Riigikohtu lahendi analüüs (0)

TALLINNA MAJANDUSKOOL Administratiivtöö õppetool Jane Jaakson RP1993 RIIGIKOHTU LAHENDI 3-3-1-3-16 ANALÜÜS Ainetöö Juhendaja: Rita Murd Tallinn 2020


SISUKORD Table of Contents
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................................4
 Menetlusosaliste seisukohad..................................................................................................5 Tartu Halduskohtu seisukohad............................................................................................5
Tartu Ringkonnakohtu seisukoht........................................................................................5 Menetlusosaliste põhjendused.................................................................................................6 Kolleegiumi seisukoht.........................................................................................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9
KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................10
LISA..........................................................................................................................................11


SISSEJUHATUS Riigikohtu lahendi 3-3-1-3-16 analüüsi eesmärgiks on tuua välja erinevate poolte seisukohad, osapoolte põhjendused, kohtulahendi lõppotsus ning analüüsi koostaja seisukoht.  Kohtulahendis nõuab OÜ KR Priit (varem AS KR Priit), et Maksu- ja Tolliamet tühistaks 21.10.2013 tehtud otsuse ja tagastaks enammakstud käibemaksu ning intressi. Menetlus oli seotud Tartu  Ringkonnakohtu,  Tartu  Halduskohtu kui ka  Riigikohtu  halduskolleegiumiga. Kolleegiumis selgus lõplik otsus 17.05.2016, kus eesistujaks oli Ivo Pilving ning liimeteks Viive Ligi ja Jüri Põld. Asja läbivaatamine oli kirjalik menetlus.  3


2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud Maksu- ja Tolliamet andis 26.11.2009 OÜ KR Priit korralduse teabe andmiseks, dokumentide esitamiseks   ja   vaatluse   võimaldamiseks.   Maksuhaldur   alustas   maksustamisperioodide oktoober- detsember 2009. aasta käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning tööstuskindlustus- ja kohustusliku kohumispensioni maksete deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli.    MTA väljastas 16.03.2009 kontrollakti, milles on kokkuvõttena märgitud, et OÜ KR Priit raamatupidamisarvestus ei olnud kontrollitud ajavahemikul nõuetekohane ja esitati ebaõigete andmetega 2009. aasta oktoobrikuu käibedeklaratsioonis, kajastades liigselt sisendkäibemaksu 348 000 krooni ja varjates selle tulemusena oma käibemaksukohustust samas summas. OÜ KR   Priit   esitas   16.03.2010   maksuhaldurile   uue,   parandatud   andmetega käibemaksudeklaratsiooni,   mille   tulemusena   suurenes   tema   käibemaksukohustus   348   000 krooni. MTA   väljastas   16.03.2010   OÜ   KR   Priit   teate   kontrolli   lõpetamise   kohta.   MTA   koostas kontrolli   käigus   selgunud   ebaõigete   andmete   esitamise   asjaoludele   tuginedes väärteoprotokolli ning tegi 28.07.2011 väärteotsuse, millega määras OÜ KR Priit rahatrahvi. OÜ KR Priit vaidlustas väärteootsuse kohtus ning Tartu Maakohus tühistas väärteootsuse ja lõpetas väärteomenteluse.  OÜ KR Priit esitas MTA-le 20.09.2013 tagasinõude täitmise taotluse, milles väitis, et tal on pärast käibedeklaratsiooni parandamist tekkinud käibemaksu enammakse 348 000 kroon (22 241 eurot ja 25 senti), mille  palub kanda ettevõtte pangakontole. MTA alustas menetlust tagasinõude õigsuse tuvastamise kohta. MTA leidisn, et puudub alus parandusdeklaratsioonis esitatud andmete muutmiseks ning lõpetas menetluse ja jättis tagasinõude taotluse täitmise rahuldamata.  4


OÜ   KR   Priit   esitas   20.11.2013   kaebuse,   milles   palus   tühistada   MTA   otsuse   tagasinõude tühistamise   kohta   ning   kohustada   maksuhaldurit   tagastama   kaebajale   enammakstud käibemaks ja arvestama tagasinõudmise viivitamise eest intressi. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata.  3  Menetlusosaliste seisukohad
2.1 Tartu Halduskohtu seisukohad Tartu   Halduskohus   jättis   04.04.2014   otsusega   OÜ   KR   Priit   kaebuse   enammakstud käibemaksu tagastamisnõude rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1. juhul,   kui   tagastusnõude   tekkimist   kontrollitakse   ilma   tagastusnõude   täitmise taotluseta   kohaldatakse   MKS § 106 lg-tes 2,   21,   3   ja   7   ning §-s 107   sätestatut. Viidatud sätetest tulenevalt on tagastusnõude tekkimise kontrollimine maksuhalduri õigus, mitte kohustus; 2. kontrolli lõpetamise teade loetakse võrdväärseks maksuotsusega ning selle muutmisel või kehtetukd tunnistamisel kohaldatakse MKS §-des 101−103 sätestatut. OÜ KR Priit ei ole kontrolli lõpetamise teadet vaidlustanud. Samuti ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis   oleks   jäänud   maksuasjas   käsitlemata,   või   muid   aluseid,   mille   alusel   tuleks kontrolli lõpetamise teadet muuta või see kehtetuks tunnistada; 3. kuigi MKS § 81 lg 4 asub MKS 7. peatükis "Revisjon" ei tähenda see, et nimetatud peatüki norme  ei oleks võimalik  rakendada  muudel juhtudel.  MKS-s ei ole  sätted jäigalt jaotatud ainultüksijuhtumi kontrolli reguleerivateks ja ainult reguleeritavateks säteteks; 4. kui maksukohustuse muutmine on kindlaks tehtud üksijuhtumi kontrolli või revisjoni tulemusena ning maksukohustlane on parandusdeklaratsiooni esitanud vastavalt selle tulemusele, on teade revisjoni või kontrolli lõpetamise kohta maksukohustlasele sama siduv kui maksuotsus. 2.2 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht Tartu   Ringkonnakohus   jättis   06.10.2015   otsusega   OÜ   KR   Priit   apellatsioonikaebuse rahuldamata   ning   halduskohtu   otsuse   muutmata.   Ringkonnakohus   põhjendas   otsust järgmiselt: 5


1. kaebaja   oleks   pidanud   vaidlustama   menetluse   lõpetamise   teate.   Olgugi,   et   see   oli pealkirjastatud   teatena,   ei   sisaldanud   õiguslikku   alust   ega   vaidlustamisviidet,   on tegemist tuvastatava haldusaktiga. Vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise teade oli vormipuudusega, ei võinud need puudused praeguses asjas esitatud tõendite järgi viia teistsugusele   tulemusele   ega   mõjutada   asja   otsustamist.   Maksuhalduri   seisukohast polnud pooltel enam vaidlust käibemaksukohustuse üle ning maksuotsust polnud vaja teha; 2. MKS ei erista piisava selgusega üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni, kuid õiguspärane oli   tugineda   MKS   §   81   lg-le   4.   Nimetatud   säte   on   oma   olemuselt   kohaldatav   ka üksijuhtumi kontrolli menetluse puhul, kuna kontrollmenetluse vaidluseta lõpetamise korral puudub igasugune mõistlik põhjus koostada maksuotsust; 3. tagasinõude põhistamiseks ei piisa maksuhalduri formaalsetele vigadele osutamisest, vaid kaebaja peab halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt esitama tõendeid, miks ta   on   tasunud   liiga   palju   käibemaksu.   Maksukohustlase   tõendamiskohustus,   et maksusumma määrati valesti, laieneb juhtumile, kui ta on ise maksu deklareerinud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et tema tagasinõue oleks põhjendatud. Kaebaja poolt asjakohaste tõendite esitamata jätmist tuleb hinnata tema kahjuks; 4. kuna   maakohtu   otsus   pärineb   rohkem   kui   kaks   kuud   hilisemast   ajast   võrreldes tagasinõude   esitamisega,   ei   pea   paika   kaebaja   väide,   et   tema   tehtud käibedeklaratsiooni   parandused   olid   seoses   väärteomenetluses   asset   leidnud kohtuvaidlusega.   Isegi   kui   kaebaja   oleks   tegelikult   esitanud käibedeklaratsiooniparandused  pärast väärteoasjas  tehtud kohtuotsuse jõustumist, ei muudaks väärteoasjas tehtud kohtuotsus maksumenetluse tulemust tühiseks. 4 Menetlusosaliste põhjendused OÜ   KR   Priit   palub   kassatsioonikaebuses   ja   täiendavas   seisukohas   ringkonnakohtu   otsus tühistada ning teha uus otsus, millega ettevõtte kaebus rahuldada. Kassatsioonikaebuse ja selle täienduse põhjendused on järgmised: 1. ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud maksuseaduse paragraafe. Üksikjuhtumi kontrolli   puhul   ei   piira   seadus   maksuhalduri   võimalusi   sama   maksustamisperioodi korduvalt kontrollida, samuti ei piira see maksukohustlase võimalusi deklaratsiooni muuta. Kontrolli lõpetamise teade ei ole võrdväärne maksuotsusega; 6


2. kaebaja nõustus deklaratsiooni paradama, kuid see ei tähenda, et ta ei või seda uute asjaolude   ilmnemisel   muuta.   Kassaatoril   ei   olnud   põhjust   vaidlustada   teadet üksikjuhtumi kontrolli lõpetamise kohta; 3. ringkonnakohus   on   ebaõigesti   leidnud,   et   kaebaja   pole   tagastusnõuet   sisuliselt põhjendanud; 4. kuna maakohtu otsus, mis kinnitab parandusdeklaratsiooni õigsust, tehti kaks kuud hiljem, kui on esitatud parandusdeklaratsioon, oleks maksuhaldur pidanud tagasinõude kontrollmenetluses selle uue asjaoluga arvestama; 5. tagastusnõude   õigsuse   kontrollmenetluses   ei   viidud   sisuliselt   mingit   kontrolli   läbi. MTA otsus on motiveerimata ning tuleks tühistada. MTA on parandusdeklaratsiooni õigusvastaselt ühe aasta jooksul eiranud; 6. tuleb luua selline menetluskord, mis täidab üksijuhtumi kontrolli eesmärki ja mida seadusandja oleks pidanud kehtestama. Maksu-   ja   Tolliamet   on   vastuses   ja   täiendavas   arvamuses   seisukohal,   et kassatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.1 Kolleegiumi seisukoht Maksukohustlane   arvutab   deklaratsiooni   alusel   tasumisele   kuuluva   summa   ning maksuhalduril on õigus seda kontrollida. Kontrolli käigus tehti kindlaks, et maksukohustlane on   kajastanud   liigselt   sisendkäibemaksu   348   000   krooni,   vähendades   sellega   tasumisele kuuluvat   käibemaksu   summat.   Maksuhaldur   jättis   tagastusnõude   täitmise   taotluse rahuldamata,   tuginedes   asjaolule,   et   teade   kontrolli   lõpetamise   kohta   on   samaväärne maksuotsusega. Seisukoht, et maksumaksja võib piiramatult deklaratsioone parandada ning maksuhaldur menetlusi läbi viia, ei ole õige.  Sisendkäibemaksu   deklareeritud   OÜ   Pikkerman   Innovatives   arved   vähendasid   alusetult kaebaja   käibemaksukohustust.   2012.   aastal   üritas   kaebaja   2009.   aasta   oktoobrikuu käibedeklaratsiooni   parandamisega   tekitada   enammakse   samadele   arvetele   tugineva   käibe deklareerimisega. Kui maksukohustlane nõustub kontrolli tulemustega, muutes vabatahtlikult 7


maksudeklaratsiooni   ja   tasudes   nõutud   maksu,   ei   piisa   hilisemast   deklaratsiooni   tagasi parandamiseks maksukohustlase subjektiivsetest kaalutlustest.  Maksuhaldur   peab   menetluse   lõpetamise   teates   selgitama   kontrolli   lõpetamise   õiguslikke tagajärgi, sh kontrolltulemuse muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseid ja korda. Samuti peab   menetluse   lõpetamise   teates   nähtuma   selle   seos   konkreetse   läbiviidud kontrollmenetlusega.   Kaebaja   õiguste   kaitsmist   ei   ole   mõjutanud   MTA   16.03.2010.a menetluse lõpetamise teate vormilised puudused, nagu vaidlusviite puudumised. Kolleegium on   seisukohal,   et   tõendi   hindamisel   pole   menetlusreegleid   rikutud.   Ei   ole   tähtsust,   kas kontrollakt   oli   kaebajale   nõuetekoahselt   teatavaks   tehtud,   kuna   kaebaja   parandas maksudeklaratsiooni   ja   tasus   käibemaksu   vabatahtlikult.   Ka   võimalik   tähtaja   rikkumine tagasinõude menetlemisel ei too endaga kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist.  Kolleegium jätab kassatsioonikaebuse rahuldamata, seega jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud tema kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse. 8


KOKKUVÕTE Maksu-   ja   Tolliamet   andis   OÜ-le   KR   Priit   korralduse   kontrolli   läbi   viimiseks maksustamisperioodide   oktoober   kuni   detsember   2009.   Kontrolli   käigus   selgus,   et raamatupidamisarvestus   ei   ole   nõuete   kohane   ning   esitatud   ebaõigete   andmetega. Oktoobrikuu   käibedeklaratsioonis   oli   kajastatud   liigset   sisendkäibemaksu   348   00   krooni, millega varjati käibemaksukohustust samas summas.  Ettevõte   esitas   maksuhaldurile   uue,   parandatud   andmetega   käibedeklaratsiooni,   mille tulemusena   suurenes   tema   käibemaksukohustus   348   000   krooni   võrra.   MTA   väljastas 16.03.2010 teate  kontrolli  lõpetamise  kohta. MTA koostas kontrolli  läbiviimisel  selgunud ebaõigete andmete esitamise asjaoludele tuginedes väärteoprotokolli ning määras rahatrahvi. OÜ KR Priit vaidlustas väärteootsuse kohtus ning Tartu Maaksohus tühistas selle.  Ettevõte   esitas   14.02.2012   uue   käibedeklaratsiooni   paranduse,   milles   deklareeris   uuesti sisendkäibemaksu hulgas sisendkäibemaksu 348 00 krooni. Sellele tuginedes esitas ettevõte tagasinõude   täitmise   taotluse,   milles   väitis,   et   tal   on   pärast   käibemaksudeklaratsiooni parandamist   tekkinud   käibemaksu   enammakse.   MTA   jättis   tagasinõude   täitmise   taotluse rahuldamata. Peale seda esitas OÜ KR Priit kaebuse, milles palus tühistada MTA otsus ning nõudis, et maksuhaldur tagastaks enammakstud käibemaksu ning intressi. Kohus jättis kabuse rahuldamata ning ettevõttel tuleb tasuda menetluskulud. Minu arvates tehti õige otsus, kuna arvan, et ettevõte soovis vähem käibemaksu maksta. OÜ KR Priit parandas käibedeklaratsiooni, kuid ligi 2 aastat hiljem esitas uue paranduse, kus selgitab, et on tekkinud käibemaksu enammakse ning soovib selle tagastamist. Deklaratsiooni ei saa piiramatult uuesti parandada kuna MTA saatsi juba teate kontrolli lõppemisest.  9


KASUTATUD ALLIKAD https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-3-1-3-16 https://www.riigiteataja.ee/akt/MKS 10


LISA OÜ KR Priit kohtulahendi käik 11

Document Outline

• SISSEJUHATUS
  • 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud
  • 3 Menetlusosaliste seisukohad
    • 2.1 Tartu Halduskohtu seisukohad
    • 2.2 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht
  • 4 Menetlusosaliste põhjendused
    • 2.1 Kolleegiumi seisukoht
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD ALLIKAD
• LISA