Vastus leiad õppematerjalist: Maksukorralduse seadus (MKS)

Maksukorralduse seadus (MKS) (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida reguleerib MKS?
Millised on riiklikud maksud?
Kes on maksukohustuslane?
Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht?
Millised on maksuhalduri ülesanded?
Mis on uurimispõhimõte?
Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele?
Mida tuleb teha püsiva tegevuskoha registreerimiseks?
Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb?
Mis on maksusaladus?
Mis on maksuvõlg?
Mis on tagastusnõue?
Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral?
Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi?
Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama?
Millised on need eri viisid?
Mida tähendab maksukohustuslase kaasaitamiskohustus?
Milliseid tõendeid võib maksuhaldur maksumenetluses koguda?
Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert?
Milliseid vaatlus- ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha?
Mis on revisjon ja millises ulatuses seda läbi võib viia?
Mitu päeva peab revisjonist ette teatama?
Millal ja kus revisjoni läbi viiakse?
Millised õigused on revidendil revisjoni ajal?
Mida peab sisaldama revisjoniakt?
Kuidas toimub maksukohustuse määramine maksuhalduri poolt?
Kuidas toimub maksusumma määramine hindamise teel?
Mis on maksuotsus ja mida see peab sisaldama?
Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg?
Millisel juhul võib samas maksuasjas uue maksuotsuse teha?
Millistel juhtudel maksuvõlg kustutakse?
Kui suur on intressimäär maksuvõlalt?
Millistel juhtudel intressi ei arvestata?
Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse?
Millised on maksurikkumiste eest kohaldatavad karistused?
Millistes määrades karistusi rakendatakse?

Maksukorralduse seadus (MKS)

Mida reguleerib MKS?
MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda.

Mis on maks?
Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.

Millised on riiklikud maksud ?
Riiklikud maksud on:
1) tulumaks;
2) sotsiaalmaks ;
3) maamaks;
4) hasartmängumaks;
5) käibemaks;
6) tollimaks;
7) aktsiisid ;
8) raskeveokimaks.

Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur ?
Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet .
Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.

Kes on maksukohustuslane ?
Maksukohustuslane on maksumaksja , maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest.

Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht?
Ettevõtte püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses sätestatud volitatud esindaja kaudu.

Millised on maksuhalduri ülesanded?
Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust.
Maksuhalduri ülesanded on:
1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras;
2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad;
3) nõuda sisse maksuvõlad;
4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi;
5) teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle;
6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle;
7) tööturuteenuste ja - toetuste seaduse alusel madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastase tagasimakse maksmine .

Mis on uurimispõhimõte?
Uurimispõhimõte tähendab, et maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kohub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega.

Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele?
Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta.

Millised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris?
Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta:
1) maksukohustuslane;
2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik;
3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja;
4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses;
5) maksuesindaja;
6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega;
7) keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu , vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja;
8) käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kohustatud isik;
9) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 41. peatükis nimetatud füüsiline isik;
10) juriidilise isiku staatuseta välismaine isikuteühendus või varakogum;
11) isik, kelle andmeid töödeldakse maksualase teabevahetuse seaduse alusel.

Mida tuleb teha püsiva tegevuskoha registreerimiseks?
Mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile avaldus.

Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb?
Töötamise register on Maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.

Mis on maksusaladus?
Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid , teated ja muud dokumendid ) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus - või töökohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega.

Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada?
Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele:
1) Maksu- ja Tolliametis registreeritud maksukohustuslase registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva, tegevusala ja tegevuskohta, § 18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning andmeid notari ja kohtutäituri ametitegevuse alguse, peatamise ja lõpetamise kohta;
2) käibemaksukohustuslase nime, registrikoodi, registreerimisnumbri ning registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva;
2.1) käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel maksuvaba kauba või teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisel maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud kirjalikus teavituses märgitud andmeid;
2.2) maksulaopidaja nime, registrikoodi, maksulao pidamise loa registreerimisnumbri, maksulao aadressi ning loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva;
2.3) ajutise ladustamise koha, tollilao ja tolliagentuuri ning vabatsoonis tegutsemise loa omaniku nime, registrikoodi, loa numbri, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi;
2.4) printsipaali nime, registrikoodi, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi;
2.5) aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja nime, registrikoodi, aktsiisimaksja numbri, loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva, aktsiisilao asukoha ja tegevuskoha aadressi;
3) andmeid maksumaksja residentsuse kohta;
4) maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja;
5) ajatatud maksuvõla suuruse, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse;
6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud;
7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingu ja sihtasutuse tulude, sealhulgas saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta, samuti usulise ühenduse tulude kasutamise kohta;
8) andmeid maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise kohta;
10) andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe väljaselgitamist kriminaal - või väärteomenetluses;
11) andmeid keskkonnatasude maksja keskkonnakasutuse kohta.
(2) Maksukohustuse määramise korral maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast haldusakti täitmise tähtpäeva saabumist ja kui haldusakti täitmist ei ole peatatud. Haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge maksukohustuslase taotlusel või ilma taotluseta, kui maksuhaldur on vaidlustamisest muul viisil teada saanud.
Riikliku maksu maksuhaldur võib avaldada kohaliku maksu maksuhaldurile kohaliku maksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks, maksu määramiseks ja sissenõudmiseks vajalikku teavet.

Maksu- ja Tolliamet võib avaldada valla- või linnavalitsusele andmeid maksukohustuslaste kohta, kelle tasutav riiklik maks või tasu või osa sellest kantakse vastavale vallale või linnale , ning maksu kinnipidajate kohta. Avaldada võib järgmisi andmeid:

maksumaksja nimi ja registrikood;

maksumaksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood , selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta;

deklareeritud maksustatava tulu või tasu summa;

tasutud maksu või tasu summa;

maksu kinnipidaja nimi, isiku- või registrikood ja maksumaksjalt kinnipeetud maksu summa.

Kohaliku maksu maksuhaldur võib avaldada riikliku maksu maksuhaldurile riikliku maksu tasumise õigsuse kontrollimiseks, maksu määramiseks ja sissenõudmiseks vajalikku teavet.

Millised on maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused?
Maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused:
1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus);
2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus);
3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue);
4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus);
5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus).

Mis on maksuvõlg?
Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

Mis on tagastusnõue?
Tagastusnõue tähendab, et maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse.

Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral?
Seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras.
Vajaduse korral esitab maksuhaldur notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Kui kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates ei ole pärija selgunud ja puudub muu pärandvara valitsema õigustatud isik, esitab maksuhaldur kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Maksuhaldur võib avalduse esitada ka enne kuue kuu möödumist, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused.

Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi?
Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama?
Haldusaktis peavad sisalduma :
1) maksuhalduri nimetus ja aadress;
2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht ;
3) haldusakti andmise kuupäev;
4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress;
5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;
6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus ;
7) haldusakti täitmise tähtaeg;
8) muud seadusega sätestatud andmed.

Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega?
Maksu- ja Tolliamet võib maksukohustuslase ja kolmanda isiku nõusoleku ning teadmiseta avaldada maksusaladust sisaldavat teavet:
1) välisriigi pädevale asutusele välislepingus ettenähtud korras;
2) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide asutustele, kes on pädevad maksukohustuslasega seotud teabe vahetamiseks Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud korras.
Maksu- ja Tolliamet võib välislepingu alusel edastada asjaomase välisriigi või jurisdiktsiooni pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 911 nimetatud eelotsuse kohta järgmise teabe:
1) maksukohustuslast tuvastada võimaldavad andmed ning vajaduse korral andmed isikute grupi kohta, millesse isik kuulub;
2) sisukokkuvõte, juhindudes ärisaladuse hoidmise kohustusest;
3) eelotsuse andmise kuupäev;
4) eelotsuse võimaliku kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev;
5) eelotsuse liik;
6) asjassepuutuva toimingu või toimingute kogumi rahaline väärtus, kui sellele on eelotsuses viidatud ;
7) selgitus , kuidas eelotsus välisriiki võib puudutada;
8) viide välisriigis asuvale või tegutsevale isikule, keda eelotsus puudutab.
Maksu- ja Tolliamet võib esitada välisriigi pädevale asutusele sissenõudmis-, teavitamis - või teabetaotluse või ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse Eestis kogutavate maksude sissenõudmiseks välisriigis elavalt või asuvalt või välisriigis vara omavalt maksukohustuslaselt.

