Lauanõud (1)

Ainuke taldrik mis on ajapikku väiksemaks läinud on supikas. Teised on suuremaks läinud.
Esimene T mida kasut kõige rohkem, on leivataldrik , kuni 19 cm, kasutatakse kui meil on praad/ supp leiva jaoks võikoogi jaoks vm.
Järgmine on suupistetaldrik, suurus on väheke suurem kui leiva omast, kuni 24 cm, kasutatakse salatite serveerimiseks , soojade ja kylmade suupistete pakkumiseks.
Praetaldrik tänapäeval kuni 28 cm , kui tuuakse supitaldrik siis alati praetaldriku peal.
Kõige suurem on grillitalrdik, grillliha pakkumiseks tänapäeval isegi 32 cm.
Supitaldrik peaks äärega olema, kuskil 18 – 20 cm on suurus. Tuuakse koos leivataldrikuga. , kilpkonnasuppi serveeritakse yliminis tassis.
Madal desserttaldrik 20-24 cm,
Sygav desserttaldrik16-20 cm
Kaaviari taldrik 15 cm, kalamarja pakutakse.
Moositaldrik, 10 cm , oakutakse moosi vm sealt.
Supitirin 1,4 – 2,6 Liitrine, sangadega, kui seda tuuakse lauale ja sealt pakutakse suppi, siis pakub perenaine , lihaga tegeleb mees.
VAAGNAD :
Kas yhele inimesle või 12le, kui on ymmargune, siis selle pealt pakutakse liha nt seapraad , verivorstid, kartul , kapsad , PIKLIKUL kala.
On olemas ka 4- kandiline vaagen , tikuvõipside serveerimiseks.
Erikujulised on nt austrite jaoks. Menaazid: see oli see mitmekihiline . Suupistete ja kondiitritoodete , juustu, pähklite serveerimiseks.
Vaage jalaga kooke serveeritakse, järelroogasid ja puuvilju.
Tassid:
Espresso : 6-10 sentiliitrit. Sihuke pisike, selle juurde tavaliselt klaas vett.
Kohvitass: tiba suurem, 15-16 sentiliitrit. Masinakohv vm. Suuremast pakutakse capuccinot, kuni 18 .
Teetass: 20-25, peaks olema ymaram ja laiem kui kohvi oma.
Puljongitass: 27-40 veel madalam ja ymaram, yhe sangaga
Supitass on 2 sangaga, samasugune , alati alustaldrikul. Kui sang onparemal pool, siis on puljong ja siis võime juua seda. Kui vasakul siis on supp ja me ei võõi suua!!!
Püreesupilusikas on ümmarguse otsaga, see mis on piklikum on tavalise supi oma.
Kohvikann
On pikliku kujuga nagu kohvitass, suurused: poolteist liitrit
Teekann on sihuke nö paks  80 sentiliitrit, soojas hoiame nii etteekyynal pannakse alusele ja siis tee peale.
Koorekann 30 cl, kui yhele inimesele siis 5cl, pisike.
Komplektis võiks olla samas stiilis kyynlajalg, lillevaas, soola ja pipratoosid, soola on on kahega ja pipar yhe auguga, salfakahoidja, suhkrutoos, seda võiks ärimaailmas mitte kasutada, st sinna panna suhkru tykid mitte see pisike peenike .
PORTSJONINÕUD:
Salatile on mõeldud, väike ports läheb sinna, järelroad on portsjoninõudest, nt kreem brylee. Alatikoos alustaldrikuga.
Teokarbikujuline KOKILL, serveeritakse kalatoite, merekarbid,kala kastmega, mereannid e eelroog .
KOKOTT on ymmargune, väiksema äärega, sang on taga, meenutab praepanni, seda kasut lihatoitudeks, siia pannakse soojadsöögid, nt liha, köögivili, seened, munatoidud.
KAUSID :
Salati ja järelroa kausid: salatikausi all peab olema praetaldrik.
Lisanõud: Kastmekannud: Koos alustaldrikuga, koos kastmekulbiga, sihuke plönn on veinipudeli aluseks, a la taldrik ilma äärteta.
Ymar kausike, suurem kui supikas, kui on vesi sees, kätepesuks, plus lisakterätik peab lema
KLAASNÕUD:
Kasutatakse jookide, salatite, puu ja köögiviljade, kondiitritoodete serveerimiseks. Kõige kvaliteetsem on kristall . Klaasil on kas pliid , balarium või hõbedat pandud. Siis on eriti helisev hääl. Kui ple kristallklaasi siis võib klaasi panna, mida läbipaistvam on klaas seda hinnalisem.
Jalaga klaasid :
Likööriklaas, pisike ovaalne , kange ja lahjal on vahe, 3-4, maks 7 cl kange likööriga, lahja oma võib 6 kuni 12 cl olla.
Viinaklaas on 5-6 cl, peaks ka jalaga olla, võib kasutada ka pisikest likööri oma.
Kange veini klaas: ovaalne, suurus al 8 kuni 15 cl, juuakse portveini.
Cherriklaas on 11 cl, sihuke suht ovaalne.
Valge veini klaas: 10-16/19 clni, ovaalne, ylevalt äärest läheb kitsamaks. Ovaalsem. Sobib ka roosale veinile .
Burgundia pudel on sihuke et nö õlad längus ja kui keerata klaas tagurpidi peab olema sarnane pudelile
Bordoo pudel on õlad yleval vm.
Punase veini klaas: 12,5 kuni 25 cl. Aga ymaram mitte ovaalne.
Shampanja klaas: 15- 27, sihuke lai ja madal. Shampanja on ainult Shampuse piirkonnast , teised on vahuveinid . Vahukaid ja kuivi shampanjasid juuakse pikast ja kõrgest aga kui magus siis on madal ja ymar klaas.
Üldvee klaas, kõige suurem ja sihuke et nii lai kui on alt on ja ylevalt, võib jua vett, piima, kalja , gaseeritud erinevaid jooke ja ka õlut. Pika jalaga
Karastusjoogi klaasid 20-30 cl,
Kokteili klaas 13-17cl , sihuke koonus . Või magustoidud , neid sobib syya siit.
Aroomiklaas / konjakiklaas: sihuke pisike priske, või siis suur, pisikese jalaga, Gognaki piirkonnas toodetud on konjak , kõik mis väljapool seda on brändi. 10,20,30 cl. Brängil on 14, 24,34,44cl.
Klaasist tassi moodi on iiri kohvi, glögi, kakao või kuumade tee jookide jaoks.
Magustoitude ja salatite jaoks on eraldi, nt jäätise jaoks vm.
Jalata klaasid:
Teeklaas, 25-30 cl
Veeklaas , tavaline torujas
Õlleklaas: 25-38cl
Viskiklaas 12 cl kuni 31 cl madal roujas, või kolmnurkne
Shoti klaas, pisike baaris võib ka viina serveerida ,
Õllekannud kuskil 33cl algavad kuni 68 cl,
Veekann : kui veekann on veega siis naisterahvas ei kalla endale!!!! Seda teeb kas teenendaja või lauas viibiv meesterahvas.
Kahvlid , lusikad, noad :
Nii metallist või plastmassist. Enamasti roostevabast terasest või melhiorist, eriti kalliitel vastuvõttudel on hõbedast. Plastmassist on väliyritustel nt piknikul või suurel konverentsil.
Jagunevad kaheks:

Söömisriistad :
Praenuga ja kahvel , nuga kuskil 21,22 cm, kahvel 2 cm lyhem, sinna juurde kuulub suupistenuga ja kahvel, umbes 1-2 cm lyhemad ja siis kalanuga ja kahvel, kalanuga jõnksuga ja laiem, kahvel on hästi ymar ja harud tiba teisiti kui prae kahvlil. Või siis kala juurde tuuakse 2 kahvlit hoopis.
Vasakule kahvlid, nii et suurem taldriku poole, võinuga on tömbim ning ta pannakse tavaliselt leivataldriku peale. Leivataldrik on vasakul pool prae taldrikust . Võinoad võivad olla ka jõnksuga ja 2 tk, nii et yks on võitoosis ja sellega panen võinoale mis on taldrikul ja siis sellega määrin. Või noal on alus ka, sihuke sakiline.
Puuviljanuga, pisike pikergune, kasutatakse
Supilusikas , ryypame pealt, ei topi suhu .
Teelusikas on magustoitude söömiseks nt avokaado vm.
Koogikahvel, pisike.
Pika varrega lusikas on magustoitude jaoks või Latte jaoks.
Kui on kahvel ja lusikas siis on pastaroad.
Peab spetsjomm lusikas olema selleks dessert taldriku jaoks. Et kätte saaks. Sihuke kolmnurkne otsast, terav ja lame lai.
Hammastega lusikas ja nuga, greibi jaoks.
3 hambaga yliväike kahvel, keskmine on ülevalpool. See on selleks et kartulit koorida .
Juustunoad: 1 meenutab lihunikunuga, see on kõva juustu jaoks, pisem on pehme juustu oma.
Steiginuga, kui tellime poolverise liha. Sihuke peenike.
Tigude söömiseks on mingi tangid ja siis õngitseme sealt väikse kahvliga.

Sserveerimisriistad
Lusikas , suur, saab tõsta midaiganes, salat jne
Lusikas ja kahvel, suured, või nö tangid, et saaks tõsta. Salati jaoks ka sihuke mis meenutab sabaga kammi.
Pirukanuga või yleplaadikookide lõikamiseks suuur nuga.
Tordilabidas , väljamaal on tordi juures see ja igayks lõikab tyki.
Lusikas mis on peenike ja piklik, oliivi söömiseks, auguga.
Vähi juurde tuuakse haamer, vähk kaetakse salfakaga ja siis kolgime haamriga. Enamasti tehakse seda juba kelneri poolt.
LAUA EELKATE
Praetaldrik alati tooliga keskel, 1,5 kuni 2 cm laua äärest kaugemale ja samapalju noad ja kahvlid, vasakul pool on leivataldrik.
Väljastpoolt sissepoole võtame noad ja kahvlid, eelkattel on 2 nuga ja kahvlit, vastuvõtul on aga lihtne, et võtame väljast sissepoole. Kui on firmaserviis, nt logo peal, siis logo peab olema täpselt inimesel ees otse. Paremal võib maks olla 5 söögiriista ja vasakul maks 4, yles 3 (yleval käivad kas magusa asjad või siis kui neid pole, siis lusikas). Üleval peaks olema nii, et kahvli harad paremale, nuga ja lusika ots vasakule. Otse ees peab olema joogiklaas . Paremale punase , valge veini klaas, siis viinapits kõik paremale järejest, Shampanja oma vasakule. Kõik võetakse järjest ära, kui oleme ära joonud või söönud. Võin laduda klaasid kas kõrvuti või siis viltuselt. Võime kahvlid ja noad panna siksakiliselt aga siis peavad KÕIK olema yhtemoodi. Salfrätik on lõunsöögil asetatud taldrikule ja õhtusöögil kas kõrval või siis leivataldrikul või yldjoogiklaasis.
Kui teeme pausi siis risti kahvel ja nuga, kui lõpetanud siis 4 ja 5 vahel on nende käepide.
Prantsusmaal võib nii olla et lusikas ja kahvel tagurpidi, 15 cm umbes peab oleme 2 inimese vahe, nii et kelner ulatab kandiku minu juurde ja saan ise tõsta.
Inglise moodi serveeritakse vaagnalt, aga ulatatakse vasakult poolt.
Kui meil on erisoov nt oleme allergiline, siis viisakam on enne mainida ja siis ports tuuakse meie soovi järgi. Kui on valmisports laual juba siis oleks viisakas kõik ära syya. EI songi toitu!
Kohataldrik on metallist kallites kohtades. Selle peale pannakse järgmine taldrik, kohataldrikult ei söö!! Võib lausa kupliga olla.
Kelner toob vasakult poolt toit, jookidega: neid valatakse paremalt poolt.
Desserdi alt võetakse ära kohataldrik. Enne seda on kogu aeg kohataldrik olemas.
KOHV
Kui aint kohvi juuakse, siis kohvitass täpselt tooli keskele , suhkrutoos vasakule poole ja kui tahame personaalse koore ja suhkru anda, siis tiba paremale poole yles.
Kui on nt väike komm või kypsis või mida näpu vahelt syya, siis kasutan leivataldrikut ja siis see on vasakul yleval ja salfakas sinna peale.
Kui on nt sihuke toit mida lusikaga söön, siis tas on paremal yleval ja taldrik keskelees ja väike kahvel.
Kui paneme tee, siis peab olema väike taldrik et tee sinna panna ja siis kui sidrun siis ka väike taldrik selle jaoks.
Sigaretti pakutakse vasakult, tuld paremalt.
TOIT:
Leib ja või: eivõi enne syya kui toit tuuakse. Ei hammusta, lõikame kukli pooleks ja siis sööme nii et murrame nii suure tyki, kui suhu läheb ja ylejäänud paneme ära. Või paneme taldrikule enne ja sis paneme leivale. Toidu kohal murrame. Kui lauale pudeneb, siis kelner peab vaatam, meie proble see pole.
Tikuvõipsid: enne vaatame võipsi ja siis alles sööme. Et enne tuleb kõike vaadata.

Külmad eelroad
nende temperatuur on 10 ja 14kraadi vahel,. Serveeritakase vaagnal vüi taldrikul

• Kalamari
  
• Soolatud värske kala
  
• Keedetud kala
  
• Kala marinaadis
  
• Austrid
  
• Vähid
  
• Homaarid
  
• Assortiid-liha,kala, puuviljad ,
  
• Sekser-kuus külma või sooja suupistet
  
• Kihilised ja suured võileivad
  
• Kokteili salatid
  

Kuumad suupisted :

Serveeritakse tavaliselt samas nõus, kus valmistatakse. Serveeritakse nii, et saaks süüa ka noa ja kahvliga. Neid võib ka süüa lusikaga.

• Vähk, homaar, teod
  
• Erinevad krabid
  
• Seened
  
• Viinerid , lihapallid
  
• Soojad võileivad, korvikesed , pliinid, pirukad
  
• Fondüü
  
• Raklett -sveistipärane variant kus sooja sulatatud juustuga valatakse kartulid üle.
  

Supid

Supid on kas soojad või külmad. On kas tükikestga supp või püreesupp. Serveeritakse kahte moodi. Vanaaegne -pannakse valmis ja kõik tulevad lauda. Moodne- inimesed istuvad lauas, taldrik tühjalt ees ja siis tõstetakse, tõstab perenaine/kelner. Serveeritakse ainult üks kord.
Kui on kõrval pirukas/leib-vasakule poole leivataldrik. Neid ei ammustata, neid murtakse.
Supi juurde üldjuhul ei pakuta alkoholi, kui siis vesi.

Kala

Süüakse spets kalanoa ja kahvliga, kui neid ei ole siis võib panna ka kaks kahvlit. Kasutatakse kalanuga, sest selle otsaga on hea eemaldada kalaluid.

Mereannid

Eestis neid väga ei sööda.
Homaarid-merevähid: tavaliselt süüakse kalakahvli ja noaga . Onolema ska spets vähinuga- see on auguga ( et saaks avada koibasid ), tangid. Laual peaks olema näpupesukauss ja salfakad. Spets nõu kuhu vista ülejäägid(sõrad, kestad jne ) salfakas lubatakse siduda lõuaalla. Vähki võib süüa sõrmedega, kui väga tahad võid lutsutada sõrmi. Vähikeedu vett juuakse puljongitassist kõrvale.
Austrid-meriteod: ei tooda kinnist austrit, alati avatud. Olemas spets austrikahvel mis on taldrikust paremal noa kõrval. Tuuakse jäävaagnas, üldjuhul pakutakse kolmest tosinani. Auster peab elama, mitte olema surnud, kontrollimiseks tilgutatakse sidrunimahla peale. Kui liigutab siis on elus. Juurde pakutakse saia, vahuveini , shampat. Teod- serveeritakse väiksematel vastuvõttudel. Määritakse küüslauguvõiga kokku ja küpsetatakse. Toekarpe ei ole viisakas lakkuda, ei jooda seest ülejäänud sulavõid ära.

Kalamari

Serv kas röstitud saiaga, võib pakkuda võid, sidrunilõiku, hakitud sibulat, muna või hapukoort. Süüakse kaaviarunoaga, sarnaneb võinoaga. Läänemaailmas on kombeks serv väikeses metallist nõus, mis on jää sees. Vene kombe kohaselt- vastupidi, seal valmis tehtud, kust lõikad ja sööd.

Liha

Kui on väga pidulik variant- suured ümarad vaagnad, liha lõikamisega tegeleb meesterahvas. Liha võib olla valmistatud portsioniga. Süüakse alati noa ja kahvliga. Kui on pehmest lihast toidud- kotlett, pikk-poiss, seda süüakse ainult kahvliga.

Linnud

Noa ja kahvliga. Restos süüakse käest ainult juhul, kui on koib vms ja see on hõbepaberis. Sel juhul peab olema veekauss ka laua peal.

Lisandid

Liha võib serveerida nii, et kõik lisandid on ühe vaagna peal. Kalal on kala eraldi ja muud kah.
Keedukartulid ja aedvilja ei lõigata noaga, vaid tükeldatakse paladeks vasakus käes oleva kahvliga. Noaga võib lõigata preae kartulit. Kaste valatakse liha peale.

Pasta

Kas eelroog või pearoog. Juurde pakutakse ka hautatud liharoogasid. Süüakse kahli ja supilusikaga. Peale pannakse ohtralt parmesani juustu.
Lasanjet süüakse noa ja kahvliga.

Riis

Euroopas nuga ja kahvlel. Aasias pulgad .

Salatid

Paukuakse enne või pärast praadi. Toorest salatit süüakse pearoa kõrvale. Eelroana müeldud salatit süüakse ainult kahvliga.

Juust

Vaagen on puidust. Peab olema piisavalt suur. Juustu sreveeritakse tavaliselt kolme erinevat sorti. Kaks võiksid olal maitselt kergemad. Juustu pakutakse ainult üks kord. Enne või peale magustoitu. Kõvad juustud lõigatakse tavaliselt viiludeks. Ümarad juustud lõigatakse sektoriteks, kui on kandiline siis kuubik . Juustu süüakse külmatoidu taldrikul. Igal inimesel on olemas nuga ja võidakse tuua ka kahvel. Ei peeta heaks tooniks, kui söön kahliga. Pannakse saia või muu küpsetise peale. Hallitusjuustudel hallitust maha ei kraabita. Pakutakse juurde saia, seller, redist, oliivid(kivi sees), melon , pirnid , kreeka pähklid. Suvel roosa vein.

Magustoit

Klaasist magustoidu nõudest, riistadeks kasutatakse kas desserdi lusikat või kahvlit ja nuga.
Kuumad-suffleed, pudingid, praetud puuviljad, pannkoogid, kreem brülee. Tuuakse nõus milles valmistatakse.
Külmad. Kompotid , kreemid, tarretised .
Külmutatud: jäätis, parffee(vormis külmutatud magus puuviljade segu) sorbett - purustatud jäätükkidega.

Veinid:

Veine säilitatakse lamavas asendis.