Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tsunftid................................................................................................................................... 4 Meistriks saamine................................................................................................................... 5 Gildid....................................................................................................................................... 7 Sisse- ja väljaveo kaubad........................................................................................................ 8 Kokkuvõte.....................................................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres ...
Hansakaubandus Eestis Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ...
Keskaegne linn ja elu Grete Küppar 10.B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Clic...
1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsio...
Linnad ja kaubandus keskajal 1. Õiguskorraldus · Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus · Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Eristas linna ümbritsevast keskkonnast · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu · Linnakodaniku kohustused: · Vahiteenus linnamüüril ja tornides · Linna sõjaline kaitse · Osavõtt linnale vajalikes töödes · Maksude maksmine · Linnakodanike õigused: · Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes · Ainult nemad tohtisid tege...
Linnad ja kaubandus keskaegses Eestis Brita Lodi Jaanuar 2013 Linnade õiguskorraldus · Linnaõigus · Tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. · Isiklik vabadus, eraomandi ja pärismisõigus · "linnaõhk teeb vabaks" linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva olles linnas vabaks. · Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis makse. · Kohustused : vahiteenistus linna müüridel ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt erinevates linna abistavates töödes, maksude maksmine. · Õigused : nende üle võis kohut müista vaid linnakohus, ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitööga ja kaubandusega, tollimaksust vabad, vabalt võisid kasutada linna metsi, heinamaid ja karjad · raad- valitses linna, rae suurus sõltus linna suurusest. · Raehärra : sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kaup...
Gildid ja vennaskonnad Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid nende seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Hoolitsesid leskede ja orbude eest Aitasid kaasa matuste korraldamisel Gildide tähtsus Gildide hulgast tähtsaim oli SUURGILD Selle gildi liikmete seast valiti raehärrasid Teiseks oli MUSTPEADE VENNASKOND Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusi...
Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. ...
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise en...
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
Maa-aadel ja talurahvas · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine, nende õigustega arvestati nüüd vähem. Maa-aadel muutus Liivimaal järjest jõukamaks. Laiendati vanu ning ehitati uuesi mõisasid. 16.saj keskpaigaks oli eestis juba 500 mõisa. · Saksamaal suurenes teravilja sisseveo vajadus. Eriti olid nad huvitatud Eesti rukisest, kuna see oli väga kvaliteetne ja hästi kuivatatud(suitsust läbi imbunud ja seetõttu ei läinud hallitama). Kuna teravilja müük Lääne-Euroopasse suurenes, suurenes huvi ka selle tootmise vastu. Seetõttu suurenes ja talurahva koormis ja nad pidid os oma viljast ära andma. Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: ...
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Se...
Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 200...
Linnad ja kaubandus Liis Sideljov Õiguskorraldus Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nad olid vabastatud tollimaksust Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid Viru eelväravatornid Tallinnas. Tallinna raekoda, 1402-1404. Tallinna raekoja kodanikesaal. Toompea konvendihoone. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linn...
Põllumajandus ja linnad keskajal 1. Missugune majandusala oli keskajal peamiseks toimetulekuallikaks? Põllumajandus 2. Missugune selle tegevusalaga seotud ühiskonnakiht oli kõige arvukam? Ühiskonna üldlaad/talupojad 3. Mida tähendas talupoegade sõltuvus feodaalist? Millised õigused olid feodaalil talupoja suhtes? Millel see põhines? Feodaalid olid isandad, nemad omasid talupoega poolt haritud maad. Talupojad olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus (õigus karistada või isegi surmata) 4. Miks oli talupere reeglina suurem kui kaasaegne perekond? Oleks rohkem inimesi, kes tööd saaksid teha. 5. Mida kujutas endast külakogukond? Selle liikmed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid välja ühiselt oma õiguste eest ka suhetes isandaga. 6. Miks hariti maid külakogukonnas sageli üheskoos? Igale perele omaette harimiseks olid talupõllu...
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Keskaegne linn, kas riik riigis? Keskajaks nimetatakse ajaperioodi vanaaja ja uusaja vahel. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri, Romulus Augustuse kukutamist 476. aastal ning keskaja lõpuks kas Konstantinoopoli langust 1453. aastal, Ameerika avastamist 1492. aastal või usureformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri,...
Kuidas funktsioneeris keskaegne linnaühiskond Keskaegse linnaühiskonna juures tuleks esmalt välja tuua, et keskaegne linn oli omas ajas mingil määral võõrkeha, seda eelkõige, kuna ta ei sobinud tavapärasesse feodaali-vasalli suhtel ja pärilikul maaomandusel põhinevasse ühiskonnakorraldusse, ehk siis linnaühiskonnas puudusid olulisel määral need jooned, mida me peame keskajale iseloomulikuks. Kui keskaegne linn ei sobinud oma ühiskonnakorralduselt päriselt omasse aega, siis kuhu ta sobiks? Seda võib ühelt poolt vaadata kui teatavat jäänukit, mis kandis endas edasi teatavat eelmise ajastu ehk siis antiikaja vaimsust, samas teisalt oli see ka mõnes mõttes oma ajast ees, kuna selle toimimises olid juba märgatavad mõningad märgid demokraatlikust ühiskonnakorraldusest või vähemasti eeldused selleks. Teisisõnu olid seal olemas jooned, mis linnamüüri tagusesse ühiskonda jõudsid alles sajandeid hiljem. Nei...
REFERAAT AJALUGU ,,LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS ,, Rakvere Eragümnaasium Nanci Ristla Anett Uska Kätlin Männik 10.A 27.02.2010 2. SISUKORD 1.Tiitelleht...................................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaade...
Keskaeg Frangi riigi valitsejad ning nende teod Frangi riik Keltide Gallia, Rooma Gallia, Merovingide Gallia, Karolingide Gallia Glodovech Lõi Frangi riigi 496 võtab vastu ristiusu Riik jagatakse ta poegade vahel Majordoomus – Kuninga koja ülem Karl Martell Esimene Frangi hertsog Pippin Lühike Algab karolingide ajastu Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate talupoegadega Minu vasalli vasall, pole mi...
Keskaegne linn feodaalühiskonnas. XI XIII saj. toimus linnade teke ja areng kogu Lääne-Euroopas. Neist said kaubandus- ja käsitöökeskused, mis moodustasid kaubandus- ja tootmisvõrgustiku üle Euroopa. Linnad tahtsid saada iseseisvaks, kuid kuna kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele, pidid linnad isandatele makse maksma, vastutasuks võidi linnades käsitööd teha ja kaubelda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mille alusel linnas elu korraldati. Kuna linnas oli vaja rohkesti töökäsi, oli paljude linnade seadustes punkt, mis lubas sunnismaisele talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsi...
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Üh...
Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. ...
Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos? Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13. sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli pöördepunktiks Eesti rahva ajaloos? Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli Eesti rahva ajaloos pöördepunktiks, sest väga palju asju muutus, kuid palju jäi ka samaks. Püsima jäi näiteks naturaalmajandus, kus kõik elus vajalik toodetakse ühe mõisa piires ning ostetakse ainult soola ja rauda. Tegeldi ka põllumajanduse ja kalandusega, sest ilma nendeta ei saa. Nüüd hakkas maa kuuluma maaisandale ja talupoeg rentis seda ning kandis selle eest koormisi. Talupoegade koormisteks olid teorent, kümnis( 10% saagist mõisnikule) ning vakuste pidamine. Pärast ristisõda jäi ühiskonnas samaks varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikule tasuma ...
Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis ka alepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näit...
Keskaegne linn, kui riik riigis õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskajal hakkas linnaelu arenema X-XIII sajandil. XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said...
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni enamuses jäi elanikkond aga alla 1...
Vana-Liivimaa Pt 8.-12. Haldusjaotus 13. saj • 1226 Modena Wilhelmi vaheriik • 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti • 1237 Liivi ordu • 1238 Stensby leping • 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorod...
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulga...
Võõrvõimude vahetumine 16. Ja 17. Sajandil Võõrvõimud vahetumine tõi endaga kaasa suured muutused eesti rahva elus. Vabaduse saavutamine oli võimatu ja võõrvõimuga muutus talupoegade elu vägagi raskeks. Kuid ei maksa rääkida ainult negatiivsetest külgedest, sest näiteks talurahval avanes võimalus haridust saada, seda nii kiriku kui keele vallas. Samuti muutus eesti üha enam atraktiivseks kaubanduspunktiks, ning majandus hakkas tasapisi ülesmäkke minema. 16.sajandi algusaastatel, mil Eesti alad kuulusid Vana-Liivimaa alla, leidis aset teoorjusliku mõisamajanduse hoogne areng. Seda soodustasid head tingimused vilja eksportimiseks läände tänu merekaubanduse arenemisele ning mõisnikel tekkis majanduslik huvitatus oma põldude laiendamiseks. See olenes aga talupoegade tööjõust, sest selleks ajaks oli teotöö saanud täielikult mõisamajanduse nurgakiviks. 16. sajandi keskpaigaks oli oletatav mõisade arv 500 tin...
Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirik...
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
Muistne vabadusvõitlus - pöördepunkt Eesti ajaloos Muistne vabadusvõitlus sai oma alguse 1208. aastal, kui ristisõdijate sõjarännakud leidsid oma tee Eestimaa pinnale. Esialgu tabati vaid lõunapoolseid maakondi Sakalat ja Ugandit, kelle vaprad elanikud oma suveräänsuse eest mõõga ja raudrüü vastu söandasid minna. Selle tagajärjel toimus 1210. aastal kurikuulus Ümera lahing, milles eestlased ka uhke võidu pälvisid ning mis nende tuleviku-usku ja julgust suuresti tõstis. Miks aga tulid ristisõdijad just siia ning mida püüti sellega saavutada? Millised olid muistse vabadusvõitluse tagajärjed eestlaste kultuurile, usule ja majandusele? Ristiretkede üks peamisi põhjusi oli ristiusu levitamine paganlikesse maadesse. Selle abil aga püüdis kirik laiendada oma mõjuvõimu nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes senirüüstamata maades. Samuti maksab ära mainida, et eestlased olid terve sõja omal jalal, sest neil polnud kellegi pe...
Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Varakeskaja lõpul tänu majandusolude paranemisele taastekkisid linnad. Uuendused põllumajanduses soodustasid kaubandus ja majandus arengut. Kaubavahetus hakkas toimuma rahvarohketes, soodsates kohtades, millest tekkisid linnad. Keskaegsed linnad olid võimsad, kuid kas võib väita, et see oli kui riik riigis? Keskaegsed linnad rajati kaubateede ristumiskohtadesse, vanade linnade kohale, veekogude äärde või kohtadesse, mis olid soodsad põlluharimiseks. Linnad olid üpriski suured ja uhked. Majad ehitati tihedalt üksteise kõrvale. Linnad olid ümbritsetud müüriga, mis kaitses linna sõjaliselt ja ka röövlite eest. Seoses linna suurenemisega, pidi linna müüri mitu korda uuesti ehitama, et seda suurendada. Riigi üheks tähtsaimaks tunnuseks on põhiseadus, ilma millega ei saa riik toimida. Keskaegsetel linnade oli samaväärseks asjaks linnaõigus. Kuna keskaegsed linnad rajati fe...
Periood Muinasaeg Keskaeg Rootsi aeg (vara-uusaeg) Aeg 9. aastatuhat 1227 1227 1561 1561 1710 (1721) Haldusjaotus Maakonnad ja Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, Ordu riik, Taani valdused e. Eestimaa kubermang alates Rootsi kihelkonnad Eestimaa hertsogkond (1227, 1238 1346) ajast (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa); Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti), (Tartu, Pärnu ja Saaremaa) Sünd...
Kontrolltöö nr. 6 1.Eestimaa jagamine vallutajate vahel Enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi püsima ja mille järgi sai Eestimaa piiskop endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega ning sellest kujunes Tartu piiskopkond, millest poole andis Tartu piiskop Mõõgavendade ordule. Läänemaa sai Riia piiskop ning Põhja-Eesti saatus jäi esialgu lahtiseks. Järgnevalt vallutas Mõõgavendade ordu nõrgenenud Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. Riia piiskop moodustas 1228. a Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna ning 1236. a ühinesid Mõõgavendade riismed Saksa orduga ning varasemad Mõõgavendade vallutatud aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisrig...
7-12 peatüku kokkuvõte 1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama. Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja l...
Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserl...
Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserl...
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmi...
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus- programmid SF0130019s08, SF0130038s09, ETF 7129, ETF 7744, ETF JD 134 ja Euroopa Teadusfondi EuroCORECODE programmi grant „Cuius Regio“. Autoriõigus: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja autorid Autoriõigus (sarja üldkujundus): kirjastus Ilmamaa Autoriõigus (illustratsioonid): autorid ja valda...
Hiliskeskaeg Linnad. Valitsemine ja majandus. Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et ma...
1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem ju...
1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...
Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand. Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne-Rooma keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma riigi lõpp Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu. Võitluseks araablaste vas...
Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Lood...
Linnade teke ja struktuur · Kaubandus, käsitöö, turvalisus , soodne asukoht · Rahvas koondus suuremate teede ristumiskohtadesse, jõesuudmetesse, sildade juures..linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad · Kaubatootmisele pani aluse spetsialiseerunud käsitööliste nõudlus linnaturule · 1250.aastal oli Euroopa suurim linn Pariis (100 000 elanikku +) · Linnade kasv suurenes 14.saj. siis tulid saja-aastane sõda, katkuepideemiad. Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
