peituvatel magnetjõududel ehk nn Third level Fourth level animaalsel magnetismil Fifth level Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides. Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson. Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud erinevate, eriti psüühiliste, haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikelClick to edit Master text sty eesmärkidel. Second level Third level
Hüpnoos on uks inimese alateadvusesse ja selles olevatele piiramatutele ressurssidele, mis võimaldavad inimesel end ise kujundada, oma eesmärke saavutada ja reaalseid unistusi täide viia. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Anton Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid. Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson. Hüpnoosi kasutussala on väga lai, seda kasutatakse meditsiinis, eriti psüühiliste haiguste raviks, hüpnoosi abil üritatakse õppida, saada kontakti teispoolsusega ning seda kasutatakse ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Hüpnoosi saab rakendada peaaegu kõiges, mis inimesega seotud. Kuna inimene käitub, tegutseb, tunneb ja mõtleb vastavalt infole tema alateadvuses,
Ja muidugi on palju minusuguseid, kes on kuskilt midagi natuke kuulnud, aga ei oska seisukohta võtta. Seega otsustasingi hüpnoosi kohta põhjalikumalt uurida ja sellest rohkem teada saada. Selle referaadi eesmärgiks ongi anda lühiülevaade hüpnoosi ajaloost, toimest ja kasutamisest. Ajaloost Vaimujõud on inimesi lummanud ja hirmutanud läbi ajaloo. Egiptuse, Kreeka, Rooma ja teised tsivilisatsioonid kasutasid tehnikaid, mida tänapäeval peetakse sarnaseks hüpnoosiga. Keskajal tunnustati laialt raviviisi, kus kuulsad inimesed tervendasid haigeid oma kohaloleku või puudutusega. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid. Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson
...............18 3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist..................................................................19 3.3. Inimeste arvamus hüpnoosist............................................................................20 3.4. Infoallikad.........................................................................................................21 3.5. Hüpnoosi kasutusalad........................................................................................22 3.6. Hüpnoosiga seotud väited.................................................................................24 KOKKUVÕTE.............................................................................................................27 SUMMARY..................................................................................................................29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU.......................................................................31
vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Anton Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid (1795-1860). Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (1901-1980).Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga
hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Anton Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid (1795-1860). Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (1901-1980). Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud erinevate, eriti psüühiliste, haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel. Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on
Hüpnoos on täiesti ohutu. Pole ühtegi dokumenteeritud juhtu, kus keegi oleks hüpnoosis olles mingil moel viga saanud (Martin Langron). Nende Langroni lausetega läheb minu arvamus vastuollu, kuna millegi pärast ma arvan, et nii mõnigi liiklusõnnetus on just teekonnal asetleidmisest mitte aru saamisest tingitud. Arvan, et hüpnoosi parimaks näiteks on unistamine. Me kõik oleme elus vähemalt mõni kord unistanud ning selle näitel on lihtne seletada, mis hüpnoosiga kaasneb. Hüpnoosis olles ehk sel juhul unistades, ei kaasne mingit erilist tunnet. Sa lihtsalt keskendud ainult ühele iseendale tähtsale asjale ning unustad kõik muu. Silmad on küll lahti, kuid nö ,,silme ette" tekib hoopis pilt sellest, millest sa unistad, mitte sellest, mida sa tegelikult ,,pärismaailmas" näed. Teiseks heaks näiteks hüpnoosi seletamisel on armumine. Armunud inimesed tavaliselt eiravad igasugust loogikat, sest nad lähtuvad ainult oma ettekujutustest ehk alateadvuse
enesevalitsemise tunnet, lõikusjärgset iiveldust, oksendamist, eluliste näitajate stabiilsust, lõikuse tulemust, patsientide üldist rahulolu ja uurijate poolt leitud valu ja ebamugavuse sümptomeid. Kõik tulemused viitasid märkimisväärselt parematele tulemustele hüpnoosirühmas. Soosivaid ja ravimaksumuse vähenemisest rääkivaid tulemusi on raporteeritud ka mitmetes kirurgilist ravi puudutavates uuringutes ja nende metaanalüüsides (H. Lauerma, 2002). Valuravi hüpnoosiga on olnud märkimisväärselt edukas enamikul patsientidest. Palju uuritud, kuid halva süstemaatilise lähenemisega, on pingepeavalu ja migreen. Meetodina on neis kasutatud lõdvestumist ja autohüpnoosi õpetamist. Spetsiifilisest mõjust räägib uuring onkoloogiliste patsientidega, milles hüpnoos oli tõhusam valuvaigistaja kui kognitiiv- käitumuslik teraapia või lihtsalt terapeudiga kohtumine. Kõikidel patsientidel meetod siiski ei toimi
(teadvuse) aktiivsus on vähenenud ning sa lased esile tulla alateadlikul reaalsusel (alateadvusel) Ajalugu Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides Esimesena hakkas tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid (17951860) Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (19011980) Klient omab täielikku kontrolli Hüpnoterapeut ei saa inimest panna tegema asju, mida too teha ei taha. Hüpnoosis olles ei kaota inimene kontrolli, vaid vastupidi ta õpib, kuidas oma meele üle rohkem kontrolli saada ning paremini keskenduda Hüpnoterapeut ei saa hüpnoosi ajal panna kedagi ütlema midagi sellist, mida nad ei taha öelda: seega on ka kõik kliendid saladused kaitstud
Erik ja Simone otsivad oma poega algselt tema tüdruksõbra Aida kaudu. Tüdruku kaudu tuleb välja, et Lydia Evers oli end Benjaminile tutvustanud ja öelnud, et tema on poisi õige ema. Veidike aega peale selle teada saamist saab Erik kõne Benjaminilt, kes on auto pakiruumis ja keda viiakse “tondilossi”. Joona Linna võtab juhtumi üle ja käsib Erikul mõelda, kes tahaks talle kätte maksta. Erikule meenub aastate tagune grupp inimesi, keda ta hüpnoosiga ravida üritas. Erik arvas, et Benjamini röövis ebastabiilne grupiliige Eva Blau, kes oli juba korra Barkide koju sisse murdnud. Eva Blau see aga ei olnud, kuna tema leiti surnult. Siis meenub Erikule Lydia ning nad hakkavad teda ning Benjamini otsima. Lydia peitis koos paari teise hüpnoosigrupi liikmega Benjamini kaugel põhjas. Joona Linna, Erik ja Simone jõuavad sinna täpselt õigel ajal, et takistada Lydial Benjamini nina ära lõikamast, et teda “distsiplineerida”
