Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...
§15-16 Bütsants · 395 jagatakse Rooma keisririik Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks · 330 pealinn Roomast Byzantioni, mis nimetatakse ümber Konstantinoopoliks · Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju e...
Valmistumine ajaloo KT’ks 1. Mis on keskaeg? a. Keskaja mõiste, keskaja alguse probleem? Keskaja mõiste tuli kasutusele renessanssiajal, sai halva mõiste valgustusajastul. Keskaja alguseks loetakse viimase Rooma keisri Romuluse tõukamist troonilt 476 a. b. Milliseid etappe on keskajas võimalik eristada? Varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg. c. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Senjööril oli sõltlane vasall, kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tän...
Kõrg- ja hiliskeskaeg § 13-24 1. Mõisted: a) Feodaalne killustatus- keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus sk...
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
Ajalugu Kirik varakeskajal (nii lääne kui ida kirik) Tööleht 1. Paavsti positsiooni tõus. Põhjused: keisrivõimu nõrgenemise tõttu Lääne-Roomas, kirikus nähti peamist ühendavat jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem ...
Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e...
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast ...
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Ristiusk ja kirik. · Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. · Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Üks inglitest Lucifer oli oma ülbuses koos mõne kaaslasega Jumala vastu mässu tõstnud ja seetõttu taevast alla heidetud. Temast sai allilma, s.o põrgu peremees saatan ja tema kaaslastest deemonid. Kõigele vaatamata on saatan siiski Jumala looming ja seetõttu pole Jumalaga võrdväärne. · Saatan kiusas juba esimesi inimesi, Adamat ja Eevat. Ta keelas õunte noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. · Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. · Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine...
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härj...
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (li...
Ristiusk ja kirik Usutõe peamised allikad olid piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Keskaja ettekujutus: jumala inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajär...
Ajaloo KT – Keskaeg 1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu ki...
1. Kronoloogia. Millal: 1) tekkis ristiusk Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 1 saj. 2) muutus Rooma impeeriumis lubatud usuks 4 saj. algus 3) kehtestati kristlus riigiusuks 4 saj. lõpp 4) ristiti Euroopa rahvad, v.a. eestlased, lätlased, leedulased 5-12 saj 5) ristiti eestlased, lätlased 13. saj 6) ristiti leedulased 14. saj teisel poolel 7) tekkis Kirikuriik 8. saj 8) oli suur kirikulõhe, millega jagunes kirik kaheks 1054. aastal 9) toimusid Ristisõjad Idamaadesse 11-13 saj 10) kujunesid ja hakkasid levima humanism ja renessanss 15.saj 11) algas reformatsioon Saksamaal 1517. aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium -...
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua...
Linnad. Valitsemine ja Majandus. 1. Mis põhjustas kõrgkeskaegsete linnade arvukuse kasvu ja kiire arengu? Nimetage toonase Euroopa suurlinnu! · Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. · 2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist? 3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused...
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste ...
USK: inimesed olid veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene. Kõik maine on hingelise kõrval tühine. Usutõe peamine allikas oli Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Hilisemate kirjanike eesmärk oli autoriteetidele tuginedes jumalikust tõest õigesti aru saada. Keskaegne ettekujutus: jumal troonib inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer kaaslastega tõstis oma ülbuses mässu jumala vastu, ta heideti taevast alla. Tast sai allmaailma e põrgu peremees saatan ja ta kaaslastest deemonid. Saatan on jumala looming ning pole temaga võrdväärne. Saatan kiusas Aadamat ja Evat-võttis mao kuju ja ahvatles õuna sööma. Jumal ajas nad paradiisist välja. Sai alguse inimkonnal lasuv pärispatt-kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Inimene ei suudaks kurjusele vastu seista, kui poleks jumala piiritut armastust. Armastusest inimkonna vastu saatis ta oma po...
RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI ...
Rootsi aeg Põhja Eesti läks Rootsi kätte Pljussa lepinguga 1583. Lõuna Eesti läks 1629. aastal Altmargi lepinguga Rootsi kätte (Poolalt). Saarema läks Brömsbro lepinguga 1545 Rootsi kätte (Taanilt). Põhja Eestis moodustus Eestimaa kubermang. Lõuna Eestis ja Põhja Lätist moodustati Liivimaa kubermang (Riia keskus). Tegemist oli (kindral) kubermanguga. Viljandi ?, Järva, Harju ja Lääne kubermang moodustati Eestimaa kubermangus. Liivimaa kubermangus aga Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu kubermang. Selline haldusjaotus oli kuni 1783. Aastani, mil Venemaal asehaldusaeg. Saaremaad põhimõtteliselt võeti Liivimaa kubermangu alla, aga see oli eristaatuses, mida juhtis Kuningale alluv juht. Ingerimaa moodustasid Narvas ja sellest idas olevad alad. Setumaa (Piusa ja Võhandu jõgi piiriks) ei kuulnud Rootsile vaid Venemaale. Kubermangu poolt välja antud seadusi nimetatakse patentideks. Kõik patendid saadeti kihelkonna lähimasse postijaama. Samad seadused...
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstk...
Renessanssi muusika: 1. Renessanss keskajale järgnenud 14-16 sajandil väldanud perioood Euroopa kultuuriajaloos. (Renaissance taassünd pr.keeles). Algas Itaalias ning levis sajandite jooksul kogu ülejäänud Euroopasse. Põhja Itaalias kujunes kogu EU-le eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond . selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn ,,humanistlik" mõtlemine st. väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. 2. Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltsk...
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123 187) 1.Kõrg ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123125.Kõrgkiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu s...
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustuli...
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. ...
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja oli...
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast...
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristlus...
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). ...
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ri...
VARAUUSAEG Suured maadeavastused Eeldused: laevanduse areng (karavell), kompassi leiutamine hiinlaste poolt, suur hulk inimesi, kes otsisid tegevust, valitsuste toetus. Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purj...
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse ...
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaalts...
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, ...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM PAAVSTIVÕIM KESKAJAL REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siin...
Reformatsioon 16. saj. alguseks toimusid maailmas väga ulatuslikud muutused. Suur Maadeavastus laiendas oluliselt inimeste silmaringi ning põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi. Paljud seni loomulikud, tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa-paradiis) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "...
Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid) · Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaim...
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaali...