eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud o Komplekssed partsiaalsed hood o Partsiaalsed hood, mis arenevad generaliseerituks · Generaliseerunud hood - teadvusehäirega o Absansid o Müokloonilised hood o Kloonilised hood o Toonilised hood o Toonilis-kloonilised hood o Atoonilised hood · Mitteklassifitseeritavad hood 12. Toonilis-klooniline krambihoog Tooniline faas (10 sek) Esmalt tekib nö tooniline kogu keha haarav kramp. Kui patsient on püsti, siis ta kukub. Patsient võib ebaloomulikult ja valju häälega röögatada. Tugeva lihastoonuse tõttu surutakse õhk kopsudest välja ning häälepaelu läbides tekib hääl. Silmad on avatud, küünarnukid painutatud, jalad sirutatud, hambad kokku surtud. Pupillid laiad
8. Selgita, millised anesteesia liigid on olemas ja milles seisneb nende olemus? Lokaalanesteesia – tuimestus keha väiksel pinnal. Valutustamine. Nahk, limaskest. Regionaalanesteesia – valuimpulsside blokeering, teadvus säilib. üldanesteesia e narkoos – teadvusetus, valutustamine. Ajukoore väljalülitus. 9. Ketamiin võib esile kutsuda ... a) hallutsinatsioone ärkamisfaasis ja ebameeldivaid unenägusid b) maksakahjustust c) toonilis-kroonilisi krampe 10. Anestesioloogias operatsioonide eel atropiini manustatakse … a) näärmete sekretsiooni pärssimiseks b)vöötlihaste lõõgastamiseks 11. Milline väide on õige? Kokaiin ... a) ei imendu limaskestadelt b) läbib hästi hematoentsefaalbarjääri c) ei läbi platsentaarbarjääri d) ei metaboliseeru organismis 12. Kokaiini kroonilise tarvitamise tagajärjed? Sõltuvus, kardio-vaskulaarsed haigused, nina limaskesta
*lokaalanesteesia – väike piirkond; nahk, limaskest, naha all; valutustamine. *regionaalanesteesia - rikkalikult innerveeritud piirkond. (spinaalanesteesia, epiduraalanesteesia) *üldanesteesia e. narkoos - KNSi pidurdusseisund, teadvusetus, tundlikkuse kadumine, reflekside ja lihaspinge pidurdumine. 9. Ketamiin võib esile kutsuda ... a) hallutsinatsioone ärkamisfaasis ja ebameeldivaid unenägusid b) maksakahjustust c) toonilis-kloonilisi krampe 10. Anestesioloogias operatsioonide eel atropiini manustatakse … a) näärmete sekretsiooni pärssimiseks b)vöötlihaste lõõgastamiseks 11. Milline väide on õige? Kokaiin ... a) ei imendu limaskestadelt b) läbib hästi hematoentsefaalbarjääri c) ei läbi platsentaarbarjääri d) ei metaboliseeru organismis 12. Kokaiini kroonilise tarvitamise tagajärjed? • KNSi stimulatsiooni tagajärjed • Kardio-vask. süsteemi haigused • Nina limaskesta kahjustus •
hoogudeks 3. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad kompleksseteks partsiaalseteks hoogudeks, mis seejärel arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 8 II. Generaliseerunud hood (krampidega ja krampideta) A. Absaansid (absence) 1. Tüüpilised 2. Ebatüüpilised (väljendunud motoorsete sümptomite, aeglase alguse ja/või lõpuga) B. Müokloonilised hood C. Kloonilised hood D. Toonilised hood E. Toonilis-kloonilised hood F. Atoonilised hood III. Mitteklassifitseeritavad hood (hood, mida ei ole võimalik klassifitseerida ebaadekvaatse või mittepiisava teabe tõttu või mis ei vasta ühelegi eeltoodud vormi kirjeldusele) Epilepsia uuringud ja diagnoosimine Üksik krambihoog ei tähenda veel epilepsiat. Kui hood korduvad, võib tegemist olla epilepsiaga ning isik peaks pöörduma arsti poole. Selleks, et diagnoosida epilepsiat, tehakse vastavad uuringud
