Haiguspilt Peiteperiood 7-14 (2-28) päeva. Kaks staadiumi: Inkubatsiooniperiood on 3-30 päeva, 1. 2-4 päeva. Tekivad gripinähud keskmiselt 7-10 päeva. Kolm staadiumi 1. 2. 20-30%-l tekib uus palaviku tõus-mengiit, estsefaliit Sümptomiteks on nahanähud. või mõlemad. Peavalud, iiveldus, oksendamine, Puugihammustuse kohale tekib punetav peapööritus, fotofoobia. ringikujuline lööve. Päev päevalt laieneb punetus väljapoole, keskosa samaaegselt kahvatub. Erüteemil on selged väsimus, lihasvalud ja-kangus 2. 2
Eleuterofoobia- hirm vabaduse ees. Elurofoobia- hirm kasside ees. (ka felinofoobia, etc) Emetofoobia- hirm oksendada. (vt aeronausifoobia) Enetofoobia- hirm npnelte ees. (vt belonefoobia, etc) Enohlofoobia- hirm rahvamasside ees. (ka demofoobia, etc) Enosiofoobia, enissofoobia- hirm saata korda andestamatu patt, saada sdistatud selle eest. (vt hamartofoobia, etc) Entomofoobia- hirm putukate ees. (ka insektofoobia, vt akaro-, isopterofoobia) Eosofoobia- hirm koidu vi pevavalguse ees. (vt fotofoobia, etc) Epistaksiofoobia- hirm ninaverejooksu ees. Epistemofoobia- hirm teadmiste ees. (ka gnosiofoobia) Eremofoobia- hirm ksioleku, ksinduse ees. (ka monofoobia, vt anupta-, auto-, isolofoobia) Ereutrofoobia- hirm punastamise ees. Ergasiofoobia [1]- hirm ttamise vi tegevuse ees. (vt ergofoobia, etc) Ergasiofoobia [2]- kirurgi hirm likuste ees. Ergofoobia- hirm t ees. (vt ka ergasio-, kopo-, ponofoobia) Erotofoobia- hirm kehalise armastuse vi seksiteema ees. (vt genofoobia)
naha normaalseks arenguks katkised suunurgad ning ka nägemisprotsessis. ning huuled ● Nõrkus ● Depressioon ● Glossiit, stomatiit ● Fotofoobia ● Keratiit ● Nina ja silmade ümbruse dermatiit ● Juuste väljalangemine ● Urineerimisraskused
tulenevad probleemid. Vitamiin Biofunktsioon Def. tulenevad probleemid B1 Tagada NS optimaalne töö; HCl sünteesis Neuropaatia, südamepuudulikkus ja vajalik, (südame)lihaste normaalne töö. tursed, NS ja lihastöö häired. B2 Juuste, küünte, naha normaalne areng; Huulte ja suunurkade lõhenemine, nähemisprotsess. dermatiit, fotofoobia. B3 Närvikoe ja naha normaalne talitlus. Lihasnõrkus, väsimus, depressioon, ärritatavus, dermatiit, igemepõletikud. B6 Oluline roll NS talitluses. Väsimus, depressioon, ärritatavus, krambid kätes ja jalgades, limaskesta kah.
hingata või alla neelata Koolifoobia ehk koolihirm on alusetu hirm kooli minna. Sageli ei taha laps kooli minna sellepärast, et ta kardab oma vanemast lahkuda. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest.Kui laps kardab kooli minna, ei pruugi tegu olla koolifoobiaga. Kartus võib olla põhjendatud (olla seotud õpetaja, koolikaaslase või raske õppetööga). Valguskartus ehk silmade valguskartus ehk fotofoobia on sümptom, mis seisneb ülemäärases valgustundlikkuses ja vastumeelsuses päikesevalguse ning väga valgete kohtade suhtes. Valgus tekitab silmades ebamugavustunnet või valu.Valgustundlikkus tuleneb tavaliselt ülemäärasest valgusest, mille tõttu võrkkesta fotoretseptor-rakud on ülestimuleeritud ning saadavad nägemisnärvi liiga palju elektrilisi impulsse. See tekitab reflektoorse vastumeelsuse valguse suhtes ning ebamugavustunde või valu
aminohapete ja lipiidide katabolism ehk lammutamine, Depressioon Kuna antud hingamisahela ensüümid, rasvhapete oksüdatsioon. Glossiit- keele põletik vitamiini leidub ka Samuti on riboflaviin vajalik juuste, küünte ja naha normaalseks Stomatiit- igemepõletik piimas, siis arenguks ning ka nägemisprotsessis. Fotofoobia- valgusekartus kasutatakse vahel Keratiit- silmapõletik ka terminit Nina ja silmade ümbruse dermatiit- nahapõletik laktoflaviin Juuste väljalangemine
Konjunktiiv on õhuke läbipaistev silmakiht, mis katab silma valget osa. Konjunktiviidi korral on konjunktiiv põletikuline või paistes. Sellega võib nakatuda vaid üks silm või ka mõlemad silmad. Mõned konjunktiviidi vormid on väga nakkavad. Konjunktiviidi sümptomid: sügelus või põletus tunne ühes või mõlemas silmas; liigne pisaravool; eritis ühest või mõlemast silmas; paistetus; silmavalged roosad; fotofoobia. Bakteriaalset konjunktiviiti ravitakse tavaliselt põletikuvastaste silmatilkadega või salvidega. Paranemine võib toimuda pärast 3 4 ravi päeva, kuid patsiendid peavad tegema ravikuuri lõpuni, et vältida uuesti nakatumist. (Conjunctivitis 2018). .2 Allergiline reaktsioon Kemikaalid, mida kasutatakse kunstküünte paigaldamisel ja eemaldamisel, võivad ärritada nahka. Küünte ümbruses võib olla märgata punetust, mäda ja paistetust, mis võivad koguneda
5. Meningism ja selle komponendid Mittepõletikulistest teguritest põhjustatud ärritusseisund. Peavalu pidev, püsiv, ühtlase intensiivsusega ja haarab kogu pea. Mõnikord piirdub otsmiku-, kukla- või oimupiirkonnaga. Põhjuseks haiguslike tegurite poolt ajukelmete ja nende veresoonte valuretseptorites esilekutsutud ärritus. Oksendamine kelmete ärritusnähtude puhul esineb tüüpiliselt nn tsentraalne oksendamine, mida iseloomustab eelneva iivelduse puudumine. Valguskartus (fotofoobia), kuulmise- (hüperakuusia) ja naha ülitundlikkus (hüperesteesia) patsient eelistab lamada kinnisilmi. Kuulmise ülitundlikkuse korral ei talu patsient valjut kõne, muusikat, müra. Naha ülitundlikkuse korral ei talu patsiendid isegi tekki oma kehal. Kuklakangestus aseta haige lamama jalad välja sirutatud. Aseta oma käsi patsiendile kukla alla ja teine käsi toeta patsiendi rindkerele. Püüa kuklaaluse käega patsiendi lõuga rinnale painutada
reaktsioon juhuslik) · struktuur-funktsionaalselt seotud ensüümid hingamisahela ensüümid (ensüümid paiknevad kindlas kohas ansamblitena ehk üksteise järel, aine läbib sünteesi järjest, juhuslikkust vähe) · segatüüpi Ensüümide geneetilised defektid · Felüülketonuuria (fenüülalaniini hüdroksülaasi defitsiid) · Albinism (türosinaasi defitsiit) melaniinide biosünteesihäire (pole pigmenti); fotofoobia, nahaprobleemid (nahavähk) · Vahtrasiirupuriini haigus (HAAK-dehürdogenaasse kompleksi defitsiit pidurdab psüühilist ja vaimset arengut · Von Gierke haigus (glükoos-6-fosfataasi defitsiit süsvesikute metabolismihäire; maksa rasvumine, hüpoglükeemia oht. · Galaktoseemia (galaktoosi kinaasi defitsiit) tekib liiga palju alkoholi, vett, silm
