Sünnitusjärgne depressioon Mis see on ? Sünnitusjärgne depressioon on tõsine haigus, mida kontrollivad hormoonid. Selle ravimata jätmine on ohtlik nii emale kui lapsele. Lapse eest hoolitsemine muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5
naistel emakas, rinnanäärmetes, neerudes, südames raseduse ajal ka platsentas Mõju sünnitusele Laps surub emakakaelale signaal ajju oksütotsiini emakalihaste kokkutõmbed. Stimuleerib prostaglandiinide vallandumist vereringesse, mis tugevdavad emakalihaste kontraktsiooni. See protsees hoogustub sünnitustegevuse käigus, muutudes aina jõulisemaks ja lõpeb lapse sündimisega. Mõju sünnitusjärgses perioodis Piima eritamise refleks Sünnitusjärgne emaka kokkutõmbumine Piima eritamise refleks Kui oksütotsüün voolab rindade veresoontesse, sunnib see alveoole kokku tõmbuma, piim pigistatakse piimajuhade kaudu siinustesse ja edasi välja nibudesse. Võib olla valulik Aktiveerub, kui laps nutab Sünnijärgsed emaka kokkutõmbed emakas tõmbub kokku väheneb verejooks sarnane menstruaalvaluga valuvaigistamiseks võib kasutada Ibuprofeeni ja Paracetamooli aspiriini kasutada ei tohi
mida lapse imev suu ärritab. Nii see ärritus kui ka pelk lapse nägemine või ta nutu kuulmine stimuleerivad oksütotsiini eritust hüpofüüsi tagasagaras ja prolaktiini produktsiooni eessagaras. Mõlema hormooni sisaldus ema veres suureneb imetamise ajal. Oksütotsiini toimel tõmbuvad piimajuhad kokku ja nii surutakse rinnas olev piim lapse suhu. Imetamisaegne prolaktiini produktsiooni suurenemine simuleerib omakorda rinnanääret valmistama piima järgmise imetamiskorra tarvis. Sünnitusjärgne suguelu ja rasestumise vältimine Sünnitusjärgset suguelu võib esialgu segada valulikkus, eriti kui oli õmblusi, tupelihaste lõtvus ja tupe kuivus. Samuti võib naisel olla vähenenud soov sugueluks, mida tingivad ühelt poolt hormonaalsed muutused ning teiselt poolt ka väsimus, magamatus, kohanemine lapsega. Soovitav on suguelu alustada mitte enne kui 6 nädala möödumisel sünnitusest, kuid erinevate paaride seksuaalvajadused on väga erinevad. Nii võib mõni paar tunda vajadust ning
o 1-aastane 75cm o 2-aastane 85cm o 3-aastane 95cm o 4-aastane 100cm 20. Milliste punktide üle peab kulgema mõõdulint peaümbermõõdu mõõtmisel? Möödetakse eest kulmude kohalt, kuklalt kõige väljaulatuvama koha pealt 21. Milliste punktide üle peab kulgema mõõdulint rinnaümbermõõdu mõõtmisel? Eest üle rinnanibude ja seljal üle abaluu alumise serva 22. Mis on emadushooldus? Emadushooldus on hooldus raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgne perioodil. 23. Mis on sünnitusjärgse emadushoolduse eesmärk? Sünnitusjärgse emadushoolduse eesmärk on välja selgitada varased tervisega seotud probleemid nii emal kui ka lapsel, soodustada rinnaga toitmist ja anda vanematele piisavalt teadmisi, et tagada uuele perekonnaliikmele parim hoolitsus ja võimestada vanemaks olemist. 24. Milliseid nõuandeid vajab naine enda osas seoses emadushooldusega? Naised vajavad informatsiooni kõikvõimalike naise tervist puudutavad probleemide kohta:
.(sümptomite esinemine) Eriti tugev kui on tegemist esmakordse lapse ootus või kõrge vanus , majanduslikud probleemid, haridus , eelnev negatiivne kogemus, mis seostub raseduse või sünnitusega. Ravi ei ole, lõppeb sünniga. Naise kohanemine lapseootusega Lapseootuse esimesed kolm kuud ebakindluse ja kohanemise periood(ärevus, hirm, ootamatu) Lapseootuse kolm järgmist kuud tasakaalu ja rahulolu aeg Lapseootuse kolm viimast kuud sünnituseks valmistumine 14.11.2008 Sünnitusjärgne periood meeleolu häired - probleem on vastsündinu eest hoolitsemine(nõustamistelefonid,imetamisnõustaja).Kuidas hakkama saada lapsega. Kurvameelsus-baby blues kõik naised võivad tunda ja kogeda.Psüühika ei saa jääda samaks pärast lapse sündi, meeleolu kindlasti muutub.Esineb peaaegu 100-l %-l kas rohkem või vähem. Baby blues- algab 3-4 päeva pärast sünnitust ja siis algab periood,kus on kurvameelsus. Tipneb 4-5 päeva pärast sündi. Algus on hiiliv ja leebe
............................................................................. 9 Talvedepressioon.............................................................................................................. 10 Mania................................................................................................................................ 11 Hüpomania........................................................................................................................11 Sünnitusjärgne depressioon...............................................................................................12 Eakate depressioon............................................................................................................12 Noorukite depressioon...................................................................................................... 13 Melanhoolia............................................................................................................
