Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse (MKS) kohta maksuarvestuses (0)

Maksukorralduse seadus (MKS) 
 
1.  Mida reguleerib MKS? 
 
Maksukorralduse  seadus  reguleerib   maksuhalduri   ja  maksukohustuslase  õigused, 
kohustused  ja  vastutuse,  maksumenetluse  korra  ning  maksuvaidluste  lahendamise 
korra. (MKS § 1 lg 1). 
 
2.  Mis on maks? 
 
Maks  on  seadusega  või  seaduse  alusel  valla-  või   linnavolikogu   määrusega  riigi  või 
kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu 
saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis 
kuulub   täitmisele   seaduse  või  määrusega  ettenähtud  korras,  suuruses  ja  tähtaegadel 
ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja  jaoks. (MKS § 2) 
 
3.  Millised on riiklikud  maksud ? 
Tulumaks,  sotsiaalmaks ,  maamaks , hasartmängumaks, käibemaks,  tollimaks , aktsiisid 
ja raskeveokimaks . (MKS § 3 lg 2) 
4.  Kes on riiklike maksude  haldur  ja kes kohalike maksude  maksuhaldur ? 
 
Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet . (MKS § 5 lg 1) 
Kohalike  maksude  maksuhaldur  on  valla-  võ   linnavalitsus   või  muu  maksumääruses 
sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 
 
5.  Kes on  maksukohustuslane ? 
 
Maksukohustuslane  on  maksumaksja,  maksu  kinnipidaja  või  muu  isik,  kes  vastutab 
seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja  maksukohustuse  eest. 
(MKS § 6 lg 1 p-d 1-3) 
 
Maksumaksja  on  füüsiline  või  juriidiline  isik  või  riigi-,  valla-  või  linnaasutus,  kes 
seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma 
teisi  talle  seoses  maksukohustusega  pandud  rahalisi  ja  mitterahalisi  kohustusi.  (MKS 
§ 6 lg 2) 
 
Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes 
seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud  teise isiku poolt  tasumisele 
kuuluva maksusumma kinni  pidama  ja selleks määratud kontole  tasuma , samuti täitma 
teisi  talle  seoses  kinnipidamiskohustusega  pandud  rahalisi  ja  mitterahalisi  kohustusi. 
(MKS § 6 lg 3) 
1 
 
 
6.  Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? 
 
Püsiv  tegevuskoht on koht,  mille kaudu täielikult või  osaliselt toimub mitteresidendi 
püsiv   majandustegevus   Eestis.  Püsiv  tegevuskoht  on  ka  mitteresidendil,  kelle 
majandustegevus  Eestis  toimub  vastavalt  tulumaksuseaduses  sätestatule  volitatud 
esindaja kaudu. (MKS § 9 lg 3) 
 
7.  Millised on maksuhalduri ülesanded? 
 
Maksuhaldur  kontrollib  MKS  seaduse  ja  maksuseaduste  täitmist,  kasutades  talle 
selleks seadusega antud pädevust. (MKS § 10 lg 1) 
 
Maksuhalduri ülesanded: (MKS § 10 lg 2 p-d 1-7) 
1)  kontrollida  maksude  arvestamise  ja  tasumise  õigsust  ning  jälgida,  et  makse 
tasutakse  ja  maksusoodustusi  kohaldatakse  seadusega  sätestatud  suuruses  ja 
korras; 
2)  arvestada  ja  määrata  seadusega  sätestatud  juhtudel  tasumisele  kuuluv 
maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad ; 
3)  nõuda sisse maksuvõlad; 
4)   kohaldada   maksuseaduste  rikkujate  suhtes  seadusega  lubatud  sunnivahendeid  ja 
karistusi; 
5)  teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle; 
6)  teostada  järelevalvet  maksualase  teabevahetuse  seaduses  sätestatud  teabeandja  ja 
teabeandjale andmete  esitaja  kohustuste täitmise üle; 
7)  tööturuteenuste  ja  - toetuste   seaduse  41.  peatüki  alusel  madala  sissetulekuga 
töötavate isikute iga-aastase tagasimakse maksmine . 
 
8.  Mis on  uurimispõhimõte ? 
 
-  Maksuhaldur  on  maksude  tasumise  õigsuse  kontrollimisel  ja  maksusumma 
määramisel  kohustatud  arvestama  kõiki  asjas  tähendust  omavaid,  sealhulgas  nii 
maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. (MKS § 11 lg 1) 
-  Maksuhaldur  otsustab  maksude  tasumise  õigsuse  kontrollimisega  seotud 
toimingute  sooritamise  vajaduse,  toimingute  liigi  ja   ulatuse   ning   kogub   asja 
otsustamiseks  vajalikke  tõendeid.  Maksuhaldur  ei  ole   maksustamise    seisukohast  
tähendust   omavate   asjaolude  väljaselgitamisel  seotud  ainult  menetlusosalise 
esitatud taotluste ja tõenditega. (MKS § 11 lg 2) 
 
9.  Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele? 
 
Maksuhaldur  annab  maksukohustuslase  taotlusel  teavet  tema  poolt  tasumisele 
kuuluvate  maksude,  maksusumma  arvutamise  korra  ja  määramise  aluste  kohta  ning 
2 
 
selgitusi  maksudeklaratsiooni  täitmise  ja   vaide   või  taotluse  esitamise  kohta.  (MKS 
§ 14 lg 1) 
 
10. Millised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris? 
 
Enne  tegevuse  alustamist  on  Maksu-  ja  Tolliametis  kohustatud  end  registreerima: 
(MKS § 18 lg 1 p-d 1-5) 
juriidiline  isik,  keda  ei  kanta   äriregistrisse ,  mittetulundusühingute  ja  sihtasutuste 
registrisse  või usuliste ühenduste registrisse; 
riigi-,  valla-  või  linnaasutus,  keda  ei  kanta  riigi-  ja  kohaliku  omavalitsuse  asutuste 
riiklikusse registrisse; 
mitteresidendist  juriidiline  isik,  füüsilisest  isikust   ettevõtja ,  juriidilise  isiku  staatust 
mitteomav isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva 
tegevuskoha kaudu, mida ei ole  filiaalina   kantud äriregistrisse; 
notar ja kohtutäitur . 
 
Kümne  tööpäeva  jooksul  Eestis  maksukohustuse  tekkimisest  arvates  on  Maksu-  ja 
Tolliametis kohustatud end registreerima: (MKS § 18 lg 11 p-d 1-2) 
mitteresidendist   tööandja ,  sealhulgas  füüsilisest  isikust  ettevõtja,  välisesindus, 
välisriigi  muu  asutus,  rahvusvaheline   organisatsioon   ja  selle   esindus ,  kui  teda  ei  ole 
varem  kantud  maksukohustuslaste  registrisse  või  MKS  §  18  lg  1  p-d  1-5  nimetatud 
registritest; 
seltsing , ühisus ja muu juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus. 
 
11. Mida tuleb teha püsiva tegevuskoha registreerimiseks? 
 
mitteresidendist  juriidilise  isiku  ja  füüsilisest  isikust  ettevõtja  püsiva  tegevuskoha 
registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile avaldus, milles märgitakse: 
-  mitteresidendi nimi ja aadress; 
-  registreerimiskoht  ja  registreerimisnumber  või  muu  identifitseerimist  võimaldav 
kood, kui need andmed on olemas; 
-  püsiva tegevuskoha  tegevusala , tegevuskoht ning postiaadress Eestis; 
-  püsiva tegevuskoha  teenindamiseks  avatud   pangakonto   number ja krediidiasutuse 
nimi, kus pangakonto on avatud; 
-  juriidilise  isiku  püsiva  tegevuskoha  vastutava  isiku  ees-  ja   perekonnanimi , 
isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ning elukoht; 
-  juriidilise  isiku  iga  aktsionäri  või  osaniku  nimi  ja  registri-  või  isikukood, 
isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta. 
 
12. Mis on töötamise  register  ja millised andmed sinna kanda tuleb? 
 
Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- 
ja  Tolliametile,  Tööinspektsioonile,  Eesti  Töötukassale,  Eesti  Haigekassale, 
3 
 
Sotsiaalkindlustusametile  ning  Politsei-  ja  Piirivalveametile  seadusega  pandud 
ülesannete täitmise tagamiseks. (MKS § 251 lg 1) 
 
Töötamise registrisse kantakse andmed järgmiste töötamise liikide ja füüsiliste isikute 
kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis: (MKS § 251 lg 4 p-d 1-16) 
1)  töölepingu alusel töötav isik; 
2)  võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust 
ettevõtja; 
3)  juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige; 
4)   ametnik ja  töötaja avaliku teenistuse seaduse § 7 tähenduses; 
5)  Riigikogu liige; 
6)  Vabariigi President ; 
7)  Vabariigi Valitsuse liige; 
8)   kohtunik ; 
9)  õiguskantsler; 
10) riigikontrolör; 
11) riiklik lepitaja ; 
12) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige; 
13) valla- või linnavalitsuse liige; 
14) osavalla- või linnaosavanem; 
15) avalik-õigusliku ameti kandja; 
16) pikaajalisse  välislähetusse  saadetud  ametnikuga  kaasas  olev  mittetöötav 
abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel, 
või  välisteenistujaga  või  pikaajalises  lähetuses  Eesti  Vabariigi  välisesinduses 
töötava haldusteenistujaga kaasas olev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse 
abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel. 
 
13. Mis on maksusaladus? 
 
Maksukohustuslase kõik andmekandjas (otsused, aktid,  teated  ja muud  dokumendid ), 
teave andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladus, mida maksuhaldur, tema 
ametnikud  ja töötajad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu 
määramise,  maksuvõla  sissenõudmise,  maksuõigusrikkumise  asja  menetlemise  või 
muude   teenistus -  või  töökohustuste  täitmisega.  Maksusaladuse  hoidmise  kohustus  ei 
lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. (MKS § 26 lg 1) 
 
14. Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada? 
 
Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele: (MKS § 27 
lg 1 p-d 1-11) 
1)  MKS  §-des  18-22  sätestatu  kohaselt   Maksu-  ja  Tolliametis  registreeritud 
maksukohustuslase registrisse kandmise ja registrist  kustutamise  kuupäeva, 
4 
 
tegevusala  ja   tegevuskohta ,  §  18  lõigetes  1  ja  11 nimetatud  isikute  puhul 
vastutava isiku andmeid ning andmeid notari ja kohtutäituri ametitegevuse 
alguse, peatamise  ja lõpetamise kohta; 
2)  käibemaksukohustuslase  nime,  registrikoodi,  registreerimisnumbri  ning 
registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva; 
3)  käibemaksuseaduse  §  16  lõike  3  alusel  maksuvaba  kauba  või  teenuse 
maksustatavale  väärtusele  käibemaksu  lisamisel  maksukohustuslase  poolt 
maksuhaldurile  esitatud kirjalikus teavituses märgitud andmeid; 
4)  maksulaopidaja 
nime, 
registrikoodi, 
maksulao 
pidamise 
loa 
registreerimisnumbri,  maksulao  aadressi  ning  loa  peatamise  ja  kehtetuks 
tunnistamise kuupäeva; 
5)  tolliterminali,  tollilao  ja  tolliagentuuri  ning  vabatsoonis  ja  vabalaos 
tegutsemise  loa  omaniku  nime,  registrikoodi,  loa  numbri,  juriidilise 
aadressi ja tegevuskoha aadressi; 
6)  printsipaali nime, registrikoodi, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi; 
7)  aktsiisilaopidaja,  registreeritud  kaubasaaja,  registreeritud   kaubasaatja   ja 
maksuesindaja nime, registrikoodi, aktsiisimaksja numbri, loa peatamise ja 
kehtetuks  tunnistamise  kuupäeva,   aktsiisilao   asukoha  ja  tegevuskoha 
aadressi; 
8)  andmeid maksumaksja residentsuse  kohta; 
9)  maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja; 
10) ajatatud  maksuvõla  suuruse,  andmed  maksuvõla  ajatamiseks  esitatud 
tagatise  kohta ja maksuvõla tasumise  ajakava  kestuse; 
11) kohtulahendit  maksuvaidluses  või  resolutsiooni  vaide  lahendamise  kohta, 
mille  peale  kohtusse  kaebuse  esitamise  tähtaeg  on   kaebust   esitamata 
möödunud; 
12) andmeid  tulumaksusoodustusega  mittetulundusühingute,  sihtasutuste  ja 
usuliste  ühenduste  nimekirja  kantud  mittetulundusühingu  ja  sihtasutuse 
tulude,  sealhulgas  saadud  kingituste  ja  annetuste  ning  nende  kasutamise 
kohta, samuti usulise ühenduse tulude kasutamise kohta; 
13) andmeid  maksukohustuslase  poolt  maksudeklaratsiooni  esitamise  või 
esitamata jätmise kohta; 
14) andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub 
üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe 
väljaselgitamist kriminaal- või väärteomenetluses; 
15) andmeid keskkonnatasude  maksja keskkonnakasutuse kohta. 
 
15. Millised  on  maksuseadusest  tulenevad  rahalised  nõuded  ja  kohustused?  (MKS 
§ 31 lg 1 p-d 1-5) 
 
1)  maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 
2)  maksu  kinnipidaja  kohustus  pidada  kinni  ja  tasuda  kinnipeetud  maksusumma 
(kinnipidamiskohustus); 
5 
 
3)  isiku  õigus  saada  tagasi  seaduses  ettenähtust  rohkem  makstud  maksusumma  või 
muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue); 
4)  kolmanda  isiku  kohustus  tasuda  maksumaksja  või  maksu  kinnipidaja   maksuvõlg  
(vastutuskohustus); 
5)  maksukohustuslase  kohustus  tasuda  intress,   sunniraha   või  asendustäitmise  kulud 
(kõrvalkohustus). 
 
16. Mis on maksuvõlg? 
 
Maksuvõlg  on  maksukohustuslase  poolt  tähtpäevaks  tasumata  jäetud  maksusumma, 
tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev 
tähtpäevaks tasumata maksusumma ja  sellelt  arvestatud intress. (MKS § 32) 
 
17. Mis on tagastusnõue? 
 
Maksumaksjal  on  õigus  saada  tagasi  maksuhaldurile  seaduses  või  haldusaktis 
ettenähtust  suuremas  summas  tehtud  makse  ja  rahalise  kohustuse   tasumisel   või 
tasaarvestamisel  (MKS  §  105  lõige  1)  tekkinud  enammakse,  sealhulgas  enne 
kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (MKS § 105 lõige 2). (MKS § 33 lg 1) 
 
18. Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral? 
 
MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise 
kohustus,  lähevad pärandajalt  üle pärijale pärimisseaduses sätestatud  korras.  (MKS § 
36 lg 1) 
 
Ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle 
organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 31 lõikes 1 nimetatud 
nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle  omandajale  või 
valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. (MKS § 37) 
 
19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? 
 
Maksumenetluses  kohaldatakse   haldusmenetluse   seaduses  sätestatut,  kui  MKS-s, 
maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 45) 
Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid 
ja  muid  haldusakte.  Maksuhalduri  haldusaktide  andmisel,  muutmisel  ja  kehtetuks 
tunnistamisel  juhindutakse  haldusmenetluse  seaduses  sätestatust,  kui  MKS  või 
maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 46 lg 1) 
 
20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? 
 
 
6 
 
Haldusakti   adressaadi  õigusi  piiravad  ja  talle  kohustusi  panevad  haldusaktid  peavad 
olema kirjalikud ning põhjendatud. Kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt 
MKS 4. peatükis sätestatule. (MKS § 46 lg 2) 
 
MKS § 46 lg-s 2 nimetatud haldusaktis peavad sisalduma: (MKS § 46 lg 3 p-d 1-8) 
1)  maksuhalduri nimetus ja aadress; 
2)  haldusakti  koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning  ametikoht ; 
3)  haldusakti andmise kuupäev; 
4)  haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 
5)  haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 
6)  haldusaktiga  tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus ; 
7)  haldusakti täitmise tähtaeg; 
8)  muud seadusega sätestatud andmed. 
 
21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega? 
 
Maksu-  ja  Tolliamet  vahetab  välisriigi  pädeva  asutusega  teavet  riigi,  kohaliku 
omavalitsuse  või  muu  haldusüksuse  kogutavate  nõukogu  direktiivi  2010/24/EL 
vastastikuse  abi  kohta  maksude,  maksete  ja  teiste  meetmetega  seotud  nõuete 
sissenõudmisel  (ELT  L  84,  31.03.2010,  lk 1–12)  artiklis 2  sätestatud  maksude  ja 
maksete  ning  nendega  seotud  kõrvalkohustuste,  rahaliste  karistuste  ja  makstavate 
toetuste (edaspidi kogutavad maksud) kohta. (MKS § 512 lg 1) 
 
Välisriigis  õige  maksukohustuse  määramise  tagamiseks  võib  Maksu-  ja  Tolliamet 
edastada   maksumenetluses  kogutavat  teavet  asjassepuutuvale  välisriigi  pädevale 
asutusele omal algatusel  või välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel. (MKS § 512 lg 3) 
 
22. Kuidas  peab  toimuma  dokumentide  kättetoimetamine  maksukohustuslasele  ja 
millised on need eri viisid? 
 
Dokumendid,  sealhulgas  haldusaktid,  kutsed  ja teated  antakse kätte allkirja vastu  või 
toimetatakse kätte posti teel,  elektrooniliselt  või avaldatakse perioodilises väljaandes. 
Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud 
kohustuslikku kättetoimetamisviisi. (MKS § 52 lg 1) 
 
Kui  dokument  on   adresseeritud    mitmele   isikule,  toimetatakse  see  kätte  kõigile 
adressaatidele,  välja  arvatud  juhul,  kui  adressaadid  on  maksuhaldurilt  taotlenud 
dokumendi   kättetoimetamist   ainult  ühele  adressaadile  või  andnud  selleks  nõusoleku. 
Abikaasadele  adresseeritud  dokumendi  võib  kätte  toimetada  ühele  abikaasale,  välja 
arvatud juhul, kui maksuhaldurilt on taotletud dokumendi kättetoimetamist mõlemale 
abikaasale. (MKS § 52 lg 2) 
 
