Varase lapsepõlve lihashaiguste sümptomid: · Vastsündinu/väikelapse lõtvus/lihaste nõrkus · Puusa luksatsioon · Liigesfraktuurid · Skolioos 5 Sagedasemad probleemid lihasdüstroofiate korral · Nõrkus · Deformatsioonid ja kontraktuurid · Häired pulmonaar- ning kardiaalfunktsioonides · Häiritud sotsiaalne suhtlemine · Probleemid seedekulglaga · Enesehooldusdefitsiit · Oht lamatiste tekkeks · Depressioon 6 Duchenne'i lihasdüstroofia · Kõige sagedamini esinev lihasdüstroofia · Kaasasündinud, haigestuvad ainult poisid (haigestumus 30:100 000 elusalt sündinud poisi kohta) · Iseloomulik - keskmisest madalam IQ (85) - patoloogilised muutused EKG-s (80%) 7 Duchenne'i lihasdüstroofia · Lihasnõrkus avaldub 3.-6. a. vahel kõndimisraskus · 10 a
Nägemine on oluliselt halvenenud, kuna esemete nägemine on küsitav, kuid jälgib silmadega aktiivselt liikuvaid objekte. Abivahendiks on haigel prillid. Haige vaja abi enamasti kõikides igapäevatoimingutes (pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel/siirdumisel, tualeti kasutamisel, voodis istuma tõusmisel, lamama minemisel, juuste kammimisel, hammaste pesemisel), kuna haiguse tõttu püsib kõrge enesehooldusdefitsiit. Haige on inkontinentne ja abivahendiks kasutatakse mähkmed. Haige 1 pole suuteline liikuma iseseivalt/abivahendiga ei palati ega osakonna piires, seega puudub aktiivne liikumine. Tasakaalu seistes pole suuteline hoidma ei iseseisvalt ega ka kõrvalise abiga. Istumisel on kehaasend hea ja on suuteline asendit ka säilitama. Liikuvus on
Hirm ja teadmatus · Hirm muutuste tõttu terviseseisundis · Hirm krambihoogude kordumise ees Toitumine · Valu söömisel seoses vigastustega keele ja suu limaskestal · Patsiendi kehakaalu langus seoses suurenenud kalorite vajadusega ja võimetusega süüa suu kaudu · Potentsiaalne kõhukinnisuse oht tingitud piiratud liikumisest Valu · Lihasvalu tingituna intensiivsest lihastööst krambihoo ajal · Valu tingituna krambihoo ajal tekkinud vigastustest Enesehooldusdefitsiit 17. Afaasia erinevate liikide iseärasused Motoorne afaasia kõne takistatud, arusaamisvõime suhteliselt hästi säilinud või kahjustuseta. Patsient teab, mida öelda, aga suu ,,ei kuula sõna". Sensoorne afaasia kõne sorav, arusaamisvõime kahjustatud. Patsient kuuleb, kuid kuuldu on kui võõras keeles. Segatüüpi afaasia kõne takistatud, arusaamisvõime kahjustatud. 18. Õendustegevus afaasia korral Paku patsiendile võimalikult palju tuge ja abi
· oksendus, iiveldus · temperatuuri tõus · kõhuvalud · nõrkus, jõuetus, isutus 2. Viirushepatiit · oksendus, iiveldus · temperatuuri tõus · valulikkus maksa piirkonnas · nõrkus, jõuetus, isutus, halb enesetunne · naha sügelemine · uriini värvumine tumedaks, rooja värvumine valkjashallikaks 3. HIV/AIDS · temperatuuri tõus, peavalu, lööve · higistamine, hingamisraskus · nõrkus, jõuetus, isutus, halb enesetunne, kaalulangus · enesehooldusdefitsiit · oksendus, iiveldus, kõhulahtisus, vedeliku defitsiit · hingeline stress, hirm, paanika · teadmiste defitsiit · suur infektsioonioht, kuna immuunsussüsteem nõrgenenud 4. Tuberkuloos · kehatemperatuuri tõus · higistamine · hingeldus ja hingamisel tekkivad valud rindkeres · köha · röga eritus · nõrkus, jõuetus, isutus, halb enesetunne HOOLDUSTOIMINGUD NAKKUSHAIGUSTE KORRAL Universaalsed ettevaatusabinõud
või patsiendi liikumatusest ( kui võimalik täpsusta palliskaalal). Eesmärgid: Valu puudub, patsient on valuvaba. Valu on 1-3 palli. Patsient on teadlik valu põhjustest ja valu vältivatest ja vähendavatest meetoditest. Tegevused: Valu hindamine Asendravi Valuvaigistid ( näiteks enne sidumisi) Valu leevendavad mittefarmakoloogilised meetodid 6. ENESEHOOLDUSE DEFITSIIT Probleem: Enesehooldusdefitsiit seoses põletusvigastuse, piiratud liikuvuse ja näiteks võimetusega süüa( põlenud on käed). Eesmärgid: Patsient on puhas ja hooldatud. Kõht täis ja energiavajadus kaetud. Tegevus: Hinnatakse enesehoolduse defitsiidi ulatust ja määratakse abi vajadus, mille põhjal pt-i abistatakse. 7. UNI JA PUHKUS Probleem: Unehäired seoses valu, mure, depressiooni ja haiglakeskkonnaga (raskendatud
Tegevusjuhised: · Anda eakale võimalus puhata õigel ajal ja vältida päeva teisel poolel erutavaid ning väsitavaid tegevusi ja uinakuid, soodustada liikumist. · Minimiseerida magamist häirivad tegurid, seada sisse korrapärased magamamineku ajad ja rituaalid, piirata õhtusel ajal vedeliku tarbimist. · Öösel ärganud eakaga tuleb rääkida vaikselt ja rahulikult, selgitada, et öö on magamiseks ja suunata eakas voodisse. Enesehooldusdefitsiit. Probleemi kirjeldus: · Füüsiliste piirangute, psühhosotsiaalsete probleemide, depressiooni jms tõttu võib eakal kasvada võimetus igapäevaste tegevustega toime tulla. · Eakas võib mitte ära tunda esemeid või unustada nende kasutamise otstarbe, võib unustada hügieenireeglid ja riietumisharjumused. Tegevusjuhised: · Määratleda eaka hügieeni (hambapesu, naha hooldus, juuksed, küüned,
TEOORIA CVD riskiga isikud Transterapeutiline KESKNE mudel MÕISTE Füüsiline treening ÕENDUSE PRAKTIKA TEOORIA Füüsiline treening kui enesehooldus CVD RISKIGA ISIK Terapeutiline nõutav Enesehooldusdefitsiit enesehooldus ENESEHOOLDUSP LAAN eelhäälestamine mõtisklemine ettevalmistus tegevus säilitamine Õde Astmetele vastav õendustegevus Füüsilise
annaabi.ee 
