Maksunduse loengumaterjal II 2014 (0)

1 Hindamata

MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL
II OSA
Koostas: VIKTOR ARHIPOV
TALLINN 2014
1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS
Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmenetlusi, mis on reguleeritud märksa formaalsemalt võrreldes tavalise haldusmenetlusega. Maksumenetluses kehtib menetlusosalise kaasaaitamiskohustus, mida koormava sisuga haldusaktide andmisel tavaliselt ei tunta.
Maksuõigus on finantsõiguse üks osa. Finantsõigus hõlmab lisaks maksuõigusele veel raharingluse korraldamist, riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamist ning muude riigi tulude (lõivud, trahvid jmt.) kogumist reguleerivaid õigusnorme. Maksuõigus erineb eelarveõigusest selle poolest, et viimane on valdavalt internne õigus, mis tähendab seda, et eelarve koostamise eeskirjad ning eelarve ise reguleerivad riigiasutuste vahelisi suhteid, eelarvest ei tekisubjektiivseid õigusi ja kohustusi haldusvälistele isikutele.
Maksuõiguse üldosa sätted on koondatud põhiliselt maksukorralduse seadusesse. MKS sisaldab kõikide maksude kohta kehtivaid üldpõhimõtteid.
Maksuõiguse eriosa koosneb maksuseadustest, mis sätestavad konkreetsed maksud . Maksuseaduses võib olla ka erisätteid üldosa suhtes, kui vastava maksu eripärast tulenevalt on vaja ette näha näiteks erinevaid maksu tasumise ja tagastamise tähtaegu, kontrollimise erinõudeid jmt. Maksuõiguse eriosa normidega on üles ehitatud Eesti maksusüsteem , mis koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ja seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
MKS on kõige olulisem maksuõiguse akt, mis koondab endasse suurema osa maksuõiguse üldosa sätteid. Kehtiv MKS võeti vastu 20.02.2002 ja jõustus 01.07. 2002. Alates 07.01.1990 kuni 05.01.1994 kehtinud ENSV MKS andis iseseisva Eesti maksusüsteemi üldalused. Alates 06.01.1994 kuni 30.06.2002 kehtis Riigikogu poolt vastu võetud MKS, mis reguleeris ainult maksuõiguse üldosa ja maksumenetluse sätteid. Kehtiv MKS on võrreldes varasemaga mahukam ja detailsem, tehti palju terminoloogilisi muudatusi, et teha seadus kasutajatele arusaadavamaks.
Maksukorralduse seadus:

määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra
kohaldatakse kõikidele riiklikele maksudele, kui maksuseaduses ei ole ette nähtud erieeskirju.
kohaldatakse kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele, kui tollieeskirjades tolliseaduse tähenduses ei ole sätestatud teisiti.
kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Maksumenetluses on menetlusosalised :

haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja);

isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat);

muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik);

haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
Eesti maksusüsteemi lühiajalugu (täiendav materjal loengus).
2 MAKSUMENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED

Uurimispõhimõte (§11)

MTA-l on uurimisorgani teatud õigused, seega on tal võrreldes teiste tavaametkondadega suuremad volitused (õigus ära võtta originaaldokumente, siseneda tööruumidesse jt.).
Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.
Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke ning piisavaid tõendusmaterjale. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (ta võib infot saada juurde ka kolmandalt isikult).
Maksuhaldur peab arvestama, et:

maksumenetlus peab olema võimalikult ökonoomne ja seetõttu on esmane infoallikas maksukohustuslane. Juhul kui vajalikku informatsiooni ei ole võimalik maksukohustuslaselt saada siis tuleb kaasata kolmas isik, kuid see muudab menetluse kallimaks.
maksuhaldur peab jääma objektiivseks – kui haldurile on eelnevalt teada menetlusega seonduvat informatsiooni, siis ei tohi ta suhtuda menetlusse eelarvamusega (juhul kui haldur seda teeb võib kaasneda taandamine erapooletuse motiivil).
maksuhaldur saab määrata menetluse aja, kuid tuleb arvestada ka maksukohustuslasega – uurimine tuleks läbi viia kui juhtkond / volitatud isikud on kohal (vastasel korral ei ole vajalik informatsioon täismahus kättesaadav). Maksuhaldur määrab uurimisprotsessi tingimused, valib uurimismeetodid, mida kontrollida, millist maksuperioodi hõlmata, kui palju ja milliseid tõendeid koguda jmt.

Kaalutlusõigus (§12)

Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust oma volituste piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve, mis võivad muuta maksukohustust.

maksuhalduril on õigus kaalutleda ja valida trahvi suurust teatud vahemiku ulatuses. Siinjuures on väga oluline maksuhalduri objektiivne suhtumine – ei tohi olla eelarvamusega jne. Näide: ettevõttel tuleb maksta sunniraha , mille vahemik on ette nähtud 5 – 1000 ühikut. Maksuhalduril on õigus võtta arvesse ja kaalutlusõiguse alusel otsustada kui palju ettevõte maksab – võtab arvesse firma olukorda (suurust, majanduslikku seisu, rikkumise astet jne).

Maksukohustuslase ärakuulamine (§13)

Maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma seisukohad, arvamus või vastuväited. Ärakuulamine on oluline, kuna maksuhaldur ei saa olla spetsialist igas valdkonnas ning seetõttu saab ta arvestada maksukohustuslase poolt esitatud andmetega , informatsiooniga. Eesmärk, et haldur olukorda valesti ei mõistaks ega tõlgendaks. Seega tuleb enne lõppdokumendi (haldusakti) vormistamist maksukohustuslane ära kuulata, kooskõlastada eriarvamused ning vajadusel jõuda konsensusele.
Maksukohustuslasele ei tule tagada tema õigusi (vt konspektist maksukohustuslase õigused alt) juhul, kui:
1) viivitusest tuleneva kahju ennetamise või avalike huvide kaitse eesmärgil on vaja viivitamata tegutseda või
2) maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses , taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks või
3) asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks või
4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti eesmärki või
5) muudel seadusega sätestatud juhtudel.

Teabe andmine maksukohustuslasele (§14)

Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta.
Maksuhaldur selgitab vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses.
Maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
Maksuhaldur on kohustatud maksukohustuslase taotlusel väljastama talle kirjaliku tõendi või tegema elektrooniliselt kättesaadavaks andmed maksukohustuslase maksuvõlgade suuruse, samuti tema tasutud , temale tagastatud või tasaarvestatud maksusummade ja intressi kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud.
Maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 15 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud.
Maksuhaldur võib teha nimetatud tõendile märke selle kohta, kellele esitamiseks tõend väljastatakse, samuti selle kohta, et maksukohustuslane ei ole taotluse esitamise aastal või sellele eelnenud aastal täitnud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust.
Tõend väljastatakse või selle väljastamisest keeldutakse viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Tõendi väljastamine ei kustuta maksuvõlga ega võta maksuhaldurilt õigust maksuvõlga sisse nõuda.
3 MAKSUKOHUSTUSLASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED MAKSUMENETLUSES
Astudes Euroopa Liitu vaadati üle maksekorralduse seadus ning leiti, et maksukohustuslasel on liiga palju kohustusi ja seevastu halduril vähem. Antud olukorda tuli muuta ning seda ka tehti. Ajapuuduse ja mittepõhjaliku käsitluse tõttu muudeti kaalukauss ainult näiliselt vastavaks EL nõuetele.
3.1 MAKSUKOHUSTUSLASE ÕIGUSED

Maksusaladuse kaitse (§26) – maksuhaldur, tema ametnikud ning teised menetluses osalenud peavad hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat infot, sealhulgas äri- ja pangasaladust, mis sai neile teatavaks maksumenetluse või muude teenistuskohustuste täitmisel. Saladuse hoidmise kohustus on igavene ( kui halduril lõpeb teenistussuhe, siis sellega ei kaasne saladuse hoidmise lõppemine). Tegelikkuses on antud maksukohustuslase õigus pigem maksuhalduri kohustus. Maksusaladust võib avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul.

Õigus kasutada tõlki (§47) - reeglina toimub maksumenetlus riigikeelena eesti keeles v.a kui menetlusosalised lepivad kirjalikult kokku menetleda muus keeles. Mitmeid kordi on tekkinud antud õiguse suhtes probleeme, kuna maksukohustuslane riigikeelt ei räägi ning väidab, et tal ei ole võimalik tõlki
kaasata ressursside puudumisel. Üldjuhul haldur taganeb ja räägib vajalikus keeles (üldjuhul vene keel) või kaasab ise tõlgi. Eestis ei ole vandetõlgi nõuet ja sageli kasutatakse mittepädevaid tõlke – see aga loob probleeme, kuna tõlge võib osutuda ebakorrektseks. Tõlgi kaasamise kulud peab kandma kaasanud osapool. Selleks esitab maksuhaldur korralduse kulude hüvitamiseks, annab tähtaja ja teeb hoiatuse , et tähtajaks tasumata võla suhtes rakendatakse sundtäitmist. Tõlgi kaasamise vajadus võib samuti tekkida maksuhalduril – näiteks soovib saada ülevaadet uurimise käigus välisinvesteeringutel põhinevatest ettevõtetest, Hiina restoran, mis tegutseb Eestis – ettevõtte juhtkond ja töötajad suhtlevad hiina keeles. Tõlgi kaasamisel on uurimise kulud kallimad ning seetõttu peab haldur olema veendunud, et ettevõtte dokumentide tõlkimisel saadakse kasulikku informatsiooni.

Õigus kasutada esindajat (§48) – toimub lihtvolituse alusel – esindaja võib esindatava nimel osaleda maksumenetluse kõigis etappides. Tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks juhul kui neile koheselt vastu ei vaielda.
Esindajat ei saa kasutada juhul kui:

Esindatava ilmumine maksumenetlusse on möödapääsmatu või vajalik

Kui esindataval on vaja allkirjastada dokumente või täita muid seadusest tulenevaid nõudeid
Esindaja valimisel peab olema ettevaatlik, et valitaks kompetentne isik – vastasel korral võib esindajast olla pigem kahju kui kasu. Maksuhalduril on õigus arvestada kõike esindaja poolt öeldut kui seda koheselt (aegumistähtaja jooksul) ei vaidlustata. Esindaja ja esindatav võivad ka mõlemad koos menetluses osaleda.

Õigus nõuda ametniku taandamist (§49) - maksuametnik ei või asja menetleda kui ta on isiklikult huvitatud menetluse tulemusest või ta on menetlusosaline , esindaja, pereliige, sugulane või hõimlane (näiteks: vabaabielus olevad inimesed, sõbrad, endine koolikaaslane, lapsendaja , lapsendatu jne) või on muid asjaolusid, mis seavad kahtluse alla ametniku erapooletuse. Taandamise aluseks võib olla ametniku enda taotlus , maksukohustuslase taotlus või Maksu- ja Tolliameti piirkondliku asutuse juhi käskkiri . Taandamistaotlus tuleb lahendada kolme tööpäeva jooksul. Isikut ei taandata, kui teda pole võimalik asendada .

Õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist või pikendamist (§50)- Juhul kui seadusest tulenev menetlustähtaeg , välja arvatud deklaratsiooni esitamise tähtaeg, on mõjuval põhjusel mööda lastud, siis võib maksuhaldur oma algatusel või maksukohustuslase motiveeritud taotlusel menetlustähtaja ennistada. Taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul peale menetlustoimingut takstanud asjaolu äralangemist. Menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest tähtpäevast on möödunud üle aasta. Maksuhaldur võib määrata uue tähtaja – näiteks kümnendal kuupäeval tuli maksta tulumaks aga seda ei tehtud ning pöördutakse maksuhalduri poole, kes võib kasutada kaalutlusõigust maksutähtaja ennistamiseks. Maksuhaldur võib omal algatusel või maksukohustuslase motiveeritud taotlusel pikendada tema enda poolt määratud tähtaega .
3.2 MAKSUKOHUSTUSLASE KOHUSTUSED

Kaasaaitamiskohustus (§56) – maksukohustuslane on kohustatud kirjalikult teatama maksuhaldurile kõik talle teada olevad asjaolud , mis omavad või võivad omada tähendust maksustamise seisukohalt enne maksumenetluse algust.

Maksude arvestus (§57)- maksukohustuslane peab korraldama maksude raamatupidamise arvestuse vastavalt raamatupidamise seadusele tekkepõhiselt ja kui maksuseadus näeb ette kassapõhise arvestuse, siis tuleb see ka vastavalt korraldada (antud juhul võib tekkida dubleeriv maksude arvestus, millega võib kaasneda pooleteise kuuline ajaline nihe ). Lisaks on oluline arvestada raamatupidamisdokumentidesse tehtavate paranduste nõude järgimist – need peavad olema tehtud moel, mis jätab esialgse kirje loetavaks. Paranduste juurde tuleb märkida:

selle tegemise alus

paranduse alusdokumendi asukoht

paranduse tegemise kuupäev. Isegi kui kõik parandused on korrektselt tehtud, kuid kuupäev on puudulik, siis ei ole võimalik kontrolli teostada. Samuti aitab korrektne parandamine vältida probleeme näiteks töötajate vahetumise korral. Lisatakse parandaja amet, nimi ja tema allkiri .

Dokumentide säilitamine (§58):

dokumente tuleb säilitada vähemalt 7 aastat (kui seadused seda teisiti ei reguleeri).

dokumentide säilitamise algust arvestatakse tehingu ülekandepäevast alates.

sunniraha korral loetakse säilitamise algust täitmise tähtpäeva aastale järgneva aasta 1. jaanuarist ehk aasta algusest.

dokumentide hävimisel kasutatakse nende taastamiseks kolmandate isikute abi ( tehingud enamasti kahepoolsed ning kui on hävinud/ kadunud arve vm dokument siis küsitakse seda teiselt tehingu osapoolelt). Taastamise juures on maksuhalduril võimalus kasutada kaalutlusõigust ja otsustada, kas firma peab taastama dokumendid või mitte.

Kui on leitud, et oled töötu aga palju vara, siis võib tekkida olukord, et tuleb tõestada, kust on vara saadud. Kui ei ole tõendeid siis nõutakse tulumaksu olemasoleva vara eest, mis ületab tõendatud tulu. Seega on oluline säilitada vastavaid dokumente (üldjuhul võetakse aluseks maksekorraldused jms).
4 MAKSUÕIGUSSUHTEST TULENEVAD NÕUDED, MAKSUKOHUSTUSE TEKKIMINE
4.1 Rahalised nõuded, rahalised kohustused (§31)
a. Maksukohustus - maksukohustuslase kohustus tasuda maksusumma.
Maksukohustus võib tekkida samaaegselt sama maksu osas enam kui ühele isikule. Üldjuhul võib see tekkida isiku tulumaksukohustusega seonduvalt ( abikaasade tulumaksuvõlg ühisdeklaratsiooni esitamisel). Samuti ühe käibemaksukohustuslasena käibemaksugrupi moodustavatel firmadel , mil võib tekkida sama maksukohustus üheaegselt kahele või enamale isikule. Sellisel juhul tuleb maksuvõlg tasuda solidaarselt. N: käibemaksuseadusest – mitu isikut võivad registreerida ühe käibemaksukohustuslasena, mida nimetatakse grupiks (sel juhul tuleb tasuda grupi liikmetel solidaarsuse põhimõttel). Solidaarne on vastutus, kus maksud nõutakse sisse neilt, kellelt on neid võimalik sisse nõuda. Kui grupi peale on maks tasutud siis grupi siseselt arveldatakse juba omavahel – maksuhalduri eesmärk on see, et maks oleks tasutud – edaspidine ei kuulu enam tema huviorbiiti.
b. Kinnipidamiskohustus – maksu kinnipidaja kohustus on pidada teise isiku tulult kinni tulumaks, see deklareerida ja tähtaegselt üle kanda (üksikisiku tulumaks).
c. Tagastusnõue – isikul on õigus tagasi saada seaduses ettenähtust rohkem tasutud maksusumma või muu maksuseadusest tulenev enammakse.

Maksu tagastusnõue tekib enammakse sooritamisel või maksukohustuse hilisemal äralangemisel. Näiteks kui on tekkinud tavaline enammakse või valearvestus siis vastav osa tagastatakse. Hilisem tagastus tekib siis kui vaidlustatakse maksu aluseks olnud haldusakt (näiteks täiendava käibemaksu nõue) ja see tühistatakse.
Tagastusnõude õigus võib tekkida juhul kui avastatakse viga deklaratsioonis. Kui on rohkem makstud ja viga üle vaadatud siis kas makstakse tagasi või maksuhaldur kasutab oma kaalutlusõigust ja ütleb, et kas vea tekkepõhjused tuleb ära tõestada ja kontrollida.

d. Vastutuskohustus – kolmanda isiku ehk garandi kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg.
e. Kõrvalkohustused – need on maksumaksja kohustused tasuda intress , sunniraha või asendustäitmise kulud. Kõrvalkohustuse täitmiseks tekib küll seaduslik alus, kuid reaalseks täitmiseks peab maksuhaldur andma haldusakti (kus on näidatud konkreetselt summa, maksetähtaeg jne).
4.2 Mitterahalised nõuded ja kohustused

registreerimiskohustus – äriregister , mittetulundusühingute sihtasutuste register jne.

arvepidamiskohustus – aruandlus

dokumentide säilitamise kohustus (vt eelpool toodud)

deklareerimise kohustus – deklareerida tuleb nii maksuarvestuse aruannetes (nt. aktsiisid ) kui ka maksudeklaratsioonil.

info andmise kohustus

Maksuhaldur saab nõuda ainult maksumenetlusega seotud infot.
Informatsiooni on kohustatud väljastama ainult volitatud isik või juhatuse liige või nende poolt volitatud isik (tavatöötajad ei pea vastama küsimustele).
Mitte takistada maksuhalduri seaduslikku ja õiguspärast tegevust.

Mitterahalised kohustused on eeskätt info andmine (võivad tekkida ka kolmandatele isikutele).
Maksu kinnipidajatel on nii rahalised kui mitterahalised kohustused ning lisaks kohustus maksumaksja ees: maksukohustuslase nõudel tuleb väljastada tõend maksustamisperioodil väljamakstud summade ja nendelt kinnipeetud maksude ja maksete kohta.
5 MAKSUKOHUSTUSE LÕPPEMISE ALUSED

Tasumine (§105)
Tasumise erivormideks on :
a) maksumärkide ostmine (tubaka- ja alkoholiaktsiis)
b) sularahas tasumine tollimaaklerile

Makse ei ole võimalik sularahas tasuda. Erivorm kuna tollimaaklerile on võimalik maksta sularahas.
Maksud laekuvad riigieelarvesse, kuid sularahas saab maksta tollimaksu tollimaaklerile, kes omakorda kannab summa edasi eelarvesse).

c) sundkorras sissenõudmine – eripära on selles, et maksukohustuslane ei maksa, vaid haldur nõuab selle sisse. Näiteks laseb arestida ja müüb võlgniku vara ja saab sel viisil maksuraha kätte. Samuti saab teha keelumärkeid registritesse või arestida pangaarveid.
Maksukohustuse rahalisel täitmisel ja tasaarvestamisel lähtutakse MKS paragrahvi 105 lg 6 sätestatud järjekorrast

Tagastusnõude täitmine (§106-107) – tagastusnõuet saab pantida ja arestida, kuid seda ei ole võimalik loovutada. Tagastusnõue rahuldatakse 30 päeva jooksul selle esitamisest.

Tasaarvestus (§105) – maksumaksjal on õigus valida, kas nõuda enammakstud summa tagasi või see tasaarveldada muude maksuseadusest tulenevate kohustustega. Peale Maksu- ja Tolliameti ühinemist on tegu ühe halduriga ning antud piires saab tasaarveldusi teha (näiteks tõlgitasu, trahv või muu võlg ). Tasaarveldamise objektideks on kõik maksuseadusest tulenevad kohustused. Näide: kui on tulumaksu makstud rohkem ja samas on isik saanud trahvi siis seda ei saa tasaarveldada, kuna trahv ei tulene maksuseadusest.

Aegumine

üldjuhul on aegumise tähtaeg 3 aastat, N: tagastusnõue

kui tegemist on tahtliku mittetasumise või -kinnipidamisega, siis on aegumistähtaeg 6 aastat

kui ei ole deklaratsiooni esitamise kohustust on aegumistähtaeg 1 aasta (näiteks maamaks – ei ole vaja deklaratsiooni esitada)

maksuvõla sundtäitmine aegub 5 aastaga. Aegumise arvestus algab maksukohustuse täitmise kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui maksuhaldur antud kohustuse osas teostab mingeid toiminguid , siis algab aegumistähtaja arvestus uuesti nende toimingute lõppemisest.
Kui eeltoodud aegumistähtajad on saabunud, siis pole maksuvõlga enam võimalik sisse nõuda. Vastutuskohustus ei lõpe maksukohustuse lõppemisega, kuid peale maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilhagiga.
5) Kustutamine

maksuvõla võib kustutada pankrotimenetluses kompromissi tegemiseks.

füüsilise isiku maksuvõla võib kustutada kui selle sissenõudmine ei ole võimalik või oleks ebaõiglane võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Näiteks võib olla maksuvõlg tekkinud vääramatu jõu/ sündmuse tagajärjel - sellises situatsioonis kasutab maksuhaldur kaalutlusõigust ja võib maksuvõla kustutada.
6) Õiguse minetamine – ei esitata tähtaegselt nõuet või kaebust. nö magatakse tähtajad maha. Seega on kaebuse vmt õiguse kasutamise aeg möödunud ja ei ole enam võimalust seda kasutada.
6 INTRESSID JA MAKSUVÕLA TASUMISE AJATAMINE
6.1 INTRESSID
Intressi kohustus võib tekkida nii maksukohustuslasel (§116) kui maksuhalduril (§115).

Kui intressi kohustus on maksukohustuslasel siis esitab maksuhaldur talle intressi nõude 1 aasta jooksul. Intressinõude võib esitada ka mõne teise samaaegselt esitatava haldusaktiga koos (tavaliselt intressid seotud maksuvõla mittetasumisega) kuid dokumentidena peavad olema eristatavad.
Kui intressi kohus tekib maksuhalduril, siis peab maksukohustuslane esitama haldurile intressi nõude 2 aasta jooksul nõude õiguse tekkimisest. Maksuhaldur on kohustatud nõude rahuldama 15-ne päeva jooksul.

Intressimäär on 0,06% päevas! Üldjuhul on intressimäära arvestused aasta perioodis . Intressimäära 0,06% kohaselt on aastaseks intressimääraks 22%.
6.2 MAKSUVÕLA TASUMISE AJATAMINE (§111-112)
Kui maksumaksjal on tekkinud maksuvõlg on tal võimalus selle tasumine ajatada ehk edasi lükata. Ajatamise protsess – tähendab maksukohustuslase võimalust esitada maksuhaldurile motiveeritud taotlus koos ajagraafikuga ajatada maksuvõla tasumine. Rakendades kaalutlusõigust maksuhaldur kas aktsepteerib taotluse, lükkab selle tagasi või võtab täitmiseks muudetud kujul. Ta aktsepteerib osalisel kujul ja muudab maksegraafikut. Otsus tuleb teha 20 päeva jooksul taotluse saamisest.
Halduril on kaalutlusõigust kasutades võimalik vähendada ajatatud maksuvõla intressimäära kuni 50% ulatuses, kas kogu ajatamise perioodiks või teatud perioodiks või rakendada erinevaid soodusmäärasid. Samuti võib maksuhaldur nõuda mingit tagatist.
6.3 AJATAMISE KEHTETUKS TUNNISTAMINE (§113)
Ajatamine ei lükka edasi jooksvaid maksukohustusi, vaid need tuleb täita tähtaegselt. Kui maksukohustuslane rikub ajatamise perioodil maksuseadusi siis on maksuhalduril õigus ajatamine peatada ning tagasiulatuvalt sisse nõuda kõik soodusintressid (kui on 50% soodustust rakendatud ja 3 kuu pärast rikub maksuseadust, siis tuleb ka tagant järele maksusoodustuse osa sisse nõuda eelnevate kuude eest). NB! Kord ajatatud maksuvõlga uuesti ei ajatata.
7 MAKSUDE TASUMINE JA SISSENÕUDMINE
Kui maksukohustuslane ei täida maksukohustust tähtaegselt, saab maksuhaldur rakendada sundtäitmist Sundtäitmist (sissenõudmist) on võimalik rakendada rahaliste kohustuste puhul. Kui maksukohustuslane on deklareerinud maksusumma ja jätnud selle tasumata või pole tasunud maksusummat maksuteate alusel, siis võib maksuhaldur rakendada sundtäitmist. Enne sundtäitmist tuleb anda maksukohustuslasele vähemalt üks tähtaeg maksukohustuse täitmiseks ning tegema sundtäitmise hoiatuse. Täitmiseks antakse üldjuhul 10 päeva ja kui maksukohustuslane ei täida kohustust, siis rakendub sundtäitmine. Maksuhaldur nõuab esmalt sisse maksusumma, seejärel intressid ning siis kõik ülejäänud maksuseadusest tulenevad kohustused. Kui halduril on põhjendatud kahtlusi , et sissenõudega viivitamisel võib maksusumma sissenõudmine osutuda võimatuks, võib ta anda täitmiseks 48 tundi, kuid selline otsus tuleb motiveerida .
Mitterahaliste kohustuste täitmisele sundimiseks rakendatakse:

asendustäitmist rakendab maksuhaldur juhul kui maksukohustuslane ei ole võimeline või nõus paigaldama maksuhalduri nõudmisel vastavaid tõkendeid või mõõtureid. Kui maksuhalduril on vajadus piirata ligipääs mingitele objektidele ( territoorium , ruumid, mahutid jmt), siis võib ta nõuda maksukohustuslaselt tõkendite paigaldamist. Näiteks täiendavate lukkude paigaldamine, pitseerimised, plommimised – eesmärk on säilitada asitõendeid sellistena nagu nad on või takistada juurdepääs. Kui maksukohustuslane nõuet ei täida, siis paigaldab maksuhaldur need ise ja nõuab maksukohustuslaselt sisse asendustäitmise kulud.

Sunniraha rakendatakse mitterahaliste kohustuste täitmisele sundimisel (§67). Sunniraha määramisel piisab hoiatuse tegemisest ning selles antakse maksukohustuslasele kohustuse täitmise tähtaeg ja rakendatava sunniraha suurus. Sunniraha maksimaalseks määraks võib olla üldjuhul kuni 2640 eurot ( esimesel korral kuni 640 ja teisel kuni 2000 eurot), deklaratsiooni mitteesitamisel (§91) kuni 3300 eurot (esimesel korral kuni 1300 ja teisel kuni 2000 eurot st deklaratsioon on suurema tähtsusega). Sunniraha võib rakendada ositi ehk osade kaupa ja siin on võimalus taas maksuhalduril kasutada kaalutlusõigust, kuid summa ei tohi ületada maksimumi . Sunniraha ei tohi samastada trahviga, sest viimase rakendamiseks on oluliselt keerukamad formaal -juriidilised nõuded (seletuskirjad, tunnistajad jmt).
8 HALDUSAKTIDE LIIGID
Eelmises MKS-is oli ettekirjutus ainsaks haldusaktiks, kuid kehtivas MKS-is selline haldusakt üldse puudub ja ettekirjutus on üks osa ehk sisuline osa igas haldusaktis.
Haldusaktid võib liigitada 2 põhirühma - otsused ja korraldused ning lisaks mõned erandid:

intressinõue

sundtäitmise hoiatus

maamaksu tasumise õiend
8.1 OTSUSED on seotud rahaliste vahendite liikumisega või rahaliste tehingutega (välja arvatud vaideotsused).

Tagastusnõude täitmise otsused - näiteks tagastusnõude pikendamise otsus; osalise täitmise otsus jne.

Maksuvõla ajatamise otsused – kui võetakse menetlusse siis tehakse vastav otsus ning lõpetamise korral maksuvõla ajatamise peatamise otsus.