fotoretseptorite kahjulikku ülestimulatsiooni, vikerkesta rakkude melaniinid takistavad valguse tagasipeegeldumist silmapõhjast. Albinismi põhjuseks on enamasti melaniini sünteesihäired (sageli on defitsiitne Tyr hüdroksülaas). Seetõttu on nahk rohkem või vähem heledam, samuti silmad (roosad, helesinised). Neid indiviide nimetatakse albiinodeks. Naha vähene pigmentatsioon on soodus nahavähi tekkeks, islmade pigmentatsioonihäired soodustavad valguspelguse (fotofoobia) teket. 19.Homotsüsteiin ja hüperhomotsüsteineemia Hcy on AH, mis tekib metioniinist. Kuna Met on asendamatu AH, konverteerib inimkeha umbes pool Hcy tagasi Met-ks. Hcy liigtaseme vältimiseks, ei tohi kudedes tekkida foolhappe, vitamiinide B12 ja B6 defitsiiti. Neid vajavad Met süntaas ja Hcy metabolism Cys-ks. Ravimid, mis mõjutavad vitamiin b& või foolhappe taset, võivad põhjustada Hcy taseme tõusu veres. Hüperhomotsüsteineemia on KVH ja neurodegeneratsiooni riskifaktor
UVB 280-320nm- põletustoime, pärisnahk, lääts, klaaskeha, kantserogeenne ++, toime kõige kiirem UVC 100-280nm- bakteritsiidne toime(ei läbi atmosfääri), marrasnahk, sarvkest silmas, kantserogeenne +++ UV toime nahale Nahapinnale jõudes UV kiirgus neeldub, peegeldub, hajub Ohutuid UV- doose pole olemas UV toime organismile Nahk- pigment melaniini tumenemine, epidermise rakulise kasvu muutused, melanoom Suu limaskest- erüteem- stomotoloogias Silmad- fotokeratiit, konjuktiviit, fotofoobia Naha degeneratsioon Naha elastsuse langus keratoos UV toime organismile Sarvrakuline Ca! UV kiirgus + inhalaatorid nahale, tualettvesi- sensibiliseerivad- kaitserõivad, kaitsekreemid UV- kaitse IKV Keevitajatel- prillid, maskid, kaitseriided Välitöödel- UV- kaitsega prillid , kreem SPF üle 15, neeldumiskoefitsendiga 99-100% diapasoonis 400nm, kaitseriided Infrapunakiirgus Mikro- ja raadiosageduslained Mitteioniseeriv kiirgus µ-lained 300 MHz-300GHz
seljaajupõletik Entsefalomüeliit e. peaaju-seljaajupõletik Aju abtsess Puukborrelioos Nakatumine toimub: Piisknakkus, vere kaudu või otsesel kontaktil. ARVESTUSEL vahet teha !! Ajukelme ärritusnähud: MENINGISM- mittepõletikulistest teguritest tingitud ärritusnähud,( liikvori rõhu muutus) MENINGIIT- põletikulistest tegusitest tingitud ärritusnähud. SÜMPTOMID: Peavalu, oksendamine(tsentraalne- järsk oksendamine), fotofoobia- valguskartus, hüperteesia- nahaülitundlikkus, 5 hüperakuusia- kuulmise ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom-jalg ei paindu, meningaalne poos- pea ja alajalad tõmmatakse tahapoole kaardu. NEURODEGENERATIIVSED HAIGUSED Parkinsoni tõbi Alzheimeri tõbi ALS( Amüotroofne lateraalskleroos) Huntingtoni tõbi
Müeliidid (seljaajupõletik): polomüeliit, transversaalne müeliit. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi Meningiidi võimalik infektsiooniallikas: keskkõrvapõletik, sinusiist, hambapõletik, kopsupõletik, koljupõhimikumurs, nahainfektsioonid. Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni. Meningiidile on iseloomulik äkki tekkinud kuklakangestus, peavalu, palavik, oksendamine, vaimse seisundi häire või fotofoobia. Taolised tüüpilised sümptomid võivad aga puududa alla 6-kuustel lastel ja eakatel inimestel. . Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid (meningokokiline meningiit, tuberkuloosne meningiit), viirused (puukentsefaliit, HIV, tsütomegaloviirus - CMV), seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu; otsesel kontaktil. Kaasasündinud kesknärvisüsteemi arenguhäiretga lastel (vesipea, seljaaju song jne) võivad meningiiti tekitada enterobakterid,
