Tasakaal on võime säilitada keha asendit istumisel, seismisel, käimisel. Vertiigo. · Ajukelme ärritusnähud Tugev peavalu, mis allub halvasti valuvaigistitele Iiveldus, oksendamine Ülitundlikkus Sundasend Kuklalihaste rigiidsus Positiivne Kernigi sümptom 2. Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad Teadvus Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne, soporoosne, stuupor, kooma. Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak. Ajukelme ärritusnähud peavalu, oksendamine, valguskartus, kuulmise- ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom. Tundlikkus vatitiku, terava tiku või sõrmede abil. 3
turvalisuse (security needs) III. Isiksuse dünaamika. a. dünamismid (dynamisms) · väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits) · mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism · isiksust eristavad interpersonaalsed dünamismid · dünamismid seotud kehatsoonidega suu, käsi, anus, genitaalid 1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna 2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b. tunnetuse vormid
turvalisuse (security needs) III. Isiksuse dünaamika. a. dünamismid (dynamisms) · väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits) · mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism · isiksust eristavad interpersonaalsed dünamismid · dünamismid seotud kehatsoonidega suu, käsi, anus, genitaalid 1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna 2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b. tunnetuse vormid
13 programmiga. Ühe tegevusprogrammi takerdumine teise programmi. Ei näe vigu (enda tehtud). d. Regulatoorne – F3 – häire sihipärases tegevuses, eriti seoses käitumise verbaalse regulatsiooniga. Nt küünal nagu sigaret, dissotsieerumine verbaalsest käsust ei märka vigu oma tegevuses. 5. Tähelepanu a. Ärkveloleku tähelepanu – 1) somnolentne mutism – ei liigu, ei vasta; 2) coma vigil – jälgib, kuid ei reageeri. b. Tähelepanu kitsamas mõttes – 1) triiviv tähelepanu – fikseerib hetkeks, kuid „vajub ära“; 2) hulkuv tähelepanu – nt deliirium; 3) teadvusliku, suunatud tähelepanu häire – nt trail making test 1-A-2-B-… 6. Ebanormaalne teadlikkus a. Hoolimatus ehk anosodiaphoria – ükskõik, ei huvita. b
väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits) mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism isiksust eristavad interpersonaalsed, dünamismid dünamismid seotud kehatsoonidega: suu, käsi, anus, genitaalid 1. Apaatia dünamism – vajaduste rahuldamine – frustratsioon – huvi puudumine hoiakuna. 2. Somnolentne irdumine (somnolent detachment) – kui ärevus ei alane, siis imik uinub. Fantaasia. Afektiseisund. 3. Mina (self) – tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem, irratsionaalne. Ärevus – oht enesehinnangule. Normaalse arengu eeldus. Hirm – oht olemasolevale. Isiksus – energiasüsteem ,mille ülesandeks on vähendada pinget. Relakseeritud seisundist absoluutse pingeni. Pinge – vajaduste rahuldamatus
hea mõõt, sest naha verevarustus võib olla erinev ja naha temperatuur tugevalt kõikuda (eriti ebatõesed on nn. alatemperatuuri näidud naha pinnalt mõõdetuna). Kuumakahjustusega patsiendi abistamine ja ravi Selge teadvuse, tavapäraste vereringenäitajate ja normaalse kehatemperatuuriga patsiendid viiakse päikese või otsese kuumuse käest eemale jahedasse kohta ning neid jahutatakse veega. Patsiendile võib anda juua. Kui patsient on segaduses, somnolentne või koomas, tuleb patsient hospitaliseerida. Pärast vereringe toimimise ja spontaanse hingamise kindlakstegemist pannakse patsient külgasendisse. Järgneb jahutamine vee pritsimise abil. Infusiooniravi toimub Ringeri lahuse või 0,9% NaCl- lahusega. Intubeerimise ja kunstliku ventilatsiooni näidustused määrab kiirabiarst tavaliste kriteeriumide põhjal. Somnolentne – unine, kuid äratatav 586
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