Rahalised nõuded (vt eelpool toodud rahalised ja mitterahalised nõuded).

Vaidementlusega seotud otsused – näiteks kui maksuhaldur keeldub vaide vastuvõtmisest, siis peab tegema vaide vastuvõtmisest keeldumise otsuse. Kui vaie on läbi vaadatud ja võetakse vastu otsus, siis nimetatakse seda vaideotsuseks ( erandiks - vaidemenetlus võib olla seotud nii rahaliste kui mitterahaliste nõuetega).
8.2 KORRALDUSED on seotud mitterahaliste alustega, kuid võivad tuua kaasa rahalise liikumise.
Tehakse mitterahaliste nõuete osas

Informatsiooni andmise korraldus (võib teha ka kolmandale isikule)

Mõõturite paigaldamise korraldus

Revisjoni korraldus –et revisjoni läbi viia selleks koostatakse revisjoni korraldus

Deklaratsiooni esitamise korraldus
Korraldused, mille aluseks on mitterahalised maksukohustused, võivad kaasa tuua rahalisi kohustusi ehk raha liikumisi. Näiteks sunniraha rakendamise korraldus, tõlgi kaasamise kulude korvamise korraldus (alus ehk tõlgi kaasamine on mitterahaline , kuid tõlgile tuleb tasuda), asendustäitmise kulude tasumise korraldus (aluseks on mitterahaline asendustäitmine, kuid sellega kaasneb kulu, mis tuleb maksukohustuslasel tasuda).
9 KONTROLL JA REVISJON
Need on kaks peamist kasutatavat kontrollimise meetodit, kuid praktikas on kasutusel veel teisigi. Neid kahte kontrollivormi on otstarbekas eristada nende põhitunnuste alusel.
9.1 KONTROLL
Peamised tunnused:

Kontroll viiakse läbi välivaatlusena, mis tähendab, et maksuhalduril puudub õigus siseneda kontrollitava tööruumidesse ja territooriumile va kontrollitava nõusolekul.
Reeglina on üksikjuhtumite, konkreetselt määratletud tehingute, dokumentide või muu taolise mittemahuka valdkonna kontrollimine (mitte suuremahuline).
Tegemist on suhteliselt lihtsa menetlusega, mis lõpeb maksuotsusega ning ei nõua kontrollakti koostamist enne maksuotsuse tegemist.
Ei peata maksukohustuse aegumist, kuna ei ole pikaajaline protsess.
On lubatud sama kontrolliobjekti korduv kontroll.
Kontroll toimub maksuhalduri tööruumides kui maksukohustuslasega pole kokku lepitud viia kontroll läbi maksukohustuslase juures.
- Maksuhaldur eelistab kontrolli läbi viia maksukohustuslase juures, kuna sel moel on võimalus saada kontrollitavast ülevaade kiiremini (saab küsida erinevate dokumentide sisu kohta, vestelda töötajatega jne). Oma dokumentidest ülevaate ja informatsiooni andmine ei ole kohustuslik ning võib sellest keelduda kui see ei ole seotud antud maksumenetlusega.

Veel on hakatud rakendama E – kontrolli, mis ei tähenda ainult seda, et maksuhaldurile võib interneti kaudu deklaratsioone esitada ning suhelda, vaid peetakse silmas seda, et kontrollitava infosüsteem liidetakse maksuhalduri omaga . Seega on maksuhalduril igal ajal võimalik juurdepääs kontrollitava maksuandmetele ilma, et peaks segama töötajaid. Hetkel ei ole see kohustuslik, aga on tehtud pilootprojektina mõnede firmadega lepinguliselt, et maksuhaldurile võimaldada ligipääs nende infosüsteemile. Positiivne ja kasulik ettevõttele, kuna vigade võimalus väiksem – maksuhaldur teostab automaatkontrolle, informeerib nendest koheselt jne
Rakendama on hakatud veel kontrollreide e ootamatuid kontrollreide, mis on alguse saanud peamiselt ümbrikupalkade kontrollimisest, kuid nende rakendamine on veel probleemne, kuna pole seadustatud ja tekib vastuolu kontrolli põhimõtetega (vt eespool).
9.2 REVISJON
Peamised tunnused:

Viiakse läbi vaatlusena, mis tähendab, et maksuhalduril on õigus siseneda maksukohustuslase tööruumidesse ja territooriumile.
Maksustamisperioodi või perioodide põhjalik kontrollimine - tegemist on mahuka tegevusega – võib hõlmata tervet aastat või ka mitut maksustamisperioodi. Peab olema väga põhjalik, et välja selgitada ja koguda piisavalt tõendeid antud kontrolliobjekti kohta.
Peatab maksukohustuse aegumise, kuna on pikaajaline protsess (võib kesta nädalaid , kuid). Revisjoni lõppemisel aegumise tähtaja arvestus jätkub.
Revisjoni lõpus koostatakse revisjoni akt ja viiakse läbi vestlus kontrollitavaga
Tehtud otsus on siduva iseloomuga ka juhul kui maksu ei määrata.
Välistab korduva sama objekti revisjoni, mis viitab sellele, et protseduur on aeganõudev, põhjalik, kõrge kvaliteediga ja korrektselt läbi viidud . Juhul kui revisjoni aeg on läbi, kuid maksuhaldurile tundub, et mingite tõendite osas on veel küsimusi , on tal võimalus läbi viia täiendav kontroll, kuid mitte uuesti revisjoni.
Viiakse reeglina läbi maksukohustuslase juures, kuid maksuhaldur võib vajalikud dokumendid ka enda tööruumidesse nõuda.

9.3 PÕHJALIKUMALT REVISJONIST

Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui vähendavad asjaolud. Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi. Revisjon võib olla läbi viidud ka mingite konkreetsete asjaolude väljaselgitamiseks - näiteks märgukiri, kaebus või tühiste arvete kasutamine (mittemateriaalsed teenused).

Revisjoni käigus võib välja selgitada ka muude isikute maksukohustustega seotud asjaolusid, kui revideeritav isik on kohustatud neile isikutele tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama .
Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja.

Eelpool toodut ei kohaldata tolli poolt tollikontrolli käigus tehtavale maksude tasumise õigsuse kontrollimisele- erikord.
2) Pädevus

Revisjoni viib läbi konkreetse maksuasja menetlemiseks pädev ja selleks määratud maksuhaldur(id).
MTA peadirektor võib vajaduse korral revisjonialluvust muuta ning teha revisjoni läbiviimine ülesandeks teisele MTA kohalikule asutusele või MTA ametnikule.
Täielike, igakülgsete ja objektiivsete revisjonitulemuste saamiseks võivad maksuhaldurid viia läbi ühisrevisjoni.
Revisjoni läbiviimisesse võib kaasata välisriigi maksuametnikke, kui seoses revideeritava maksustamisasjaga on vaja kontrollida ka selles välisriigis tekkinud või tekkivat maksukohustust ning välisriik tagab maksusaladuse kaitse.
Kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa, on maksuhalduril õigus mitte arvestada maksukohustust vähendavaid asjaolusid, võimalikke soodustusi jne, vaid rakendatakse karistuse korral täismäärasid.

3) Revisjonist etteteatamine ja alustamine

Maksuhaldur teatab revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust. Kui etteteatamine ohustab revisjoni eesmärki, siis revisjonikorraldust enne revisjoni algust kätte ei toimetata, vaid teatatakse toimumisest revisjoni alguses. Korralduses määratakse revisjoni ulatus, läbiviimise periood, läbiviijad, revisjoni alus jne.
Revisjoni alguses peab revident esitama töötõendi ning revisjoni algus fikseeritakse kirjalikult kuupäeva ja kellaajaga ning osapoolte allkirjadega.

Revisjoni käigus on maksukohustuslasel õigus saada infot revisjoni käigu kohta, tehtud avastuste kohta ja selle kohta, kuidas need võivad mõjutada tema maksukohustust. Maksukohustuslane on kohustatud tagama revidendile nõuetekohase töökoha, tööruumi (tasuta) ja juurdepääsu kõikidele antud maksumenetluses vajalikele materjalidele. Revidendil on õigus nõuda selgitusi maksukohustuslaselt või tema poolt volitatud isikutelt. Revidendil on õigus ära võtta asjasse puutuvaid originaaldokumente või asju kui kontrollimise käigus avastati rikkumisi või kui selleks annab nõusoleku maksukohustuslane. Kui lepitakse kokku, et revident võtab dokumente kaasa, peab koostama võetuse akti (number, sisu, maht jne) Revident võib maksukohustuslase juures läbi viia ka kassa ja väärtpaberite inventuuri. Seda ei või teha kolmanda isiku juures.
4) Revisjoni lõpetamine
Revisjoni lõpus viiakse maksukohustuslasega või esindajatega läbi vestlus (menetluse kohustuslik osa). Vestlusel selgitatakse maksukohustuslasele revisjoni käiku , tehtud avastusi ja tähelepanekuid ning revisjoni tulemusi. Maksukohustuslasel on õigus esitada oma seisukohad, arvamused, ettepanekud ja vastuväited (maksukohustuslasele tuleb
15
selgitada arvestusmetoodikat). Vestluse ettevalmistamiseks peab maksuhaldur andma eelnevalt mõistliku aja revisjoniakti projektiga tutvumiseks. Samal viisil nagu määratletakse revisjoni algus määratletakse ka selle lõpp. Võimalik on läbi viia sama objekti kontroll (kuid ei tohi olla suuremahuline ehk võrreldav revisjoni aja ja mahuga).
Peale vestlust koostab revident revisjoni akti (ei ole haldusakt) – see on revisjoni lõpetav akt, mille alusel tehakse haldusakt (näiteks kui on vajalik tasuda täiendav maksusumma). Kui maksuhaldur pole arvestanud maksukohustuslase seisukohtadega, võib viimane esitada kirjaliku eriarvamuse, mis lisatakse revisjoni aktile (kuhu tehakse vastav märge).
Kui revisjoni käigus ei avastata maksukohustust muutvaid asjaolusid, siis ei pea akti tutvustama, vaid maksukohustuslasele teatatakse revisjoni lõppemisest kirjalikult ja kui avastati mitterahalisi puudusi, võidakse antud teates nõuda nende kõrvaldamist mingiks tähtajaks. Sel juhul on tegu siduvotsusega, mis ei too kaasa täiendavat maksu, vaid korraldusliku poole parandamist ( raamatupidamisdokumentides tehtud paranduste korrektseks tegemine, dokumentide arhiveerimine muuta vastavalt nõuetele jne).
Esitatud õiend ehk dokument, mis antakse juhul kui tehakse siduvotsus, sisaldab vajalike muudatuste tegemiseks tähtaega ja nõudeid. Kui neid tähtaegselt ei täideta, määratakse / võidakse määrata sunniraha. Nimetatud õiendil on võrdsustatud juriidiline jõud haldusaktiga ehk kui nimetatud puudusi ei kõrvaldata, saab rakendada samasuguseid sanktsioone nagu haldusakti mittetäitmisel.
10 VAIDEMENETLUS (§137-151)
Kohtueelses menetluses võib vaidlustada nii haldusakte kui toiminguid, näiteks: viivitust, tegevusetust, ametniku mitte taandamist, eksperdi mittekaasamist, tõlgi mittekaasamist jne. Vaie maksuhalduri tegevuse või haldusakti peale esitatakse samale piirkondlikule maksuhaldurile, kes asja menetles. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest või saamisest. Toimingu puhul on tähtaeg samasugune ehk 30 päeva, mida arvestatakse päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama antud toimingust. Enne otsuse tegemist on maksukohustuslasel õigus vaie tagasi võtta ja uuesti esitada. Kui vaie vastab nõuetele, siis edastab piirkondlik maksuhaldur vaide koos vajalike dokumentidega 7 päeva jooksul MTA-le. Reeglina peab vaide läbivaatamine toimuma 30 päeva jooksul selle esitamisest. N: Põhja-MTA revideeris ettevõtet, siis samale piirkondlikule asutusele peabki esitama vaide. Kui piirkondlik asutus leiab, et vaie on põhjendatud, võib ta eelneva haldusakti osaliselt või täielikult tühistada andes uue haldusakti.
Maksukohustuslasel on õigus samaaegselt vaidega või ilma selleta esitada avaldus halduskohtule, kuid tuleb arvestada sellega, et siis pikeneb menetlusaeg ja lisanduvad riigilõivuna kohtukulud
11 ELUKOHT, ASUKOHT, TEGEVUSKOHT JA PÜSIV TEGEVUSKOHT (§9)
Elukoha ja asukoha mõistete osas on tehtud MKSis viide tsiviilseadustiku üldosa seadusele, mille kohaselt on isiku elukoht koht, kus ta peamiselt või alaliselt elab. Kui seda ei saa kindlaks teha, on isiku elukohaks tema igakordne viibimise koht. Rahvastikuregistri seaduse alusel on isikul õigus registreerida oma elukoht rahvastikuregistris. Maksuhaldur võib elukohana arvestada tuludeklaratsioonis esitatud elukohta, kui talle teadaolevat viimast maksukohuslase elukohta.
Tegevuskoht ei pea olema sama ettevõtja elu- või asukohaga. Samas on ettevõtjal kohustus esitada registreerimisel oma tegevuskoha andmed.
Püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Sama laieneb tema esindajale Eestis. Eeldatakse tulu saamist ettevõtlusest. Seega ei too igasugune tegevus kaasa püsiva tegevuskoha olemasolu (eelreklaam, läbirääkimised, näidiste jagamine jmt).
12 DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE
Võib toimuda allkirja vastu, posti teel, elektrooniliselt või avaldamisega perioodilises väljaandes.

