RISTISÕJAD Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normanni...
Kuressaare Gümnaasium I ristisõda - tagajärjed, õnnestumised ja ebaõnnestumised Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu a...
vaimulik rüütliordu - rüütlite sõjaline vennaskond mille liikmed andsid mungatõotused I ristisõda - 1096-1099 Kuulutas välja 1095 Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisriri...
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab I...
Ristisjad (phjused,vljakuulutamine,tpsemalt 1.3 ristisda,mju euroopale) PHA SDA Kristlik petus keelab tappa.Ometi oli Rooma riigi languse jrel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise taleermaa.Kust tekkis mte, et verevalamine usu nimel on ilis ja meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi rev...
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanu...
Kuidas nim.ennast Skandinaavia rahvad? Kuidas nim. Neid slaavlased ja lääneeurooplased? V:Ise nim. Viikingiteks, Slaavlased-nim. Varjaagideks, läneeuroopa nim.- normannideks. Mida tead skandinaavlaste muinasusundist? Millised jumalad ? V: Jumalatele toodi ohvreid,usuti et lahingus langenud sõdalased lähevad püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Colum...
Ristisõjad olid teise aastatuhande alguses toimunud sõdade laine, mille eesmärgiks oli kristluse mõjuvõimu suurendada ning uskmatuid alasid enda alla haarata. Ristisõdade idee algatas paavst Urbanus II, kelle kõne ärgitas ristirahvast tõusma ja minema oma usku jagama. Tegelikuks põhjuseks oli aga paavsti soov haarata kristliku maailma juhtohjad. Samuti oli aadlikel soov end kasulikult rakendada feodaalsüsteemi toimimisel selgus, et nooremad pojad jäävad tihti tegevuseta ja neil oli vaja sõjalist tegevust. Ristisõdu oli kokku seitse ning kokkuvõttes olid need eurooplaste jaoks väheedukad. Ristisõdijate peamine eesmärk oli tagasi vallutada Jeruusalemm, mida peeti kõige pühamaks piiblis mainitud paigaks. Kokkuvõttes jäi linn ikka muhameedlaste valdusesse. Suureks läbikukkumiseks osutus II ristisõda ning kui III sõja juhtideks olid kuningad Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Philippe II Auguste, ei saavutatud ka siis edu. Neljanda ristisõj...
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Paranesid haritavate maade saagikus, põllukultuuride mitmekesisus ja toitumine. Parem toitumine suurendas Euroopa rahvaarvu väga kiiresti. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja- Itaalias, Lõuna- Prantsusmaal ja Flandrias. Põhjused: · ilmastiku soojenemine kogu Euroopas 12.sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtla...
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Innocentius III Referaat 11a Tallinn, 2007 Aastal 1202 kuni 1204 oli toimunud neljas ristisõda. Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale maale korraldas Innocentius III. Seoses sellega vallutati Zara linn ning Konstantinoopol. Kuid ikkagi ristisõdadega ei saavutatud Pühal maal kavandatud eesmärke, kuid arendas oskusi ja laiendas silmaringi. Seoses usueluga oli kõigile väga hästi teada, et Innocentius III sõna oli relv. Innocentius III õnnistusel korraldati 1208 esimene ristiretk Ugandisse. Innocentius III [innots'entsius] (Lotario de Conti; umbes 1161 16. juuni 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta sündis Segni krahvi Trasimundi pojana ja paavsti Clemens III lähisugulasena Itaalias Anagnis. Tema isa kuulus Contide suguvõssa, millest pärineb 9 paavsti, sealhulgas Gregorius IX, Aleksander IV ja Innocentius XIII. Ema Cla...
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Kõrgkeskaega teatakse kui tehnoloogi arengut ja rahvastiku kasvu 11.-13.sajandil. Selle aja kiire Euroopa elanikkonna kasv tõi enesega suuri sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi. Need olid eelduseks põllumajanduse arengule ja toitumuse paranemisele. Rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasv sai aluseks sel ajal toimunud linnaelu taastumisele ja linnastumisele. Tekkis keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus ja paavasti võimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus, see avaldus muu hulgas soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Seejärel tekkis feodaalkord, kujunes rüütliseisus ja õukondade teke. Milles avaldus rüütlikultuur? Kõik saab alguse kasvatusest, nii ka rüütlitel. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetood nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Se...
IV ristisõda mis õnnestus, mis ebaõnnestus? Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linn...
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, mis sündmustega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes ...
Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda...
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; h...
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- kaebus 2. actor, oris m.- kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelval...
ESIMENE RISTISÕDA Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Prantsusmaa kuningas Philippe Ilus oli juba aastaid olnud hädas templirüütlitega nagu progresseeruva tõvega. Mitte et nad oleksid teda seganud või tema vastu konspireerinud. Vastupidi, kuningas oli rüütleilt suuri summasid laenuks saanud. Kuid vastupidi rahva seas laialt levinud arvamusele ei olnud tempelvendade rahakaevud siiski põhjatud ja ühel hetkel, kui kuningas järjekordselt oma laenusummat suurendada soovis, öeldi talle ära. Esialgu ei suutnud nördinud kuningas ordule kuidagi kätte maksta, sest ordut kaitses paavst. Kuid paavst oli surelik, ja kuningas võis tema elu otseste või kaudsete meetoditega lühendada. Tegelikult läks vaja koguni kahe paavsti kõrvaldamist, et saada paavstitoolile kuulekas isik, Clemens V. Viimane oli sunnitud nõustuma Templirüütlite...
Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Ristisõdade väljakuulutamise taga seisis rooma katolik kirik. Katoliku kirikupea - Rooma paavsti - sõnul oli tegemist püha sõjaga ning seega oli ka sõjategevus õigustatud. Ristisõdijate leidmiseks lubas Rooma paavst sõdijaile pattude andeks andmist. Miks oli rooma katolik kirik huvitatud Läänemer...
Sõda,sõjavägi ja piinamine keskajal Essee Michael Howard'i "Rahu Leiutamine" põhjal See raamat ,hoolimata pealkirjast, keskendub peamiselt sõjapidamisele ja sõjaväe ülesehitusele keskajal.Samas on seal juureldud ja sõja tähtsuse,vajalikkuse ja tagajärgede üle.Sõjapidamise põhieesmärgiks on olnud läbi aegade uute maavalduste hõivamine. Keskaja ühiskond soosis sõjamehe elukutset,kuna ühiskonna kõrgkiht koosnes suures osas sõdalastest ning jõud oli aktsepteeritud ja mõjuv vahend enda tahtmise läbi viimiseks.Kuigi näiteks kirik taunis üldiselt verevalamist, nõustus ka tema, et on olemas "õiglased" sõjad, ehk siis sõjad, mida peeti seadusliku ülemvõimu nimel, õiglasel eesmärgil.Näiteks võetu tagasivõtmine oli õiglane.Võitlused kristlaskonna vahel olid halvad, kuid paganate vastu sõjapidamine oli lubatud ning isegi soositud.Üheks selle näiteks on Urbanus II kõne Clermontis 1095. a., kus ta kutsub rüütleid ü...
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast ...
Panteon Antiikajast peale on Panteoni ruumimõju ja konstrukstiooni näiv lihtsus tekitanud imetlust kõikides, kes on seisnud selle suure kupli all. Vaatamata 2000 aasta jooksul tehtud muudatustele ja korduvatele purustustele on Panteon siiski üks paremini säilinud Antiik-Rooma ehitusmälestisi. Panteon ehitati keiser Hadrianuse käsul umbes aastatel 120-125. Varem oli sellel kohal olnud tempel, mille ehitas keiser Augustuse väimees, väejuht Marcus Vipsanius Agrippa ajavahemikus 27-25 e.Kr. ja mis sai 110. a.p.Kr. kannatada välgunoolest süttinud tulekahjus. Ajendatuna arvatavasti ajaloolistest kaalutlustest, laskis Hadrianus kirjutada Agrippa nime portikuse sammaste kohale. Pojalikku tänu avaldades jäädvustas ta oma nime ainult ühele oma kasuisale Trajanusele püstitatud monumendile. Keiser Hadrianuse ajal tehtud ümberehitiste kavandaja ei ole teada. ka ei tea me seda ehitanud lihttööliste, müürs...
Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123 187) 1.Kõrg ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123125.Kõrgkiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu s...