Juriidilise  isiku  staatust  mitteomavale  isikuteühendusele  ja  õigusvõimetule 
varakogumile  adresseeritud  dokument  toimetatakse  kätte  isikuteühenduse  juhile  või 
7 
 
vara valitsejale, eelnimetatud isikute puudumise korral maksuhaldurile teadaolevatele 
isikuteühenduse liikmetele või kaasomanikele. (MKS § 52 lg 3) 
Piiratud  teovõimega  isikule  adresseeritud  dokument  toimetatakse  kätte  tema 
seaduslikule esindajale. (MKS § 52 lg 4) 
 
23. Mida tähendab maksukohustuslase kaasaitamiskohustus? 
 
Maksukohustuslane  on  kohustatud  maksuhaldurile  teatama  kõik  talle  teadaolevad 
asjaolud , mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. (MKS 
§ 56 lg 1) 
 
Maksukohustuslane  peab   arvestust   maksustamise  seisukohast  tähendust  omavate 
asjaolude  kohta,  annab   seletusi ,  esitab  deklaratsioone  ja  muid  tõendeid  ning  säilitab 
neid  seadusega  ettenähtud  tähtaja  jooksul.  Kui  seadus  sätestab   tõendi   kohustusliku 
liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. (MKS § 
56 lg 2) 
 
Maksukohustuslane  ei  või  takistada  maksuhaldurit  menetlustoimingute  sooritamisel. 
(MKS § 56 lg 3) 
 
24. Millistele 
tingimustele 
peab 
vastama 
maksukohustuslasele 
raamatupidamisarvetuse ja arvestuse pidamine? 
 
Maksukohustuslane 
peab 
raamatupidamisarvestust 
raamatupidamise 
seaduses 
sätestatud juhtudel ja korras. (MKS § 57 lg 1) 
 
Raamatupidamis-  ja  maksuarvestust  tuleb  korraldada  nii,  et  mõistliku  aja  jooksul  on 
võimalik  saada  ülevaade  tehingute  toimumisest  ning  maksustamise  seisukohast 
tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest,  kuludest , varast ja kohustustest. 
(MKS § 57 lg 3) 
 
Kui  raamatupidamis-  ja   maksuarvestuse   dokumendid  ei  ole  eestikeelsed,  võib 
maksuhaldur  nõuda  vajalike  dokumentide  tõlget  eesti  keelde.  Kui  raamatupidamises 
või  maksuarvestuse  pidamises  on  kasutatud  vähelevinud  lühendeid,  sümboleid  ja 
märksõnu  või  esineb  muid  dokumentidest  arusaamist  raskendavaid  asjaolusid,  on 
maksukohustuslane kohustatud esitama lühendite, sümbolite ja märksõnade tähenduste 
loetelu ja andma vajaduse korral lisaselgitusi. (MKS § 57 lg 4) 
 
Maksuarvestuse dokumente ei  või  muuta viisil, mis ei  võimalda nende  esialgse  sisu, 
samuti muudatuse tegemise aja kindlakstegemist. (MKS § 57 lg 5) 
 
Arvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud 
dokumentide, sealhulgas raamatupidamisregistrite säilimine käesoleva seaduse §-s 58 
sätestatud  tähtaja  jooksul.  Elektrooniliste  dokumentide  konvertimise  ja  muutmise 
8 
 
korral  tuleb  tagada  esialgsete  andmete  loetavus.  Elektroonilist  arvestust  pidav 
maksukohustuslane  on  maksuhalduri  nõudmisel  kohustatud  mõistliku  aja  jooksul 
esitama arvestuse tulemusel loodud dokumendid elektrooniliselt. Dokumendid peavad 
olema  loetavad.  Elektroonilisel  kujul  säilitatavaid  dokumente  peab  olema  võimalik 
teisendada loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks kogu §-s 58 sätestatud tähtaja 
jooksul. (MKS § 57 lg 6) 
 
 
25. Mitu aastat peab maksukohustuslane säilitama raamatupidamisdokumente? 
 
Kui  seadus  ei  sätesta  teist   tähtaega ,  on  maksukohustuslane  kohustatud  säilitama 
tehingute  ja  väljamaksetega  seotud  ning  muid  maksustamise  seisukohast  tähendust 
omavaid  dokumente  vähemalt  seitsme  aasta  jooksul  dokumendi  koostamisele  või 
saamisele,  toimiku  või  dokumentide   kogumiku   puhul  viimase  sissekande  tegemisele 
järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. (MKS § 58) 
 
26. Milliseid tõendeid võib maksuhaldur maksumenetluses koguda? 
 
Tõendid  maksumenetluses  on  kõik  asjas  kogutud  andmed,  sealhulgas 
maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, 
dokumendid,  asjad,  vaatluse  teel  tuvastatud  asjaolud  ning  eksperdiarvamus. 
Maksuhaldur  otsustab,  lähtudes  talle  seadusega  pandud  ülesannetest  ning 
kaalutlusõigusest,  milliseid  tõendeid  ta  peab  vajalikuks  konkreetses  asjas  koguda. 
(MKS § 59 lg 1) 
 
27. Millist teavet on  maksuhalduril  õigus küsida maksukohustuslaselt? 
 
Maksuhalduril  on  õigus  saada  maksumenetluses  tähendust  omavate  asjaolude 
väljaselgitamiseks  maksukohustuslaselt  või  tema  esindajalt  suulist  või  kirjalikku 
teavet.  Vajaduse  korral  võib  maksuhaldur  kohustada  maksukohustuslast  või  tema 
esindajat  teabe   andmiseks   ilmuma  maksuhalduri  poolt  määratud  ajal  maksuhalduri 
ametiruumidesse. (MKS § 60 lg 1) 
 
28. Millisel  juhul  ja  milliseid  tõendeid  on  maksuhalduril  küsida  kolmandatelt 
isikutelt? 
 
Maksuhalduril  on  õigus  nõuda  kolmandatelt  isikutelt,  sealhulgas  krediidiasutustelt, 
teavet 
maksumenetluses 
tähendust  omavate  asjaolude  kindlakstegemiseks. 
Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on 
seaduse  alusel  õigus  tõendite  ja  andmete  esitamisest  keelduda.  Vajaduse  korral  võib 
maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt 
määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. (MKS § 61 lg 1) 
Enne  kolmandalt  isikult  teabe   nõudmist   tuleb  teabe  saamiseks  pöörduda 
maksukohustuslase  poole,  välja  arvatud  juhul,  kui  maksuhalduril  puuduvad  andmed 
9 
 
maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile 
teadaoleval  aadressil  kättesaadav  või  takistab  maksumenetluses  tähendust  omavate 
asjaolude  väljaselgitamist  ning  käesoleva  seaduse  §  72  lõike  5  punktis  6  sätestatud 
juhul. (MKS § 61 lg 2) 
 
29. Kellel on teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus? 
 
(MKS § 64 lg 1 p-d 1-7) 
advokaadil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega; 
arstil , notaril, patendivolinikul ja vaimulikul temale seoses kutse- või ametitegevusega 
teatavaks saanud andmete kohta; 
riikliku  statistilise  vaatluse  korraldajal  ja  seda  läbiviinud  ametnikul  talle  seoses 
vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta; 
audiitoril  ja   audiitori   kutsetegevusega  seotud  isikul  vastavalt  audiitortegevuse 
seaduses sätestatule; 
maksukohustuslase  abikaasal,  otsejoones  sugulasel,  õel  või   vennal ,  õe  või  venna 
alanejal  sugulasel,  abikaasa  otsejoones  sugulasel,  abikaasa  õel  või  vennal,  välja 
arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda 
maksukohustusega; 
isikul  küsimustes,  millele  vastamine  tähendaks  enda  või  käesoleva  lõike  punktis  5 
nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist; 
kui  teabe  andmine  või  tõendite  esitamine  rikuks  posti,  telegraafi,  telefoni  või  muul 
üldkasutataval  teel  edastatavate  sõnumite  saladust  või  riigisaladuse  või  salastatud 
välisteabe hoidmise kohustust. 
 
30. Millised  kulud  peab  maksuhaldur  kolmandatele  isikutele  hüvitama  ja  milliseid 
kulusid  on õigus sisse nõuda maksukohustuslaselt? 
 
Kolmandale  isikule  hüvitatakse  tema  taotlusel  MKS  §-des  61  ja  62  sätestatud 
väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud 
sõidukulud,  majutuskulud  ja saamata jäänud keskmine palk. Ärakirjade või väljavõtete 
tegemise  eest  tasub  maksuhaldur  talle  esitatud  arve  alusel  kuni  0,20  eurot  iga 
paberilehekülje eest alates 21. leheküljest. (MKS § 66 lg 1) 
 
Maksuhalduril on õigus nõuda sisse kolmandale isikule kulude hüvitamiseks makstud 
summa maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane: (MKS § 66 lg 2 p-d 1-4) 
ei  täitnud  maksuhalduri  korraldust,  milles  nõuti  sellessamas  asjas  teabe,  asjade  või 
dokumentide esitamist või 
ei olnud kättesaadav oma elu- või asukohas või muul maksuhaldurile teatatud aadressil 
või 
hoidis menetlusest kõrvale või 
takistas muul viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. 
 
