopa Komisjoni. Neli vastanut nimetas Euroopa Nõukogu ning kaks vastanut nimetas ka Euroopa kontrollkoda. 3. Missugune on Teie arvamus Euroopa Liidu institutsioonidest? Enamik vastanutest arvas, et Euroopa institutsioonide tegevus on kasulik üleüldiselt Euroopa Liidule, näiteks eelarve koostamine ning vastuvõtmine. Ülejäänud vastanud ei oskanud seisukohta võtta Euroopa Institutsioonide kohta. 4. Nimetage vähemalt üks Euroopa Liidu institutsioon ja tema ülesanne.
Õpilaste arv Joonis 3: Mitu päeva nädalas õpilased trenni teevad? Joonisel 3 on välja toodud, kui tihti Rapla Ühisgümnaasiumi noored sportimisega tegelevad. Vastanud on suhteliselt suure kehalise aktiivsusega. 191 inimest ehk 82% õpilastest tegeleb spordiga vähemalt kaks korda nädalas. 35 inimest olid märkinud, et nad ei tegele spordiga mitte ühelgi päeval nädalas, kuid neist viis vastanut olid märkinud oma vastustes, et nad tegelikult harrastavad sporti, kuid mitte iganädalaselt. Seega on edasistes andmetes need vastanud märgitud, kui spordiga tegelejad, kuigi selle tabeli järgi nad spordiga ei tegele. Seega 234st vastanust 204 ehk 87% tegelevad spordiga. 14 Vastanute treeningute pikkused 100 95
· Saksa ja Eesti töökultuuri erinevus Hüpotees · Teistsuguses äri- ka kultuurikeskkonnas firma majanduslik toimimine on küllaltki keeruline · Eestlaste ja sakslaste töökultuur on sarnane Hüpotees Meetod · Google Docsis koostatud ankeetküsitlus · Kokku vastanuid 15 108-st · Küsitluses 15 küsimust Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus · Enamik ettevõtteid peab omavahelisi suhteid küllaltki tähtsaks, 5 vastanut ei pea suhteid nii väga tähtsaks Joonis 1. Saksamaa ja Eesti vaheliste suhete olulisus. Firmade areng · 87% alustas ettevõtet kuni 10 töötajaskonnaga, üks 10-20 töötajaga, kellel töötajate arv ka vähenes · Hetkel on firmadel töötajaid kuni 25 v.a kahel 25-50 töötajaskonnaga firmal · Areng 10-l firmal stabiilne, ainult 5-l mitte nii stabiilne · 7 ettevõtet 15-st plaanis ettevõtet laiendada erinevates valdkondades, ka suurenes nende käive.
raha. Harrastajate klassi kuulub ratsutaja, kes alustas ratsutamist täiskasvanuna või tegeles nooruseas ratsaspordiga, kuid mingil põhjusel jäi see pooleli, ning täiskasvanueas on ta hobuste juurde tagasi pöördunud. Harrastajad naudivad treeninguid ning kasutavad ratsutamist vaba aja mõnusaks veetmiseks. Üks treener leidis et: „Põhieesmärk on sportlik tegevus ja mõnus vaba aja veetmine toredate inimeste ja hobuste seltsis.“ 18 4 vastanut toovad välja, et kuigi harrastajad ei treeni ega pürgi tippspordi võistlustele, on nad sihikindlad enda treeningutes. Tsiteerides ühte lauset vastanutest: „Harrastussportlane on sportlane, kelle eesmärgiks ei ole tegeleda tippspordiga, kuid siiski tahab intensiivselt töötada ja vaeva näha selle nimel, et oma tasemel olla parimatest parim.“ Ühe vastaja meelest oli harrastajale keeruline mõistet anda. Ta leidis, et Eesti ratsasport
küsimused on toodud (Lisa 3). Ankeetküsitluse eesmärk oli: a) Määratleda toote sihtgrupp; b) saada teada potentsiaalsete klientide ootused tootele; c) hinnata klientide maksevõimet. 1.3.1 Ankeetküsitluse tulemused Vastanute sugu ja vanus: Ankeetküsitlusele vastas 31 isikut, neist 19 meest ja 12 naist. Kõik vastanud olid vanusevahemikus 21-30 eluaastat. Vastanute hinnang tarbeeseme keskkonnasäästlikule aspektile: 1 vastanu pidas keskkonnasäästlikkust väga oluliseks, 8 vastanut pidasid keskkonnasäästlikkust pigem oluliseks ja 22 vastanut pidasid keskkonnasäästlikkust ebaoluliseks. Vastanute hinnang disaini olulisusele: Sülearvuti koti välimus oli oluline 26 vastanule (13 jaoks väga oluline, 13 jaoks pigem oluline). Viis vastanutest ei pidanud sülearvuti koti välimust oluliseks (2 jaoks pigem ebaoluline, 3 jaoks täiesti ebaoluline). Vastanute hinnang personaalsele lähenemisele: Personaalset lähenemist pidasid
pole vastanud ning 1 eelistab televiisori mittevaatamist. 10.ms klassis on kõige populaarsem telekanal TV3, mida soosib 14 õpilast. 8 õpilase lemmik on Kanal 2 ning 2 õpilast eelistab telekanalit ETV. 10.ts klassist on telekanali 19 Kanal 2 jälgijaid 11. Telekanalit ETV jälgib 1 õpilane ning kõige soositum on TV3, mida vaatab 19 õpilast. 11.ms klassi õpilased soosivad enim samuti kanalit TV3, mida jälgib 10 vastanut. Telekanalit Kanal 2 eelistab 7 õpilast ning 1 õpilane vaatab hea meelega ETVd. 1 õpilane on jätnud sellele küsimusele vastamata. 13 õpilast 11.ts klassist vaatab enim telekanalit TV3, 6 eelistab Kanal 2 ning 2 õpilast vaatab enim ETVd. 12.ms klassis on kõige populaarsem telekanal TV3, mida soosib 12 õpilast. 8 õpilast vaatab kõige rohkem telekanalit Kanal 2 ning 2 õpilast eelistab ETVd. 2 õpilast ei jälgi üldse telerit. 12
aasta IV kvartalis ulatus hõivatud inimeste arv 652 600 inimeseni, mis on 1200 võrra vähem kui samal ajal aasta tagasi. Tööpuuduse määr tõusis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ulatudes 7,6%-ni. Keskmine brutokuupalk ulatus IV kvartalis 13 117 kroonini, mis on 6,9% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk vähenes 1,3%. Küsimustik Küsisin viis küsimust viielt isikult vanuses 16-20. 1. Kuidas suhtute Eestis olevasse majandussüsteemi? Neli vastanut ütles, et neile meeldib Eestis olev majandussüsteem, kuna riik osaliselt hoiab silma peal ning kohati oskab ka suunata. Üks vastanu ei osanud kindlalt seisukohta võtta. 2. Mida Te arvate hetkel olevast majandussurutisest? Vastanud arvasid, et ükskord oli oodata sellist langust, kuna majandus kasvas viimasel ajal väga hoogsalt. Samuti vastanud ütlesid, et hetkel see majandussurutis pole neid ega nende lähedasi mõjutanud ning nad ei muretse sellepärast
Kõigepealt küsiti neilt, kas nad on olnud sellel tööl kauem kui pool aastad. Analüüsiti ainult need vastused, kes olid olnud tööl kauem kui pool aastad. Kokku analüüsiti 142 hooldajat, kes olid töötanud kauem kui 6 kuud. Nendest 124 küsimustikku olid täiesti lõpuni täidetud. Vastasid 43 meest ja 81 naist, keskmine vanus 38.6 aastad, noorim 21 ja vanim 65 a. Täisajaga töötas 66,1% ja osaajaga 21.8%, ajutiselt 8,9% vastanutest. 22 vastanut (32,3%) olid töötanud 6 kuud kuni kaks aastad, 15 vastajat (10,5%) olid töötanud rohkem kui 10 aastat. Umbes 40% olid ülikooli haridusega, 36% tehnilise haridusega, 15% olid õppimas ülikoolis, 6,5% oli keskharidusega või vähem. 3.3. Uurimise protsess Uurimiseks kasutati interneti küsimustikku, mis esitas hüpoteetilisi stsenaariume (vinjettisid), et tuvastada vaimsete häirete äratundmist hooldajate poolest. Uuringus oli ka
14. Kokkuvõte küsimustikust Küsitlusele vastas 21 diabeeti põdevat inimest, kes täitsid Internetis oleva küsimustiku. Vastanute seas oli 13 naist, 4 meest ja 4 inimest, kes ei avaldanud oma sugu. Enamus vastanutest olid täiealised (17+), kuid oli ka neli alaealist (1-17 aastased). Kõige noorem vastanutest oli 2 aastat ja 6 kuud vana tüdruk ning kõige vanem vastanu oli 57 aastane naine. Üksteist vastanut kahekümne ühest on põdenud diabeeti üle kümne aasta, üheksa vastanut alla kümne aasta ning üks vastanu on põdenud diabeeti alles 11 kuud. Kaks vastanut teadis enne arsti juurde minekut, et neil on suhkruhaigus, kolm vastanut suhtub oma haigusesse nagu paratamatusesse, kuus vastanut suhtub haigusesse tavaliselt, kaks vastanut on veel liiga väikesed, et oma suhtumist välja näidata ning ülejäänud kaheksa vastanut suhtub suhkruhaigusesse nagu tülikasse naabrisse.
kulutatakse. Küsitluse tulemusi kajastab joonis 8. 19% ... - 10 € 37% 9% 11 - 20 € 14% 21 - 30 € 21% 31 - 40 € muu summa Joonis 8. Rõivaste ostu puhul vastanute igakuine väljaminek 21 vastanut ostab ühe kuu jooksul rõivad kuni 10 € eest, 11 – 20 € eest ostjaid on 10. Naisterahvaid, kes sooritavad ostu 21 – 30 € eest on 15 ning 31 – 40 € eest ostjaid lausa 23. Küsitluses 41 vastanut täpsustasid oma vastuseid avatud küsimuse näol, kus: 60% neist vastajaist sooritab oste ligikaudu 150 € eest kuus; 25% leiab, et ei pea endale igakuist riiete ostu vajalikuks; 15% kulutab üle 75 € kuus.