Kuidas peab toimuma dokumentide kättetoimetamine maksukohustuslasele ja millised on need eri viisid?
Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

Kui dokument on adresseeritud mitmele isikule, toimetatakse see kätte kõigile adressaatidele, välja arvatud juhul, kui adressaadid on maksuhaldurilt taotlenud dokumendi kättetoimetamist ainult ühele adressaadile või andnud selleks nõusoleku. Abikaasadele adresseeritud dokumendi võib kätte toimetada ühele abikaasale, välja arvatud juhul, kui maksuhaldurilt on taotletud dokumendi kättetoimetamist mõlemale abikaasale.
Juriidilise isiku staatust mitteomavale isikuteühendusele ja õigusvõimetule varakogumile adresseeritud dokument toimetatakse kätte isikuteühenduse juhile või vara valitsejale, eelnimetatud isikute puudumise korral maksuhaldurile teadaolevatele isikuteühenduse liikmetele või kaasomanikele.
Piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale.

Mida tähendab maksukohustuslase kaasaitamiskohustus?
See tähendab, et:

Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud , mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.
Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi , esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit.
Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel.

Millistele tingimustele peab vastama maksukohustuslasele raamatupidamisarvetuse ja arvestuse pidamine?
Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest , varast ja kohustustest.

Raamatupidamis- ja maksuarvestuse dokumendid peavad olema eestikeelsed. Vastasel juhul võib maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde.
Kui raamatupidamises või maksuarvestuse pidamises on kasutatud vähelevinud lühendeid, sümboleid ja märksõnu või esineb muid dokumentidest arusaamist raskendavaid asjaolusid, on maksukohustuslane kohustatud esitama lühendite, sümbolite ja märksõnade tähenduste loetelu ja andma vajaduse korral lisaselgitusi.
Maksuarvestuse dokumente ei või muuta viisil, mis ei võimalda nende esialgse sisu, samuti muudatuse tegemise aja kindlakstegemist.
Arvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide, sealhulgas raamatupidamisregistrite säilimine käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud tähtaja jooksul. Elektrooniliste dokumentide konvertimise ja muutmise korral tuleb tagada esialgsete andmete loetavus. Elektroonilist arvestust pidav maksukohustuslane on maksuhalduri nõudmisel kohustatud mõistliku aja jooksul esitama arvestuse tulemusel loodud dokumendid elektrooniliselt. Dokumendid peavad olema loetavad. Elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente peab olema võimalik teisendada loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks.

Mitu aastat peab maksukohustuslane säilitama raamatupidamisdokumente?
Kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.

Milliseid tõendeid võib maksuhaldur maksumenetluses koguda?
Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.
Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus.

Millist teavet on maksuhalduril õigus küsida maksukohustuslaselt?
Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet.

Millisel juhul ja milliseid tõendeid on maksuhalduril küsida kolmandatelt isikutelt?
Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

Kellel on teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus?
Teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda:
1) advokaadil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega;
2) arstil , notaril, patendivolinikul ja vaimulikul temale seoses kutse- või ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta;
3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal ja seda läbiviinud ametnikul talle seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta;
4) audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule;
5) maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega;
6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist;
7) kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti, telegraafi , telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise kohustust.

Millised kulud peab maksuhaldur kolmandatele isikutele hüvitama ja milliseid kulusid on õigus sisse nõuda maksukohustuslaselt?
Kolmandale isikule hüvitatakse tema taotlusel käesoleva seaduse §-des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk. Ärakirjade või väljavõtete tegemise eest tasub maksuhaldur talle esitatud arve alusel kuni 0,20 eurot iga paberilehekülje eest alates 21. leheküljest.
Maksuhalduril on õigus nõuda sisse kolmandale isikule kulude hüvitamiseks makstud summa maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane:
1) ei täitnud maksuhalduri korraldust, milles nõuti sellessamas asjas teabe, asjade või dokumentide esitamist või
2) ei olnud kättesaadav oma elu- või asukohas või muul maksuhaldurile teatatud aadressil või
3) hoidis menetlusest kõrvale või
4) takistas muul viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist.
Maksuhalduril ei ole õigust nõuda kolmanda isiku kulude hüvitamist maksukohustuslaselt, kui ta pöördus kolmanda isiku poole, andmata maksukohustuslasele võimalust teabe esitamiseks .

