10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
361 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marjuz
Õppematerjali autor
................................9 2.2.3. Liisinguleping................................................................................................................9 2.2.4. Litsentsileping..............................................................................................................10 2.2.5. Frantsiisileping.............................................................................................................10 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping.................................................................................11 2.2.7. Tasuta kasutamise leping.............................................................................................11 2.2.8. Laenu- ja krediidileping...............................................................................................11 2.3. Kindlustusleping.................................................................................................................12 2.4
Seega müügilepingu alusel toimub omandiõiguse üleminek ühelt isikult teisele ja seda tasu eest. Lepingu sõlmimisel on oluline meeles pidada, et müügilepingu alusel tekib üksnes kohustus asi üle anda, samas antud lepinguga asjaga seotud omandiõigus müüjalt ostjale üle ei lähe. Omandiõiguse üleandmiseks tuleb isikutel sõlmida asjaõiguslik tehing, mille alusel toimub omandi üleminek. Kui kinnisasjade võõrandamise korral sõlmitakse asjaõiguslik leping notariaalselt, siis vallasasjade võõrandamisel seisneb asjaõigusliku tehingu tegemine asja üleandmises müüjalt ostjale. Samas võivad müüja ja ostja omavahel sõlmida ka vallasasja müügi puhul eraldi asjaõigusliku lepingu omandiõiguse üleminekuks. Müügilepingu esemeks asjad. Asi on kehaline ese. Lähtuvalt VÕSist kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile
Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3
Valdus tähendab tegelikku võimu asja üle. Oluline on meeles pidada, et üürilepingu alusel ei lähe üürnikule üle käsutusõigust, st üürnik ei saa mõjutada asja õiguslikku staatust. Näiteks üürnik ei saa üüritud asja vabalt võõrandada teistele isikutele. Üürilepingu sõlmimine. Selleks, et üürnikul tekiks seaduslik alus asja vallata ja kasutada tuleb isikute vahel sõlmida üürileping. Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping poolte vahel sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse. Samas ei tohi unustada, et lepingu sõlmimiseks tuleb isikutel saavutada kokkulepe lepingu olulistes tingimustes. Millised tingimused on aga olulised, seda tuleb hinnata igas olukorras eraldi, sest see on fakti küsimus ja seega peavad lepingupooled 1 omavahelise kokkuleppe kaudu kindlaks määrama lepingu olulised tingimused. Seadusandja on VÕS § 271 ette
tasaarvestamiseks. Töölepingu lõppemise alused 1. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 2. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel (1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. (2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. (3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. 3. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga Tööleping lõpeb töötaja surmaga. 4. Töölepingust taganemise keeld Töölepingust taganemine on keelatud.
isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul.
Vastutus minu negatiivse käitumise korral pean kandma õiguslikke tagajärgi, mida võlausaldaja võlgniku suhtes sunniviisiliselt kohaldab (§ 103 lg 1) Viisakussuhete alusel ei teki õiguslikult siduvaid kohustusi. Võlasuhte tekkimine - võlasuhte tekkimise peamine alus on võlaõiguslik leping. Lepingu sõlmimiseni jõutakse kui lepingu pooled on saavutanud konsensuse. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32). LEPINGUD. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Vajalik vähemalt 2
loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1). Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid (VÕS § 7 lg 2). Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 3/ 9 Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid