Turniiridel oli võimalus silma paista ( Oli vaja ennast võrmis hoida) Võimalus neidudele silmapaista. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2 tunnust/näidet). Rüütlikirjanduses eristuvad 3 põhilist zanri: kangelaseepos, rüütlitomaan ja armastusluule. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vahadust ja suuremeelsust. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2 näidet)? Rüütel pidi olema truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2 tunnusega). Majanduslik: Talupojad sõltusid oma isandatest
Hulk värvikaid ja elavalt kujutatud karaktereid Armastuskolmnurgad Aktuaalsed küsimused 1934 – „Elu ja armastus“. Kahe inimese vaheline suhe. Psühholoogiline romaan. Vähe välist sündmustikku, palju pikki dialooge ja inimese siseheitluste kirjeldusi. Teose taustaks on tollaaegsed ühiskondlikud suundumused. 1935 – „Ma armastan sakslast“, Päevikuvormis minajutustus. Eesti ametnik ja baltisaksa aadlineiu armastuse lugu. Taaammmmsaare muutub pessimistlikuks, romaanis puudub väljapääs. 1936 – „Kuningal on külm“. Näidend. Jantlik võitlus võimu pärast. Mitmed motiivid on võetud piiblist ja neid siis muudetud. 1939 – „Põrgupõhja uus Vanapagan“. Satiiriline allegooria. Lunastuse teema kokkuvõte. Tammsaare lastekirjanikuna Pole kirjutanud puhtalt lastekirjandust, kuid ka näiteks „Tõesse ja
Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos ,,Rolandi laul" põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaani legendidest,
Strindbergi esimene trükis ilmunud näidend ,,Vabamõtleja" 1870 oli terava sotsiaalse suunitlusega, kuid laialivalguva teostuse ja üsna saamatult vormitud karakteritega. Edukaks kujunes realistlik draama ,,Meister Olof"1872 reformatsioonist Rootsis 16. sajandil. ,,Isa" 1887 on lugu rittmeistrist ja ta naisest Laurast, kelle kooselu on kujunenud tütre kasvatuse ümber käivaks võitluseks. ,,Preili Julie" 1888 jutustab aadlineiu ja toapoisi suhetest. Painav psühholoogilise draama ,,Surmatants" 1901 tegevus toimub väikesel saarel, kus suurtükiväekapten Edgar ja ta naise Alice'i kakskümmend viis aastat kestnud abielu on muutunud tõeliseks õuduseks. Uudses näidendis ,,Unenäomäng" on Strindberg kasutanud prantsuse sümbolismi ja saksa uusromantismi võtteid. Hilisemad loomeperioodi teosed keskenduvad meeste-naiste suhetele. Nukumaja- See draama käsitleb abieluteemat
Rüütliturniirid olid kõrgema seltskonna armastatud ajaviide, kus rüütlid oma võimeid näitasid. Neid peeti mõne feodaallossi läheduses ning sinna kogunes tuhandeid pealtvaatajaid. Rüütlite jõuproovid kestist tavaliselt mitu päeva: esimesel võisteldi ratsa, teisel jalgsi, kolmandal grupikaupa. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineiu tähelepanu ning edukad rüütlid said laialt tuntuks. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt: pühendunud võitluselt ristiusu eest. a) Rüütlikirjandus. ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad
head. Kuulsaks sai oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu. kiriromaan "Julie ehk Uus Heloise" (1761) on üks ajastu suuri armastusromaane, mis räägib aadlineiu Julie ja alamast seisusest koduõpetaja armastusest.Rousseau' teine traktaat-romaan "Emile ehk Kasvatusest" (1762) esitab ilukirjanduslikus vormis tema pedagoogilisi vaateid. Selles kirjeldab ta noormehe Emile'i ideaalset kasvatust kooskõlas looduse seadustega. Sihiks on inimese keha ja vaimu harmooniline arendamine. Olulised on kristlikud väärtused headus, kaastunne, armastus teiste vastu. Saksamaal olid valgustusajastu vaated kõige rohkem tunda filosoofias ja kirjanduses.
