Haapsalu Kutsehariduskeskus Õnne Hõbe HT13 Inkontinents eakatel Inkontinents ehk kusepidamatus on tahtele allumatu uriini väljavool põiest, eeskätt naistel esinev tervisehäire. Pensionieas kannatavad uriinilekke all ligi pooled nii meestest kui naistest. Haigele põhjustab see raskeid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Eristada tuleb kaht uriinipidamatuse tüüpi: äge ehk mööduv ja pidev ehk väljakujunenud inkontinentsus. Mõõduvat uriinipidamatust võivad põhjustada järgmised asjaolud:
Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu (jogurti- ja kissellilaadne toit). Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu vähenenud tarbimist. Vältima peab: · Kuuma ja külma toitu · Vedelikke · Piima · Toitu, mis sulab suus vedelaks · Vedelat ja kuiva tükilist toitu · Pudenevat toitu · Toitu, mis nõuab liigset närimist · Seemneid sisaldavaid toiduaineid · Tihket toitu 20. Uriinipidamatus ja inkontinents neuroloogilistel haigetel Uriinipidamatus ehk inkontinents ehk kogumishäire. Kusepõis ei ole võimeline uriini koguma ja teatud aeg hoidma. Tekivad põielihase tahtmatud kokkutõmbed. Sümptomitest on iseloomulikud pakiline, sage ja öine urineerimisvajadus ning sealjuures väljuvad uriini kogused on väikesed. Puudub või on kahjustatud peaaju kontroll kusepõie tegevuse üle. Eristatakse tõelist ja mööduvat inkontinentsust. 21. Ravi- ja õendustegevus põiehäirete korral
- WBC vaateväljas - 6 per low-power field - RBC - 3 Külvi vastust pole veel. Kolmandal päeval saabub vastus - E. Coli - üle 100 000 kolde vaateväljas - tundlik Ciprofloksatsiinile. Osakonnas olev arst määrab patsiendile Ciprofloxatsiini (400 mg/12 t) koos NaCl 0,9% 1000,0 i/v ja püsikateeri paigaldamine. 2. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN 2.1 Objektiivsed ja subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed: naine, 89 aastat vana, osakonnas 14 päevaks, inkontinents, perioodiliselt esineb mentaalne segasusseisund. Osakonnas: AVR 118/60, HR 88, RR 18, kehatemp 37.4° C. Kateteriseerimise pärast urineerimist näitas 100 ml jääkuriini pões. Uriin halvalõhanilne, sogane. LAB: Ref: - Uurea - 25 mg/dl < 50 mg/dL - Na+ - 131 mEq/L 136145 mEq/L - K+ - 3.2 mEq/L 3.8-5 mEq/L
ja tema pereliikmetele düsfaagia olemuse ja põhjenduste selgitamine ning probleemiga toimetulekut suurendavate tegevuste õpetamine. NEUROLOOGILISE HÄIRE PÕIEHÄIRED Kuseteed koosnevad 2 neerust, 2 kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Põie lihaselist osa nimetatakse detruusoriks. Põie ava juures on lihas mida nim. Sulguriks e. sfinkteriks, mis urineerimise vaheajal on kokkutõmbunud ja suletud Spinaalne refleks Inkontinents- tahtele allumatu uriinileke e. kusepidamatus. Esineb 5-8 % kogu elanikkonnast. Naistel sagedamini kui meestel. Tekitab hügieenilisi ja sotsiaalseid probleeme. (500 ml uriini mahub põide) Inkontinentsuse tüübid. Pingutus- e. stressinkontinentsust Sundinkontinentsust Segatüüpi onkontinentsust, mille puhul esinevad mõlemad vormid koos Ülevooluinkontinentsust- põis täitub vähehaaval, jääk uriini jääb põide
· selgita, mida hakkad tegema ja selgita iga tegevust · kasuta puudutust, et edasi anda oma hoolivust, muret, toetust · ütle, kui lahkud ruumist HULGISKLEROOS · füüsiline ja vaimne väsimus · lihasnõrkus või spastilisus · koordinatsioonihäired · suhtlemisprobleemid · tähelepanu alanemine · kõne voolavuse muutused · probleemid mäluga · väljaheite inkontinents · uurinipidamatus · asendiravi · nahahooldus, hügieen PARKINSONI TÕBI · väsimus mõjutab elukvaliteeti · Vajadusel taga asendiravi voodis või · mälumis- ja neelamishäired ratastoolis · suurenenud süljevool või suukuivus · taga voodile, toolile, WC potile õige
Degeneration Juhtivalt käitumishäired o Varajane haiguskriitika puudumine o Varajane tagasilangus sotsiaalsetes funktsioonides o Emotsionaalne nüristumine Lisaks o Hügieeni probleemid o Hüperoraalsus, söömishäired o Kontsentratsioonivõime langus Ehholaalia ehk kajakõne, spontaanse kõne kadumine Võib olla parkinsonistlik Inkontinents – Kusepõiehäired ja uriinipidamatus NB! Dementsus ilma mäluhäireteta KLIINILISELT Parem peaaju poolkera o Eufooria o Hüperoraalsus o Söömisharjumuste muutumine Söövad lõputult Pole ülekaalulised verbaaselt “Kõht täis” Apaatia Rahutus + Mälu Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) PPA - mitte-voolav, agrammatiline (25%)
Juhtivalt käitumismuutused. Varajane emotsionaalne tuimus ja haiguskriitika puudumine. Jaguneb frontotemporaalne degeneratsioon käitumusvariant; primaarselt progresseeruv afaasia. Juhtivalt käitumishäired: varajane haiguskriitika puudumine. Varajane tagasilangus sotsiaalsetes funktsioonides. Emotsionaalne nüristumine. Lisaks: hügieeni probleemid. Hüperoraalsus, söömishäired. Kontsentratsioonivõime langus. Ehholaalia, spontaanse kõne kadumine. Võib olla parkinsonistlik. Inkontinents. Kliiniliselt: parem peaaju poolkera (eufooria; hüperoraalsus; söömisharjumuste muutmine söövad lõputult, pole ülekaalulised verbaalselt, ,,kõht täis"; apaatia; rahutus; + mälu). Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) mitte-voolav, agrammatiline (25%): peamised kliinilised sümptomid mitte voolav kõne, anoomia, foneemilised parafaasiad. Alguses sotsiaalsed oskused säiluvad. Näo apraksia. Hilised käitumishäired. Parkinsonism. Semantiline variant PPA (20-25%)
Millised on PCI-ga kaasuvad probleemid? 1. neuroloogilise kontrolli häired; 2. sensoorika ja taju häired; 3. gastrointestinaalsed probleemid (nt oksendamine, kõhukinnisus); 4. nägemus – ja kuulmishäired; 5. oraalmotoorika probleemid; 6. märgatavalt vähenenud luumass; 7. vaimse tervise häired; 8. krambid; 9. spastika ja kontraktuurid; 10. inkontinents Mille alusel klassifitseeritakse PCI? 1. Liigutuste häire tüübi järgi: • spastiline – kõrge lihastoonus • hüperkineetiline (düskineetiline) – vastutahteliste liigutuste esinemine • hüpotooniline – madal lihastoonus 2. Liigutuste häire vormi järgi: • spastiline dipleegia – kõikide jäsemete, enam väljendunud jalgade spastilisus (lihastoonuse tõus);
ȱSeeȱjuhtubȱsiis,ȱkuiȱõendusdiagnoosiȱväljendatakseȱkliiȬ niliseltȱ kõigeȱ otstarbekamalȱ viisilȱ ningȱ diagnostiliseȱ keskmeȱ eraldiȱ väljatoomineȱ abstraheerimiseȱ eesmärgilȱ eiȱ oleksȱ mõistlik.ȱ Diagnostiliseȱ keskmeȱ täpneȱ väljatooȬ mineȱ võibȱ osutudaȱ vägaȱ keerukaks.ȱ Näiteksȱ diagnoosidȱ „Roojapidamatus“ȱ jaȱ „Rõhkinkontinents“ȱ tekitavadȱ küsimuse,ȱ kasȱ diagnostiliseksȱ keskmeksȱ onȱ ainultȱ “inkontinents”ȱ(”pidamatus”)ȱvõiȱonȱtegemistȱkaheȱdiagnostiliseȱkeskmega:ȱ„rooȬ japidamatus“ȱ jaȱ „rõhkinkontinents“.ȱ Niisuguselȱ juhulȱ onȱ diagnostilisiȱ keskmeidȱ üks,ȱ „inkontinents”ȱ (”pidamatus”),ȱ milleȱ täpsustamiseksȱ kasutatakseȱ asukohaȱ määranguidȱ(telgȱ4).ȱSeegaȱonȱ„inkontinents”ȱ(“pidamatus”)ȱotsustȱväljendavȱterȬ min,ȱmisȱsobibȱasukohastȱsõltumatultȱiseseisvaksȱdiagnostiliseksȱkeskmeks.*ȱ
annaabi.ee 