muud haigused 36 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Hüpertüreoos: närvilisus, isu tõus ja kaalulangus, kuumatalumatus, suurenenud higistamine, lihasnõrkus ja väsimus, sagenenud sooletegevus. Obj: Kilpnäärme suurenemine, tahhükardia, kodade virvendus, soe niiske nahk. Silm: eksoftalm, fotofoobia, turse, diploopia jm. Labor: TSH, T3 ja T4. Palpatsioon: kilpnäärme suurus, konsistents, nodulaarsus, fiksatsioon, trahhea positsioon, palpeeritavad tservikaalsed lümfisõlmed Labor: TSH ja kilpnäärme hormoonid (eu-,hüpo-, hüpertüreoidism), autoantikehad (anti-TSHR, anti- TPO, anti-TG) Ultraheliuuring: suurus, ehhogeensus, sõlmed, nende suurus ja struktuur
magamine ei vähenda väsimust. 2)väsimus on nii suur, et hakkab segama igapäevast tegevust. teised tunnused:väike palavik,valus või kare kurk,lümfisõlmed märgatavad kaelal või kaenlaaugus,lihasnõrkus, lihasevalu,unehäired: magad liiga palju (hüpersomnia) või liiga vähe (insomnia), peavalu, mis erineb varasemast tüübi või raskuse poolest,liigesevalu ilma liigeste punetuse või paistetuseta,ebatavalised närvisüsteemi süptomid nagu,silmade suurenenud valgustundlikkus (fotofoobia),unustamine,ärrituvus,raskused kontsentreerumisel. Kroonilise väsimuse sündroomi võib diagnoosida, kui on välistatud teised võimalikud põhjused, näiteks nakkused, immuun- või autoimmuunhaigused, kasvajad, lihas- või närvihaigused, endokriinhaigused, psühhiaatrilised haigused, ravimsõltuvus. Sündroomi vastu tõhusat ravi ei ole, leevendada saab üksnes sümptomeid. Vaevustega inimestel soovitatakse võimalikult aktiivne olla, ka mõõdukas kehaline koormus tuleb kasuks
Vaktsiini pole, väldi ameerika puuke. Rickettsia akari. Infektsioon närilistelt nende ektoparasiitidega. Inimesed infitseeruvad kogemata lestadega (ülejäänud täpid levivad puukidega). Kliiniline infektsioon bifaasiline – esmalt hammustuskohal paapul, mis progresseerub haavandiks. Sel ajal levib tekitaja süsteemselt. Teine faas pärast 7–24–päevast inkubatsiooni: äkiline algus, kõrge palavik, tugev peavalu, külmavärinad, higistamine, müalgiad, fotofoobia. 2…3 päevaga generaliseerunud lööve, mis on rõugelaadne (vesiikel, siis sellele koorik peale). Üldiselt kerge, tüsistusteta. Ravi doksütsükliini ja klooramfenikooliga. Rickettsia prowazekii Väike, intratsellulaarne. Replitseerub tsütoplasmas. Intratsellulaarne kasv võimaldab immuunvastust vältida, teeb ka vaskuliiti. Epidemioloogia. Inimesed on primaarne reservuaar, inimeselt inimesele levib täiga. Sporaadiline haigus levib ilmselt oravakirpudega oravalt inimesele
Migreen Ühe- või mõlemapoolne, pulseeriv, tihti kaasnevad iiveldus ja oksendamine, võimalik aura46 (nt nägemishäired, parestees47) 46 Aura – epilepsiahoo/migreenihoo tekkest märku andev aisting 341 Subarahnoidaalne48 verejooks Äkiline algus (nagu löök pähe), fotofoobia, kuklakangestus. Intratserebraalne verejooks Teadvusehäired, pupillide diferents49 Meningiit Palavik, fotofoobia50, kuklakangestus, Kernigi sümptomi51 esinemine Hüpertensiivne52 kriis Ülemäärane vererõhu tõus, teadvusehäired, krambid
annaabi.ee 