Enne lapse sündi Pärast lapse sündi naine ----- mees naine----- mees laps Füüsilised muutused puudutavad rohkem naist: *naise organism on pärast rasedust ja sünnitust täiesti teistsugune, "võõras" ; *otseselt sünnitamisega kaasnenud muutused avaldavad mõju seksuaaleluga seonduvale *imetamine toob uusi elamusi, aga ka väsimust; *sünnitusjärgne ülekaalulisus, mis võib naist häirida. Psüühilise toimega muutused seonduvad nii mehelö kui ka naisel eeskätt lapsega : *lapse eest vastutamine; *arusaam, et lapse vajadused taandavad mehe-naise vajadusi; *bioloogiline seotus lapsega võib tõsta lapse naise silmis esikohale, mees võib tunda end teisejärgulisena; *naisel võib esineda sünnitusjärgne depressioon; *uus olukord tekitab perekonnas pingeid ja pingetele reageerib iga inimene ettearvamatult;
· Keha kohanemine (lõhnatundlikus, keha vormid, imetamise võimalikkuse tagamine, emameele tekimine östrogeenid) Keha tunneb aega. Inimene peab enne 2.00 magama jääma. · Täienevad üksteisele esitatavad ootused, kõrgendatud ootused paarisuhte osas. · Paarisuhe langeb. Varem lapsepuhkusele minek on parem. - endorfiinid langevad kui on puudutus (halb) Tingimusteta armastus on võimalik imiku ja ema vahel. Lapsel on Maailm ema. Sünnitusjärgne paarisuhe. · Kõik on endine kuid ometi muutunud. · Beebi vajab vanemaid ja vanemad üksteist vanemate omavahelised suhted peavad olema tasakaalus. · Tähelepanu. · Eluga rahulolu · Lähedussuhted · Rahulolu tööga · Isiklik toimetulek Seksuaalsus on elujõud (emotsionaalne, füsioloogiline).
· Rasvumise risk täiskasvanuna väheneb 35% võrra, kui laps on saanud rinnapiima kuue elukuu jooksul. Imetamine: · Aitab luua ja tugevdab ema ja lapse vahelisi sooje suhteid · Aitab kaasa lapse arengule · Võib ära hoida uue raseduse tekke · Kaitseb ema tervist · On odav Imetamisel on positiivne mõju aga ka ema tervisele: · Tänu kõrgenenud oksütotsiinitasemele on emal väiksem sünnitusjärgne vereeritus ning emakas tõmbub kiiremini kokku tavapärasesse suurusesse · Aneemiaid on vähem · Järgmine rasedus tuleb tõenäoliselt hiljem, kuna ovulatsioon on pärsitud · Raseduseeelne kehakaal taastub imetavatel naistel kiiremini · Paraneb luude remineraliseerumine · Alaneb munasarjavähi risk · Alaneb rinnavähi risk Kuidas kindlustada rinnapiima teket? · Tervislikult ja korrapäraselt toitumine · Piisava vedeliku tarbimine
PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50
ärrituvad ja segaduses. Enamasti möödub see seisund 24 - 72 h jooksul, vahel kulub aga mitu nädalat ning mõnikord jääb masendus lausa püsima. Masenduse jätkumise juhul on tegemist sünnitusjärgse depressiooniga, millest vabanemiseks tuleks otsida professionaalset abi. Selle tekkimine on vastuseks stressile. See ilmneb peale lapse sündi 2-3 kuu möödudes. Sageli märkavad muutusi naise käitumises hoopis tema perekonnaliikmed. Pole häbiasi otsida abi spetsialistide käest. Sünnitusjärgne depressioon on ravitav haigus ning mida varem seda parem, sest nagu teistegi depressiooni vormide puhul on oluline häire varajane avastamine. ravita jäämise korral võib see kesta isegi paar aastat. Depressioon on haigus. Kui sul esineb stressi, depressiooni sümptomeid või kui tunned end muul põhjusel segaduses, abituna, ärevuses või nukrameelsena, siis on õige võta ühendust oma naistearsti, ämmaemandaga.
teistkordset sünnitavat naist. Kontrollrühmas oli 300 esmasünnitajat ja 300 teistkordset sünnitajat, kes osalesid tavalisel sünnitajate hingamis- ja lõdvestumistehnikaid õpetavatel kursustel. Hüpnoos lühendas esmasünnitajate grupis sünnituse kestvust keskmiseks kolme tunni võrra ja teistkordsete grupis ühe tunni võrra. Samuti oli hüpnoosiravi saanud naistel valuvaigistite vajadus märkimisväärselt väiksem ning sünnitusjärgne vaimne taastumine oli kiirem. Hüpnoosil on avastatud ka hästi dokumenteeritud tõhus mõju rasedusaegse iivelduse vastu (H. Lainjärv, 2011). 4. Kohtulik hüpnoos Kõiksugu arutlused kohtuliku hüpnoosi kohta peavad algama hüpnoosi defineerimisega. E.F. Martin (2004) on seda teemat puudutades andnud hüpnoosile lühikese definitsiooni: hüpnoos on teadvuse seisund, mis tööb kaasa tähelepanuvõime kontsentreerumise spetsiaalsele teemale
vahel tema esimesel eluaastal, mis meie arvates on kindlasti üks olulisemaid tegureid lapse arengul. Kuid samuti mõistame ema-lapse vahelise suhte mõõdetavuse komplekssust. Panin ka tähele, et uuringus ei olnud kordagi mainitud, kas pideva depressiooni all kannatavad naised said ka medikamentoosset ravi ning uuringust ei tule välja, kas ravimite kasutamine võis kuidagi mõjutada laste arengut. 8 3. KOKKUVÕTE Tänapäeval on laialt mõistmist ja teavitust leidnud sünnitusjärgne depressioon, kuid sellest, et ema depressioon võib alata juba varem, enne sünnitust, ei ole palju räägitud. See uuring keskendus ennekõike just rasedusaegse depressiooni uurimisele, võttes sünnitusjärgset depressiooni kui sagedast kaasnevat nähet rasedusaegse depressiooni puhul. Selgelt on tõestatud, et olenemata ema sünnitusjärgsest depressioonist, on lapse arengulise mahajäämuse tõenäosus suurem, kui ema oli raseduse ajal depressioonis.
depressiooni teket pärast sünnitust. Lisaks depressiooniravimisele ja psühhoteraapiale on hormoonasendusravi üleminekueas naistel muutumas osaks depressiooniravist. Naiste depressioonile on rohkem iseloomulikud söögiisu-ja kaalutõus, ärevus. Seksuaalfunktsiooni-ja unehäired on sümptomid, mis patsiente sageli kõige rohkem häirib. Naistel esineb depressiooni enamasti: ·menstruatsiooni eel ·raseduse ajal ·sünnitusjärgne depressioon ·üleminekuiga Paarisuhtevägivalla tagajärjeks on enamasti alkoholism, meeleheide, lootusetus, depressioon ning erineva raskusastmega vigastused ja enesetapud. Depressioon meestel Meeste puhul on depressiooni raskem avastada kui naistel. See on tingitud laialtlevinud valearusaamast, et muredest rääkimine ja nendega ise mitte toime tulemine näitab inimese nõrkust. Teisalt maskeerub depressioon meestel agressiivse käitumise või alkoholi liigtarbimisega.
kokat, põhjarahvaste iidseks mõnuallikaks on olnud punased kärbseseened. Rassiline kuuluvus seega määrab suuresti ka somaatilise vastusurve narkootilistele ainetele, millele juhuslike teguritena lisanduvad individuaalsed ja soolised iseärasused mehed on altimad proovima, ent naistel on väiksem taluvus. Psüühilises vastusurves on samuti juhuslikud ja paratamatud faktorid. Kui lapsed on kasvanud vähese emotsionaalse kontakti tingimustes ( sünnitusjärgne eemaldamine, lastesõimed-ja aiad, hoolimatus) või kogenud palju negatiivseid emotsioone (vanemate jõhkrus, tülitsemine, joomarlus), kui tunnete väjendamist peetakse üldsegi sobimatuks moodsasse tehnitsistlikusse maailma, ei saa ju lastelgi tundemaailm täielikult välja areneda. Et me just sellisest ajastust tuleme, on paratamatu. Samuti on ateistlik kasvatus jätnud paljud noored ilma käitumise religioossest regulatsioonist ja religioossetest elamustest ilmutusest ja ekstaasist.
haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning geneetiline eelsoodumus Kehamassiindeks- suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. 5. Haiguste klassifikatsioon- Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused).Etioloogia- arstiteaduse haru, mis uurib haiguste põhjusi ja tekketegureid. Välised ja seesmised haiguspõhjused on etioloogilised tegurid. Patogeenes- õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga.Tunnused- subjektiivne kaebus: valu, jõuetus, nõrkus jne; objektiivne leid: temperatuur, köha,
Lapse nime panemine · Leitakse nimi eelmistest põlvkondadest.näiteks vanavanematelt. · Seostatakse lapse nimi tähtpäeva nimega.näiteks jaanipäeval sündinud poiss saab nimeks jaan või jaanus. · Ees-ja perekonnanimi peavad omavahel sobima. · Nimi ei tohiks olla liiga keeruline. · Kalender nimedega. Uus olukord peres: · Naine Mees · Naine Laps Mees Psüühilise toimega muutused · Lapse eest vastutamine. · Naisel on sünnitusjärgne depressioon. · Lapse vajadused on esiplaanil. · Mehe vajadused on tagaplaanil. · Naiste organism on pärast rasedust ja sünnitust täiesti teistsugune. · Imetamine toob väsimust. Emadus ja Isadus · Ühelt poolt on emadus ja isadus bioloogilised nähtused, teiselt poolt aga kujutavad endast sügavat sotsiaalset protsessi. · Emaks ja isaks kasvamine võtab aega, kusjuures naisel ja mehel on vastava protsessi arengu suhtes erinevad eeldused.
Hoolib teistest rohkem kui endast. Iste on kõva, sageli ümbritsetud limaga. Välja tuleb suure pingutusega. Selline tunne, et on vaja tõusta püsti selleks, et kaka välja tuleks. Võivad olla hemorroidid. Graphites - kipub paksuks minema, raske teha otsuseid, igasugune soojus teeb asja hullemaks. Fekaalid suured, sees võib olla limaseid tükke. Kalium carbonicum Väsimus. Suured, tursunud, valusad hemorroidid. Soojus teeb paremaks, tihti pistev valu sooles umbes 1 tund enne kakamist. Sünnitusjärgne kõhukinnisus. Lycopodium - Armastab magusat, see teeb aga asja hullemaks. Kaka kõva, väikesemõõtmeline. Tunne, et midagi jäi sisse. Kiire sööja, siis kui kõht täis (nagu kivi punnis), teeb nööbid lahti. Magus tekitab pabulaid. Nux vomica - inimene ei käi reisil olles kakal toob kõik koju. Kodus möllab vetsus tunde. Pidev rahutus pärasooles. Ise ärritunud. Alati tuleb vaid natuke, enamus jääb kinni. Tunne on, et kohe tuleb, aga wc-sse minnes ei tule midagi
3.Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost Depressioon kulgeb meestel , naistel, vanuritel ja noorukitel erinevalt. Depressiooni esinemine naistel on kaks korda suurem kui meestel. Võib - olla on põhjus ka selles, et naised on oma meeleolu suhtes avatumad ja pöörduvad rohkem arstide poole. Naised on ka stressfaktoritele ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed. Naiste depressioon erinevatel ajaetappidel: menstruatsiooni eel, raseduse ajal, sünnitusjärgne depressioon, üleminekuiga. Lisaks depressiooniravimitele ja psühhoteraapiale on hormoonasendusravi üleminekueas naistel muutumas osaks depressiooniravist. Naiste depressioonile on rohkem iseloomulikud söögiisu- ja unehäired on sümptomid, mis patsiente kõige rohkem häirivad. Meeste puhul on depressiooni raskem avastada kui naistel. See on tingitud laialtlevinud valearusaamast, et muredest rääkimine ja nendega ise mitte toime tulemine näitab inimese nõrkust
funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: Üliäge e hüperakuutne (lõpeb mõne päevaga surmaga). Akuutsed e ägedad. Alaägedad. Kroonilised. Haiguste klassifikatsioon (RHK): Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused). Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid).