Temas saab alguse järgnevale romantismile omane loodusrahvaste idealiseerimine. Tema hilisemad radikaalsed seisukohavõtud (nt "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" 1754 ja "Ühiskondlik leping" 1762) põhjustasid võimude teravdatud tähelepanu ja tagakiusamise. Ta läks vastuollu ka entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukas oli tema romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk Uus Heloise" (1761) see on üks ajastu suuri armastusromaane, mis räägib aadlineiu Julie ja alamast seisusest koduõpetaja armastusest. Julie on siiski sunnitud abielluma seisusekohaselt. Pealkiri vihjab keskaja filosoofi Abelard'i ja tema õpilase Heloise'i traagilisele armastusloole 12. sajandil. Rousseau' teine traktaat-romaan "Emile ehk Kasvatusest" (1762) esitab ilukirjanduslikus vormis tema pedagoogilisi vaateid. Selles kirjeldab ta noormehe Emile'i ideaalset kasvatust kooskõlas looduse seadustega. Sihiks on inimese keha ja vaimu harmooniline arendamine
Temas saab alguse järgnevale romantismile omane loodusrahvaste idealiseerimine. Tema hilisemad radikaalsed seisukohavõtud (nt "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" 1754 ja "Ühiskondlik leping" 1762) põhjustasid võimude teravdatud tähelepanu ja tagakiusamise. Ta läks vastuollu ka entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukas oli tema romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk Uus Heloise" (1761) see on üks ajastu suuri armastusromaane, mis räägib aadlineiu Julie ja alamast seisusest koduõpetaja armastusest. Julie on siiski sunnitud abielluma seisusekohaselt. Pealkiri vihjab keskaja filosoofi Abelard'i ja tema õpilase Heloise'i traagilisele armastusloole 12. sajandil. Rousseau' teine traktaat-romaan "Emile ehk Kasvatusest" (1762) esitab ilukirjanduslikus vormis tema pedagoogilisi vaateid. Selles kirjeldab ta noormehe Emile'i ideaalset kasvatust kooskõlas looduse seadustega. Sihiks on inimese keha ja vaimu harmooniline arendamine
· Abielu eesmärk oli seaduslike järglaste saamine ja perekondadevahelise liidu sõlmimine, isiklikud tunded olid mitteolulised. Neiule anti kaasavara ning tihti püüti varandust hoida perekonna sees (peresiselised abielud), juhtus ka kloostrissesaatmist. Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõiki olulisemaid vooruseid: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suurmeelsus. Lisaks ülistati armastust aadlineiu e. südamedaami vastu. 3 zanri: kangalaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Kangelaseepos: "Rolandi laul" põhines tõestisündinud lool, kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel Põhja-Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Sakslastel oli aga "Nibelungide laul", mis ammutas ainestikku muistsetest germaani legendidest. Romaanidest võib esile tõsta kuningas Arturi lugusid. Ta oli tõenäoliselt suurte rahvaste rändamise ajal tegutsenud valitseja
Laps peab nägema kuidas loodus toimib, teda tuleb kasvatada loodusega kooskõlas (nt arste ei ole, loodus ravib). Vaimu ja keha tuleb mõlemat harida. Laps ei tohiks midagi pähe õppida, sest muidu ei mõista ta asja sisu. Emile oli poiss, seal oli tüdruk ka, Sophie (täiuslik tütarlaps). Arvas, et naine ei tohi olla liiga tark, teda ei pea harima. Naine peab olema lihtsalt ilus ja hea. ,,Julia ehk Uus Heloise". See on armastusromaan kahe inimese vahelistes kirjades. Julie oli aadlineiu, kellele palgati koduõpetajaks kena noormees. Nad armuvad, aga on erinevatest seisustest ja ei saa abielluda. Lõpuks sunnivad vanemad Juliet kellegi teisega abielluma.
Abikaasad Alice ja Edgar elavad väiksel Rootsi saare, ei käi läbi kellegagi, nende kooselu on tõeline surmatants, mis saab lõppeda ainult surmaga. Siin leiab kergesti paralleeli autoriga meeleheitehoogude ajal tundus ka Strindbergile, et ta on kõigi poolt hüljatud. Draamas ,,Isa" on peategelasteks mees ja naine, kaks vastandlikku poolt, kes on muutnud perekonna võitlusareeniks. Selles naturalistlikus psühholoogilises näidendis saavutab triumfi naine. Eelmistele lähedane on aadlineiu ja toapoisi armastust kujutav ,,Preili Julie", mille alapealkirjaks on ,,naturalistlik kurbmäng". Ka selles teoses on kirjaniku eesmärgiks tegelaste sügav analüüs. Parunipreili Julie on kogu näidendi ideestiku ja mõtte kandja. Julie andub jaaniööl teener Jeanile. Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras
annaabi.ee 