Ära puutu üldse kiirabi korras, katsu säilitada lapse asend liikumatuna ja nebulisaatoriga adrenaliini andes vii ruttu haiglasse ning kutsu reanimatoloog vastu! Ei soovita i/m ega i/v ravimite manustamist, kuna see võib viia taaselustamiseni. Palavikukrambid e. febriilsed krambid Esinevad 3-5% lastel vanuses 6 kuud - 3(4) aastat palaviku tõusu ajal, kestusega 1-2 minutit (mitte üle 15 minuti), generaliseerunud toonilised või toonilis-kloonilised krambid. tekivad tavaliselt väikelastel palavikuhaiguse foonil kehatemperatuuri kiire tõusu korral põhjuseks on palaviku ärritav toime ajule hospitaliseerida patsient vähimagi teadvushäire või neuroloogilise leiu korral (diferentsiaaldiagnostiliselt mõelda kõikidele krampide põhjustele) 4
raua preparaate või erütropoetiini (EPO). (Pechter 2008: 16). Neerupuudulikkuse korral on oluline silmas pidada, et paljude ravimite väljutamise kiirus organismist on vähenenud ning sama efekti saavutamiseks läheb vaja palju väiksemaid annuseid. Tuleb hoiduda ka neerusid kahjustavate ainete kasutamisest. (Pechter 2008: 18). 2. Kroonilise neerupuudulikkuse korral võivad esineda kesknärvisüsteemi häired. Kontsentreerumise Nõrkus, somnolents kuni kooma, psühhoosid, polüneuropaatia, toonilis- kloonilised krambihood (hüpertoonia tagajärjel), sageli reflekside elavnemine. (Pechter 2008: 18). Kroonilise neeruhaigusega patsientidele on soovitatav mõõduka intensiivsusega aeroobne treening võimalusel vähemalt 30 minutit korraga viis korda nädalas. Arvestama peab patsiendi füüsilist võimekust, kroonilise neeruhaiguse raskusastet ning kaasuvaid haigusi. Kroonilise neeruhaigusega patsientidel on soovitatav alkoholi tarvitamist hoida väikese riski piirides. (Pechter 2008: 19). 3
Põhjused, mille tagajärjel võib välja kujuneda epilepsia: - Aju arenguhäired (ka PCI) - Aju või KNS infektsioonid - Ainevahetushäired - Alkoholi- või muu olluse mürgistused - Häired aju verega varustamises - Armkoed ajus, tingituna ajutraumadest Lapsed on epilepsiale vastuvõtlikumad, kuna aju kasvab ja on haavatavam. Täiskasvanueas sageli hood leevenevad või kaovad. Epilepsiahoogude vormid - Generaliseerunud hood algavad bilateraalselt: o Toonilis-kloonilised hood lihased pingestuvad, teadvus kaob ja isik kukub pikali, kogu keha haarav krambihoog, lihased vaheldumisi pingestuvad ja lõdvestuvad. Hood Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 45 võivad kesta alates mõnest minutist kuni poole tunnini. Pikematel vajalik arstiabi. See on tüüpiline epilepsiahoog.
tugevamaid või nõrgemaid krampe ka paljud tserebraalsed kahjustused, uimastitest ja alkoholist võõrutamine, erinevate ainete puudused (nt hapnikupuudus), infektsioonid, peaajutraumad, eklampsia jne. Kui krambi põhjus on teada või kindlaks tehtav, räägitakse sümptomaatilistest krampidest. Kui aga täpset põhjust ei ole võimalik välja selgitada, räägitakse idiopaatilistest krampidest. Viimast esineb muu hulgas paljudel epileptikutel (kuni 50%-l). eklampsia: rasedatel esinevad toonilis-kloonilised krambid, millega võib kaasneda teadvusekaotus idiopaatiline: kindlaks tegemata põhjusel tekkinud Näidisjuhtum Häirekeskus võtab vastu telefonikõne: ühel parkimisplatsil seisvas autos on krampides naine. Krambihoog kestab kogu hädaabikõne vältel. Häireeskus edastab väljakutse kiirabibrigaadile. Viimane on juhtumisi sündmuspaiga läheduses ning jõuab kohale juba kahe minutiga. Sõiduauto juhiistmel on umbes 35-aastane naine.