Ärevushäiretest saame rääkida siis, kui ärevus on tugev, kestab kaua ja piirab tegevusvõimet Nn emakurbus (Baby blues) Umbes 50-80% emadest tunnevad kurvameelsust esimesel sünnitusjärgsel nädalal Enamasti 3-da sünnitusjärgse päeva paiku tekib ärritus ja nutuvalmidus, mis möödub II nädala lõpuks Seisundit seostatakse kiirete hormonaalsete muutustega naise organismis Psühhoos Sünnitusjärgne psühhoos on harv, aga väga tõsine seisund, mida esineb 1- 2 naisel 1000-st avaldub esimeste sünnitusjärgsete päevade, nädalate jooksul, aga võib ka ilmneda kuni 12 nädalat peale sünnitust ja kesta kuid kindlat tekkepõhjust ei teata vahel mõne psühhootilise häire esmane avaldus bipolaarse häire ägenemise risk suureneb raseduse ajal oluliselt, eriti kui naine raseduse ajal keeldub ravist Psüühikaravimid ja rasedus
Seitsmes saladus: See seisneb oskuses kasutada puhkust, masaazi, toniseerituid vahendeid ja dieeti, et sünnitus kulgeks normaalselt. Et ei oleks sünnitusjärgset depressiooni et nii Teie, kui ka vastsündinu oleksid heas vormis. Hoolitsedes oma lapse eest neid nõuandeid järgides, võimaldate nii endal kui ka lapsel nautida rahulikumat ja stabiilsemat elu(lk 117) Huvitav on see, et USA´s räägiti sellistest asjadest juba aastal 1999. sünnitusjärgne depressioon, jooga jne. Meil hakati sellest küll tunduvalt hiljem rääkima. Ma ei tahaks väita, et tänu sellele jäi nüüd hulka indigholapsi tuvastamata vaid tahaks hoopis seda öelda, et vaesed emad said tohutu vaimse tugeva hoobi. Selline asi, nagu sünnitusjärgne 26 depressioon on kogu aeg olnud, küll suuremal, küll väiksemal määral aga sel hakati rääkima meil hilja
elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid'' Fibriomüalgia, Rindkerevalu, Pseudoneuralgia, Krooniline valu, Ärritatud soole-, põie või mao sündroom, Krooniline väsimus Atüüpiline D: Suurenenud isu, kehakaal; suurenenud unevajadus,uneaeg ; seksuaalhuvi
Kerge ärevus ja hirm on igapäevased ja iseenesest normaalsed tunded. Ärevushäiretest saame rääkida siis, kui ärevus on tugev, kestab kaua ja piirab tegevusvõimet. Emakurbus (baby blues) Umbes 50-80% emadest tunnevad kurvameelsust esimesel sünnitusjärgsel nädalal. Enamasti 3-nda sünnitusjärgse päeva paiku tekib ärritus ja nutuvalmidus, mis möödub II nädala lõpuks. Seisundit seostatakse kiirete hormonaalsete muutustega naise organismis. Psühhoos Sünnitusjärgne psühhoos on harv, aga väga tõsine seisund, mida esineb 1-2 naisel 1000-st. avaldub esimeste sünnitusjärgsete päevade, nädalate jooksul, aga võib ka ilmneda kuni 12 nädalat peale sünnitust ja kesta kuid. Kindlat tekkepõhjust ei teata. Vahel mõne psühhootilise häire esmane avaldus. Bipolaarse häire ägenemise risk suureneb raseduse ajal oluliselt, eriti kui naine raseduse ajal keeldub ravist. Psüühikaravimid ja rasedus Kõik psühhofarmakonid läbivad platsentat
16 3.1.2 Anamneesi kogumine Olulisim on välja selgitada: · Raseduse ja sünnituse kulg. Selle kohta saadakse infot peamiselt sünnitusmaja või- osakonna väljavõttelt, aga ka emalt endalt. · Pere teiste laste psühhomotoorne ja füüsiline areng ning suguvõsas esinevad haigused. · Perekonna sotsiaalmajanduslik olukord. Koduvisiidi käigus. · Vanemate kahjulikud harjumused. · Ema sünnitusjärgne psüühiline seisund. 3.2 Vastsündinu profülaktiline läbivaatus Üldseisundi hindamisel vaadatakse lapse · Pea ja keha asendit. · Silmade seisundit ja nägemise arengut. 2-nädalane laps peaks korraks fikseerima pilgu tema ees liigutataval esemel. · Naha ja limaskestade seisundit. · Naba seisundit. · Lihastoonust ja kongenitaalseid reflekse (imemisrefleks, toesammurefleks, tooniline kaelarefleks, haarderefleks).