10 
 
31. Millises  ulatus  võib  maksuhaldur  kohaldada  sunniraha  teabe,  asjade  ja 
dokumentide esitamata jätmise eest? 
 
Maksuhaldur  võib  käesoleva  seaduse  §-des  60–62  sätestatud  kohustuste  täitmise 
tähtaja määramisel teha  hoiatuse  (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral 
võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha  rakendamise  hoiatuse teha 
ka  maksukohustuslasele,  kes  ei  ole  täitnud  maksuseadusest  tulenevat  aruannete  või 
muude dokumentide esitamise kohustust. (MKS § 67 lg 1) 
 
Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, 
peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud  isikule 
sunniraha  tasumise  nõude  korraldusega,  määrab  selles  tasumise  tähtaja  ning  teeb 
hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt 
MKS §-dele 128–132.  
 
Sellesama  kohustuse  täitmisele  sundimiseks  ei  või  sunniraha  esimesel  korral  ületada 
640  eurot,  teisel  korral  2000  eurot.  Sellesama  kohustuse  täitmisele  sundimiseks 
kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. (MKS § 67 lg 3) 
 
32. Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert? 
 
Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata 
eksperdi . Eksperdi nimi tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi kaasamist, 
välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine. (MKS § 68 lg 1) 
 
33. Milliseid  vaatlus - ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha? 
 
Maksuhalduri  ametnikul  on  õigus  vaatluse  läbiviimiseks  siseneda  maatükile, 
ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või  kutsetegevus . 
Maksuhalduri  ametnikul  ei  ole  õigust   sooritada   vaatluse  käigus  läbiotsimist,  avada 
lukustatud   ruume   või  panipaiku  ega  siseneda  eluruumi  selles  elavate  isikute  tahte 
vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. (MKS § 72 lg 1) 
 
Maksuhalduri  ametnikul  on  õigus  vaadelda  majandus-  või  kutsetegevusega 
mittetegeleva  isiku   omandis   või  valduses  olevat  vara,  sealhulgas  kinnisasju,   ehitisi , 
laevu,  sõidukeid  ja  muud   vallasvara ,  kui  vaatlus  ei  kujuta  endast  selle  isiku  tahte 
vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist. (MKS § 72 lg 2) 
 
MKS  §  72  lg-te  1  ja  2  nimetatud  vaatluse  läbiviimisest  teatatakse  ette  sellise  aja 
jooksul,  mis  võimaldab  maksukohustuslasel  kavandatava  toimingu  suhtes  seisukohta 
võtta.  Vaatluse  läbiviimisest  ei  teatata  ette  kiireloomulistel  juhtudel  või  kui  ette 
teatamine  võib  ohustada  vaatluse  eesmärgi  täitmist.  Vaatluse  läbiviimisest  ei  teatata 
ette  ka  juhul,  kui  maksuhalduril  ei  õnnestunud  vara  omaniku  või  valdaja  elu-  või 
asukohta   kindlaks  teha.  Vaatluse  läbiviimiseks  esitatakse  maksukohustuslasele  või 
11 
 
tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk. Kui vaatluse 
läbiviimiseks  ei  esitatud  kirjalikku  korraldust,  on  maksukohustuslasel  õigus  nõuda 
tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. (MKS § 72 lg 3) 
 
Käesoleva  paragrahvi  lõikes  1  nimetatud  vaatlus  viiakse  läbi  ettevõtte  tööajal  või 
üldisel tööajal. Vaatluse käik ja vaatlusega tuvastatud asjaolud protokollitakse. (MKS 
§ 72 lg 4) 
 
Vaatluse läbiviimiseks on maksuhalduri ametnikul õigus: (MKS § 72 lg 5) 
-  kaasata spetsialiste ja eksperte; (MKS § 72 lg 5 p 1) 
-  teha MKS §-s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ärakirju; (MKS 
§ 72 lg 5 p 2) 
-  fotografeerida  või  muul  viisil  jäädvustada  vaadeldavat  territooriumi  või  asju; 
(MKS § 72 lg 5 p 3) 
-  teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi, samuti koostada 
vaadeldavate territooriumide või ehitiste plaane või skeeme; (MKS § 72 lg 5 p 4) 
-  võtta ära dokumente ja asju vastavalt MKS §-s 65 sätestatule; (MKS § 72 lg 5 p 5) 
-  nõuda  vaadeldaval  maatükil  või  vaadeldavas  ehitises  või  ruumis  viibivatelt 
isikutelt  teavet  maksukohustuslase  majandus-  või  kutsetegevuse  kohta  vaatluse 
eesmärgiga piiratud ulatuses. Ütlused protokollitakse MKS § 60 lõikes 4 sätestatud 
korras. (MKS § 72 lg 5 p 6) 
Maksuhalduri  ametnikul  on  õigus  võtta  mootorikütusena   kasutatava   kütuse 
erimärgistatuse 
kindlakstegemiseks 
sõidukite 
kütusepaakidest 
ja 
mujalt 
kütusesüsteemist proove. Toimingu tulemused protokollitakse. (MKS § 72 lg 6) 
Maksuhalduril  on  õigus  kaasata  spetsialiste  vaatlusesse  ja  muudesse 
menetlustoimingutesse,  kui  nende  läbiviimiseks  on  vaja  eriteadmistega  isiku  abi. 
Spetsialisti  osavõtu  kohta  tehakse  märge  menetlustoimingu  protokolli.  Spetsialistile 
laieneb MKS § 68 lõikes 4 sätestatu. (MKS § 72 lg 7) 
 
34. Mis on  revisjon  ja millises ulatuses seda läbi võib viia? 
 
Revisjoni   eesmärk  on  välja  selgitada  kõik  revideeritava  maksukohustusega  seotud 
asjaolud,  sealhulgas  nii  maksukohustust  suurendavad  kui  ka  vähendavad  asjaolud. 
(MKS § 73 lg 1) 
 
Revisjon  võib  hõlmata  üht  või  mitut  maksu,  üht  või  mitut  maksustamisperioodi  või 
olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. (MKS § 73 lg 2) 
 
Revisjoni  käigus  võib  välja  selgitada  ka  muude  isikute  maksukohustustega  seotud 
asjaolusid, kui revideeritav isik on kohustatud neile isikutele tehtavatelt väljamaksetelt 
maksu kinni pidama. (MKS § 73 lg 3) 
 
12 
 
Revisjoni  võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult  juhul, kui  füüsiline isik  tegutseb 
ettevõtjana või on maksu kinnipidaja. (MKS § 73 lg 4) 
 
35. Mitu päeva peab revisjonist ette teatama? 
 
Maksuhaldur teatab revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse (§ 73 lõige 2) korraldusega, 
mis  toimetatakse  maksukohustuslasele  kätte   hiljemalt    seitse   päeva  enne  revisjoni 
algust.  Kui  etteteatamine  ohustab  revisjoni  eesmärki,  siis  revisjonikorraldust  enne 
revisjoni algust kätte ei toimetata. (MKS § 75 lg 1) 
 
36. Millal ja kus revisjoni läbi viiakse? 
 
Revisjon  viiakse  läbi  üldisel  tööajal  või  ettevõtte  tööajal  maksukohustuslase  poolt 
revisjoni ajaks revidendi kasutusse antud tööruumis või  töökohas . (MKS § 77 lg 1) 
 
Kui  maksukohustuslasel  ei  ole  võimalik  tööruumi  või  töökohta  revidendi  kasutusse 
anda, võib  dokumente  esitada ning asju ette näidata maksukohustuslase  eluruumides 
või maksuhalduri ametiruumides. (MKS § 77 lg 2) 
 
37. Millised on maksukohustuslase õigused ja kohustused revisjoni ajal? 
 
Maksukohustuslasel  on  õigus  saada  revisjoni  ajal  teavet  senituvastatud  asjaolude  ja 
nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. (MKS § 78 lg 1) 
 
Maksukohustuslasel  on  õigus  taotleda  revidendi  taandamist  MKS  §-s  49  sätestatud 
alustel. (MKS § 78 lg 2) 
 
Maksukohustuslane on kohustatud: (MKS § 78 lg 3) 
-  tagama  revidendile  juurdepääsu 
revideeritava  maksukohustusega  seotud 
andmetele; (MKS § 78 lg 3 p 1) 
-  esitama  revidendile  tutvumiseks  asjasse  puutuvaid  dokumente  ja  asju  ning 
vajaduse korral andma nende kohta selgitusi; (MKS § 78 lg 3 p 2) 
-  võimaluse  korral  tagama  revidendile  revisjoni  läbiviimiseks  kohase  tööruumi  või 
töökoha, võtmata selle eest tasu; (MKS § 78 lg 3 p 3) 
-  tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid 
infosüsteeme. (MKS § 78 lg 3 p 4) 
 
38. Millised õigused on revidendil revisjoni ajal? 
 
Revidendil  on  õigus  saada  revisjoni  läbiviimisel  maksukohustuslaselt  või  tema 
määratud  isikult  seletusi.  Kui  maksukohustuslane  või  tema  määratud  isik  keeldub 
seletuste  andmisest  või  hoidub  revisjonist  kõrvale,  võib  revident  küsitleda  teisi 
kohalviibivaid maksukohustuslase töötajaid. Vajaduse korral seletused protokollitakse. 
(MKS § 79 lg 1) 
13 
 
 
Revidendil  on  õigus  viia  läbi   vaatlusi ,  kaasata  eksperte  ja  spetsialiste,  teha 
kontrollitavatest dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju ning sooritada muid käesoleva 
seaduse  6.  peatükis  sätestatud   toiminguid ,  arvestades  käesolevas  peatükis  sätestatud 
erisusi. Toiminguid võib sooritada suulise korralduse alusel, välja arvatud MKS §-des 
70 ja 71 sätestatud juhul.  (MKS § 79 lg 2) 
 
MKS  §  72  lõike  1  alusel  revisjoni  käigus  läbiviidavasse  vaatlusesse  kaasatakse 
maksukohustuslane või tema esindaja või töötaja. Vaatluse läbiviimisele ei kohaldata 
§  72  lõikes  3  sätestatut.  Spetsialisti  kaasamise  korral  tehakse  maksukohustuslasele 
teatavaks spetsialisti nimi ja kaasamise põhjus. (MKS § 79 lg 3) 
 
Revidendil  on  õigus  ära  võtta  asjasse  puutuvaid  dokumente  või  asju  kontrollimise 
käigus 
õigusrikkumise 
tunnuste 
avastamise 
korral 
või 
kokkuleppel 
maksukohustuslasega. (MKS § 79 lg 4) 
 
39. Mida peab sisaldama revisjoniakt? 
 
Revisjoni lõpus koostab revident revisjoniakti, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus 
tuvastatud  maksustamise  seisukohast  tähendust  omavad   faktilised   ja  õiguslikud 
asjaolud.  Kui  revisjoni  kaasati  ekspert  või  spetsialist,  märgitakse  revisjoniakti  ka 
nende  osavõtt . (MKS § 81 lg 1) 
 
40. Milliseid jälitustoiminguid ja päringuid võib maksuhaldur teha sideettevõtjale? 
 
Maksu- 
ja  Tolliamet  võib  teha  päringu  elektroonilise  side  ettevõtjale 
kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning 
kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes 
järgmiste andmete saamiseks: (MKS § 811 lg 1) 
-  elektroonilise  side  võrgus  kasutatavate  identifitseerimistunnustega  seotud 
lõppkasutaja  tuvastamiseks  vajalikud  andmed,  välja  arvatud  sõnumi   edastamise  
faktiga seotud andmed; (MKS § 811 lg 1 p 1) 
-  elektroonilise  side  ettevõtjale  elektroonilise  side  seaduse  §   1111  lõigetes  2  ja  3 
nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1. (MKS § 811 
lg 1 p 2) 
 
41. Milliseid tingimusi kohaldatakse maksumenetlusele, kui on  selgunud , et tehingud 
on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil? 
 
Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise 
eesmärgil,  kohaldatakse  maksustamisel  sellise  tehingu  või  toimingu  tingimusi,  mis 
vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule . (MKS § 84) 
 
14 
 
42. Mis   summast   alates  algab  maksuvõlg  ja  mis  summani  väljastab  maksuhaldur 
maksuvõlgnevuste  puudumise  teate  ja  mis  summani  ei  koostata  haldusakti 
maksuvõlgade sissenõudmiseks? 
 
Maksuvõlg  käesoleva  seaduse  tähenduses  on  maksukohustuslase  poolt  tähtpäevaks 
tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud 
intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud 
intress. (MKS § 32) 
 
Maksukohustuslane  arvutab  deklaratsiooni  alusel  tasumisele  kuuluva  maksusumma. 
Maksuhalduril  on  õigus  maksukohustuslase  arvutatud  summat  kontrollida  ning 
vajaduse korral määrata maksusumma MKS §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul. (MKS § 
88 lg 1) 
 
Kui seaduse või määrusega on nii ette nähtud, arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele 
kuuluva  maksusumma  maksuhaldur  ning   saadab   tasumisele  kuuluva  summa  kohta 
maksuteate.  Maksuteade  on  MKS  §-s  46  sätestatud  nõuetele  vastav   haldusakt ,  mis 
saadetakse   maksukohustuslasele  hiljemalt  30  päeva  enne  maksu  tasumise  tähtpäeva. 
Maksuteadet  ei  väljastata,  kui  maksusumma  on  väiksem  kui  10  eurot.  Maksuhaldur 
võib  väljastada  maksuteate  ka  pärast  deklaratsiooni  esitamise  tähtpäeva  esitatud 
deklaratsiooni  alusel  arvutatud  maksusumma  kohta,  kui  maksusumma  arvutatakse 
deklaratsioonis esitatud andmete põhjal. (MKS § 88 lg 2) 
 
43. Kuidas toimub maksukohustuse määramine maksuhalduri poolt? 
 
Maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse: (MKS § 92 lg 1) 
-  kui  deklaratsiooni  ei  ole  esitatud  seadusega  ettenähtud  tähtpäevaks,  välja  arvatud 
juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti; (MKS § 92 lg 1 p 1) 
-  kui  maksukohustuslane  on   esitanud   deklaratsioonis  valeandmeid,  mille  tagajärjel 
tema  poolt  deklaratsioonis  näidatud  maksusumma  või  deklaratsiooni  andmete 
alusel  maksuhalduri  arvutatud  maksusumma  on  väiksem  maksusummast,  mis 
oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; (MKS § 92 lg 1 p 2) 
-  kui  maksukohustuslane  on  esitanud  valeandmeid,  mille  tagajärjel  tema  poolt 
arvutatud  või  tema  esitatud  andmete  alusel  arvutatud  tagastamisele  kuuluv 
maksusumma  on  suurem  maksuseaduse  kohaselt  tagastamisele  kuuluvast 
summast; (MKS § 92 lg 1 p 3) 
-  muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel. (MKS § 92 lg 1 p 4) 
MKS § 43 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui maksuseaduses on ette nähtud 
maksu  tasumine  maksumärkide   ostmise   teel  ning  maksuhaldur  teeb  kindlaks,  et 
tasutud   maksusumma  erineb  seaduse  alusel  tasumisele  kuuluvast  maksusummast. 
(MKS § 92 lg 2) 
15 
 
Tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur arvesse kõiki selles 
maksuasjas  tähendust  omavaid  andmeid,  mida  maksuhaldur  peab  usaldusväärseks. 
(MKS § 92 lg 3) 
 
Maksuhaldur 
ei 
ole 
maksusumma 
määramisel 
kohustatud 
arvestama 
maksudeklaratsiooni  esitamise  tähtpäevaks  maksukohustuslase  poolt  deklareerimata 
jäetud  maksukohustust  vähendavat  asjaolu,  millest  maksuhaldur  ei  ole  teadlik  ilma 
maksukohustuslase tahteavalduseta. (MKS § 92 lg 4) 
 
44. Kuidas toimub maksusumma määramine hindamise teel? 
 
Maksuhaldur  võib  tuvastada  tasumisele  kuuluva  maksusumma  määramise  aluseks 
olevad  asjaolud  hindamise  teel.  Hindamine  on  lubatud,  kui  maksu   määramiseks  
vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud 
või  kadunud  ja  muude  tõenditega  ei  ole  võimalik  maksukohustuse  aluseks  olevaid 
asjaolusid  tuvastada.  Hindamine  on  lubatud  ka  juhul,  kui  füüsilisest  isikust 
maksumaksja  kulud  ületavad  tema   deklareeritud   tulusid  ning  maksumaksja  ei  ole 
esitanud  tõendeid  selle  kohta,  et  need  kulutused  on  tehtud  varem  maksustatud  või 
mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel. (MKS § 94 lg 1) 
 
Hindamisel  tuginetakse  asjas  kogutud  andmetele,  samuti  maksukohustuslase 
majandustegevuse  näitajatele,  tema  kulutustele  või  võrdlustele  teistes  sarnastes 
maksuasjades  kindlakstehtud   andmetega .  Maksuotsuses  esitatakse  ka  hindamise 
metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid. (MKS § 94 lg 2) 
 
Hindamisel  loetakse  varaga  seotud  majanduslikud   hüved   vara  omaniku  omandis 
olevaks.  Majanduslikud  hüved  on  asjad,  rahaliselt  hinnatavad  õigused  ning  asjast 
saadav tulu või  kasu. Kui  isikul  on tegelik võim teise isiku vara üle ning ta kasutab 
selle varaga seotud majanduslikke hüvesid viisil, mis välistab nende kasutamise vara 
omaniku  poolt,  loetakse  maksusumma  määramisel  majanduslikud  hüved  valdaja 
omandis olevaks. (MKS § 94 lg 3) 
 
Majanduslikke  hüvesid  ei  loeta  valdaja  omandis  olevaks,  kui  isik,  kes   valdab   enda 
nimel  olevaid  varalisi  õigusi  või  enda  poolt  kasutatavat  asja  maaklerina,  esindajana, 
pandipidajana,  üürnikuna,  rentnikuna  või  kasutusvaldajana,  esitab  tõendid  vara 
kuuluvuse ja omaniku isiku kohta. Kui vara valdaja ei esita usaldusväärseid tõendeid, 
loetakse  maksusumma  määramisel  need  õigused  või  asi  valdaja  omandi  hulka 
kuuluvaks. (MKS § 94 lg 4) 
 
45. Mis on  maksuotsus ja mida see peab sisaldama? 
 
Tasumisele  kuuluva  maksusumma  määramiseks  teeb  maksuhaldur   maksuotsuse . 
(MKS § 95 lg 1) 
 
16 
 
Maksuotsus on MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab 
selguma ,  kuidas  tasumisele  kuuluv  maksusumma  või  tagastusnõude  suurus  on 
määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine 
maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses  motiveerida . 
(MKS § 95 lg 2) 
 
