Teadvuse seisundid : meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos (0)

Miina Härma Gümnaasium
Tervise seisundid : Meditatsioon , Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon
Referaat
Koostaja : Richard Bossenko
Juhendaja : Arma Eensalu
Tartumaa 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Tervise seisundid 4
Meditatsioon 4
Sensoorne deprivatsioon 5
Hüpnoos 6
Kokkuvõte : 7
Kasutatud allikad : 8

Sissejuhatus

Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Tead­vus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud , hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured  ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumi­seks tasandiks – kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Kuid inimene ei teadvusta ka ärkvelolekus kõike. Näiteks ei mõtle me oma kehas toimuvatele protsessidele. Peale selle võib osa teadvustatud tegevusi muutuda teiseks loomuseks ja me ei teadvusta neid enam.
Seni ei ole veel teada saadud, kuidas täpselt on aju ja teadvus seotud, aga aju mõjutamisega kaasnevad muutused teadvuse seisundites. Need seisundid ärkvelolekuteadvusest, ühed neist on seotud aju aktiivsuse alanemise ja teised tõusuga. Järgnevalt käsitleme järgnevaid teavuse
seisundeid : meditatsioon, hüpnoos ja sensoorne deprivatsioon.

Tervise seisundid

Meditatsioon

Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Meditatsioon on üks teadvuse seisundist, mida inimene saab ise esile kutsuda. Selle käigus pööratakse aktiivne, väljapoole orienteeritud teadvus sissepoole, inimesse endasse. Meditatsiooni mõiste katab mitmeid erinevaid meeleharjutusi, milles arendatakse muuhulgas meelerahu, lõdvestumist, ühtesuunatud keskendumist, südamlikku sõbralikkust, kaastunnet, heaolutunnet ja uuritakse tõeluse püsimatut ning omavahelseotud loomust. Tavaliselt valime harjutuses ühe või teise objekti, millele me suuname oma tähelepanu. Selleks võime me kasutada näiteks hingamisaistinguid, kehaaistinguid, helisid , kujustatud kujusid , endale või teistele suunatud heatahtlikkust, kaastunnet ja rõõmu. Harjutus võib olla ka keskse keskendumisobjektita – lihtsalt istumise ja sellega sarnanevate praktikate puhul oleme lihtsalt kogemuses avalduvale avatud, kohalolevad selles, mis meeles hetkest hetkesse esile kerkib .
Eksisteerib kaht liiki meditatsioone:
1. Kontsentratsiooni tee – inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale – mantrale ehk pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale – kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti . Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine.
2. Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele – nt hingamisele, huulte asendile. Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist.
Paljud inimesed on hakanud ka tänapäeval meditatsiooniga tegelema ja selleks on mitmeid põhjuseid. Esiteks arendab meditasioon sind vaimselt - see arendab meie keskendumisvõimet ja inimest, kes on tegelenud meditatsiooniga häirivad vähem väiksemad asjad elus. Teiseks on teaduslikult tõestatud, et meditatsioon parandab mediteerija tervist, kuna ta vähendab stressi ja pingeid. Meditatsiooni käigus õpime ka paremini tundma ennast ja meditatsiooni käigus võib arusaada oma elu põhimõttest.

Sensoorne deprivatsioon

Sensoorse deprivatsiooni korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Eristatakse kahte erinevat sensoorse deprivatsiooni tüüpi : osaline sensoorne deprivatsioon ja täielik sensoorne deprivatsioon(kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon ).
Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms .
Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas uurimise eesmärgil on õigus sekkuda inimese füsioloogilistesse protsessidesse sellisel määral, et saavutatakse nn. puhta aju seisund või sündroom - seisund, mil aju on eraldatud keskkonnast sellisel määral, et ajju ei saabu ühtegi välisimpulssi .
Lühiajalist sensoorset deprivatsiooni kasutatakse rahunemiseks, pikema kestusega deprivatsioon võib esile kutsuda rahutust, keskendumishäireid, hallutsinatsioone, ebameeldivustunnet. Samuti võib pikema pikema deprivatsiooni tagajärjel ajutiselt tekkida nägemis- ja kirjutamishäireid ning intellektuaalsete võimete langust .
Sensoorne deprivatsioon võib tekkida näiteks pikki vahemaid läbivatel lenduritel või kaugsõiduautojuhtidel. Sellistel juhtudel on kuulmis - ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali .
Kui algselt arvati, et sensoorne deprivatsioon on ainult negatiivne, siis hiljutiste uuringutega on leitud, et selline situatsioon pole alati ebameeldiv. Näiteks pakkus see mõningatele inimestele rahuldust, kuna ta andis võimaluse aega maha võtta. Peale selle aitab see vähendada kehakaalu, loobuda suitstamisest ja alandada pikaks ajaks vererõhku.

Hüpnoos

Hüpnoos  on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele.Seda on nimetatud ka kui avasilmi unenägemiseks. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist.
Meie aju õpib mõnikord olude sunnil tahtmatult valesti ent hüpnoosi abil võime teda õpetada teisiti töötama.
Hüpnoos ei tekita kõrvalmõjusid nagu neid võib tekkida erinevate ravimite kasutamisel . Hüpnoosist on abi leidnud paljud inimesed, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud.
Hüpnoosi kasutusala on praktiliselt piiramatu. Näitena võiks siinkohal ära tuua erinevatest hirmudest, paanikahoogudest, pingetest, alkoholi- ja nikotiinisõltuvusest, valudest, kokutamisest, unetusest, masendusest, tõmblustest, sundmõtteist, allergiatest jne. vabanemise. Ent hüpnoosi võib kasutada ka kehvade inimsuhete parandamiseks. Ülaltoodud näited ei ole iseenesest haigused kuid kui inimene õigel ajal asjatundlikku abi ei saa, võivad neist kujuneda haigused.
Hüpnotiseerimisle ei allu iga inimene. Arvatakse, et umbes 15% inimestest on väga kerge hüpnotiseerida, 5-10% puhul aga ei õnnestu see üldse. Hüpnotiseerimise edu sõltub ka sellest, kas inimene soovib hüpnoosi ja kas ta usaldab hüpnotiseerijat. Need inimesed, keda on lihtne hüpnotiseerida kalduvad tihti unistama ja nad võivad näiteks teksti lugemisel või muusika kuulamisel unustada kõik, mis nende ümber toimub. On siiski inimesi, kes hüpnoosile ei allu. Nende hulka kuuluvad kurttummad, pimedad , kangeid ravimeid tarvitavad inimesed, vaimuhaiged ning sülelapsed.
Hüpnootiline tundlikkus – hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse nagu näiteks käe tõstmine. Kui hüpnotiseeritu on need käsud täitnud, läheb hüpnotiseerija raskemate korralduste juurde.
Isegi kui meil on raske seletada hüpnoosi kui nähtust, siis kasutatakse seda ikka edukalt meditsiinis ja kohtus. Hüpnoos on aidanud inimestel vabaneda valudest, kohtutes on hüpnoosi kasutatud mälu suutlikuse suurendamiseks .

Kokkuvõte :

Meditatsioon on üks teadvuse seisundist, mida inimene saab ise esile kutsuda. Selle käigus pööratakse aktiivne, väljapoole orienteeritud teadvus sissepoole, inimesse endasse. Eristatakse kaht liiki meditasioone. Meditatsiooni harrastatakse mitmel põhjusel-meditatsioon arendab sind vaimselt, parandab tervis ja selle käigus õpib inimene ennast paremini tundma.
Sensoorse deprivatsiooni korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Eristatakse kahte erinevat sensoorse deprivatsiooni tüüpi : osaline sensoorne deprivatsioon ja täielik sensoorne deprivatsioon. Lühiajalist sensoorset deprivatsiooni kasutatakse rahunemiseks. Sensoorne deprivatsioon aitab vähendada kehakaalu, loobuda suitstamisest ja alandada pikaks ajaks vererõhku.
Hüpnoos  on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosist on abi leidnud paljud inimesed, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud. Hüpnoosi kasutusala on praktiliselt piiramatu. Meditatsiooni kasutatakse praegugi edukalt meditsiinis ja kohtus.

Kasutatud allikad :

Jüri Uljas, Thea Rumberg „Psühholoogia gümnaasiumiõpik“ (Tallinn, Kirjastus Koolibri, 2002, 215lk)
http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCpnoos
http://www.hagal.ee/meditatsioon
http://www.budakoda.ee/meditatsioon
http://www.joogaklubi.ee/meditatsioon
http://miikaels.blogspot.com/2007/11/hpnoos-on-turvaline-ja-tervislik-nhtus.html
http://www.teraapia.com/?topic=77
http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon
http://www.terviseleht.ee/200001/1_meditatsioon.php
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-13059/H%C3%BCpnoosis-eelmiste-elude-saladuste-jahil
http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option=com_mtree&task=searchby&cf_id=28&value=sensoorne+deprivatsioon&Itemid=108