Kelgukoerad kenasti puhanud, süüa on. Samas möödub üks teine voor rakendeid, kus koerad on väsinud, ning et koormat kergendada, on naised pandud järgi jooksma. Taanlased otsustasid rakendi peatada ja pakkuda grööni naistele oma rakendis istet. Naised hakkasid kihistama, ning selgus, et see aseme pakkumine rakendis on tegelikult ettepanek seksiks. · On välja uuritud, et on igas ühiskonnas teatud perioodid, kui tuleks hoiduda seksist (sünnitusjärgne jne). Kui pikk see periood on, on väga varieeruv (n. Uus-Guineas 5 15 aastat, periood sellepärast pikk, et elati suht vaeselt ja sellepärast, et ema keskenduks ainult lapsele ning lapse heaolu saaks garanteeritud. · Homoseksualism on üldjuhul keelatud. Samas on erinev see, mida homoseksualismiks peetakse. Näiteks see, kui mees sööb kastreerimata sea liha, peetakse teda homoks.
Kontrollrühmas oli 300 esmasünnitajat ja 300 teistkordselt sünnitajat, kes osalesid tavalistel sünnitajate hingamis- ja lõdvestumistehnikaid õpetavatel kursustel. Hüpnoos lühendas esmasünnitajate grupis sünnituse kestvust keskmiselt kolme tunni võrra ja teistkordsete grupis ühe tunni võrra. Samuti oli hüpnoosiravi saanud naistel valuvaigistite vajadus märkimisväärselt väiksem ning sünnitusjärgne vaimne taastumine kiirem. Hüpnoosil on avastatud ka hästi dokumenteeritud tõhus mõju rasedusaegse iivelduse vastu (Lainjärv 2011: 5). 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas Kõiksugu arutlused kohtuliku hüpnoosi kohta peavad algama hüpnoosi defineerimisega. E.F. Martin (2004: 579-600) on seda teemat puudutades andnud hüpnoosile lühikese definitsiooni: hüpnoos on teadvuse seisund, mis toob kaasa
tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk. Kõik tervishoiutöötajad, kes puutuvad tervishoiuteenuste osutamisel kokku rasedate ja imetavate emadega ning nende peredega (perearstid ja-õed, ämmaemandad, terviseõed, naiste- ja lastearstid), peaksid pöörama tähelepanu toitumise teemadele. Nõustamisoskuste hulka kuulub ka oskus hinnata toitumust ja anda toitumisalaseid soovitusi. Rasedus ja sünnitusjärgne aeg on ka eriliselt vastuvõtlik aeg muudatuste tegemiseks kogu pere elustiilis ja toitumises. Motivatsioon terviseteabe saamiseks ja rakendamiseks on kõrge ning seda tuleks kasutada ära tervislike eluviiside sh toitumisharjumuste kujundamisel. Positiivsed muutused noore pere toidulaual mõjutavad sündivate laste toitumisharjumusi ning seeläbi tulevikus kogu rahva tervist. Rasedate ja imetavate emade toitumise eripärad
Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused.
