50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 32 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
getajent
Õppematerjali autor
1)Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Senjööri ja vasalli suhe · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! 2) Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva · Ustav oma perele, senjöörile, riigile 3) Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse rüütelkonna jaoks? · Organiseeritud sõjamängud, relvad enamasti nürid, keskenduti kahevõitlustele, võitja sai kaotaja relvastuse · Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust, leida abikaasa või teenistus 4) Isel
Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad demonstreerida jahiretkedel ja turniiridel. Nendest kõnelevad rüütlikirjandused, milles eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid pole enamasti teada kuid tuntumad on "Rolandi laul", "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest ja enamik rahvast olid talupojad. Talupojad sõltusid feodaalidest. Maa mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi oli sunnismaised ning nad olid kohustatud isanda heaks tööd tegema(pidid harima põlde või maksma andamit). Keskaegsed külad olid üsna tavalised. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest ja nende järeltulijatest
Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeti tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommiul tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. 2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemel rajati tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja
usutõdede ja loogika vahekorda käsitlev teos. · Bernard Clairvaux keskaja mõjukaim teoloog, vaimuinimene; tsisterlane, õhutas ristiretki. · Pühakud inimesed, kelle elus või surmas ilmnes Jumala pühadus. Tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmaks. Kaitsjad ja eestkostjad ka pärast surma. · Reliikviad pühakutega seostatavad esemed/luud, arvati olevat jumaliku väega. · Ketser - "usust taganeja", inimene kes kritiseerib katoliku kiriku õpetust/rikkust · Inkvisitsioon katoliku kiriku poolt loodud spetsiaalne kohus võitluseks ketserite vastu. (ketsereid karistati: piinamisega, trahvide, palvete/paastumise, kirikust väljaheitmisega, varanduse konfiskeerimisega, eluaegse vangistusega, surmanuhtlusega, tuleriidal põlemisega) Ülikoolid ja teadus · Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel,
· Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. 5. Rahavahetajad ja pankurid a. Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. b. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: · Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. · Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad Eluolu ja kultuur 1. Linnaelu ja traditsioonid a. Majad: · Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad. · Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all. · Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. b. Linnamüür: · Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. · Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud.
Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks tarvis rohkem raha, kui üks kaupmees suutis välja pnna. Isegi kui tal oli piisavalt raha polnud mõistlik seda kõike ühe laeva varustamiseks kulutada, sest kaubaretked oli riskantsed. Aja jookusl spetsialiseerusied mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga. Sellistest raha laenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnad. Eluolu ja kultuur 1. Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel? Linnades elasid inimesed tihedalt koos, mis soodustas ebasanitaarseid tingimusi, taudide levikut. Iive oli negatiive. Vaenutsevad patriitsi ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunfti vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta. Prostitutsioon. 2
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJA
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid