TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tin...
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. ...
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING  asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja te...
MASSAAŽI TEENUS ETTEVÕTETE TÖÖTAJATELE. KADRI KORBE MAARJA LAURI MYT15 KLIENDID. • Klientideks on kaubandusettevõtted. • Suunatud on kaubandus ettevõttete töötajatele. VÄÄRTUSPAKKUMINE. • Pakume oma teenust ettevõtetes kohapeal. • Meie teenus aitab töötajatel vähendada štessi ja lihaspinget, mis parandab oluliselt nende töötulemusi. TURUVOOD. • Ettevõtted broneerivad veebikeskkonnas endale sobivad ajad. • Sammuti saab suhelda ka telefoni ja meili teel. KLIENDISUHTED. • Pakume klientidele klassikalist massaažiteenust ja juhiseid koduseks lõõgastumiseks. • Pakume klientidele järjepidevust. TULUVOOD. • Meil on olemas algkapital. • Edasine tulu tuleb igakuiselt ettevõttest teenuse osutamise eest. VÕTMETEGEVUSED. • Kliendisuhete loomine. • Enda tegevuse reklaamimine. • Enda pidev täiendamine. VÕTMERESSURSID. • Selle...
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping  lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping  leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping  selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 ...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob. 56 43 210 E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee ...
Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007 Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4  hea 70...89 71...80 3  rahuldav 45...69 61...70 2  puudulik 20...44 51...601 1  nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Eur...
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise ...
Tarvo Puri Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna 1. Klassikaline notariamet Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1. novembril 1993 kuni viimase ajani samalaadne, notar võis tehingute tõestamise ja kinnitamis- toimingute tegemise kõrval tegeleda vaid teadusliku või pedagoogilise tööga. Klassikalised notariametis tehtavad toimingud jagunevad tõestamiseks (täistõestusega lepingud: kinnisasja müük või koormamine, äriühingu asutamine jne) ja kinnitamiseks (lihttõestused: allkirja kinni- tamine, ärakirja kinnitamine jne). Täistõest...
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping............................................................................................................6 1...
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepinguli...
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS  Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis.  Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina.  Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus...
Logistika eesmärk Logistika Hankelogistika põhieesmärgi Konteinerite kasutamise probleeme: eesmärk on lähetada kaup või saavutamiseks tuleb lahendada terve • konteinerit on suhteliselt kallis inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, rida ülesandeid , mida võiks kasutada odavate kaupade õige hinnaga, õiges koguses, õige grupeerida järgmiselt: transportimiseks; kvaliteediga, õige informatsiooni • Materjalide ja komplekteeritavate • kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab alusel. pooltoodete ostutähtaegadest olema konteineri tõstmiseks vajalik kinnipidamine (Ennetähtaegne tehnika (siirdetõstukid, jms. Logistika arenguetapid 1960- varumine nõuab täiendavalt seadmed); 2000a ja tegurid,mis ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÄRIKORRALDUS xx PRAKTIKAARUANNE Juhendaja: xx Pärnu 2011 1 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 1. ARUANDE ÜLDOSA........................................................................................................ 5 1.1 Ettevõtte üldandmed...................................................................................................... 5 1.2 Ettevõtte majanduslikud näitajad........
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse ja müügijuhtimise alused Reimo Sälik KODUTÖÖ Ainetöö Aet Kull, lektor 1 Tallinn 2015 SISUKORD: 1. Tooted ja teenused...................................................................................................3-7 2. Eesti ettevõte............................................................................................................8-9 3. Näited turunduskommunikatsioonist...................................................................10-12 4. Segmendid.................................................................................................................13 5. Kliendikogemus........................................................................................................
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta  28 liikmesriiki  Viissada kolm miljonit elanikku  Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat.  Majanduslikult suuruselt suurim maailmas  Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.  Hümn-Beethoven  Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid  1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon.  Marshalli plaani elluviimiseks asutati:  1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation  1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development  1944 NATO-põja atlandi..  1949 Euroopa Nõukogu  1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõu...
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu ...
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Er...
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGU...
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE Äriidee olemus. Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet. Äriidee allikad. Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik inimene näha suurt võimalust. Mõned allikad: - isiklikud huvid või hobid - töökogemus, oskused, võimed - kaubad ja teenused, millega ollakse või ei olda tuttavad - väli...
ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE Äriidee olemus. Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet. Äriidee allikad. Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik inimene näha suurt võimalust. Mõned allikad: - isiklikud huvid või hobid - töökogemus, oskused, võimed - kaubad ja teenused, millega ollakse või ei olda tuttavad - väli...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Arvestusala õppetool Getter Anett Arro RP16 Kohtulahendi analüüs Ainetöö Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad..................................
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda  avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda...
Logistiliste teenuste lepingud, seadusandlik taust, VÕS-st tulenevad nõuded, õigused ja kohustused. Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust (Invove). Selleks, et logitika erinevate ettevõtete vahel tõrgeteta toimiks, tuleb omavahel sõlida nii mõnedki lepingud, et oleks kirjas kõik tingimused ja kohustused. Palju on riske, mis võivad äritegevust kahjustada, seepärast t...
ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND NB!  vormistamisel jälgi õpilastööde vormistamise reegleid, kasuta word-i vormindusvahendeid! Alapunktide pealkirjastamisel ja liigendamisel lähtu oma äriidee sisust, sellest kui palju sul oleks alapunkti all rääkida ja vajadusel muuda nii pealkirju, ühenda alapunkte kui jäta välja ka üleliigne! Iga paragrahvi (tähis 1.0, 2.0 jne) alusta uuelt lehelt! ENNE KIRJUTAMIST LOE JUHEND ALGUSEST LÕPUNI LÄBI! 1.0. KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE Paiknedes küll äriplaani alguses, koostatakse kõige viimasena. Kokkuvõtlik ülevaade toob koondatult välja kõige olulisema info kogu äriplaani kohta. Peaks mahtuma ca 1-2 leheküljele. 1.1. Ettevõtte missioon See 1-2 lauseline määratlus toob välja ettevõtte põhieesmärgi ning selle saavutamiseks rakendatud juhtpõhimõtted. 1.2. Ettevõtte lühiülevaade Siin tuleks anda olulise tähtsusega infot ettevõtte kohta, nagu näiteks nimi, aadress, asukoht, asutamisa...
1.Tarbijakaitse ajalooline areng, üldiseloomustus ja põhimõisted Esimesed tarbojat kaitsvad üksiknormid kehtestati Euroopa varakeskaegse naturaalmajanduslikkus ühiskonnas.Kuni 20.sajandi keskpaigani reguleeriti tänapäevases mõõtes tarbijaõigussuhteid tsiviil-ja kaubandusõiguse regulatsiooni alusel. 20.sajandi alguses hakati detailsemalt sätestama nõudeid üksikute tarbijakaupadele.Rootsis kehtestati ostja huvide kaitseks järelmaksuga kauba kohustuslikud lepingutingimused 20.sajandi teisel külmnendil. Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast eriregulatsiooni,millega kaitstakse spetsiifilist isikute rühma  tarbijaid. Tarbijaõigust võib vaadelda subjekti Âkeskse õigusharuna,mille tähelepanu keskmes on rohkem tarvija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasut...
Sisukord 1SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SE...
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis ...
Kordamisküsimused eksamiks. 1.Saadetis - (consignement, shipment)Saatja poolt saajale ühe korraga teele lähetatud kaupade (materjalide) kogus. Saadetise puhul otsustatase enne teele saatmist, millise transpordiliigi, transpordivahendi, teenusepakkuja, veohinna, maksude, täiendavate tasude, veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 = 333 kg. 1 laadimismeeter = 1850....
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmin...
1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühe...
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002  VÕS- 01.07.2002  AÕS- 01.12.1993  PerekS- 01.07.2010  PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg t...
1. Väikeettevõtete olulisus Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda. Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks. Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratu...
Esindusõigus Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole. Eraklient Klient võib teha tehinguid esindaja kaudu. Eloni iseteeninduses või lähimas EMT ja Elioni esinduses on võimalik anda esindajale üldvolitus vastavalt Eloni poolt koostatud standardsele formaadile. Üldvolituse kehtivust saab Klient ise mää...
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõlt...
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusel...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õigusinstituut Avaliku õiguse õppetool Liisa Lippe EUROOPA KOHUS Referaat Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud autorite töid, Üliõpilase kood: 095257 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS...................................................................................5 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri..........................................................................................6 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid....................................................................................6 2. PÄDEVUS.................................................................
TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS...................................................
1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süst...
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendes...
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaota...
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga  tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem  elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika  avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne ...
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 1Â3, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatu...
annaabi.ee 