Küsitletavateks valiti 15-18-aastased kodutütred, kuna nemad suudavad teha kokkuvõtte liikmeks olemise aastatest, mida nooremad teha ei saa. Küsimuste koostamisel lähtuti vastajate võimalikust ajanappusest, seega küsimused koostati võimalikult lihtsad ja kiiresti vastatavad. Küsitlusele vastati 9 erinevast rühmast (vt Joonis 1). Joonis 1 Liikmeksolemise kestus oli varieeruv – neljast kuni üheksa aastani. Kõige rohkem vastajaid oli olnud kodutütar 5 aastat (11 vastanut), populaarsuselt teine 8 aastat (7 vastanut). Järgnevalt küsiti põhjust, miks liituti organisatsiooniga (vt Joonis 2). Joonis 2 Enimlevinumaks põhjuseks sai sõprade või tuttavate soovitus, järgnevaks huvi Kaitseliidu vastu. Järgnevalt toodi loetelu valdkondadest, mida Kodutütarde põhikirja järgi peab iga kodutütar omama teatud taset, vastavalt järgu astmele. Valida paluti 2-3 valdkonda, kus tüdrukud enda arvates kõige rohkem uusi teadmisi saanud on (vt Joonis 3).
traditsioon, mis toob kokku täiskasvanuks saanud lapsed ja nende vanemad ning teised lähisugulased. Küsitlusest selgus, et üldiselt tähistatakse koos perega näiteks sünnipäevi, jõule, aastavahetusi, emade- ja isadepäevi, nimepäevi, jaanipäevi, lihavõtteid ja muid tähtpäevi. Minu üllatuseks tuli välja, et on ka selliseid peresid, kus ei peeta eriliselt lugu mitte ühestki tähtpäevast ega tavast. Koos vanematega elavatest täisealistest vastas nii kogunisti 30% (7 vastanut), vanematest eraldi elavatest aga 16% (8 vastanut). Nii mõnelgi täisealisel on kujunenud oma vanematega välja isiklikud traditsioonid. Näiteks 18-26. aasta vanustest vanemate juures elavatest vastanutest tõi 62% välja, et käivad koos ema või isaga nädalavahetustel sportimas: talviti suusatamas, kevaditi ujumas. Küsitluses selgus veel, et koos vanematega elavate täisealiste isiklikuks tavaks on saanud koos töötamised, näiteks leheriisumine ning kartulipanek ja -võtt. Mõnikord
2. 10 / 22 3. 5 / 27 4. 21 / 11 5. 7 / 25 6. 3 / 29 III VAATLUSE TULEMUSTE KOKKUVÕTT JA ANALÜÜS Saatsin ankeetlehti laiali 40 inimesele, vastuseid sain tagasi 32. 30 vastanud teadsid ,et radoon on gaasiline radioaktiivne aine (vaid 2 ei teadnud). 10 inimest teadsid et radooni võib leiduda ükskõik kus Maal (22 ei teadnud). Vaid 5 inimest teadsid, et igaühes meist on tühine radoonikogus (27 ei teadnud). 21 vastanut teadsid, et on olemas asutus nimega Kiirguskeskus. (11 ei olnud sellest veel kuulnud). 7 inimest teadsid, et radoon ohustab inimese tervist (25 ei teadnud). Vaid 3 vastanut teadsid, et radooni peetakse suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks (29 ei teadnud). [LISA 9] IV VAATLUSEST JÄRELDUSTE TEGEMINE Vaatlusest selgus, et peaaegu kõik inimesed, keda ma küsitlesin teavad mis on radoon ja kus
Esimese küsimusena pakkusime varianti, et üldse vastajate meelsust teada saada. Võimalus oli ka kommenteerida oma arvamust. 1. Üldiselt jaotuvad inimesed oma hoiakutes samasooliste suhete kohta kolmeks: A) need, kes on kategooriliselt samasooliste suhete vastu B) need, kellel ei ole selget poolt/vastu seisukohta välja kujunenud C) need, kes suhtuvad sallivalt. Millise jaotuse alla liigitaksid end sina? Põhjenda. Vastusevariandi A ehk samasooliste suhete vastaseid oli 7 vastanut ehk 7% vastanutest (naisi 1, mehi 6). Põhjendusteks toodi järgmist: Samasooliste vahelised suhted ei ole jätkusuutlikud ning ei vii inimkonda edasi; Mul pole homode vastu midagi aga ma ei taha, et nad saaksid abielluda, sest see oleks samm lähemale nende ihaldatud lapsendamisõigusele ja see oleks juba väga ebaõiglane laste jaoks; Mees on loodud naist armastama ja naine meest. tuleb säilitada elu järjepidevus; see pole normaalne. Siin oli juba meie uurimuse esimene üllatus
5 0 Klubides Majades Tänaval Koolis Mujal Joonis 13. Küsitletute seas alkoholi tarbimise paigad 24 2.14. Peavalu põhjustajad Küsimusele "Palun reasta järgnevad nimetused alates suurimast sellises järjekorras, mis on Sinu arvates noortel kõige suuremad peavalu põhjustajad" panid haigused esimeseks põhjustajaks 6 vastanut, teiseks 8, kolmandaks 12, neljandaks 21 ning viiendaks 17. Stress ja pinge panid esimeseks 20 vastanut, teiseks 21, kolmandaks 18, neljandaks 2 ning viiendaks 5. Magamatuse panid esimeseks 17 vastanut, teiseks 17, kolmandaks 14, neljandaks 10 ning viiendaks 5. Alkoholi panid esimeseks 7 vastanut, teiseks 6, kolmandaks 9, neljandaks 21 ning viiendaks 22. Liigse õppimise ja ülepinge koolis panid esimeseks 14 vastanut, teiseks 13, kolmandaks 14, neljandaks 9 ning viiendaks 14.
märjakspritsimise korral, kuna keskmiselt ei tehtaks asjast suurt numbrit, kuigi ollakse kuri (Joonis 5). Kirja teel saadut solvangut aga võetakse üldiselt arvesse ning soovitakse probleemist kellegagi rääkida (Joonis 6). Tulemus on üsna üllatav, sest loogiline oleks, et avalik häbi mõjutaks rohkem inimest, kui tühine privaatne kiri. Kuid diagramme vaadates on emotsionaalseid inimesi kirja puhul siiski vähem, sest ainult üks vastaks hullemaga, samal ajal kui 7 vastanut sõimaks neid märjaks pritsinud autojuhti. Siiski on fakt see, et käitumine internetis erineb mingil määral väliskeskkonna omast. Joonis 5. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 7 Joonis 6. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 1.4. Viirus Väga üllatav oli tulemus, milles inimesed oleksid palju ükskõiksemad oma tervise suhtes, kui arvutis leviva viiruse
korda viimase 12 kuu jooksul, 20 õpilast on tarvitanud alkoholi 3 ja enam korda viimase 30 päeva jooksul. Millist alkoholi enim juuakse Enim juuakse õlut, siidrit ja kangemaid alkohoolseid jooke (viin). Kus alkoholi tarbitakse Kõige sagedamini juuakse enda kodus või kellegi teise kodus (26 õpilast vastanutest) , tänaval, pargis, diskodel, baaris - kohvikus Kas sõbrad tarvitavad alkoholi 30 vastanut ütlesid, et sõbrad tarvitavad alkoholi, vaid 2 vastanud õpilase sõbrad alkoholi ei tarvitanud. Kas alkoholi pidev tarbimine lõppeb enamasti alkoholismiga? 32-st vastanust 29 arvavad, et pidev tarbimine ei lõpe alkoholismiga. 17 Kokkuvõte Käesolevas töös oli eesmärgiks seatud uurida alkoholismi tekkemehhanisme ja teada saada, kui levinud on noorte hulgas alkoholitarbimine.
terviseprobleeme? Faktiga, et enne päikese käes päevitamise hooaega on kasulik harjutada nahka solaariumis, nõustus 4 inimest, pigem nõustus 11 inimest, ülejäänud vastanutest ei ole selle väitega nõus. 22 noort ei nõustu väitega, et päevitunud jume on märk sellest, et nahk on saanud kahjustada ja seeläbi värvi muutnud, 20 õpilast pigem ei nõustu, 17 pigem nõustuvad ja 1 nõustub täielikult. Tähelepanuväärne on see, et vaid 3 vastanut nõustuvad väitega, et rohkem solaariumit = parem jume. 18 pigem nõustuvad selle väitega, 21 pigem ei nõustu ja 18 on täiesti sellele väitele vastu. Kuigi 36 õpilast vastasid, et solaarium on kahjulik, käivad 14 vastajat ikkagi kunstpäikest nautimas. 11 noore tuttavatel on tekkinud peale solaariumi kasutamist terviseprobleeme, siiski ei kasuta 8 vastanut spetsiaalseid kaitsekreeme. 41 õpilase meelest tõstab solaariumi kasutamine vähki haigestumise riski poole
jne. Abi otsivad kaitsekäitumised Neid kasutas 36% vastanuist. Abi otsitakse kõige enam jumalalt. Samuti perekonnalt, naabritelt, sõpradelt, haiglatöötajatelt ja politseilt. Agressioonilised kaitsekäitumised Neid kasutas 20% vastanuist. Näiteks lähenetakse inimestele ja öeldakse: ,,jäta mind rahule"; rünnatakse teisi avalikus kohas või karjutakse naabrite peale. Ettekujutavad kaitsekäitumised Vaid kaks vastanut (s.o. 8%) märkis, et on kasutanud kaitsekäitumist, mida ei saa loogiliselt seostada väidetava ohu ärahoidmisega. Üks vastanu ütles, et kavatseb minna puhkusele teise riiki, kuna seal ei ole Scotland Yard'i ja MI5'e (kes teda väidetavalt jälitasid). Päästefaktorite olemasolu ja nende efektiivsus Üheksa osalejat ütles, et on väljaspool nende kontrolli olevaid faktoreid, mis võivad nad halvast päästa
vastatud oli täiesti ükskõikselt, suvaliselt. TOITUMISHARJUMUSED Kaks küsimust omasid ka vastusevarianti muu (täpsusta). Esimeseks oli küsimus kas õpid, töötad, oled töötu ja muu (täpsusta). Üks vastanutest valis muu ja täpsustus oli lapsepuhkusel. Söögieelistuste küsimusel sai ka ise täpsustava vastuse anda ja neid esines viis. Kaks vastanut eelistas suppi ja kolmel korral eelistati salatit, mis kirjutati täpsustuseks. Mõõtmismeetodi ja mõõtmisvahendi kirjeldus Küsitlus koosnes 12 erinevast valikvastusega küsimusest. Osade küsimuste puhul oli vastajal võimalik kirjutada ka oma poolne eelistus, mida valikus polnud. Esimesed 2 küsimust hõlmasid vastaja üldinfot (sugu, vanus). Järgnevad küsimused puudutasid vastaja seisukohti uuringu sisulise poole pealt. Viimane küsimus oli aga näitamaks vastaja
(Streeter 2006: 98-99). Ainult 5% inimestest arvas, et hüpnoosi kasutatakse vaid meelelahutuses ehk lavahüpnoosina ja 4% pakkus hüpnoosi kui isetervendavat meetodit. Kõige vähem pakuti hüpnoosi kasutamist joogas, reklaamides, lõõgastumisel või pööraste patsientidega tegelemisel. Küsitluses osalejatel oli samuti palutud märkida, kas keegi neist on ise mõnda hüpnoosi rakendusviisi kasutanud. Joonis 5 näitab, et 62 vastanut seitsmekümne kaheksast ei olnud hüpnoosiga isiklikult kokku puutunud. Vaid 13 inimest (ehk 17% küsitletutest) vastasid, et on hüpnoosi kasutamist kaalutlenud. Kaks inimest vastasid, et on hüpnoosi kasutanud terviserikete tõttu ja üks tütarlaps kirjutas, et on sõbrannaga proovinud üksteise peal hüpnootilisi võtteid harjutada. 24 70 60 50 40 30 62 20 10
Biokütus Tuumaenergia Kõigi ressursside kooskasutus 53% 7% 4% 4% 2% 2% Joonis 5 Taastuvenergia ressursside pooldamine küsitluses osalenute hulgas protsentuaalselt (autor). 24 vastanut pooldas kõigi ressursside kooskasutust, 12 päikeseenergiat, 3 tuuleenergiat, 2 hüdro- ehk veeenergiat, geotermaalenergiat samuti 2 ning võrdselt 1 pooldas biokütust ja tuumaenergiat. Huvitav on päikeseenergia suur osakaal, sest tihti arvatakse, et Eestis ei oleks võimalik päikeseenergiat kasutada, kuna siin ei paista päikest piisavalt. Eestis on päikeseenergia kasutatav peamiselt vahemikus märtsist kuni oktoobrini. Näiteks töötab
on suhteliselt kerge kätte saada. Nii arvasid kõik seitse küsitlusele vastajat. 16. aastaste hulgas oli kõige populaarsem vastus, et uimasteid on suhteliselt kerge kätte saada. Nii arvas kolm õpilast neljast. Üks õpilane siiski arvas, et uimasteid on tänapäeval väga kerge kätte saada. 17. aastaste hulgas olid kõige suuremate vastajate arvuga, et uimasteid on suhteliselt kerge ja väga kerge kätte saada. Mõlemal vastusevariandil oli võrdselt kolm vastanut. Siiski kaks õpilast arvasid, et uimasteid on tänapäeval suhteliselt raske kätte saada. 18. aastaste hulgas oli kõige populaarsem vastus, et uimasteid on väga kerge kätte saada. Sellele küsimusele vastas nii kaks õpilast. Võrdsete vastajate arvuga, olid vastusevariandid, 21 et uimasteid on suhteliselt kerge ja suhteliselt raske kätte saada. Mõlemale vastas nii üks õpilane. Üks 20
12% 10.- 12. klass 52% 8.- 9. klass 36% 6.- 7. klass Joonis 1. Sihtgrupi jagunemine 11 Kas teil on sõber, kes suitsetab? Küsitluses selgus, et 74% ehk 54 õpilast omab sõpra, kes suitsetab. 26% ehk 19 vastanut väitis, et neil ei ole aktiivsest suitsetajast sõpra (naistest 25% ehk 14 ja meestest 22% ehk 5). Kas teil suitsetatakse eluruumides? xxx Keskkooli vastanutest vastas 22% ehk 16 noort, et nende eluruumides toimub suitsetamine. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemusega võrreldes (21% juhtudest) on näha sarnasusi. (Terviseinfo, 2014) Ülejäänud 78% ehk 57 õpilast väitis, et nende kodus tubades ei suitsetata. Tuli välja, et nende 57 hulgas
energiajooke tarvitama hakatakse, seda suurem on tõenäosus, et tulevikus võib nende tarvitamisest tekkida tüsistusi. Joonis 1 3.Kui tarvitate energia jooke siis miks? Tulemustest selgub, et küsitletud Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste seast tarvitavad energiajooke sellepärast, et jookidel on hea maitse ning noored usuvad, et need annavad energiat. 52% ehk 34 vastanut leiab, et energiajookide tarvitamise põhjuseks on see, et see on hea maitsega. 14% ehk 7 õpilast tarbib seda jooki energia saamiseks. 4 õpilast ehk 9% tarvitavad energiajooke, et olla ärkvel. 2% ehk 1 õpilane vastas, et tarvitab energiajooke allahindluste tõttu. 1 õpilane arvas, et energijookide hulka kuuluvad ka kokakoola ja limonaad. 13 Joonis 2 4. Kas olete energia jookide kahjulikkusega kursis?
". Kaasava hariduse puhul tähtsustasid tugiisiku olemasolu neli õpetajat, samuti leidis üks õpetaja, et tugiisik peab olema pädev ja saanud vastavaid koolitusi, muidu pole tast abi. Samuti pidasid õpetajad oluliseks lastevanemate koostöövalmidust, probleemiks on erivajadusteta laste vanemate hirm oma lapse pärast. Enamik lasteaia õpetajaid arvavad , et vaimupuudega lapsed peaksid saama alusharidust erilasteaedades. Vaid 3 vastanut leidis, et vaimupuudega lapsed võiksid käia tavarühmades. Inglismaal suhtutakse kaasamisse pigem positiivselt (Avramidis et al., 2007). Piisava ettevalmistumise ja toe puhul suhtuvad õpetajate suhtumine on teisugune . Eesti Puuetega Inimeste Koda (1995) on leidnud, et koolieelsete lasteasutuste õpetajatele tuleb tagada vajadusel täienduskoolitusi ja lapse erivajaduse eripärast sõltuvalt vajadusel ka tugiisik,
muusikapalade kuulamisel. 3. UURIMUSE KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED Uurimuse tulemusena ilmnes, et 67-st küsitletust 39 on varem kuulnud muusikateraapiast, neist 22 naissoost ja 17 meessoost isikut. Vastanutest 48 leidis, et muusikateraapiaga on võimalik inimesi ravida ning ülejäänud 21 olid vastupidisel arvamusel. Küsimusele, kas kasutaksite muusikateraapiat enda ravimisel vastas jaatavalt 35 ja eitavalt 32 inimest. Kaks vastanut jätsid küsimusele vastamata. Antud tulemusi kirjeldavad ka järgnevad graafikud: *Esimene number graafikutes näitab vastanute arvu ning teine number vastanute protsenti kogu vastanute arvust. Tulemusi analüüsides selgus, et pala Etüüd nr. 6 Leo Browerilt tekitas poistes peamiselt kurbust ja igavust, kuid samas ka rahustas neid. Tüdrukutel kutsus aga esile kurbi, rahustavaid ning lausa masendavaid emotsioone. Pala ,,La vie en rosa" tõi poistes esile rahustavaid,
· Külmkapp; · Pesumasin; · Mobiiltelefon; · Digifotoaparaat; · Õhupuhasti. Kui enamik vastanutest olid kirja pannud ühe toote, siis 4 inimest said endale lubada mitu toodet. Küsisin ka, kuidas antud ostu rahastati, kas oli vaja laenata, kasutada sääste või saadi oma rahadega hakkama. 6 inimest võtsid ostu sooritamiseks pangalaenu ja 1 inimene laenas sõbralt või sugulaselt. 4 vastajat kasutasid ettevõtte poolt pakutavat järelmaksu, 1 inimene kasutas sääste. 11 vastanut said oma rahadega hakkama. Majanduslangusega seoses on oma suurema ostuplaani edasi lükanud 7 inimest ning nad pole siiani ostu sooritanud. Kolm vastanut lükkas küll ostukavatsuse edasi, aga tänaseks on siiski ost sooritatud. Üle pooled vastanutest (14) ei muutnud oma ostuplaane. 5. IGAKUISTE TULUDE-KULUDE PLANEERIMINE, JAGUNEMINE JA SISSETULEKU MUUTUSED 5.1. Pere-eelarve pidamine Eestis pole eriti levinud pere-eelarve pidamine. Väga palju on inimesi, kes imestavad kui kiiresti
Hüpoteeside püstituses tähistame ühe üldkogumi keskväärtuse µ1 ja teise üldkogumi keskväärtuse µ2 , seega: Kahepoolne hüpotees Ühepoolsed hüpoteesid H0: µ1 = µ 2 . H0: µ1 = µ 2 . H0: µ1 = µ 2 . H1: µ1 µ 2 . H1: µ1 > µ 2 . H1: µ1 < µ 2 . Kui mõlemas valimis on vähemalt 30 vastanut, siis võime sisuka hüpoteesi tõestamiseks kasutada lisas 1 toodud kriteeriume, kus vastav statistik T arvutatakse järgmiselt: x1 - x2 T= , s12 s22 + n1 n2
Viiendaks küsimuseks oli, kas noored on energiajookide mõjust tervisele teadlikud. (Joonis 5) Võib väita, et Jõgeva Gümnaasiumi õpilased on üsna teadlikud energiajookide liigtarbimise mõjust tervisele. 59% ehk 82 õpilast arvab teadvat, mida nende jookide tarbimine endaga kaasa toob. 41% ehk 58 inimest ei ole sellega kursis. 82 õpilasest 68 olid energiajookide tarbijad ning 14 mitte tarbijad. 58 inimesest 39 olid energiajookide tarbijad ning 19 mitte tarbijad. 82 vastanut oskasid nimetada selliseid tagajärgi nagu südamerütmi häired, südame seiskumine, unehäired, hüperaktiivsus, tähelepanematus, sõltuvus, vähk, maohaavad, lõhub hambaid, võib tekkida vastupidine reaktsoon ehk inimene muutub hoopis unisemaks, kofeiinisõltuvus, peavalu, meestel impotentsust, kõrge vererõhk, närvilisus, kaalu tõus, rahutus. Joonis 5. Õpilaste teadlikkus energiajookide mõjust tervisele
Küsitletuid oli kokku 52, kõik need isikud olid uuringu läbiviimise ajal erinevate kõrgemate koolide üliõpilased. Keskmine vastajate vanus on 20,8 aastat, nendest 24 olid mehed ja 28 naissoost. Palusime vastajatel anda ka infot, millise gümnaasiumi nad lõpetasid ning kus nad edasi õpivad. Saime teada, et 54% küsitletutest käivad Tallinna ülikoolides, 39% on otsustanud Tartu ülikoolide kasuks ja ülejäänud, 7% mõnes teises maakonna keskuses. Tallinnas lõpetas keskkooli 42 vastanut, Tartus 4 ning 6 lõpetas gümnaasiumi mõnes teises maakonnakeskuses. Klassi kallak keskkoolis 17 Teaduskonnad, kus kõrgkoolis õpitakse. Küsisime tudengitelt, mida nemad arvavad matemaatika, füüsika ja keemia õppeainete raskusest ja miks on nad õpilaste jaoks ebameeldivad. 24 vastanutest arvasid, et reaalained ongi väga keerulised ained, ainult 7 arvasid vastupidist. 22 vastanutest ei
Tüdruk 13-15 Tüdruk 16-19 põhjal võib Poiss 13-15 üpriski Poiss 16-19 julgelt öelda, et enamus noortest ütleks sellise küsimuse peale Christoph Kolumbus. Kuid on ka näha viikingite konkurentsi Kolumbusele, seda eriti 16-19 aastaste poiste 28 seas, kus mõlemal on võrdselt 4 vastanut. Nooremate hulgas on lihtne märgata seda, et ei teata eriti midagi viikingitest, ainult üks tüdruk oli vastuseks toonud viikingid, kuid aastaarvu kohta kirjutab ta "ammu", mida tähendab ammu? Aastaarvude juures on huvitav see , et õpilased kirjutavad numbrite asemel, kas "ammu" või siis mitte midagi, kuid on ka vastanuid, kes kirjutavad "keskajal"? Üle poole vastanutest, täpsemalt 25, on kirjutanud sinna kas: "ammu", "ei mäleta", "ei
ümbritseb. 18 Riitsaar, R. «Seto tikand», Printon lk 25 19 Viires, A.(2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 184-185 20 Kello, K. (2006) «Väike märgiatlas» Haridus 7-8. lk 48-49 8 Tähenduse poole pealt olid lood kurvemad, nimelt vaid 12% vastanutest olid kuulnud mingist tähendusest. Mainiti, et kaheksakand tähendab rukkilille ja tähte. Kolm vastanut olid kuulnud ka ornamendi kaitse eesmärgist ning üks vastanu leidis, et kaheksakand on eestimaine ning seeläbi meie kodumaa sümbol. Seega enamik vanast ajast pärit tähendusi pole enam tavalisele inimesele teada. Professionaalses tarbekunstis esinevad rahvamustrid tihti, samamoodi ka kaheksakand. Näiteks kasutas Krista Kadak ornamenti oma nahkkotil, mis võitis Tartu Maanaiste Liidu kotivõistlusel 2008. aastal esikoha. Krista Kadak avaldas oma mõtteid kaheksakanna
13. 14. Huvi puudumine tegevuse vastu 17 ei 19 Kartus tegemise ees 3 jah 6 Kõrge teadlikkus endast ja oma soovidest 2 Vähene teadlikkus tegemist vajaminevast tegevusest 1 6 vastanut vastasid jah ning 19 vastanut vasta ,,Teised ka ei tee seda" arvamusest 1 st ja 7 motiveeriksid end millegagi Huvi puudumine 1 1 tegevuse vastu 2 Kartus tegemise ees Kõrge teadlikkus endast
17 inimest vastasid, et on mänginud üle 5 aasta ja 14 on mänginud alla aasta. Sellest saab järeldada, et noored on päris varakult hasartmänge mängima hakanud. 8. Mis põhjustel mängite hasartmänge? Joonis 8.Mängimise põhjused. Järgneva küsimusega tahtsin teada saada, mille pärast on hakatud ja mängitakse hasartmänge, nagu näha enamus vastanutest mängib seltskonna pärast. 36 vastanute seast valis seltskonna ja 29 inimest mängib raha pärast. 11 vastanut mängivad riski/adrenaliini pärast ja 3 neist mängib sõltuvusest. 9. Kas oled teadlik mis asi on sõltuvus? Joonis 9.Sõltuvusest teadlik olemus. Sellest küsimusest saab järeldada, et kõik on sõltuvusest teadlik või vähemalt midagi sellest kuulnud. Kogu vastanutest 69 inimest vastasid, et on teadlikud, mis asi on sõltuvus, ainult 2 nendest vastas, et võib olla. 10. Kas oled olnud sõltuvuses hasartmängudest või tead mõnda tuttavat? Joonis 10.Sõltuvus
57 % inimestest olid alla 35 aastased. 35-st inimesest 33, ehk 94% teadsid kes on Arvo Pärt ning 2 inimest olid tema nime kuulnud, kuid ei osanud öelda mis põhjusel. 33-st inimesest üks oli Arvo Pärdiga ka isiklikult kohtunud. 35-st inimesest 16 arvasid, et Pärt on sündinud Tallinnas, kuid neist 8 teadis, et ta on Rakveres elanud. Nii arvasid enamasti nooremapoolsed inimesed, ehk alla 35 aastased inimesed. 12 vastanut arvas, et Arvo Pärt on sündinud Rakveres ning vaid 7 inimest oskas öelda, et ta on sündinud Paides, kuid siin üles kasvanud. Seda saab seletada sellega, et Arvo veetis enamuse oma noorpõlvest Rakveres ning inimesed on kuulnud Arvost enamasti Rakvere või Tallinnaga seoses. Kui küsisin, et kus õppis Arvo Pärt 1950-1954 aastal ehk keskooliajal, vastasid 31 % ehk 11 inimest, et Arvo Pärt õppis Rakvere Gümnaasiumis. Nii vastasid enamasti üle 35 aastased inimesed
naine 20 15 10 5 0 ei jah vahel Joonis 4: Õpilaste toiduainete koostise jälgimine Küsimusele "Kas jälgid toiduainete koostist nende ostmisel?" vastas 30 noormeestest , et ei uuri toidupakendit. 18 noormeest vastas, et jälgib regulaarselt ja 3, et jälgib vahel. Naissoost 26 küsitlusele vastanut ei jälgi toidupakendit. 35 vastasid, et jälgivad aktiivselt ning 1, et jälgib vahel. Milliste toodete koostist õpilased jälgivad? 14 12 10 8 6 mees 4 naine 2 0 Joonis 5: Tooted, mille koostist õpilased jälgivad Küsimusele "Milliste toodete koostist jälgid?" vastas kokku 57 õpilast. Nendest 36 olid noormehed ja 21 neiud
3. Kas usute, et on olemas sünnipäraseid kriminaale? Joonis 4 Küsitletute arvamus sünnipärastest kriminaalidest 52 Küsimusele, kas usute, et on olemas sünnipäraseid kriminaalne pakkus vastuse variandiks „ei“ koguni 76 isikut, kes olid 100% kindlad, et ei ole olemas sünnipäraseid kriminaale. Vastus toetub keskkonnale, et inimesed ei sünni kurjategijatena ning nad kasvavad „sellisteks“. Koguni 59 vastanut kahtlesid ning ei olnud kindlad, niisiis, nad valisid vastuseks „võib-olla“. Küsitletute kahtlus on õigustatud ning see vastus lööb kõikuma ka eelnevad küsimused. Peaküsimusele, kas kriminaalset käitumist mõjutab ennem keskkond või geneetika, ei osata enam nii kindlalt toetuda . Jällegi endas täiesti kindlad olevad inimestest pakkusid koguni 39 vastust „jah“, nad usuvad, et on olemas sünnipäraseid kriminaale. Sünnipärane peaks olema võrreldav sõnaga
(andmeväljades teatud andmed kirjas) andmetest aru saama kes ja millal vastas. Seetõttu võib vaid ainult oletusi teha, kes vastas. Autor sai vastused viieteistkümnelt firmalt, millest kaksteist olid eestikeelsed ja kolm saksakeelsed vastused. Viis firmat aga vastas, et nad ei sobi küsitlusele vastamiseks. 2.2 Küsitluse tulemused Saksamaa ja Eesti omavahelised suhted mängivad olulist rolli firmades: neli vastanut peavad suhteid väga tähtsaks, kuus tähtsaks, viis vastanutest ei pea neid nii väga tähtsaks ja mitte keegi ei pidanud Saksamaa ning Eesti omavahelisi suhteid üldse mitte tähtsaks. Kuna antud ettevõtted, kes mulle vastasid, olid mingil viisil Saksamaaga seotud, siis oli mõistetav, et nad Saksamaa ja Eesti omavahelisi suhteid tähtsaks peavad ja need, kes suhteid nii väga tähtsaks ei pidanud, polnud võib- olla mitte nii suurel määral Saksamaaga seotud
vastusteks ,,Kindlasti tarbin" ja ,,Pigem tarbin". Kõik gümnasistid valgukontsentraatide tarbijatest märkis oma valitud vastuseks, et nad tarbivad kindlasti piisavalt valke. Keskmiseks jäi nende õpilaste hulk, kes oma päevast valgutarbimist hinnata ei osanud. Peaaegu üldse polnud selliseid õpilasi, kes oleks oma vastuseks märkinud, et nad kindlasti ei tarbi päevas piisavalt valke. Viimane küsimus uuris seda, kust saavad õpilased oma peamised teadmised valkudest. Kõige rohkem (87 vastanut) märkisid gümnasistid vastuseks Internetti ja õpetajat. Lisaks muudele vastusevariantidele olid populaarsemad veel sõber ja treener. Valgukontsentraate tarbinud ja neid mittetarbinud õpilaste vahel ei esinenud valkude tundmisel olulisi erinevusi. Kõige rohkem oli seda märgata küsimuse juures, kus tuli kirja panna ohud, mis kaasnevad valkude üle- või alatarbimisel. Ka valkude asendamatust oskasid valgukontsentraatide tarbijad paremini selgitada.
Ei oska öelda Pigem ei 29% Ei 19% Joonis 8. Vasakukäelisus kui eelis Positiivselt vastanuid oli 48%. Nende seast peaaegu kõik õpilased lisasid, et vasakukäelisus on andnud eelise spordis (pallimängud, tennis) ning kaks vastanut lisas ka käsitöö. Samuti 22 toodi välja, et vasakukäelistena tunnevad nad end heas mõttes erilistena. 23% noortest leidis, et vasakukäelisus pole andnud mingeid eeliseid. Ülejäänud 29% ei osanud öelda, kas see tuleb neile kasuks või mitte. 3.1.9 Õpiraskuste esinemine õpilaste seas Joonis 9 kajastab õpiraskuste esinemist seoses vasakukäelisusega. Pooled vastanuist märkisid
pool lauda, kui te kohvikus lõunapausil cafe latte't luristate. Ja teil pole õrna aimugi, et nad seal niimoodi on ja oma igapäevast elu elavad." (http://faq.saadanas.org/) Küsitluses küsisin, kas satanistidel on mingi kindel välimus. Sellele küsimusele vastas 15-st informandist 14, et satanist kannab musta, ning 3 neist vastas, et tegemist on eemaletõukava isikuga. 4 informanti seostas satanisti gooti stiiliga ning rippuvate kettide ja tanksaabastega. Ühte vastanut tsiteerides: ''Mustad alt laienevad püksid, kus on ketid küljes. Enamasti mustad riided, T-särk, kus on kõhu peal metal bändi pilt. Needid, kummalised soengud, värvilised läätsed.'' Sellist vastust võis peamiselt näha kõigis neljateistkümnes vastuses. Ainult üks informant vastas: ''Tavaline inimene. Satanist on täiesti tavaline inimene.'' 11 2.4. Satanism ja muusika Samamoodi, nagu me kujutame sataniste ette mingi kindla riietusega, eeldame me
annaabi.ee 
