Tasakaal on võime säilitada keha asendit istumisel, seismisel, käimisel. Vertiigo. · Ajukelme ärritusnähud Tugev peavalu, mis allub halvasti valuvaigistitele Iiveldus, oksendamine Ülitundlikkus Sundasend Kuklalihaste rigiidsus Positiivne Kernigi sümptom 2. Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad Teadvus Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne, soporoosne, stuupor, kooma. Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak. Ajukelme ärritusnähud peavalu, oksendamine, valguskartus, kuulmise- ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom. Tundlikkus vatitiku, terava tiku või sõrmede abil. 3
turvalisuse (security needs) III. Isiksuse dünaamika. a. dünamismid (dynamisms) · väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits) · mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism · isiksust eristavad interpersonaalsed dünamismid · dünamismid seotud kehatsoonidega suu, käsi, anus, genitaalid 1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna 2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b
turvalisuse (security needs) III. Isiksuse dünaamika. a. dünamismid (dynamisms) · väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits) · mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism · isiksust eristavad interpersonaalsed dünamismid · dünamismid seotud kehatsoonidega suu, käsi, anus, genitaalid 1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna 2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b
13 programmiga. Ühe tegevusprogrammi takerdumine teise programmi. Ei näe vigu (enda tehtud). d. Regulatoorne – F3 – häire sihipärases tegevuses, eriti seoses käitumise verbaalse regulatsiooniga. Nt küünal nagu sigaret, dissotsieerumine verbaalsest käsust ei märka vigu oma tegevuses. 5. Tähelepanu a. Ärkveloleku tähelepanu – 1) somnolentne mutism – ei liigu, ei vasta; 2) coma vigil – jälgib, kuid ei reageeri. b. Tähelepanu kitsamas mõttes – 1) triiviv tähelepanu – fikseerib hetkeks, kuid „vajub ära“; 2) hulkuv tähelepanu – nt deliirium; 3) teadvusliku, suunatud tähelepanu häire – nt trail making test 1-A-2-B-… 6. Ebanormaalne teadlikkus a. Hoolimatus ehk anosodiaphoria – ükskõik, ei huvita. b
väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits) mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism isiksust eristavad interpersonaalsed, dünamismid dünamismid seotud kehatsoonidega: suu, käsi, anus, genitaalid 1. Apaatia dünamism – vajaduste rahuldamine – frustratsioon – huvi puudumine hoiakuna. 2. Somnolentne irdumine (somnolent detachment) – kui ärevus ei alane, siis imik uinub. Fantaasia. Afektiseisund. 3. Mina (self) – tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem, irratsionaalne. Ärevus – oht enesehinnangule. Normaalse arengu eeldus. Hirm – oht olemasolevale. Isiksus – energiasüsteem ,mille ülesandeks on vähendada pinget. Relakseeritud seisundist absoluutse pingeni. Pinge – vajaduste rahuldamatus
Metaboolsed häired, nagu hüperglükeemia, võivad areneda mitme päeva jooksul. Somnolentsetel või sooporiga patsientidel tuleb kontrollida orienteerumistaju: Kas Te oskate öelda, kus me praegu oleme? (Riik, linn, tänav, korrus?) Kas Te oskate öelda, mis kuupäev täna on? (Aasta, kuu, päev?) Mis Teie nimi on? Kellena Te töötate? Subduraalne hematoom – kõvakelme ja ämblikvõrkkelme vaheline verejooks Somnolentne – unine, aga äratatav Soopor – sügav uni, millest ei saa enam üles äratada; patsient reageerib ainult kõige tugevamale valule 239 Sihipärane süsteemne läbivaatus Pärast elutähtsate funktsioonide, nagu hingamine ja vereringe, toimimise tagamist, stabiliseerimist ja kontrollimist EKG, veresuhkru, vererõhu ja saturatsiooni mõõtmise abil, vaadatakse patsient süsteemselt läbi. Mõõdetakse ka kehatemperatuuri, sest kehatemperatuuri
annaabi.ee 
