Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüpnoos (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Hüpnoos #1 Hüpnoos #2 Hüpnoos #3 Hüpnoos #4 Hüpnoos #5 Hüpnoos #6 Hüpnoos #7 Hüpnoos #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tatjana Kruglova Õppematerjali autor
Hüpnoosi ajaluguHüpnoosi definitsioonHüpnoosi kasutusvõimalusedHüpnoos tänapäeval

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
82
docx

Levinumad arusaamad hüpnoosist

.............................................................................8 1.5. Hüpnoosi kasutusalad..........................................................................................9 1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral...........................9 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis.............................10 1.5.3. Meditsiinilised rakendused........................................................10 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas............................................................11 1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused...............................................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle.....12 1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega...............................................13 1.6.4

Mõjustamisepsühholoogia
thumbnail
6
pdf

Hüpnoos

mõõtmatult võimas vahend. (Streeter, Michael, 2004) Hüpnoosi olemus Hüpnoos (hypnos - uni kreeka keeles) on meele muudetud seisund ehk kunstlikult esile kutsutud teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sugestioonile ehk sisendusele(Laurence, J, Perry, C, 1988). Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kes inimese transiseisundisse viimiseks kasutab erilist metoodikat, näiteks monotoonset sõnalist ärritust(Streeter, Michael, 2004). Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse(Streeter, Michael, 2004). Transi ajal on hüpnotiseerija eesmärk rääkida otse patsiendi alateadvusega. Ta viib ravialusesse sisendused, mille eesmärgiks on inimeste harjumuste muutmine, tema eneseusu suurendamine või minevikumälestustest ülesaamine. Sisendused ei jõua teadvusse, vaid alateadvusse. (Streeter, Michael, 2004) Iga hüpnoosiseanss peaks reeglina sisaldama kuut staadiumi:

Enesehindamine
thumbnail
15
pdf

Hüpnoosi kasutamise erinevad võimalused ja selle mõju

4 2. Hüpnoosi ajalugu 2.1 Üldine hüpnoosi ajalugu Hüpnoosil on olnud palju erinevaid nimetusi. Franz Anton Mesmer kasutas väljendit ,,animaalne magnetism" ja tema nimest tuleneb ka ,,mesmerism". 1843. aastal nimetas James Braid sellisele nähtusele oma nimetuse ,,hüpnoos" kreeka unejumala Hypnose järgi. Kuid siis Braid hakkas ise nime õiguses kahtlema, sest märkas et hüpnoos ei ole samaväärne unega. Ning seejärel eelistas ta kasutada terminit ,,monoideism", kuid oli juba hilja sest ,,hüpnoos" oli kinnistunud. Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Näiteks Egiptuses olevat tervendamise viis olnud selline, kus preestrid kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid olevat sel ajal ,,maganud", kuna nad hoidsid silmi kinni. Samuti ka Antiik- Hiinas ja ­Indias olevat läbi viidud taolisi tervendamisi, kus patsiente aitasid ravida

Psühholoogia
thumbnail
10
doc

Referaat teemal hüpnoos

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL H. Lainjärv I aasta Hüpnoos REFERAAT 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Hüpnoosi definitsioon............................................................................................................... 3

Õiguse psühholoogia
thumbnail
8
doc

Lavahüpnoos

.........................7 Terry Stokes............................................................................................................... 7 Kokkuvõte .....................................................................................................................8 3 Sissejuhatus Kreeka keelene sõna hypnos tähendab und. Sellest tulnud ka sõna hüpnoos. Hüpnoos on kuntslikult esile kutsutud osalise une seisund. Seda kasutatakse ka meelelahutuses, nimelt lavahüpnoosis. 4 Hüpnoos kui meelelahtus Lavahüptotiseerijad võivad olla ainukeseks kokku puuteks inimesele hüpnoosiga. Meelelahutajateks olid lavahüptnotiseerijad juba 18.sajandil Mesmeri aegadel. Nad on omale üha enam kuulsust kogunud. Tänapäeval võib neid näha

Psühholoogia
thumbnail
1
doc

Hüpnoos

Hüpnoos Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist. Seega võib öelda, et hüpnoos on osalise une taoline teadvuseseisund, kus meele analüütilise poole ehk teadvuse aktiivsus on madal ning kus me oleme oma alateadvuse reaalsuses. Mida väiksem on teadvuse aktiivsus, seda rohkem domineerib ning on tõene alateadvuse reaalsus ehk seda sügavamas transis me oleme. Hüpnoosi iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Kunstliku hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust

Psühholoogia
thumbnail
7
docx

Teadvuse seisundid : meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos

Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud,

Ajakasutuse juhtimine
thumbnail
17
doc

Teadvuse seisundid

teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda ­ selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun