Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4
MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need
Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus
ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §115 3 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 194 maksukohuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasumise kuupäevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäevani. Intressi ei arvestata, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohuslase deklareeritud andmete alusel.4 Kui maksuhaldur on määranud maksukohuslasele tähtaja täiendavate dokumentide
Kaasaaitamiskohustus Essee Thea Rehepapp FS090 Kaasaaitamiskohustuse legaaldefinitsiooni võib leida maksukorralduse seaduse (MKS) 5. peatükist. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 58 kohaselt peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult dokumentide esitamist. See tähendab maksukohustuslase aktiivset maksumenetluses osalemist. Teatama peab maksu- ja tolliametit kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib maksustamise seisukohast tähendus olla. Ühtlasi ei tohi maksumaksja oma tegevusega maksuhaldurit kontrollimisel takistada
• Seotud jaotamisel ja ümberjaotamisel loodavate rahaliste fondide moodusta-mise ja kasutamisega Rahandussuhete tekkimise majanduslikud eeltingimused • Riigi olemasolu • Valitseva kaubalis-rahalised suhted • Rahvatulu rahuldab mitte ainult isiklikke, vaid ka ühiskondlikke vajadusi. Rahandussuhetel on: • Jaotusfunktsioon • Kontrollifunktsioon • Stabiilse arengu tagamise funktsioon 7. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis
esitatud taotluste ja tõenditega. Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. Maksuhaldur selgitab vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Maksuhaldur on kohustatud maksukohustuslase taotlusel väljastama talle kirjaliku tõendi või tegema elektrooniliselt kättesaadavaks andmed maksukohustuslase maksuvõlgade suuruse, samuti tema tasutud, temale tagastatud või tasaarvestatud maksusummade ja intressi kohta, mille
andmetega 2009. aasta oktoobrikuu käibedeklaratsioonis, kajastades liigselt sisendkäibemaksu 348 000 krooni ja varjates selle tulemusena oma käibemaksukohustust samas summas. OÜ KR Priit esitas 16.03.2010 maksuhaldurile uue, parandatud andmetega käibemaksudeklaratsiooni, mille tulemusena suurenes tema käibemaksukohustus 348 000 krooni. MTA väljastas 16.03.2010 OÜ KR Priit teate kontrolli lõpetamise kohta. MTA koostas kontrolli käigus selgunud ebaõigete andmete esitamise asjaoludele tuginedes väärteoprotokolli ning tegi 28.07.2011 väärteotsuse, millega määras OÜ KR Priit rahatrahvi. OÜ KR Priit vaidlustas väärteootsuse kohtus ning Tartu Maakohus tühistas väärteootsuse ja lõpetas väärteomenteluse. OÜ KR Priit esitas MTA-le 20.09.2013 tagasinõude täitmise taotluse, milles väitis, et tal on
Kõik kommentaarid