Jäljed jäävad, kuid ärkvel olles neid ei mäletata. Kui uuesti sugereerida võib hüpnotiseeritav need üksikasjaliselt ette rääkida. Tähtajaline sugestioon Terminsugestioon Seotud kindla ajavahemikuga, mille määrab sugereerija Mida lühem on ajavahemik sugestiooni ja selle täitumise aja vahel, seda kindlamini õnnestub terminsugestioon. Ajavahemik kuni 3 päeva Rekord 1 aasta Hüpnoosi tehnika Kohanemine iga isendi erijoontele Iga uue hüpnoosiga muutub hüpnotiseerimine kergemaks a) Fastsineerimismeetod Faria, Braid Mõjub nõiduvalt, ,,ärategevalt" Inimene asetatakse mugavasse tugitooli istuma, hüpnotiseerija jääb tema ette seisma ja kõneleb pikkamisi poolvalju häälega, pidades rahulikke pause. Sihile jõudmine 13 minuti pärast Loob kergesti keskenduvate, sisemiselt ühtlaste inimeste juures parimad sisemised eelsoodumused teadvuse mahu kiireks ahendamiseks b) Mesmeri joonte meetod Mesmer, Puysegur
võimalik vähendada operatsioonist tingitud valu, lühendada operatsiooni kestvust ja suurendada ohutust. Uuringus, mis hõlmas 241 patsienti, avastati, et need, kes kasutasid lõikuse ajal enesehüpnoosi, vajasid vähem valuvaigisteid ja nende operatsioon kestis vähem aega. Samuti olid nende elulised näitajad lõikuse ajal stabiilsemad. Tänu sellele uuringule on valu leevendamine üks hüpnoosi tähtsamatest rakendustest (M. Streeter, 2004). Enamikul patsientidest valuravi hüpnoosiga on olnud märkimisväärselt edukas. Tihti uuritud, kuid halva süstemaatilise lähenemisega, on pingevalu ja migreen. Meetodina kasutatakse neil juhtudel lõdvestumist ja enesehüpnoosi õpetamist patsiendile. Kõikidel juhtudel see meetod siiski ei toimi. Näiteks põletushaige sidemevahetusel ei erinenud hüpnoosi mõju platseeboravimist või loratsepaami mõjust (H. Lainjärv, 2011). Sünnitusabi Suurimas sünnitusabi puudutavas uuringus sai hüpnoosiravi 136 esmasünnitajat ja 136
LAVAHÜPNOOS Referaat Koostaja: Kristiina Maremäe Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2009 2 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................4 Lavahüpnotiseerija......................................................................................................... 6 Lavahüpnotiseerijad enne ja nüüd..................................................................................7 Dr Flint.......................................................................................................................7 Terry Stokes............................................................................................................... 7 Kokkuvõte .......................................................................................................
Sõltuvustest vabanemiseks Foobiate vastu Et tugevndada oma suhtlemist Vähendada näiteks häbelikkust Unetuse vastu Kohtus Halbade harjumuste vastu Ning seda loetelu võib rohkem veel pikendada. 3.1 Hüpnoosi kasutamise võimalused sõltuvuste korral Põhilised sõltuvused millest vabaneda tahetakse hüpnoosi abiga on: suitsetamine, alkoholism, uimastid ja liigsöömine. 3.1.1 Suitsetamise korral Suitsetamisest loobumine hüpnoosiga on üks tavalisemaid ravieesmärgilisi kasutusvaldkondi. Tänapäeval on müügil lõputu hulk laserplaate, kasette ja teraapiaseansse, mis pakuvad hüpnoosi suitsetamisest loobumise abivahendina. Paljud otsivad just selle kaudu tõestust hüpnoosi toimimisele. Mitmed uuringud on näidanud, et hüpnoos on kolm korda efektiivsem kui teised suitsetamisest loobumise meetodid, aidates 30 protsendil juhtudest.
Kui hüpnotiseeritu on need käsud täitnud, läheb hüpnotiseerija raskemate korralduste juurde (1). Hüpnootiline seisund seda iseloomustatakse hüpnoosialuse isiku käitumises täheldatavate muutuste kaudu: 1) sügavas hüpnoosis olev inimene ei ilmuta initsiatiivi, vaid ootab hüpnotiseerija korraldusi; 2) tähelepanu muutub endisest valivamaks hüpnotiseeritav keskendub ainult hüpnotiseerija korraldustele; 3) hüpnoosiga kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime inimene võib arvata end viibivat ajaliselt ja ruumiliselt kaugetes kohtades; 4) hüpnotiseeritu võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi vestelda kujutletava isikuga, kes istuks justkui tema kõrval. Ta ei kontrolli, kas olukord on tegelik; 11
Luulu kliinilised vormid on mitmekesised: a) Suhtumisluul haige on veendunud, et kõik mis tema ymber toimub, on mingis erilises, kõige sagedamini negatiivses ühenduses temaga. b) Jälitusluul haige on veendunud, et tal on vaenlased, kes teda jälitavad, ja tahavad talle liiga teha. 18 c) Füüsiline mõjutamise luul haige on veendunud, et teda mõjutatakse kiirte, elektrivoolu või hüpnoosiga, teda valdavad ka igasugused ebameeldivad aistingud. d) Hüpokondriline luul haige on veendunud, et tal mädanevad kopsud, sooled. e) Enesesüüdistusluul peavad ennast süüdi kuritegudes ja tunnevad et väärivad karistust. f) Suuruse, rikkuse, ilu luul haige peab ennast väga rikkaks, ilusaks ja mõjuvõimsaks tegelaseks. g) Kahjustusluul arvab, et on paljaks varastatud, riided, raha, toit ära
Freud ja J. Breuer ning selle nimi oleks eesti keeles ,,Etüüdid hüsteeriast" raamat ühest J. Breueri patsiendist, Anna O.'st, kes põetas aastaid oma isa ning pärast isa surma varises kokku, tekkis osaline jäsemete halvatus, isiksuse lõhestumine, emakeele unustamine, ei saanud juua, sest tekkis okserefleks jne. Üks oli kindel, et need probleemid ei tulnud sellest, et tal oleks mingi haigus, vaid nende asjade algpõhjuseks peeti tema mõistust ja psühhootikat. Teda hakati ravima hüpnoosiga ja avastati, et hüpnoosi all tulid talle meelde asjad, mida ta ärkvel olles ei mäletanud. Sealt tekkis küsimus, kus need mälestused siis on, kui inimene ei suuda ärkvel olles neid asju meenutada. Avastati, et kui inimene hüpnoosis elab uuesti läbi olukordi, mille on ta unustanud, siis sellel on raviv effekt ja see tervendab inimest. -) Freud liigitab selle Anna O. katse järgi inimese mõistuse mitmeks osaks: 1) Teadvus
Der Wille). Tahe - on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Sellega on seotud psühhoanalüüs mille rajajaks on juudi soost mõtleja S. Freud. Psühhoanalüüs võeti, kui ravimeetodit. Seansidega püüti ravida hüsteerikuid, ja igasugustes kompleksides vaevlevaid inimesi. 5-6 tundi rääkis patsient Freusiga kõigest, ka intiimsest. Enne psühhoanalüüsi seansi prooviti inimesi ravida hüpnoosiga. Psühhoanalüüs muutus ka filosoofia ühes koostisosaks, eeskätt irratsionalismi kaudu. Oluline koht on alateadvusel Freud rõhutas et igasuguste komplekside ja inimeste käitumise taga on tema alateadvuse konflikt tegelikuse või reaalsusega. (Nt. võimuinstinkt, domineerimine keda kamandada kui oled kojamees. Luuda?) Sublimatsioon inimene sublimeerub e. inimene realiseerib ennast võimendatult selles fääris, mis on talle
-) Ülikoolis käies ei olnud ta küll kõige rikkam, kuid ta käis läbi väga paljude tarkade inimestega, kellest tänaseks on saanud nobeli preemia laureate'd. -) Pärast seda kui ta oli veidi teinud tööd Charcot'i psühhoaatria kliinikus ja saanud seal kuulsaks kui neuroloog, hakkab teda huvitama hoopis tegelemine psühhopataloogia, mille tõttu tema neuroloogi karjäär hääbus. -) Noore arstina hakkas teda aitama tuntud arst J. Breuer, kellega koos nad ka tegid katsetusi hüpnoosiga Anna O peal ning kirjutasid koos ka oma ühe tuntuima raamatu 1895. aastat, kui see raamat avaldati, loetakse, psühhoanalüüsi valdkonna alguseks. -) Freudi teooriad põhinevad peamiselt sellele, et inimõistus jaguneb teaduseks, eelteaduseks ning alateaduseks. -) Uuris ka kokaiini mõjusid inimestele ning ka seda, et kas kokaiini saaks kasutada ka ravimina. *) Kirjatas sellest ka raamatu nagu ka närvirakkudega, soovis ta saada kuulsaks
alustõdesid. Kuid tulnukad saavad sellest täielikult aru ning näivad manipuleerivat orgaanilise paljunemise loomingu tingimustega. Selles suhtes on nad meile väga sarnased. Me peame toime tulema reaalsusega, mis on tühistanud kaua käibel olnud kultuurilised mõtte- ja käitumismallid. UFO-sid puudutava informatsiooni raudsest eesriidest läbimurdmiseks peame me läbi töötama toimikutes oleva informatsiooni. Põhirõhk on BEEBIDEL!!! Hüpnoosiga teadlike kontrollmehhanismide pehmendamise järel meenuvad kõikide aegade röövitutele samad sündmuste ja vaatluste jadad. Paljudele meenub, et eelnevalt puudus neil üldse huvi või siis oli väike huvi UFO-teemade vastu. Nad polnud sellest kunagi midagi kuulnud või veel vähem lugenud raamatuid, mis tutvustavad massidele teemat: SISSETUNGIJA JA ARMULAUD . Röövimissündmuste ettemääratud järjekord paljastab tööstuslikes mõõtmetes kõikehõlmava demograafilise operatsiooni
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
pruugigi üldse mäletada ) ja vahel näidatakse röövitule ka tulnukate kodumaailma või veel harvemal juhul läheneva kataklüsmi pilte. Mõnikord kohtub röövitud inimene kunagi hiljem veel tulnukatega. Vahel aga antakse inimesele mingisugune ülesanne, mille täitmise korral on tal võimalus oma kodumaailma tagasi naasta. Hiljem, kui inimene on naasnud oma kodumaailma, ei mäleta ta tulnukatega kohtumisest midagi või mäletab ta ainult osaliselt. Hüpnoosiga on võimalik inimese mälu kiiresti taastada. Ilma selleta võib mälu taastuda kuude või lausa aastatega. Peaaegu kõik tulnukate inimröövi lood sisaldavad eelnevalt kirjeldatud detaile. Seetõttu kuulus folklorist Bullard ei näe inimröövide samasust rahvapärimustega. Näiteks vanad muistendid sisaldavad palju keerulisemaid sündmustikke ja need on ka palju varieeruvamad kui tänapäeval inimeste käest ilmuvad tulnukate inimröövi lood.
pruugigi üldse mäletada ) ja vahel näidatakse röövitule ka tulnukate kodumaailma või veel harvemal juhul läheneva kataklüsmi pilte. Mõnikord kohtub röövitud inimene kunagi hiljem veel tulnukatega. Vahel aga antakse inimesele mingisugune ülesanne, mille täitmise korral on tal võimalus oma kodumaailma tagasi naasta. Hiljem, kui inimene on naasnud oma kodumaailma, ei mäleta ta tulnukatega kohtumisest midagi või mäletab ta ainult osaliselt. Hüpnoosiga on võimalik inimese mälu kiiresti taastada. Ilma selleta võib mälu taastuda kuude või lausa aastatega. Peaaegu kõik tulnukate inimröövi lood sisaldavad eelnevalt kirjeldatud detaile. Seetõttu kuulus folklorist Bullard ei näe inimröövide samasust rahvapärimustega. Näiteks vanad muistendid sisaldavad palju keerulisemaid sündmustikke ja need on ka palju varieeruvamad kui tänapäeval inimeste käest ilmuvad tulnukate inimröövi lood.
pruugigi üldse mäletada ) ja vahel näidatakse röövitule ka tulnukate kodumaailma või veel harvemal juhul läheneva kataklüsmi pilte. Mõnikord kohtub röövitud inimene kunagi hiljem veel tulnukatega. Vahel aga antakse inimesele mingisugune ülesanne, mille täitmise korral on tal võimalus oma kodumaailma tagasi naasta. Hiljem, kui inimene on naasnud oma kodumaailma, ei mäleta ta tulnukatega kohtumisest midagi või mäletab ta ainult osaliselt. Hüpnoosiga on võimalik inimese mälu kiiresti taastada. Ilma selleta võib mälu taastuda kuude või lausa aastatega. Peaaegu kõik tulnukate inimröövi lood sisaldavad eelnevalt kirjeldatud detaile. Seetõttu kuulus folklorist Bullard ei näe inimröövide samasust rahvapärimustega. Näiteks vanad muistendid sisaldavad palju keerulisemaid sündmustikke ja need on ka palju varieeruvamad kui tänapäeval inimeste käest ilmuvad tulnukate inimröövi lood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