Allkirja vastu (§53) kättetoimetamisel antakse dokument üle menetlusosalisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse üleandmise aeg. Kättetoimetamine toimub tööpäevadel kl. 8.00st kuni 20.00ni. Maksuhalduri juhi loal võib see toimuda muul ajal, kuid loa ettenäitamisel. Kui eelnevaid nõudeid ei järgitud, kuid adressaat võtab dokumendi vastu, loetakse see kättetoimetatuks. Kui menetlusosalisel on esindaja võib dokumendi üle anda esindajale. Dokument loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see antakse allkirja vastu üle adressaadi koos elavale vähemalt 10- aastasele pereliikmele. Kui menetlusosaline või teised nimetatud isikud keelduvad dokumenti vastu võtmast, teeb kättetoimetaja dokumendile märke ja allkirjastab selle ning tagastab maksuhaldurile. Selline dokument loetakse kättetoimetatuks.
Kättetoimetamine posti teel (§54) on reguleeritud erinevalt juriidilise ja füüsilise isiku puhul.

Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument kätte haldurile teatatud aadressil või rahvastikuregistri aadressil või haldurile viimasena teadaoleval aadressi. Dokument loetakse kättetoimetatuks lähetamisel.

Juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokumendid registrisse kantud aadressil. Selle puudumisel haldurile teatatud aadressil. Dokumendid loetakse Eestis kättetoimetatuks kui lähetamisest on möödunud 5 päeva.

Välisriigis elavale või asuvale adressaadile toimetatakse dokumendid kätte tähitud postiga ja loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel lähetamisest.

Kättetoimetamine elektroonselt (§54) toimub menetlusosalise soovil ja nõusolekul nii siseriiklikult kui välisriiki.
Kättetoimetamine perioodilise väljaande kaudu (§55) on erandkord ja rakendatakse, kui menetlusosalise aadressi kohta andmed puuduvad või ta ei ela ega asu maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja muul viisil dokumente ei saa kätte toimetada. Maksuhaldur avaldab dokumendi resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ja dokument loetakse kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel avaldamisest.

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 14 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anjavin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Maksundus II

Maksustamine maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste l

Maksundus

pdf

Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse (MKS) kohta maksuarvestuses

Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuha

Majandus

docx

Maksukorralduse seadus (MKS)

Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab et

Maksundus

docx

Maksukorralduse seadus (MKS)

7) püsiva tegevuskoha vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ning elukoht. §21 (3) 12. Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb? Ravikindlustuse seaduse § 17 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel ravikindlustuse andmekogusse kantud isikuandmed ning kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed kantakse töötamise registrisse 2014. aasta 1. juuli seisuga. §168,6 13. Mis on maksusaladus? Maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsuses, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise,

Maksundus

docx

Maksuhalduri ja maksukohustlase õigused ja kohustused.

Kodutöö nr 2. Maksuhalduri õigused ja kohustused ning maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses. KASPAR RAUDLA(FS090) Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirel

Maksuõigus ja maksumenetlus

docx

Maksunduse KT nr 2

Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksu kinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue 5. Menetlusosaliseks on maksumene

Majandus

doc

Maksundus

Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära

Maksundus

docx

Maksunduse eksam 2

Maksundus T 3(loenguk. 2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksu

Maksundus

Rohkem sarnaseid