Ristisõjad Ristisõda on lääne kristlaste sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu. Püha sõja idee teke: Paavst Urbanus II püüdis kujutada sõda, kuhu ta “ustavaid” minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja “Hommikumaal elavate vendade”, s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Ristisõdade moto oli - „Jumal tahab seda!“ Ristisõdade põhjused: Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupoj...
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma la...
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõim...
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlasteg...
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine k...
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse ...
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes ol...
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Türklased (seldzukid) hakkasid neid kristlasi kiusama, kes tahtsid pühad maad kül...
Kõrgkeskaeg 11-13 sajand. Euroopa areng oli kiire, arenes põllumajandus, hariti ülesse uusi maid, tekkisid linnad, enenes kaubandus ja käsitöö, Lääne-Euroopas kujunes täielikult välja feodaalkord, poliitiline killustatus asendus mitmel pool kuningavõimuga, Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks, võeti vastu ristiusk, hakkab arenema linnakultuur. Jutustusteema: keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus. Ristisõjad (1096-1270) Paavstivõimu tugevnemisega kasvas usuvaimustus ja sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas. Ajendiks oli Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi moslemitte vastu tulla. (1071 said Bütsantsi väed hävitavalt lüüa türklastelt seldzukkidelt ja kaotasid suure osa Väike-Aasiast. Taheti maad juurde saada. Taheti Väike-Aasia tagasi saada türklaste käest. Ristisõdade põhjused ja tulemused. Jutustamine: Ristisõjad Paastivõimu suurenemisega suurenes ka usuline vaimustus. Sooviti vab...
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096. aastal kuulutas paavast Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Aastal 1099 vallutati Jeruusalemma. Peale seda rajati väiksemad ristisõdijateriigid. Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda...
Viis Rooma objekti Tekst: ,,Rooma kunst ja arhitektuur" 2010 Piazza del Campidaglio Kui Michelangelo Buonarroti sai 1536. aastal paavst Paulus III käest ülesandeks kavandada keiser Karl V külaskäigu puhuks Kapitooliumile suurejooneline väljak, siis pidi tema plaan hõlmama ka 12. sajandil riigiarhiivi müüridele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele 14. sajandil keskpaigas püstitatud gildihoonet. Pärast viimaste ülesehitamist ei avanenud Kapitooliumilt peavaade enam mitte foorumile, nagu antiikajal, vaid vastassuunas linnale. Michelangelo kavandi järgi sai domineerivaks elemendiks väljaku keskel seisev keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, mis toodi Kapitooliumile 1538. aastal. Ta kavandas olemasolevate ehitiste järgi moodustuvale trapetsi kujulisele alale ovaalse a...
Ristisõdade tööleht 1. Millised olid ristisõdade põhjused? Mille poolest erinevad ristisõjad tavalistest sõdadest? Ristisõdijad on 11. sajandi katoliku kiriku ning Rooma paavsti poolt heaks kiidetud sõjakäigud ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks (väljaspoole Roomakatoliku kiriku kultuuriruumi). Tavalistest sõjakäikudest eristab ristisõda paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents ehk patukaristuse kustutus. Ristisõjas osalemine oli justkui Jumalale teene osutamine ning meele järele olemine, peeti vooruseks. 2. Kirjelda ristisõja väljakuulutamist (kes, millal, kuidas). Ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II Clermonti 1095. aastal kirikukogul peetud kõnes, kus kutsus üles alustama sõda ,,uskmatute” vastu püha maa vabastamiseks. Tema sõnul pidavat kaaskristlased Lähis-Idas tohutult kannatama, mistõttu oli nende maa vabastamine hädavajalik. 3. Esimene ristisõda (millal...
1. Kuidas jaguneb hilis-ja kõrgkeskaeg? Kõrgkeskaeg 11.-13. sajand. Hiliskeskaeg 14.-15. sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuul...
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (li...
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kir...
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Ot...
Risto Sulu Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees Eesmärk ja probleemiasetus: Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis kas piiras, või soodustas selle autonoomse linna tegemisi. Olles Hansa Liidu liige, oli Tallinn üks osa suuremast osast, ehk Saksa kultuuriruumist, ja sõltus selle organisatsiooni ning kultuuriruumi arenguteest. Geograafiline eral...
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM PAAVSTIVÕIM KESKAJAL REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, ...
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
