Koerakasvatuse konspekt (0)

Q: Mis tõugu kas kehakaal on OK kas silm särab ja karv läigib?

Vastus leiad õppematerjalist: Koerakasvatuse konspekt

Eesti Maaülikool - Põllumajandus - Loomakasvatus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis tõugu kas kehakaal on OK kas silm särab ja karv läigib?

Näitused, loeng 28.10

Söötmise loengus protsentarvutused, keemia ja matemaatika .
Miks?

Ülevaade tõu esindajatest – võrdlusmoment
Spetsialisti arvamus koerast – mitmeid kordi käies saab mitmeid arvamusi , mis annab päris hea arusaama oma tasemest. (Ka kindla inimese arvamuse saamiseks)
Tunnustus ja reklaam kasvatajale ning ka aretuskoerale
Kogemuste vahetamine kasvatajatega ning suhtlemine – väärtuslikud tutvused

Hindamise aluseks tõustandard. Kohtunik spetsialiseerub mingile tõule, enne eksamit peab stažeerima hindava kohtuniku kõrval teatud arvu koeri . Eksami läbimisel saab selle tõu hindajaks, iga tõu jaoks eksam . Teatud arvu ühest rühmast tõugude eksami läbimisel antakse õigus hinnata terve rühma koeri. Allrounder – võib hinnata kõiki tõugusid. Tihti eelistatakse kasvatajakohtunikku – kasvatab hinnatavat tõugu ja on seega pädevam hindaja sellele tõule.
CACIB, SERT – välimikutšempioni sertifikaat, kandideerib tšempionitiitlile. Rahvusvaheline vs kohalik. Rahvuvaheline nätus on FCI poolt kinnitatud, jagatakse CACIB. Rahvuslikul näitusel jagatakse SERT, kantud Eesti Kennelliidu kalenderplaani (www.kennelliit.ee). Analoogselt rühma- ja erinäitused.
FCI näitusel võib osaleda vaid FCI registris olev koer, ei tohi olla näitusel osalemise keeldu. Raha tagastatakse koera surma korral või kui kohtunikul ei ole lubatud koera hinnata. Koerad peavad olema märgistatud, vaktsineeritud ja olema terved. Ei tohi olla nähtavalt tiined, lonkavad.
Eestis on kupeerimine (kõrvade/saba lõikamine) keelatud ning EKL näitustel ei tohi osaleda koerad, kes on sündinud hiljem, kui 1. aug 2013 ja on kupeeritud.
Koera esitab händler, kes võib olla omanik, tuttav või ka palgatud händler. Hinnatakse erinevates klassides (kutsika-, juunior-, noorte-, ava-, kasutus-, tšempioniklass jne). Iga näitusel osalev koer saab kirjelduse, kirja paneb ringisekretär kohtuniku kirjelduse järgi. Liikumist näidatakse alati traavis, liikumine nii ringis kui ka edasi-tagasi.

Igapäevane elu koos koeraga (28.10)

