Teadvuse seisundid (1)

TEADVUSE SEISUNDID
psühholoogia referaat
TEADVUS
Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus – kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda – selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1).

UNI JA UNENÄOD

Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida – tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul , jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra (1).
Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda . Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust (1).
Joonis 1. Uni
Katsed koertega näitasid, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel takistati und (1).
Kui inimene ei maga pikka aega, ilmnevad tal tõsised psüühikahäired. Alates 3. päevast tekivad nn mikroune perioodid (lühikesed unepausid ärkveloleku ajal). 4. päeval muutub inimene paranoiliseks (talle hakkab tunduma, et teised inimesed suhtuvad temasse pahatahtlikult). Nähud kaovad ruttu, kui inimene end välja magab (1).
Leidub väga väikese unevajadusega inimesi. Nt: USA Stanfordi ülikooli professor magas 50a jooksul vaid 3-4tundi ööpäevas; üks naine magas kogu elu jooksul iga öö vaid ühe tunni (Rosenzweig ja Leiman, 1982) (1).

Aeglane ja kiire uni

Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul (1).
Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:
Rahulik ehk aeglane uni: 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine.
1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained (1).
2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda . See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1).
3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast (1).
4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine (1).
5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) (1).
Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit
Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM-uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega (1).

Unehäired

Düssomniad

Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg (1).

Insomnia

Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda.
Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel (1).
Insomnia korral on peamisteks kaebusteks:
1) uinumisraskused;
2) katkendlik uni (une säilitamisraskused);
3) liigvarajane ärkamine hommikul .
Insomnia diagnoosimisel ei saa alati lähtuda une tegeliku kõrvalekalde astmest , kuna esinevad olulised individuaalsed erinevused unevajaduses.
Insomnia levik:
Erinevatel põhjustel tekkivat insomniat võib lugeda üheks kõige sagedasemaks inimesel esinevaks tervisehäireks (1).
Insomnia on sagedane sümptom depressioonide korral: depressiivsetel on insomniat 2 korda sagedamini kui mittedepressiivsetel (1).

Hüpersomnia

Hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärekvelolekuajal ning pikenenud uneperiood (1).
Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral) (1).
Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus ) (1).

Parasomniad

Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused:

Uneapnoe

Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus
on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia)
ning peale selle võib enamasti esineda:

• öiseid hingamispeetusi,
  
• tüüpiline intermiteeruv norskamine,
  
• ülekaalulisus,
  
• hüpertoonia,
  
• impotents,
  
• kognitiivne kahjustus,
  
• rahutu magamine,
  
• ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine ,
  
• hommikused peavalud ja koordinatsioonihäired.
  
• uneapnoe võib viia isiksuse muutustele, võimalik on dementsus ja tõsised somaatilised komplikatsioonid.
  

Somnabulism

Somnambulism e. uneskäimine on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud (1).
Uneskäimisepisoodis ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus ja seostatakse ärkamisega une kolmanda/ neljanda faasist. Kuna virgumine ei ole täielik on teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus välis ärritajatele puudub ja motoorsed oskused madalad. Enamasti tõustakse voodist ning võidakse ringi kõndida. Siiski uneskäijad võivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on märkimisväärne risk saada selle episoodi ajal mõni raske vigastus (1).
Joonis 2. Uneskäimine
Sagedamini pöörduvad nad iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse.
Ärkamisel ei mäletata tavaliselt midagi ei vahetult pärast episoodi ega ka järgmisel hommikul (1).
Uneskäimine ja unepaanika on väga lähedalt seotud seisundid (1).
- mõlemaid peetakse ärkamisehäireteks, mis ilmnevad une kõige sügavamates staadiumides (3. ja 4. unestaadium e. deltauni);
- mõlemat häiret võib leida patsiendi sugulastel;
- mõlemad häired võivad esineda samal isikul;
- on iseloomulikud lapseeale;
- mõlema häire tekkes ja kulus osalevad geneetilised, arengu-, orgaanilised ja psühholoogilised faktorid.

Unenäod

Enamasti esinevad unenäod kiire une ajal. Paljud inimesed väidavad (eriti mehed), et nad ei näe und- tegelikult näevad kõik, seejuures korrapäraselt, ehkki hommikul tõustes ei mäletata. Väikeste laste (2-5a) unenäod on lühikesed ja koosnevad omavahel seostamata kujunditest. Ajapikku hakkab unes nähtav sarnanema lugudega, selles ilmnevad ka emotsioonid. 9-15a kujunevad unenäod täiskasvanute sarnaseks. Umbes 60-70% unenägudest on pildilised e visuaalsed; kuulmise, kompimise ja haistmisega seostuvad nad üsna harva. Enamasti on unenäod värvilised. Et unenägude selgus jääb ärkveloleku eredusele alla, siis näeme neid mõnevõrra tuhmimate piltidena (1).
Unenägusid on läbi aegade püütud seletada. Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses “Unenägude tõlgendus” (1900). Tema järgi on unenäod kuninglik tee mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde. Freud eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu (1).
Joonis 3. Unenägu

• Manifestne sisu – seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes. Samuti võivad manifestset sisu mõjutada uneaja vahetud kogemused: nt – need kellele pritsiti une ajal näole vett, nägid veega seotut – koske vms (1).
  
• Latentne sisu – tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused. Et need otseselt väljenduda ei saa, siis väljenduvad nad sümboolselt. Freudi arvates on une sümbolite seas palju niisuguseid, mis tähendavad alati ühte ja sedasama . Nt kuningas ja kuninganna kujutavad magaja vanemaid; printsess magajat ennast; piklikud esemed ja pikad/ teravad relvad kujutavad mehe suguelundit; karbid, toosid, kapid, ahjud aga naise suguelundit; toad sümboliseerivad naisi. Samas tunnistab Freud, et sigar võib mõnikord tähistada tõesti ka sigarit (1).
  

MEDITATSIOON

Mõningaid teadvuse seisundeid saab inimene ise esile kutsuda (1).
Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma (1).
Joonis 4. Mediteerimine
Eksisteerib kaht liiki meditatsioone:

• Kontsentratsiooni tee – inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale – mantrale e pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale – kujutisele, mis on konstrueeritud nii , et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine (1).
  
• Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele – nt hingamisele, huulte asendile. Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist (1).
  

Mediteerimise põhjused: tahetakse vaimselt areneda, lõdvestuda, otsitakse mõtteselgust (1).

SENSOORNE DEPRIVATSIOON

Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud (1).
Eristatakse:

• osalist sensoorset deprivatsiooni ,
  
• täielikku sensoorset deprivatsiooni.
  

Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms (1).
Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - (kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon) - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas uurimise eesmärgil on õigus sekkuda inimese füsioloogilistesse protsessidesse sellisel määral, et saavutatakse nn. puhta aju seisund või sündroom - seisund, mil aju on eraldatud keskkonnast sellisel määral, et ajju ei saabu ühtegi välisimpulssi (1).
Lühiajalist sensoorset deprivatsiooni kasutatakse rahunemiseks, pikema kestusega deprivatsioon võib esile kutsuda rahutust, keskendumishäireid, hallutsinatsioone, ebameeldivustunnet. Samuti võib pikema pikema deprivatsiooni tagajärjel ajutiselt tekkida nägemis- ja kirjutamishäireid ning intellektuaalsete võimete langust (1).
Sensoorne deprivatsioon võib tekkida näiteks kaugsõiduautojuhtidel või pikki vahemaid läbivatel lenduritel. Sellistel juhtudel on kuulmis - ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali (1).

HÜPNOOS

Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist (1).
Hüpnoos on niisiis une ja ärkveloleku vaheline seisund.
Meie aju õpib mõnikord olude sunnil tahtmatult valesti ent hüpnoosi abil võime teda õpetada teisiti töötama (1).
Hüpnoos ei tekita kõrvalmõjusid nagu neid võib tekkida erinevate ravimite kasutamisel. Hüpnoosist on abi leidnud paljud inimesed, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud.
Hüpnoosi kasutusala on praktiliselt piiramatu. Näitena võiks siinkohal ära tuua erinevatest hirmudest , paanikahoogudest, pingetest, alkoholi- ja nikotiinisõltuvusest, valudest, kokutamisest, unetusest, masendusest, tõmblustest, sundmõtteist, allergiatest jne. vabanemise. Ent hüpnoosi võib kasutada ka kehvade inimsuhete parandamiseks. Ülaltoodud näited ei ole iseenesest haigused kuid kui inimene õigel ajal asjatundlikku abi ei saa, võivad neist kujuneda haigused (1).
On siiski inimesi, kes hüpnoosile ei allu. Nende hulka kuuluvad kurttummad, pimedad , kangeid ravimeid tarvitavad inimesed, vaimuhaiged ning sülelapsed (1).
Hüpnootiline tundlikkus – hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse (tõsta käsi). Kui hüpnotiseeritu on need käsud täitnud, läheb hüpnotiseerija raskemate korralduste juurde (1).
Hüpnootiline seisund – seda iseloomustatakse hüpnoosialuse isiku käitumises täheldatavate muutuste kaudu:

• sügavas hüpnoosis olev inimene ei ilmuta initsiatiivi, vaid ootab hüpnotiseerija korraldusi;
  
• tähelepanu muutub endisest valivamaks – hüpnotiseeritav keskendub ainult hüpnotiseerija korraldustele;
  
• hüpnoosiga kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime – inimene võib arvata end viibivat ajaliselt ja ruumiliselt kaugetes kohtades;
  
• hüpnotiseeritu võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi – vestelda kujutletava isikuga , kes istuks justkui tema kõrval. Ta ei kontrolli, kas olukord on tegelik;
  
• sageli esineb hüpnoosijärgset amneesiat: kui inimesele öeldakse, et ta peab unustama kõik, mis temaga hüpnoosi ajal toimus, siis nii ka juhtub. Toimunu meenub vaid varem sisendatud signaali peale (1).
  

Hüpnoosis suudab inimene taastada oma elu varasemaid episoode. Nt võidakse vaadata enda 10. sünnipäeva pidu nagu teleriekraanilt. Inimene teab, et ta on seal kohal, samas ta tunneb, et ta pole aktiivne (1).

UIMASTID

Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks . Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust.
Narkomaania on pahe , mis rikub paljude, eeskätt noorte elu ja tervist (1).
Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes (1).
Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa (1).
Joonis 5. Uimastid
Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks:

• depressandid - moonivendelik, morfiin , oopium, herohiin, kanep, hašis, marihuaana
  
• stimulandid - kokaiin , crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy
  
• hallutsinogeenid - LCD
  

Manustamise viisid

• Suitsetamine või sissehingamine
  
• Versoonde või lihasesse süstimine
  
• Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine
  
• Nuusutamine
  

Narkomaani tunnused:

• imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused
  
• silmaterad kas laienevad või ahenevad
  
• laps laenab raha, müüb asju
  
• tekivad uued sõbrad, vanad põlatakse
  
• ei tunne huvi hobide vastu
  
• tahab palju magusat ja tihti juua
  
• teeb koolist poppi
  

Uimastikahjustused:

• Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv (1).
  
• Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena.
  
• Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit ), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega (1).
  
• Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Mürgitused ja infektsioonid kahjustavad siseorganeid, eelkõige maksa, neerusid, südant ja kopse (1).
  
• Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad (1).
  
• Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg (1).
  
• Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel (1).
  
• Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund (1).
  
• Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu-muutused. Psühhoosi põhjus võib olla india kanepist valmistatud uimasti, kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine.
  
• Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest (1).
  
• Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva (1).
  
• Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini . Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu , suhted kaasinimestega känguvad või katkevad . Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama (1).
  
• Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse uimastitega kuritegelikes ringkondades, siis suureneb oht, et tihenevad kurjategijate omavahelised sidemed. Paljudel juhtudel saadakse uimasti ostuks raha üksnes kuritegu toime pannes (1).
  

SISUKORD

UNI JA UNENÄOD 3
Aeglane ja kiire uni 4
Unehäired 5
Düssomniad 5
Insomnia 5
Hüpersomnia 6
Parasomniad 6
Uneapnoe 6
Somnabulism 7
Unenäod 8
MEDITATSIOON 9
SENSOORNE DEPRIVATSIOON 10
HÜPNOOS 11
UIMASTID 13
SISUKORD 16
kasutatud allikad 17

kasutatud allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/teadvus

http://et/wikipedia.org/wiki/un i

http://www.hot.ee/allen/dream.ht m

http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/programm/ravi/ph/51unehaired.ht m

http://www.hot.ee/chi888/hypno.ht m

http://www.parnu.ee/uus/index.php?id=46
17