Kui  maksusumma  tasumise  eest  vastutab  solidaarselt  mitu  maksukohustuslast,  on 
maksuhalduril õigus teha neile ühine maksuotsus. (MKS § 95 lg 3) 
 
Maksuhaldur  võib  maksuotsuses  esitada  maksukohustuslasele  ka  kõrvalkohustuse 
täitmise  nõude.  Ühises  maksuotsuses  võib  esitada  nõude  ka  juhul,  kui  see  ei  ole 
suunatud  kõigile  maksukohustuslastele.  Sellisel  juhul  märgitakse  haldusaktis,  kelle 
vastu see nõue on esitatud. (MKS § 95 lg 4) 
 
Maksuotsus  toimetatakse  maksukohustuslasele  kätte  käesoleva  seaduse  4.  peatükis 
sätestatud  korras  vähemalt  30  päeva  enne  maksusumma  tasumise  tähtpäeva,  kui 
seadusega  ei  ole  sätestatud  teisiti.  Maksuotsus,  millega  määratakse  tollivõla 
tekkimisega   seotud  maksusumma,  toimetatakse  maksukohustuslasele  kätte  vähemalt 
kümme  päeva  enne  maksusumma  tasumise  tähtpäeva.  Maksuotsuses  võib  teha 
hoiatuse  sundtäitmise  algatamise kohta kohustuse täitmatajätmise korral. (MKS § 95 
lg 5) 
 
Maksuotsuse kohta sätestatu laieneb ka haldusaktidele, mis on antud maksusoodustuse 
või -vabastuse kohaldamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (MKS § 95 lg 6) 
 
46. Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg? 
 
Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. (MKS § 98 lg 1) 
 
Maksukohustuse 
puhul, 
millega 
seoses 
ei 
ole 
seadusega 
sätestatud 
maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg 
üks  aasta.  Kui  maksusumma  jäi  määramata  või  määrati  valesti  maksukohustuslase 
poolt  talle  seadusega  pandud  kohustuste  täitmatajätmise  või  mittenõuetekohase 
täitmise  tõttu,  on  maksusumma  määramise  aegumistähtaeg  neli  aastat. 
Aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. 
(MKS § 98 lg 2) 
 
Maksuseaduses võib ette näha MKS § 98 lg-tes 1 ja 2 sätestatud aegumistähtaegadest 
lühemaid aegumistähtaegu. (MKS § 98 lg 3) 
 
47. Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg  tahtliku  tasumata jätmise 
korral? 
17 
 
 
Maksusumma  tahtliku  tasumata  või  kinni  pidamata  jätmise  korral  on  maksusumma 
määramise 
aegumistähtaeg 
viis 
aastat. 
Aegumistähtaeg 
algab 
selle 
maksudeklaratsiooni  esitamise  tähtpäevast,  mida  ei  esitatud  või  milles  esitatud 
andmete alusel maksusumma valesti arvutati. (MKS § 98 lg 1) 
 
48. Millisel juhul võib samas maksuasjas uue maksuotsuse teha? 
 
Pärast  aegumistähtaja möödumist ei  või  selles asjas  maksuotsust  teha ega muuta või 
kehtetuks  tunnistada  selles  maksuasjas  varem  tehtud  maksuotsust.  Maksuotsus  on 
tehtud  aegumistähtaja  jooksul,  kui  see  on  postiteenuse  osutajale  üle  antud  enne 
aegumistähtaja möödumist. (MKS § 98 lg 4) 
 
49.  Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada? 
 
Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada: (MKS § 101 lg 1) 
-  maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või (MKS § 101 lg 1 p 1) 
-  kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või (MKS § 101 lg 1 p 2) 
-  kui  maksuotsuse  tegemine  saavutati  pettuse  või  ähvarduse  teel  või  muid 
ebaseaduslikke viise kasutades või (MKS § 101 lg 1 p 3) 
-  haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või (MKS §101 
lg 1 p 4) 
-  muudel  seadusega  sätestatud  juhtudel,  välja  arvatud  haldusmenetluse  seaduse 
4.peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. 
MKS  §  101  lg  1  p-s  1  nimetatud  juhul  võib  maksuotsust  muuta  või  kehtetuks 
tunnistada maksukohustuse vähendamiseks üksnes siis, kui maksuotsuse muutmise või 
kehtetuks  tunnistamise   taotlus   on  esitatud  maksuotsuse  vaidlustamiseks  ettenähtud 
tähtaja jooksul, või kui möödunud tähtaeg on ennistatud. (MKS § 101 lg 2) 
MKS  §  101  lg-s  1  sätestatut  kohaldatakse  ka  haldusakti  suhtes,  millega  keeldutakse 
maksuotsuse tegemisest, muutmisest või kehtetuks tunnistamisest. 
Menetlus-  või  vorminõuete  rikkumisele,  mis  ei  võinud  mõjutada  maksuotsuse  sisu, 
kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 58 sätestatut. 
50. Mitme päeva jooksul on maksuhaldur kohustatud täitma maksu tagastusnõude? 
 
Tagastusnõude  (MKS  §  33)  täitmise   taotlus   tuleb  maksuhaldurile  esitada 
maksudeklaratsioonis  või  muus  kirjalikus  või  kirjalikku  taasesitamist  võimaldavas 
vormis  dokumendis  koos  maksukohustuslase  pangakonto  andmetega.  (MKS  §  106 
lg 1) 
 
Summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 60 päeva jooksul taotluse 
saamise  päevast  arvates,  kui  maksuseaduses  ei  ole  sätestatud  teist  tähtaega. 
18 
 
Tagastusnõue täidetakse viivitamata, kui maksuhaldur on varem MKS § 33 lg 11 alusel 
kontrollinud  tagastusnõude  õigsust.  Üle  640  000-eurose  summa  tagastamise  korral 
tehakse  kirjalik  otsus,  kuhu  märgitakse  ka  enammakse  kontrollimiseks  läbiviidud 
toimingud   ning  kontrolli  läbiviinud  ametniku  nimi.  Otsuse  allkirjastab  maksuhalduri 
juht või tema volitatud ametnik. (MKS § 106 lg 2) 
 
Kui maksuhaldur arvutab enne tagastusnõude täitmise tähtaega välja intressi suuruse 
(§  115),  tasaarvestab  maksuhaldur  enne  tagastusnõude  täitmise  taotluse  rahuldamist 
intressinõude tagastusnõudega ilma intressinõude tasumiseks maksetähtaega andmata. 
(MKS § 106 lg 21) 
 
Kui  tagastusnõude  täitmise  taotlus  esitatakse  enne  maksu  tasumise  tähtpäeva, 
tagastatakse  enammakse  60  päeva  jooksul  maksu  tasumise  tähtpäevast  arvates,  kui 
maksuhaldur ei otsusta täita tagastusnõuet varem. (MKS § 106 lg 3) 
 
Tagastusnõude täitmise korral summa ülekandmise teel maksukohustuslase välisriigis 
olevale  pangakontole  on  maksuhalduril  õigus  tagastatava  summa  ülekandmise  kulud 
tagastatavast summast maha arvata. (MKS § 106 lg 4) 
 
Enammakstud summa tagastatakse selle maksu laekumise kohast. (MKS § 106 lg 5) 
 
Kui tagastusnõude suurus ei ületa 10 eurot, täidetakse tagastusnõue ainult õigustatud 
isiku  poolt  eraldi  esitatud  kirjaliku  avalduse  alusel.  Kui   avaldust   ei   esitata ,  jätab 
maksuhaldur  tagastusnõude  maksukohustuslase  tulevaste  maksukohustuste  või 
tasaarvestuste katteks. (MKS § 106 lg 6) 
 
Tagastusnõude täitmise taotluse osalise rahuldamise korral  toimetatakse isikule kätte 
MKS  §  106  lg-s  2  sätestatud  tähtaja  jooksul  kirjalik  motiveeritud  otsus.  Kui 
maksuhaldur  tuvastab,  et  maksukohustuslase  tegelik  tagastusnõue  on  kuni  10  euro 
võrra  väiksem  maksukohustuslase  tagastusnõude  täitmise  taotluses  märgitud 
tagastusnõudest,  siis  väljastatakse  sellekohane  kirjalik  motiveeritud  otsus  ainult 
maksukohustuslase taotlusel. (MKS § 106 lg 7) 
 
Tagastusnõude  täitmise  taotluse  esitamiseks  õigustatud  isiku  taotlusel  kasutab 
maksuhaldur  tagastusnõuet  taotluses  määratud  ulatuses  kolmanda  isiku  rahaliste 
kohustuste täitmiseks (MKS § 105 lõige 8). (MKS § 106 lg 8) 
 
Tagastusnõude  täitmise  taotluse  esitamise  aegumistähtaeg  on  seitse  aastat 
tagastusnõudes viimase muudatuse tegemise päevast arvates. (MKS § 106 lg 9) 
 
51. Millistel juhtudel on õigus tagastusnõude tähtaega peatada või pikendada? 
 
Riiklike  maksude  maksuhalduril  on  õigus  peatada  MKS  §-s  106  nimetatud 
tagastusnõude  täitmine  juhul,  kui  maksukohustuslase  tegevuses  on  tuvastatud 
19 
 
käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on 
alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. (MKS § 107 lg 1) 
 
Tagastusnõude  täitmine  peatatakse  kuni  otsuse  jõustumiseni  väärteomenetluses, 
kriminaalasjas  tehtud  kohtuotsuse  jõustumiseni  või  kriminaalmenetluse  lõpetamise 
määruse  tegemiseni.  Tagastusnõude  täitmise  peatamise  kohta  tehakse  kirjalik 
motiveeritud otsus. (MKS § 107 lg 2) 
 
Kui  tagastusnõue  ei  ole  piisavalt  tõendatud,  võib  maksuhaldur  kirjaliku  motiveeritud 
otsusega  selle  täitmise  tähtaega  pikendada,  määrates  tagastusnõude  esitajale  tähtaja 
täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur 
otsuse  enammakse  tagastamata  jätmise  kohta.  Otsuse  tegemisel  juhindutakse 
maksuotsuse (§ 95) kohta sätestatust. (MKS § 107 lg 3) 
 
Maksuhalduril on õigus peatada tagastusnõude täitmine, kui maksukohustuslane pole 
tagastusnõude  täitmise  tähtpäevaks  esitanud  maksudeklaratsiooni  (MKS  §  85). 
Tagastusnõue  täidetakse  30  päeva  jooksul  deklaratsiooni  esitamisest  arvates.  (MKS 
§ 107 lg 31) 
 
Kui  pärast  tagastusnõude  täitmist   selgub ,  et  selleks  puudus  seaduslik  alus,  teeb 
maksuhaldur  summa  tagasinõudmise  kohta  otsuse.  Otsuse  tegemisel  juhindutakse 
maksuotsuse kohta sätestatust. (MKS § 107 lg 4) 
 
Tagastusnõude  täitmise   pikendamise   või  peatamise  korral  käesolevas  seaduses  või 
maksuseaduses  sätestatud  juhtudel  on  maksukohustuslasel  õigus  tagastusnõude 
täitmisele,  kui  maksukohustuslane  esitab  piisava  tagatise.  Tagatise  esitamine  ja 
aktsepteerimine toimub vastavalt MKS §-dele 120–127. (MKS § 107 lg 5) 
 
52. Mis  on  maksuvõla   ajatamine   ja  millistel  tingimustel  on  võimalik  maksuvõlga 
ajatada? 
 
Maksuhalduril  on  õigus  makseraskustes  maksukohustuslase  taotlusel  ajatada  tema 
maksuvõla  tasumine.  Maksuvõla  tasumise  ajatamine  ei  vabasta  maksukohustuslast 
jooksvate maksukohustuste täitmisest. (MKS § 111 lg 1) 
 
Maksukohustuslane  esitab  maksuvõla  tasumise  ajatamiseks  põhjendatud  taotluse  ja 
maksuvõla tasumise ajakava. (MKS § 111 lg 2) 
 
Riiki,  valda  või  linna  pankrotimenetluses  esindav  maksuhalduri  ametnik  võib 
kompromissi   tegemisel  hääletada  maksuvõlgade  tasumise  tähtaja  pikendamise  poolt, 
kui  maksuvõla  tasumise  tähtaja  ajatamise  kohta  on  tehtud  otsus,  mis  jõustub  kohtu 
poolt kompromissi  kinnitamise  päeval. (MKS § 111 lg 3) 
 
20 
 
Kui maksuvõla tasumise ajatamine on riigiabi konkurentsiseaduse tähenduses, järgib 
maksuhaldur konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. (MKS § 111 lg 4) 
 
Maksuhaldur teeb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata 
jätmise  kohta  otsuse  20  päeva  jooksul  selle  saamisest  arvates.  Otsuse  tegemisel  on 
maksuhalduril õigus maksukohustuslase esitatud maksuvõla tasumise ajakava muuta. 
Taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida. (MKS § 112 
lg 1) 
 
Maksuhaldur  võtab  taotluse  rahuldamise   otsustamisel   arvesse  maksukohustuslase 
varalist   seisundit ,  majandusnäitajaid,  varasemat  maksuseadustest  tulenevate 
kohustuste  täitmist,  maksuvõla  ajatamise  otstarbekust  ja  tagatise  nõudmise  korral 
esitatud  tagatise  usaldusväärsust  ning  MKS  §  112  lg-s  4  nimetatud  asjaolusid. 
Maksuhalduril  on  õigus  nõuda  nende  asjaolude  kindlaks  tegemiseks  vajalike 
dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb maksuhaldur taotluse kohta otsuse 10 päeva 
jooksul dokumentide esitamisest arvates. (MKS § 112 lg 2) 
 
Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist 
ei 
nõuta 
pankrotis  
maksukohustuslaselt, 
kelle 
maksuvõlg 
ajatatakse 
pankrotimenetluses 
kompromissi  tegemise  eesmärgil.  Tagatise   nõudmine  
vormistatakse kirjalikult, välja arvatud  juhul, kui  tagatise esitamise kohustus tuleneb 
seadusest. Tagatise nõudmise korral tehakse maksuvõla tasumise ajatamise otsus viie 
tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates. (MKS § 112 lg 3) 
 
53. Millistel juhtudel maksuvõlg kustutakse? 
 
Riiklike maksude maksuhaldur kannab maha: (MKS § 114 lg 1) 
-  juriidilise  isiku  maksuvõla  tema  pankroti-  või  likvideerimismenetlusega 
lõpetamise  või  likvideerimismenetluseta  sundlõpetamise  korral,  kui  puudub 
maksukohustuse  täitmise  eest   vastutav   kolmas  isik  või  sellelt  isikult  ei  ole 
võimalik maksuvõlga sisse nõuda; (MKS § 114 lg 1 p 1) 
-  füüsilise isiku maksuvõla tema surma või surnukstunnistamise korral, kui puudub 
pärandvara ,  millele  sissenõuet  pöörata,  või  maksuvõla  osa,  mis  ületab 
inventeeritud  pärandvara  maksumust,  millest  on  vastavalt  pärimisseaduses 
sätestatule rahuldatud eelmiste järjekohtade nõuded. (MKS § 114 lg 1 p 2) 
 
Riiklike  maksude  maksuhaldur  võib   kustutada   maksuvõla  pankrotimenetluses 
kompromissi tegemiseks, samuti võlgade ümberkujundamisel nende vähendamise teel 
saneerimismenetluses  või  võlgade  ümberkujundamise  menetluses.  Maksuhaldur  teeb 
kompromissettepanekuga  nõustumise  korral  maksuvõla  kustutamise  otsuse,  mis 
jõustub kompromissi kinnitamise päeval. (MKS § 114 lg 2) 
 
Riiklike  maksude  maksuhaldur  võib  maksukohustuslase  põhjendatud  kirjalikul 
taotlusel  kustutada  tema  maksuvõla,  kui  selle   sissenõudmine   on  lootusetu  või  oleks 
21 
 
ebaõiglane  maksukohustuslasest  mitteolenevate  asjaolude,  sealhulgas  vääramatu  jõu 
tõttu,  samuti  kui  tulumaksuvõlg  tekkis  maksukohustuslase  vara  realiseerimisest 
kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril 
on  õigus  nõuda  eelnimetatud  asjaolude  kindlaks  tegemiseks  vajalike  dokumentide 
esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide 
esitamisest  arvates.  Maksuvõla  kustutamisele  laieneb  MKS  §  111  lg-s  5  sätestatu. 
(MKS § 114 lg 3) 
 
Maksuvõla  mahakandmise  ja  kustutamise  korra  kehtestab valdkonna  eest  vastutav 
minister määrusega. (MKS § 114 lg 4) 
 
54. Kui suur on  intressimäär  maksuvõlalt? 
 
MKS §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas (MKS § 117 
lg 1) 
 
55. Millistel juhtudel intressi ei arvestata? 
 
Intressi ei arvestata tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne 
maksuhalduri  poolt  maksukohustuslasele  käesoleva  seaduse,  maksuseaduse  või 
tollieeskirjade  alusel  maksmisele  või  tagastamisele  kuuluva  maksusummaga.  (MKS 
§ 119 lg 2) 
 
Kui  maksuseaduses  ei  ole  sätestatud  teisiti,  siis  intressinõuet  ei  esitata,  kui 
intressisumma  on  väiksem  kui  10  eurot.  Alammäära  ei  kohaldata  intressi 
tasaarvestamisel tagastusnõudega ega sundtäitmisel. (MKS § 119 lg 3) 
 
Kui  maksuhaldur  saatis  maksukohustuslasest  mitteolenevatel  põhjustel  käesoleva 
seaduse  §-s  88  nimetatud  maksuteate  või  maamaksuteate  hiljem  kui  30  päeva  enne 
maksu tasumise tähtpäeva, ei arvestata maksuteates märgitud summa tasumisel pärast 
maksu  tasumise  tähtpäeva  intressi  sama  arvu  päevade  eest,  mille  võrra  maksuhaldur 
viivitas maksuteate saatmisega. (MKS § 119 lg 4) 
 
Intressi ei arvestata maksuhalduri kirjalikult antud eksitava või vale teabe tõttu vähem 
deklareeritud või seadusega ettenähtust rohkem tagasi taotletud summalt, välja arvatud 
juhul, kui: (MKS § 119 lg 5) 
-  maksukohustuslane  oli  maksu  deklareerimisel,  tasumisel  või  tagastusnõude 
esitamisel teadlik, et teave on eksitav või vale; (MKS § 119 lg 5 p 1) 
-  maksukohustuslane  põhjustas  vale  teabe  väljastamise  ähvarduse,   sunni , 
maksuhaldurile eksitavate või valeandmete esitamise või muul ebaseaduslikul teel. 
(MKS § 119 lg 5 p 2) 
 
Maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ja sisse nõudmata MKS §-s 100 sätestatud 
alustel. (MKS § 119 lg 6) 
22 
 
 
Intressi ei arvestata  tollimaksu  summalt, mis tuleb tasuda seoses sellega, et eksportiva 
riigi   toll   või  muu  selleks  eksportivas  riigis  volitatud  asutus  on  tunnistanud 
sooduspäritolu  tõendi  tagantjärele  kehtetuks  või  nõuetele  mittevastavaks  ning 
maksukohustuslane  ei  olnud  teadlik  päritolutõendi   valedel   alustel  väljastamisest. 
(MKS § 119 lg 7) 
 
Intressi  ei  arvestata  tollimaksu  ja  käibemaksu  summalt,  mis  tuleb  tasuda 
tagasiulatuvalt kehtestatud dumpinguvastaselt või tasakaalustavalt tollimaksult. (MKS 
§ 119 lg 8) 
 
Intressi  ei  arvestata  tollimaksu  ja  käibemaksu  summalt,  mis  tuleb  tasuda,  kuna 
Euroopa  Komisjon ei eraldanud tagatud tariifikvoodile kvooti. (MKS § 119 lg 9) 
 
Pärandvaraga  seotud  täitmata  maksukohustuselt  ei  arvestata  intressi  pärandi 
avanemise  päevast arvates. (MKS § 119 lg 10) 
 
56. Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse? 
 
Maksuhaldur  on  kohustatud  sisse   nõudma   maksukohustuslase  poolt  tasumata 
maksuvõla.  Maksuvõla  sundtäitmine  toimub  MKS  peatükis  13  ning  täitemenetlust 
reguleerivates  õigusaktides  sätestatud  korras.  Maksukohustuslase  pankroti 
väljakuulutamise korral  rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. 
(MKS § 128 lg 1) 
 
Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui: (MKS § 128 lg 2) 
-  kohustuse  täitmise   tähtpäev   on  saabunud  ning  nõue  on  sissenõutav;  (MKS  §  128 
lg 2 p 1) 
-  nõuet  sisaldav  haldusakt  on  maksukohustuslasele  seadusega  ettenähtud  korras 
teatavaks tehtud; (MKS § 128 lg 2 p 2) 
-  maksuvõlg ei ole ajatatud; (MKS § 128 lg 2 p 3) 
-  maksuvõlg ei ole  aegunud , kustutatud või muul alusel lõppenud; (MKS § 128 lg 2 
p 4) 
-  haldusakti täitmist ei ole peatatud. (MKS § 128 lg 2 p 5) 
 
Maksukohustuslase  poolt  deklareeritud  ja  tasumata  jäetud  maksusumma  või 
maksuteate  alusel  tasumisele  kuuluva  maksusumma  sundtäitmine  on  lubatud  alles 
pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla 
tasumiseks  koos  hoiatusega  kohustuse  tähtajal  täitmatajätmise  tagajärgede  kohta 
(MKS § 129). (MKS § 128 lg 3) 
 
Maksuhaldur võib sisse nõuda ka: (MKS § 128 lg 4) 
-  käesolevast  seadusest  tulenevad  rahalised  kohustused,  sealhulgas  asendustäitmise 
kulud,  sunniraha ja tõlgi,  eksperdi  või  kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, 
23 
 
mille  aluseks  olev  haldusakt  on  maksukohustuslasele  teatavaks  tehtud;  (MKS 
§ 128 lg 4 p 1) 
-  otsusega,  mille  täitmisele  pööraja  on  väärteomenetluse  seadustiku  §  202  lg  1 
kohaselt Maksu- ja Tolliamet, määratud  rahatrahvid  ning muud nimetatud  otsusest  
tulenevad menetluskulud ; (MKS § 128 lg 4 p 2) 
-  kriminaalmenetluses  jõustunud  kohtulahendist  tulenevad  kohustused,  mille 
sissenõudjaks on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 128 lg 4 p 3) 
 
Maksuhaldur  nõuab  esmajärjekorras  sisse  maksusumma,  seejärel  intressi.  Kui  koos 
maksuvõlaga  sundtäidetakse  ka  muid  käesolevast  seadusest  tulenevaid  rahalisi 
kohustusi,  nõutakse   võlad   sisse  MKS  §  105  lg-s  6  sätestatud  järjekorras.  Kui 
sundtäitmise  tulemusel  saadud  rahast  ei  piisa  kõigi  maksunõuete  rahuldamiseks, 
arvestatakse  sundtäitmise  tulemusel  laekunud  summad  erinevate  maksude  katteks 
MKS § 105 lg-s 6 sätestatud järjekorras. (MKS § 128 lg 5) 
 
Kui kohtutäituri teostatud sundtäitmise tulemusena saadud rahast ei piisa kõigi nõuete 
rahuldamiseks, arvestatakse laekunud summad  esmalt  täitekulude ja kohtutäituri tasu 
katteks, seejärel rahuldatakse nõuded MKS § 105 lg-s 6 sätestatud järjekorras. (MKS 
§ 128 lg 6) 
 
Riikliku  maksu  haldur  võib  sundkorras  sisse  nõuda  valla-  või  linnaasutuste  riikliku 
maksu  võlga.  Riigiasutuse  maksuvõla  korral  pöördutakse  asja  lahendamiseks 
riigiasutuse  üle  teenistuslikku  järelevalvet  teostava  haldusorgani  poole.  (MKS  §  128 
lg 7) 
 
Maksuhalduril  on  õigus   loobuda   sundtäitmisest,  kui  sundtäitmisega  seotud  kulud 
ületavad  sissenõutava  summa  või  summa  sissenõudmine  on  maksukohustuslase 
maksejõuetuse  tõttu  lootusetu  ning  pankrotiavalduse  esitamine  ei  ole  otstarbekas. 
(MKS § 128 lg 8) 
 
57. Millistel 
alustel 
on 
maksuhalduril 
õigus  arestida  maksukohustuslase 
pangakonto? 
 
Kui  kohustatud  isik  ei  ole  rahalist  kohustust  täitnud  maksuhalduri  haldusaktis  või 
MKS  §  128  lg  4  p-s  2  nimetatud  lahendis  määratud  tähtaja  jooksul,  alustab 
maksuhaldur  võla  sundkorras  sissenõudmist.  Maksuhalduril  on  õigus:  (MKS  §  130 
lg 1) 
-  arestida muud  varalised  õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata MKS § 130 lg 1 
p  3  alusel,  samuti  taotleda  käsutuskeeldu  nähtavaks  tegeva  keelumärke  kandmist 
õiguste kohta peetavasse registrisse; (MKS § 130 lg 1 p 4) 
 
58. Kui pikk on vaide esitamise tähtaeg ja millised nõuded kehtivad vaidele? 
 
24 
 
Vaie   haldusakti  peale  tuleb  esitada  30  päeva  jooksul,  arvates  haldusakti  teatavaks 
tegemise või kättetoimetamise päevast. (MKS § 138 lg 1) 
 
Vaie toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja 
vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama. (MKS § 138 lg 2) 
 
Vaie esitatakse kirjalikult. (MKS § 139 lg 1) 
 
Vaides märgitakse: (MKS § 139 lg 2) 
-  haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud; (MKS § 139 lg 2 p 1) 
-  vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite  numbrid ; (MKS § 139 
lg 2 p 2) 
-  vaidlustatava  haldusakti  nimetus  ja  selle  andmise  kuupäev  või  toimingu  aeg; 
(MKS § 139 lg 2 p 3) 
-  vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; (MKS § 139 lg 2 p 4) 
-  põhjused,  miks  vaide  esitaja  leiab,  et  haldusakt  või  toiming  rikub  tema  õigusi; 
(MKS § 139 lg 2 p 5) 
-  vaide esitaja selgelt väljendatud nõue; (MKS § 139 lg 2 p 6) 
-  vaide  esitaja   kinnitus   selle  kohta,  et  selles  asjas  ei  ole  jõustunud  kohtuotsust  ega 
toimu kohtumenetlust; (MKS § 139 lg 2 p 7) 
-  vaidele lisatud dokumentide loetelu. (MKS § 139 lg 2 p 8) 
Vaidele  kirjutab  alla  selle  esitaja  või  tema  esindaja.  Vaide  esitaja  esindaja  lisab 
volitust  tõendava dokumendi, kui seda ei ole esitatud varem. (MKS § 139 lg 3) 
Vaidele  lisatakse  asjasse  puutuvad  dokumendid.  Kui  dokumentide  esitamine  ei  ole 
võimalik, tehakse vaides  viide  nende asukohale. (MKS § 139 lg 4) 
59. Millised on maksurikkumiste eest kohaldatavad karistused? 
 
Maksurikkumiste kohta kohaldatakse  rahatrahv . (MKS ptk 15) 
 
60. Millistes määrades karistusi rakendatakse? 
 
Karistusi rakendatakse trahviühikute määrades. (MKS ptk 15) 
25