Süüa, magada , õue, suhelda!
Söötmine kindlatel aegadel , muudel aegadel toit eest. Tühja kõhu tunde tekitamine eesmärgiga maiustega premeerimiseks treenimisel – kui kogu aeg on toit ees, ei ole toit motivaatoriks. Tuleks jälgida ka toiduagressiooni, kui on mitu koera – kas kõik koerad saavad süüa ja ei hakka kaklema (igal koeral oma kauss või söövad samast – koos või järjekorras).
Koerad magavad ~16 h päevas – samuti, kui on harjunud päeval üksi olema, siis töölt puhkuse ajal tuleks anda koertele puhkuseaega, sest nende uneaeg väheneb. Kui on harjunud magama omas puuris, tasub see külla minnes kaasa võtta. Annab koerale turvatunnet. Kuudis peetava koera kuut peab olema piisavalt väike, et koer suudaks seda oma kehasoojusega soojaks kütta ning kindlasti sisaldama põhku, kuna see hoiab sooja ka märjana. Voodis magamine pole probleem, kui omanikule see sobib. Tasuks harjutada ka koera autos magama, juba kutsikast saati lühikeste otsadega. Harjutamise mõttes koer kaasa võtta pikematele sõitudele, autos koer kindlasti fikseeritud. Eesmärgiks on, et koeral ei teki sõidul iiveldust, saab magada hoolimata raputamisest, mürast jne.
Jalutamas käimine – 1 kord kindlasti vähe, kolm korda optimaalne. Tuleks tähele panna ka jalutuskäigu pikkust – kui hommikune käik on 10-minutine, siis õhtul peaks olema pikem. Eesmärgistatus – suvaline lonkimine ei anna suurt midagi, selle asemel teha trenni, mõttetööd vms.
Suhtlemine – kui pole igapäevaselt palju aega, ei tasu koeraga liiga palju tegeleda ja teda muuta suhtlemissõltlaseks. Tegele koeraga, aga ka oma eluga! Koerad tahavad mängida, mitte rääkda.
Pesemine – nii tihti, kui vaja ja nii harva, kui võimalik. Oleneb tõust ja karvastruktuurist. Karv peaks olema isepuhastuv ning pesemine kuivatab normaalset rasu ja kuivatab karvu ja nahka. Niisama torkida pole mõtet, sama kõrvade puhastamisega. Karvavahetuse ajal tuleb lahtine karv maha kammida, kuna see takistab õhuvahetust. Koera pügamine häirib normaalset õhu liikumist ja vähendab päikesevalguse peegeldumist, mistõttu võib loomal olla peale pügamist veel palavam.
Küünte lõikamisel ei tohiks paanikasse sattuda, kui lõigata sisse. Tuleks lõigata ära ainult säsi e. sarvestunud serv. Kuna küüne sees on ka küüneluu , ei tohiks lõigata liiga sügavalt. Verejooksu peatamiseks kasutada KMnO4. Valu võib tekitada ka küüne kokkusurumine., teravad otsad siluda küüneviiliga.
Kõrvade puhastamisel ei kasutada vatti, kõrvatikke, alkoholi. Selle asemel spetsiaalne kõrvapuhastusvahend ja marlitampoon. Tampooniga kätte saada nii palju, kui võimalik – ülejäänu tuleb välja, kui koer raputab ennast.
Hammaste harjamine. Väiksemate koertel ei pruugi hambad suhu ära mahtuda ning sellisel juhul on hammaste pesemine näidustatud. Hambakivi teke oleneb ka sülje koostisest ja toidust. Hambapasta rohkem maitse pärast, harjamine on tähtsam. Võib lahendada ka nii, et perioodiliselt toimub narkoosi all hambakivi puhastamine igapäevase harjamise asemel.

Söötmine

Vaata söödaarvutused vihikust!
Koer kui prügitoiduline omnivoor. Kodustatud koeral arenenud ensüümid, mis lasevad seedida tärklist . Koera hambad on väiksemad ja lamedamad kui hundil – on toimunud muutus, kuid siiski meenutavad kiskja hambaid.

Energia

Vaja on energiat ja vett. Energiat saab SV, R, V – 50-80% toidu kuivainest kasutatakse energia saamiseks. Energiat vaja ioonide pumpamiseks , molekulide sünteesiks ja lihaste kontraktsiooniks.
Koerte söötmisel kasutatakse mõõtühikuna kaloreid (cal) – 1 cal on soojusenergia , mis kulub ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra. 1 cal = 4,1868 J
Kasutegurid toitaine lagundamisel ATP energiaks: R 90%, SV 75%, V 55%. Valgul väike, kuna see tuleb kõige pealt muuta glükoosiks, mis saab siseneda Krebsi tsüklisse.

Vesi

Kehamassist umbes 70-80% vett. 10% veekaotus võib lõppeda surmaga. Vesi on lahustiks – keemilised reaktsioonid, transpordivahendiks, termoregulatsioon, jääkainete eemaldamine. Vett saab joogiveest, toidust ja metabolismist (endogeenne vesi). Kui toit on väga veerikas – puder, konservid jms – siis ei pruugi koer väga palju juua. Vett väljutatakse uriini, hingamise ja higistamisega.

Rasvad

Peamine energiaallikas – 9,1 kcal /g. Küllastunud rasvhape – kaksiksidemed puuduvad, monoküllastumata – üks kaksikside, polüküllastumata – mitu kaksiksidet. Cis- rasvhapped ei ole sirge ahel, seetõttu ei saa neid nii tihedalt pakkida ja rasv on vedel. Muudetakse trans-rasvhapeteks, mis on sirgemad (jõnks kurvi asemel) ja on tahkemad. Kunstlikud trans-rasvhapped kipuvad ladestuma, kuna organism ei oska neid lõhustada, looduslikud trans-rasvhapetega seda probleemi pole. Asendamatud rasvhapped: Ω-6 – linoolhape (C18:2) ja arahidoonhape (C20:4) ja Ω-3 – α- linoleenhape (C18:3) Ω-rasvhapete kaksiksideme asukohta loetakse süsinikuahela algusest, mitte karboksüülrühmast.
Oluline on just Ω-6:Ω-3 suhe. Soovitavalt 2:1 – 4:1. Ω-rasvhapped on põletiku mediaatoriks. Ω-6 tekitab tugeva, leemendava põletiku, Ω-3 aga normaalse – seega Ω-6 RH ülekülluse korral muutuvad põletikud palju tõsisemaks. Enamasti pole puudust – probleem on pigem õige vahekorra hoidmises.
Rasvade ülesanded: toitainete transport läbi membraanide, naha kaitsefunktsion, põletike kontroll, kehatemperatuuri säiltitamine, rakumembraanide koostises.

Proteiinid

22 alfa-aminohapet, 10 neist asendamatud. Valk on peptiidsidemete abil ühendatud aminohapete ahel, väga erineva pikkusega.
Ülesanded – ensüümid, transportvalgud , hormoonid, karvade -naha-küünte-kõõluste- kõhre peamine koostisosa .

Süsivesiku

Mono -, di-, polüsahhariidid. Monosahhariidid – kergesti seeditavad suhkrud – kiire energia. Erinevat päritolu tärklistes on erinevad α-sidemed, mille lõhkumiseks on vaja erinevaid ensüüme. Inimorganism suudab lõhkuda α- sidemeid , β-sidemeid mitte ja neid sidemeid sisaldavad ühendid lähevad organismist läbi. Veise vatsas on mikroobid, kes lagundavad β-sidemeid ja seeläbi toodavad veisele seeditavaid ühendeid. Kuumtöötlemisel mitmete süsivesikute seeditavus paraneb ( toore kartul vs keedukartul ).
Ülesanded: energiaks, DNA ja RNA skelett (riboos), glükogeeni süntees

Vitamiinid

Vahendavad keemilisi protsesse. Orgaanilised, kuid mitte energiaallikad, hädavajalikud eluks väikeses koguses. Rasvlahustuvad ADEKQ. Veeslahustuvad B ja C, liig tuleb välja ja üledoosi saamine üsna keeruline. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine väga võimalik.

Mineraalained

Makromineraalid ja mikromineraalid – kõige olulisemad Ca ja P. Ca vajalik lihaste kontraktsiooniks ja luude tugevuseks ning rakkudevaheliseks informatsiooniks. P on vajalik luude, hammaste, nukleiinhapete, fosfolipiidide ja ATP koostises.
Veres sisaldus stabiilne, kid tähtis on suhe Ca ja P suhe toidus. Liigne Ca seob P ja vastupidi – et mõlemad imenduksid normaalselt, peab mõlemat olema piisavalt.

Seedimine

Lüsosüüm ja amülaas – valkude ja amüloosi lõhustamine. Maos toimub toidu ssegamine, säilitamine, rasvade ( lipaas ) ja valkude seede (HCl + pepsinogeen = pepsiin). Mao pH 1,8-2,2. Valkude seede ei toimu, kui pH on üle 3. Kutsikate maos pH 3,5-4, piimhape, kümosiin ja lipaas (täiskasvanu maos HCl). Kutsikad hakkavad ise lisatoitu sööma, kui nad valmis on – pole mõtet suruda, sest tekitab kõhulahtisust.
Brunneri nääre neutraliserib pH, sapp emulgeerib rasvad (pisikesed tilgad suurte asemel ja neile pääsevad ensüümid paremini ligi) ja aktiveerib pankrease lipaasi .

Peensool

Peensoole sisekest 600x suurem kui väliskest – sisemus kaetud hattudega. Peensooles toimub toitainete akiivne (kulutatakse energiat) ja passiivne toitainete imendumine . Epiteelirakud uuenevad 2-3 päevaga – kui hatud on peensoolepõletiku tõttu kahjustatud, tasub üks päev koer söömata hoida ja siis anda midagi kergesti seeditavat.
Süsivesikute seede – erinevate sidemete seedeks on vaja erinevaid ensüüme (alfa- amüloos , sahharaas, laktaas , maltaas, isomaltaas), imenduvad ainult monosahhariidid.
Valkude seede – aminopeptidaasid ja dipeptidaasid, imenduvad ainult aminohapped . Mitmete erinevate valkude allergia puhul saab kasutada toitu, kus valgud on lõhutud aminohapeteks ja organism ei tunnista seda kui valgusisaldust, samas aminohapped imenduvad ja vajalikud ained saadakse kätte.
Rasvade seede – lipaasid , imenduvad ainult glütserool, RH ja monoglütseriidid.

Jämesool

Vee ja elektrolüütide imendumiskoht. Sinna jõuab peensooles imendumata jäänud toidumass, kus algab lagunemine mikroobiensüümide toimel. Tekivad lühikeseahelalised lenduvad rasvhapped, mis on toiduks jämesoole epiteelirakkudele. Erinevate gaaside teke – saad, mida söödad .

Energia arvutamine

Brutoenergia – kogu energia, millest osa tuleb välja roojaenergiaga. Üle jääb seeduv energia, millest osa väljub uriinienergiaga. Sellest jääb üle metaboliseeruv energia, mis kulub seedeprotsessideks, elatuseks ja töötoodanguks.
Brutoenergia = kohandatud Atwateri kordaja (kasutatakse kuivtoitude puhul):

Rasvad 9,4 kcal/g = 8,5 kcal/g
Proteiin 5,65 kcal/g = 3,5 kcal/g
Süsivesikud 4,15 kcal/g = 3,5 kcal/g

Kokku liita valkude, rasvade ja süsivesikute energia, et saada kogu energiasisaldus . Süsivesikute koguse saamiseks lahuta toorvalk, toorrasv , vesi (10%), toortuhk ja toorkiud. Kui number tuleb väiksem, on pakendil toodud number tõenäoliselt suuremate koefitsentidega arvutatud (9,0 vs 8,5 ja 4,0 vs 3,5) – ei ole õige, kui ei ole tegu just ravi- või kvaliteettoiduga.
Vaata söötmisarvutust konspektist!!
Energiatihedus – kui palju kaloreid on teatud koguses toidus. Alla 3500 kcal/kg loetakse dieettoitudeks. Kõrge energiatihedusega toidud – 3800+ kcal/kg (neis on vitamiinikogus sama suur kui tavatoidus ning need on eeldusel, et koeral on kõrge energiavajadus ning ta sööb ka seda toitu normaalses koguses).
Koer sööb vastavalt energiavajadusele.

Koerte energiavajadus

PE – puhkeenergia ( seedimise ajal), koer ei tee midagi, puhkab ja seedib. Valem kehtib koertele 2-45 kg. Sõltub väga paljudest erinevatest faktoritest – ainevahetuskiirus, suurus, vanus, toidu koostis jne jne.
(Lisaks sellele veel BE – baasenergia (pärast seedimist) ja SE – säilitusenergia)
Huvitab aga ööpäevane energiavajadus, kus K on koefitsent sõltuvalt aktiivsusest. 1,8 = steriliseerimata täiskasvanu
Kuivtoidu kogus:
Arvutused toimuvad analoogselt kodutoiduga, kuid sel juhul tuleb kasutada kõrgemaid Atwateri kordajaid, sest tegu on kvaliteetsema toiduga. Leida energiasisaldus SV, R ja V arvelt ning arvutada päevane kogus arvestades osakaalu . Süsivesikute puhul kuumutada ja blenderdada, et see ka imenduks.
Toit peab olema täisväärtuslik, tasakaalustatud, hästi seeduv, söödav ja ohutu ( mükotoksiinid kuivtoidust).

Metaboliseeruva energia osakaal %ME

Nt. mitu % kogu energiast tuleb nt proteiinist.

24% metaboliseeruvast energiast võiks pärineda proteiinist
38% süsivesikutest
38% süsivesikutest

Arvutatakse ristkorrutisega: 100% - 345 kcal/100 g; x% - 77 kcal/100 g (77 kcal - toorvalkudest saadav energia, arvutatud varem, 345 kcal – 100 g kuivtoidust saadav energia kokku)
Konserv on kõige kallim vesi – energiasisaldus 100 g kohta on väga väike võrreldes kuivtoiduga ning energiavajaduse katmiseks vajalik kogus on väga suur.
Antud proportsioonid ei ole 100% kindlad – sõltub koera vajadusest.

Kodutoit

Põhiprobleemiks – antakse, mida on ja ei peeta koostist oluliseks. Tihti P liig ja Ca puudus, proteiini liig ja mineraalide ja vitamiinide puudus, omanikule meeldivad toiduained, pidevad muutused retseptis.
Korralik kodutoit on mõistlik toit, kui see on tasakaalustatud.
Mineraalained:

Ca min 0,6% (0,5-1%)
P – min 0,5% (0,25%-0,75%)
Ca/P suhe 1:1 – 2:1 (1,2-1,4:1)

Vitamiinid :

Veeslahustuvatele normid puuduvad
Rasvlahustuvatele normid

Kutsikate puhul rasva ja proteiini kogused kõrgemad, et saada vajalikku energiat ja kasvada. Suurte tõugude Ca ja P tasakaal peab olema paigas, et luud areneksid normaalselt.
Enne toidu vahetamist tuleb arvestada koera vajadustega – väljas/õues, palju liigub, kuidas liigub, mis tõugu, kas kehakaal on OK, kas silm särab ja karv läigib? Anna seda, mis sobib!

Vajalikud seadused

NB! 9. dets. arvestus! Tiinused, jooksuajad, hormoonid, söötmine!
Redaktsioonide võrdlemine RT-s. Vaata seaduste loengu slaide.

Loomakaitseseadus

Kõik punktid ei pruugi olla reaalselt täidetavad või ka kvantitatiivselt kontrollitavad , kuid vajadusel saab neid kasutada probleemide lahendamiseks – kohad, mille kallal saab tähti närida.
Kaitseb mitte looma eest, vaid inimese tegevuse eest – mitte karistada koera ründamise eest, vaid inimest koera lahti laskmise eest. Loom vs lemmikloom – lemmiklooma peetakse meelelahutuseks (vanaema lehma näide).
Norras pole lubatud koeri steriliseerida/kastreerida ilma med. näidustuseta.

Lemmiklooma pidamise nõuded

Kohustuslik kõigila k.a juriidilistele isikutele. Koera ketis pidamiseks 40 m2 liikumisruumi, aedikus 50 kg koera jaoks min 7 m2.

Koerte ja kasside pidamise eeskiri (Tartus)

Koerad peavad olema rihmas, suukorvis, kui see on vajalik või häirib/seab ohtu teise isiku, tema tervise, vara või looma. Koera vabalt pidamisel vabalt maa-alal peab olema silt, mis teavitab koera olemasolust.
Sisuliselt, omanik peab tagama järelvalve , et ta ei saaks välja ja et ta ei häiriks teisi.

Koerte tervis

Kutsikas – kas ema oli vaktsineeritud, kus on elanud, kuidas hooldatud, antud ravimid /vaktsiinid? Kutsikad peavad saama ussirohtu alates 4. elunädalast – kuni 6 kuu vanustele 1 kord kuus, edaspidi 2-4 korda aastas, kindlasti ka 10 päeva enne vaktsineerimist. Vahetada võiks toimeainet, et vältida resistentsuse tekkimist. Samuti anda pigem veidi rohkem kui vähem. Ussirohu kohta võib küsida!
Vaktsineerimine – marutaud , koerte katk, koerte parvoriirus, viiruslik hepatiit , paragripp, leptospiroos. Varajast vaktsineerimist võib teha parvoviiruse vastu 6-nädalaselt (peensoole limaskesta probleemid). Lisaks kui kutsikad pole saanud ternespiima, ema polnud vaktsineeritud või puudub info, muud suurenenud riskitegurid.
Klassikaliselt vaktsineeritakse 8 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit), 12 nädala vanuselt (parvo, kark , hepatiit, marutaud) ja 16 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit – marutaudi pole vaja, kui 12 nädalaselt sai).
Kui vaktsineeritakse samal ajal, kui maternaalsete antikehade tiiter on kõrgel, ei teki immuunvastust ning ei saa tekkida antikehi – seega tulebki vaktsineerida nii palju, sest ei tea, kuna need antikehad ära kaovad ning see võib erineda ka pesakonna sees.
Täiskasvanud koera vaktsineeritakse aastaselt kompleksvaktsiiniga ja marutaudi vastu (ajastatkse nii, ert marutaudi vaktsiinist ei läheks üle aasta; vaktsineeritakse erinevatel aegadel marutaudi ja ning kompleksvaktsiiniga, et probleemide korral on teada, kumb vaktsiin selle põhjustas) edasipidi sõltub riskist – kui ei reisi ega ole riskirühmas, siis kompleksvaktsiin 3 aastat, marutaud 2 aastat. Reisides või riskirühmas mõlemat kord aastas.
Puusaliigese düsplaasia uuring (A-E) tehakse alates 12. elukuust, suured tõud alates 18. elukuust pikema arengu tõttu – puusaliigeste röntgenuuring üldnarkoosi all. Kutsikad ei sünni düsplaasiaga, see võib välja areneda 2 aasta jooksul.
Lisaks tehakse küünarluu düsplaasia uuring (hinnatakse 0-3).
Düsplaasia põhjusteks on geneetika, kiire kasv ja ülekaalulisus . Puusaliigeste düsplaasiat ei pruugi olla näha, küünarliigese düsplaasia üldjuhul avaldub lonkena. Samuti ei pruugi koer tahta enam liikuda – liigesed on valusad.
Patella luksatsioon – põlvekedra kohaltnihkumine
Spondüloos – selgroolülide kokkukasvamine. Kokkukasvamine on valus – luu käib vastu luud. Kokkukasvanult enam ei ole valus, kuid selg on jäik. Võib olla geneetiline või traumast tingitud.
Koera normaalne kehatemperatuur 38-39,2 C; tuleb jälgida, et kraadiklaas on vastu limaskesta. Väikestel koertel on pulss kiirem.
CRT – kapillaaride taastäituvusaeg – vajutades sõrmega limaskestale, mõõta aega taastäitumiseks. Normaalne 1-2 sekundit.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 52 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

frankzilla Õppematerjali autor

Koerakasvatuse valikaine konspekt

koera rasv kcal koerad düsplaasia vaktsiin

Kasutatud allikad

https://www.kennelliit.ee

Sarnased õppematerjalid

odt

Koerad

Koerad Koera põlvnemine Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2] Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad.

Loodus õpetus

doc

Referaat Koer

KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11

Informaatika

docx

Toitumise alused.

1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 grammi > 10*4,1= 41 kcal Valku = 20

Toitumisõpetus

docx

SEEDIMINE JA AINEVAHETUS

KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobe

Füsioloogia

doc

Koeratõud

muutis ta eriti sobivaks vees ja rasketes ringimustes töötamiseks. Jahimehed hakkasid koeri pügama selleks, et muuta nad veidi liikuvamaks, ent karvkate säilitati tundlikes kohtades, näiteks liigeste ümber, rinnakorvil jne. Sabatutt nagu ka peatutt jäeti alles selleks, et koera oleks vees töötamisel paremini näha. Puudel on üks neid tõuge, kes on kõige kiiremini arenenud ja muutunud, kujunedes küllalt jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks koeraks. Puudel on tänapäeval maailma üks kõige hinnatum seltsi-ja näitusekoer. Puudel esineb nelja suurusvariandina (suur puudel(45-60cm), keskmine puudel(35-45 cm), kääbuspuudel(28-35cm) ja toy-

Loodusõpetus

docx

Toitefaktorid

TOITEFAKTORID ENERGIA Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Energia on abstraktne mõiste. Ta ei ole materiaalne. See mida me tajume, on ainult erinevate energialiikide ilming: aatom-, elektri-, mehhaaniline, keemiline energia, soojus jne. Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taim

Loomakasvatus

docx

Nutridata toitumisprogramm ja tervislik toitumine

Tõrva Gümnaasium Andra Sööt 11.a klass OMA TOITUMISE JÄLGIMINE NUTRIDATA PROGRAMMI KASUTADES Uurimistöö Juhendaja Marge Kaiv Tõrva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TASAKAALUSTATUD TOITUMINE...................................................................5 1.1Toitainete roll tasakaalustatud toitumises..............................................5 1.1.1.Süsivesikud..................................................................................... 5 1.1.2.Lipiidid............................................................................................ 6 1.1.3.Valgud............................................................................................. 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus........................................

Bioloogia

doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taim

Sport

Rohkem sarnaseid