Millises ulatus võib maksuhaldur kohaldada sunniraha teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest?
Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse.

Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot.

Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert?
Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi . Eksperdi nimi tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine.

Milliseid vaatlus - ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha?

Maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitisse ja ruumi, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus . Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda ka maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja, mis ei asu maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse toimumise kohas. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust teha vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, seda ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus.
Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda kolmanda isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi , laevu ja sõidukeid ning vallasvara , kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ja selle läbiotsimist.

Mis on revisjon ja millises ulatuses seda läbi võib viia?
Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.
Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. Revisjoni käigus võib välja selgitada ka muude isikute maksukohustustega seotud asjaolusid, kui revideeritav isik on kohustatud neile isikutele tehtavatelt väljamaksetelt maksu kinni pidama .

Mitu päeva peab revisjonist ette teatama?
Maksuhaldur teatab revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust.

Millal ja kus revisjoni läbi viiakse?
Revisjon viiakse läbi üldisel tööajal või ettevõtte tööajal maksukohustuslase poolt revisjoni ajaks revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas.
Kui maksukohustuslasel ei ole võimalik tööruumi või töökohta revidendi kasutusse anda, võib dokumente esitada ning asju ette näidata maksukohustuslase eluruumides või maksuhalduri ametiruumides.

Millised on maksukohustuslase õigused ja kohustused revisjoni ajal?

Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.
Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alustel.

Maksukohustuslane on kohustatud:
1) tagama revidendile juurdepääsu revideeritava maksukohustusega seotud andmetele;
2) esitama revidendile tutvumiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi;
3) võimaluse korral tagama revidendile revisjoni läbiviimiseks kohase tööruumi või töökoha, võtmata selle eest tasu;
4) tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme.

Millised õigused on revidendil revisjoni ajal?

Revidendil on õigus saada revisjoni läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult seletusi. Kui maksukohustuslane või tema määratud isik keeldub seletuste andmisest või hoidub revisjonist kõrvale, võib revident küsitleda teisi kohalviibivaid maksukohustuslase töötajaid. Vajaduse korral seletused protokollitakse.
Revidendil on õigus viia läbi vaatlusi, kaasata eksperte ja spetsialiste, teha kontrollitavatest dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju ning sooritada muid käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud toiminguid , arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Toiminguid võib sooritada suulise korralduse alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 70 ja 71 sätestatud juhul.
Revidendil on õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente või asju kontrollimise käigus õigusrikkumise tunnuste avastamise korral või kokkuleppel maksukohustuslasega.

Mida peab sisaldama revisjoniakt?
Revisjoniaktis tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kui revisjoni kaasati ekspert või spetsialist, märgitakse revisjoniakti ka nende osavõtt.

Milliseid jälitustoiminguid ja päringuid võib maksuhaldur teha sideettevõtjale?
Maksu- ja Tolliamet võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale järgmiste andmete saamiseks:
1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;
2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.
Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse.

Milliseid tingimusi kohaldatakse maksumenetlusele, kui on selgunud, et tehingud on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil?
Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Mis summast alates algab maksuvõlg ja mis summani väljastab maksuhaldur maksuvõlgnevuste puudumise teate ja mis summani ei koostata haldusakti maksuvõlgade sissenõudmiseks?
Kui seaduse või määrusega on nii ette nähtud, arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur ning saadab tasumisele kuuluva summa kohta maksuteate. Maksuteade on käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt , mis saadetakse maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot.

Kuidas toimub maksukohustuse määramine maksuhalduri poolt?
Maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse:
1) kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti;
2) kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele;
3) kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast;
3.1) kui tollivõlg tekib tolliseadustiku artiklites 79 ja 82 nimetatud alusel;
4) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui maksuseaduses on ette nähtud maksu tasumine maksumärkide ostmise teel ning maksuhaldur teeb kindlaks, et tasutud maksusumma erineb seaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast.
Tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks.
Maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta.

Kuidas toimub maksusumma määramine hindamise teel?
Maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel.

Hindamisel tuginetakse asjas kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega . Maksuotsuses esitatakse ka hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid.
Hindamisel loetakse varaga seotud majanduslikud hüved vara omaniku omandis olevaks. Majanduslikud hüved on asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ning asjast saadav tulu või kasu. Kui isikul on tegelik võim teise isiku vara üle ning ta kasutab selle varaga seotud majanduslikke hüvesid viisil, mis välistab nende kasutamise vara omaniku poolt, loetakse maksusumma määramisel majanduslikud hüved valdaja omandis olevaks.
Majanduslikke hüvesid ei loeta valdaja omandis olevaks, kui isik, kes valdab enda nimel olevaid varalisi õigusi või enda poolt kasutatavat asja maaklerina, esindajana, pandipidajana, üürnikuna, rentnikuna või kasutusvaldajana, esitab tõendid vara kuuluvuse ja omaniku isiku kohta. Kui vara valdaja ei esita usaldusväärseid tõendeid, loetakse maksusumma määramisel need õigused või asi valdaja omandi hulka kuuluvaks.

Mis on maksuotsus ja mida see peab sisaldama?
Maksuotsus on käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida .

Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg?
Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat.

Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg tahtliku tasumata jätmise korral?
Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

Millisel juhul võib samas maksuasjas uue maksuotsuse teha?
Samas maksuasjas võib uue maksuotsuse teha:
1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või
2) kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või
3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või
4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või
5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel.
6) uue asjaolu või tõendi ilmnemisel .
7) juhul kui maksuotsuse tegemise aluseks olnud eelhaldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise, samuti selles asjas uue eelhaldusakti andmise tõttu või
8) tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu või
9) topeltmaksustamise vältimiseks teineteist välistavate maksuotsuste tõttu, samuti arvestades välislepingus sätestatut.

Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada?
Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada:
1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või
2) kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või
3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või
4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või
5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel.
Maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu:
1) maksukohustuse suurendamiseks või
2) maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest
Maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks:
1) maksuotsuse tegemise aluseks olnud eelhaldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise, samuti selles asjas uue eelhaldusakti andmise tõttu või
2) tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu või
3) topeltmaksustamise vältimiseks teineteist välistavate maksuotsuste tõttu, samuti arvestades välislepingus sätestatut.

Mitme päeva jooksul on maksuhaldur kohustatud täitma maksu tagastusnõude?

Maksuteate alusel tasumisele kuuluva või maksuotsusega määratud maksusumma tasaarvestamine maksukohustuslase tagastusnõudega toimub 30 päeva möödumisel haldusakti kättetoimetamisest arvates, kui maksukohustuslane ei taotle varasemat tasumist.
Summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 60 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. St tagastusnõue täidetakse 30 päeva jooksul deklaratsiooni esitamisest arvates.

Millistel juhtudel on õigus tagastusnõude tähtaega peatada või pikendada?

Riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust.
Tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus.
Kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust.
Maksuhalduril on õigus peatada tagastusnõude täitmine, kui maksukohustuslane pole tagastusnõude täitmise tähtpäevaks esitanud maksudeklaratsiooni. Tagastusnõue täidetakse 30 päeva jooksul deklaratsiooni esitamisest arvates.
Kui pärast tagastusnõude täitmist selgub , et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust.
Tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral käesolevas seaduses või maksuseaduses sätestatud juhtudel on maksukohustuslasel õigus tagastusnõude täitmisele, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise.

Mis on maksuvõla ajatamine ja millistel tingimustel on võimalik maksuvõlga ajatada?

Maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest.

Millistel juhtudel maksuvõlg kustutakse?
Riiklike maksude maksuhaldur kannab maha/ kustutab :

Juriidilise isiku maksuvõla tema pankroti- või likvideerimismenetlusega lõpetamise või likvideerimismenetluseta sundlõpetamise korral, kui puudub maksukohustuse täitmise eest vastutav kolmas isik või sellelt isikult ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda;
Füüsilise isiku maksuvõla tema surma või surnukstunnistamise korral, kui puudub pärandvara, millele sissenõuet pöörata, või maksuvõla osa, mis ületab inventeeritud pärandvara maksumust, millest on vastavalt pärimisseaduses sätestatule rahuldatud eelmiste järjekohtade nõuded.
Riiklike maksude maksuhaldur võib kustutada maksuvõla pankrotimenetluses kompromissi tegemiseks, samuti võlgade ümberkujundamisel nende vähendamise teel saneerimismenetluses või võlgade ümberkujundamise menetluses. Maksuhaldur teeb kompromissettepanekuga nõustumise korral maksuvõla kustutamise otsuse, mis jõustub kompromissi kinnitamise päeval.
Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates.

Kui suur on intressimäär maksuvõlalt?
Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
Intressi määr on 0,06 protsenti päevas.

Millistel juhtudel intressi ei arvestata?
Intressi arvestamine peatub:

krediidiasutuse poolt tähtpäevaks täitmata maksukohustuselt krediidiasutuse moratooriumi ajaks;

maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel;

tähtpäevaks täitmata maksukohustuselt, mille täitmine toimub vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud ja kehtivale kompromissile;

kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude;

saneerimismenetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisest kuni saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseni.

Intressi ei arvestata tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollialaste õigusaktide alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga.
Kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti, siis intressinõuet ei esitata, kui intressisumma on väiksem kui 10 eurot. Alammäära ei kohaldata intressi tasaarvestamisel tagastusnõudega ega sundtäitmisel.
Kui maksuhaldur saatis maksukohustuslasest mitteolenevatel põhjustel käesoleva seaduse §-s 88 nimetatud maksuteate või maamaksuteate hiljem kui 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva, ei arvestata maksuteates märgitud summa tasumisel pärast maksu tasumise tähtpäeva intressi sama arvu päevade eest, mille võrra maksuhaldur viivitas maksuteate saatmisega.
Intressi ei arvestata maksuhalduri kirjalikult antud eksitava või vale teabe tõttu vähem deklareeritud või seadusega ettenähtust rohkem tagasi taotletud summalt, välja arvatud juhul, kui:

maksukohustuslane oli maksu deklareerimisel, tasumisel või tagastusnõude esitamisel teadlik, et teave on eksitav või vale;
maksukohustuslane põhjustas vale teabe väljastamise ähvarduse, sunni, maksuhaldurile eksitavate või valeandmete esitamise või muul ebaseaduslikul teel.

Intressi ei arvestata tollimaksu summalt, mis tuleb tasuda seoses sellega, et eksportiva riigi toll või muu selleks eksportivas riigis volitatud asutus on tunnistanud sooduspäritolu tõendi tagantjärele kehtetuks või nõuetele mittevastavaks ning maksukohustuslane ei olnud teadlik päritolutõendi valedel alustel väljastamisest.
Intressi ei arvestata tollimaksu ja käibemaksu summalt, mis tuleb tasuda tagasiulatuvalt kehtestatud dumpinguvastaselt või tasakaalustavalt tollimaksult.
Intressi ei arvestata tollimaksu ja käibemaksu summalt, mis tuleb tasuda, kuna Euroopa Komisjon ei eraldanud tagatud tariifikvoodile kvooti.
Pärandvaraga seotud täitmata maksukohustuselt ei arvestata intressi pärandi avanemise päevast arvates.

Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse?
Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras.
Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui:

kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav;

nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud;

maksuvõlg ei ole ajatatud;

maksuvõlg ei ole aegunud , kustutatud või muul alusel lõppenud;

haldusakti täitmist ei ole peatatud.
Maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist.
Maksuhalduril on õigus sooritada järgmisi toiminguid:

taotleda kinnisasja võõrandamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse;

taotleda ehitise kui vallasasja võõrandamise keelumärke kandmist hooneregistrisse;

taotleda sõiduvahendi võõrandamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse;

taotleda laeva võõrandamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse;

anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131) sätestatule;

pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

Millistel alustel on maksuhalduril õigus arestida maksukohustuslase pangakonto ?
Kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 129 alusel, maksuotsuses või vastutusotsuses määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist.
Maksuhaldur võib maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kui maksuhalduri poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi. Maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt ei tule teha võlgnikule uut hoiatust. Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima.
Maksuhalduril on õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses.

Kui pikk on vaide esitamise tähtaeg ja millised nõuded kehtivad vaidele?

Vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast.
Vaie toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama.
Vaie esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse:

haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;

vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid ;

vaidlustatava haldusakti nimetus ja selle andmise kuupäev või toimingu aeg;

vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;

põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;

vaide esitaja selgelt väljendatud nõue;

vaide esitaja kinnitus selle kohta, et selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;

vaidele lisatud dokumentide loetelu.

Vaidele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja, kes lisab ka volitust tõendava dokumendi, kui seda ei ole esitatud varem. Kui vaidele on esindajana alla kirjutanud advokaat , ei pea vaidele volikirja lisama , kuid maksuhalduril on põhjendatud juhul õigus selle esitamist nõuda.
Vaidele lisatakse ka asjasse puutuvad dokumendid. Kui aga dokumentide esitamine ei ole võimalik, tehakse vaides viide nende asukohale.

Millised on maksurikkumiste eest kohaldatavad karistused?
Maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest, kui sellega vähendatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse tagastusnõuet – karistatakse rahatrahviga.

Millistes määrades karistusi rakendatakse?
Maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest, kui sellega vähendatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse tagastusnõuet – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 9 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katariina112592 Õppematerjali autor

Küsimused-vastused maksukorralduse seaduse kohta

maksukorralduse seadus küsimused vastused Maksukorraldus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse (MKS) kohta maksuarvestuses

Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis

Majandus

docx

Maksukorralduse seadus (MKS)

Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4

Maksundus

docx

Maksuhalduri ja maksukohustlase õigused ja kohustused.

(kinnipidamiskohustus) Maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Maksukohustuslane on kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt

Maksuõigus ja maksumenetlus

doc

Maksunduse loengumaterjal II 2014

MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need

Maksundus

doc

Maksundus II

Väljavõte mingi mahukama dokumendi osa. Ärakiri puuduvad originaali pitsat ja allkiri. Koopia nähtavad originaali pitsat ja allkiri. * Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni. * Maksuseaduse rikkumisega suures ulatuses on tegemist kui selle tulemusel jäi maksuna maksmata 100 000 ja enam krooni (ilma intressita). Maksuseaduse rikkumine võib seisneda: 1. tulude varjamises, nt. Ei esitata tuludeklaratsiooni, kui seadus seda nõuab; 2. või esitatakse tulude vähendamiseks fiktiivseid või võltsituid dokumente. Võltsitud algdokument on seadusevastaselt muudetud; Fiktiivne - on koostatud ilma majandustoiminguta. 3. kui aruande perioodil tegutsenud ettevõte ei korralda raamatupidamisarvestust ega koosta deklaratsioone. * Tulude varjamist loetakse tahtlikuks, kui sellega kaasneb raamatupidamisdokumentide

Maksundus

doc

Maksundus

võimaldab säästa teatud ressursse, mida mõttetult kulutatakse. Säästetud ressursid võib omakorda suunata sotsiaalse abi tagamiseks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. * Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksuhaldur on õigustatud subjekt. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes tegelikult maksu maksab. Maksukinnipidaja on isik, kes on

Maksundus

docx

MAKSUINTRESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL

ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §115 3 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 194 maksukohuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasumise kuupäevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäevani. Intressi ei arvestata, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohuslase deklareeritud andmete alusel.4 Kui maksuhaldur on määranud maksukohuslasele tähtaja täiendavate dokumentide

Õigus

docx

Maksundus test nr 3

1. Maksuhalduri ametnikul on õigus vatluse läbiviimiseks siseneda ettevõtte tööajal või üldisel tööajal ehitesse ja ruumidesse , kus toimu malsukohustuslase majandus või kutsetegevus- tõene, väär 2. Revisioni eesmärk on välja selgitada kõik revidentitava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas maksukohustuse suurendavad, mitte vähendavad asjaolud-tõene, väär 3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hindamise jag

Maksud

Rohkem sarnaseid