- Elu jooksul u 20% elanikkonnast - 4% lastest, 10-20% noorukitest - 25%-l uus depressiooni episood esimese aasta jooksul, 40%-l kahe aasta ja 70% 5 aasta jooksul - Igal uuel sünnikohordil risk suurenenud - Noorukite depressioon on tänapäeval suurenenud, vanasti u 15%. - Ühiskonna tekitatud, sest nõudmised on hulga suuremad kui materiaalselt võimalik on - Üks episood tõstab teise episoodi toimumist umbes 5 korda krooniline Sünnitusjärgne depressioon - Lapsed kelle ema on depressiivne ei saa õppida tundeid või emotsioone, kiindumussuhtes võib tekkida defitsiit ja nad ei oska ise enda ega teiste emotsioone mõista - Võib tekitada ka lastele depressiooni, seetõttu suure luubi all sünnitusjärge depressioon Sesoonne depressioon Tüüpilised ilmingud - Energia vähenemine - Suurenenud unevajadus ja söögiisu, mis väljenduvad eelkõige tungis
• Trahheobronhiit. Bronhide primaarne lümfotsütaarne infiltreerumine. • Atüüpiline pneumoonia. Müalgiat ja GI sümptomeid tavaliselt ei esine. Komplikatsioonid: otitis media, erythema multiforme, hemolüütiline aneemia, müokardiit, perikardiit, neuroloogilised anomaaliad. Paraneb aeglaselt. Immuunsus pole täielik, sekundaarsed infektsioonid võivad tekkida. Teised mükoplasmad – roll ebaselge. • NGU - M. genialium, U. urealyticum • M. hominis – püelonefriit, PID, sünnitusjärgne palavik. Diagnostika. M. pneumoniae • Mikroskoopial diagnostiline väärtus puudub • Kultuur – aeglane (2-6 nädalat positiivse diagnoosini) ja väikse tundlikkusega • Molekulaarmeetodid – PCR: spetsiifilisust ei teata, aga tundlikkus on väga hea • Seroloogia: (1) komplemendi sidumine – kehv tundlikkus ja spetsiifilisus, (2) ensüümmeetodid – erineva tundlikkuse
Emakas kr. k hystera sai ajaloos palju jutuks olnud haigusele nime andjaks. Vana Kreekasse ulatub kaasajani emotsionaalse seisundiga seostatavate kehatüüpide (inimtüüpide) õpetus sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud ja melanhoolikud. Hippokrates väidetavalt oli esimene, kes väitis, et psüühika on ajutegevuse ,,produkt" ning psüühikahäired omakorda ajutegevuse häired. Hippokrateselt pärinevad mitmete psüühikahäirete kirjeldused (sünnitusjärgne psühhoos, palavikust tingitud deliirium, alkoholideliirium, melanhoolia, aga ka hüpohondria). Hippokrates tegi samuti tähelepanekuid psüühikahäirete kohta somaatiliste haiguste korral (sümptomaatilised psüühikahäired). Hippokratese arvates olevat suur tähtsus psüühikahäirete tekkes verevarustuse häiretel. Hippokrates kasutas psüühikahäirete raviks psühho- ja somatoteraapia võtteid ravimtaimi, lahtisteid, aadrilaskmist, veeprotseduure, dieete
saaja ja tema perekonna vahendeid vastavalt kehtestatud skaalale. Miinimumstandardid meditsiinilisele abile Meditsiinilise abi miinimumprogramm hõlmab järgmisi teenuseid: 1) Üldine hooldus, mis sisaldab koduvisiite; 2) Spetsiaalne hooldus haiglas ja sarnastes asutustes statsionaarsetele patsientidele ja ambulatoorsetele patsientidele; 3) Hädavajalik varustatus ravimitega; 4) Hospitaliseerimine, kui selleks on vajadus; 5) Sünnituseelne, sünnitusaegne ja sünnitusjärgne hooldus praktiseeriva arsti või kvalifitseeritud ämmaemanda poolt. Raseduse ja sünnituse korral peab meditsiiniline hooldus sisaldama 4. ja 5. elementi. Meditsiinilise hoolduse miinimumstandard tööõnnetustoetuse puhul on mõneti laiahaardelisem, sisaldades hambaravi, proteeside, prillide ja suure hulga eriteenuseid. Kvalifitseerivad perioodid Meditsiinilise hoolduse, haiguse, töötuse ning ka sünnitus- ja rasedustoetuse
annaabi.ee 
