Toitumise alused. (0)

Q: Kui päevane energiatarve on 10 MJ kui palju on see kcal?

Vastus leiad õppematerjalist: Toitumise alused.

Q: Kui päevane energiakogus on 2400 kcal kui palju peab tarbima valke?

Vastus leiad õppematerjalist: Toitumise alused.

Tallinna Ülikool - Toit - Toitumisõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui päevane energiatarve on 10 MJ kui palju on see kcal?
Kui päevane energiakogus on 2400 kcal kui palju peab tarbima valke?

Toiduenergia
1 MJ = 1000 kJ
1 kcal = 4,19 kJ
Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal?
10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal

Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke?
Toitainete energeetilised väärtused on järgmised:
1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal)
1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal)
1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal)
1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal)
1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal)
Päevasest energiatarbest tuleks:
50 - 60% katta süsivesikute,
25% - 35% lipiidide,
10 – 20% valkude arvelt
Seega 2400*0,2=480 kcal
480/4,1=117 grammi valku
Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml
Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal
Süsivesikuid = 200*0,05=10 grammi > 10*4,1= 41 kcal
Valku = 200*0,04= 8 grammi > 8*4,1= 32,8 kcal
54,6+41+32,8= 128,4 kcal
NB! Vitamiini ja mineraalained toiduenergiat ei anna

Toidukorrad päevas
Hommikusöögiga soovitatakse katta 20-25% päevasest energiavajadusest. Oluline on, et hommikumenüüsse kuuluks kiirelt valmistatav soe toit. Omal kohal on pudrud, muna- ja aedviljatoidud, täisteraviljatooted, helbed , müsli ning mitmesugused võileivad . Jookidest eriti piim ja jogurt , sobib ka kohv. Oluline on tasakaalustatud toitainete valik ning mitmekesisus nädala lõikes. Võrreldes teiste söögikordadega, mõjutab hommikusöögi kogust ja valikut isu tunduvalt rohkem. Hommikune isu sõltub õhtusest söögist. Rohke ja hilise õhtusöögi korral on hommikul seedekanalis veel toitu, sest öösel ajukoore tegevus pidurdub, tarvilikke närviimpulsse seedeelunditele ei tule ja seedimine ning imendumine on väga aeglane. Hommikul on vere toitainete kontsentratsioon veel kõrge ja isu puudub.
Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peab tagama päevasest energiavajadusest 25 – 35%. See on mahurikkaim ning mitmekesiseim toidukord päevas. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist, seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana serveeritavad ekstraktiivaineterikkad puljongid ja supid. Teine roog (enamasti kalast või lihast) on toiteainete sisalduselt kõige valgu ja rasvarikkam. Selle koostamisel tuleks arvestada nn taldrikureeglit. Toidukorra lõpetab magustoit , mis pidurdab liigset seedemahlade eritumist ning loob täiskõhutunde, kuna süsivesikud imenduvad kiiresti verre ning informeerivad küllastuskeskust piisava toidukoguse saamisest.
Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peab üldjuhul katma 25 -30% päevasest energiavajadusest. Põhjamaade toitumisorganisatsioonide nõuannete kohaselt võib sel söögikorral saada 30% ööpäevas vajatavast toiduenergiast, kusjuures eeldatakse, et süüakse piisavalt vara. Vanemaealistel soovitatakse õhtusöögist saada vaid 15% päeva jooksul vajatavast energia koguhulgast. Õhtueine peab olema mahult väiksem kui lõunasöök. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja- ja kalatoite ning puuvilja. Valgurikkad toiduained (liha, pähklid) samuti rasva- ja õlirikkad toiduained õhtusöögiks ei sobi, sest nad seeduvad aeglaselt. Kui piim püsib maos 1 – 2 tundi, siis koor, juust ja rasvane kohupiim 3 – 4 korda kauem. Lisaks sellele erutavad lihavalgud kesknärvisüsteemi ja takistavad normaalset uinumist. Toidu seedimise aeg sõltub olulisel määral ka toiduainete kulinaarsest töötlemisest. Praetud toidud on raskemini seeditavad kui keedetud ja hautatud road . Nii näiteks püsib seapraad maos üle 5 tunni, samal ajal kui hautatud kala seedub paari tunni jooksul.
Vahepalad e ooted annavad päevasest energiavajadusest 5 – 30% ning peaksid olema vitamiini- ning mineraalaineterikkad ja täiendama põhisöögikordi. Sobivad marja- piimajoogid , jogurt, puuvili , köögivili, kaloritevaesemad küpsetised jms

Valgu kvaliteet
Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0-st kuni 50%-ni (joonis 5.1). Kõige vähem on valku marjade ja puuviljade koostises, alla 1%. Veidi rohkem sisaldavad valku aedviljad - 2-6%. Leivatoodetes on valku 5-9% teraviljas - 7-13%. Muna keskmine valgusisaldus on 13%, kusjuures valku on protsentuaalselt rohkem munakollases kui munavalges (vastavalt 16% ja 11%). Valgurikkaimad toiduained on liha-, kala- ja piimatooted . Sealiha valgusisaldus kõigub 15%-st (selg, kintsuosa) kuni 21%-ni (filee, kotleti -liha). Kalades on valku 17%-st ( tursk ) kuni 24%-ni (tuunikala, suitsuheeringas, makrell ), kohupiimas - 14% (rasvane kohupiim) kuni 18% (rasvata kohupiim), juustus - 21% ( Camembert juust) kuni 31% (Tartu juust). Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja : valku 34,9%, mistõttu sojajahu kasutatakse kui valkrikastajat mitme toote valmistamisel (nt kastmed , vorstitooted, hakkliha ). Suhteliselt palju on valku ka roheliste herneste, põld- ja aedubade koostises, vastavalt 6,6%; 6,0% ja 4,0%. Valgukontsentraadina võib vaadelda pagaripärmi, mille valgusisaldus on üle 55%.
Sobiva valguallika valiku määravad kolm põhimomenti:
- toiduaine valgusisaldus,
- valgu aminohappeline koostis,
- valgu seeditavus
Taimse valguallika puhul - mida väiksem on kiudaine sisaldus, seda parem on valgu omastamine . (nt kui kartulivalk on suhteliselt kergesti omastatav (bioloogiline väärtus = 71), siis kaunviljade omastatavust piirab nende kõrge kiudainesisaldus (5,7% kartuli 1% vastu), mis on üheks põhiraskuseks organismi valguvajaduse rahuldamisel taimse valguga üldse). Heaks valguallikaks on ka pähklid, mandlid ja erinevad seemned, millede valgusisaldus on ~20%. Neid võiks süüa vähemalt 30g 3-4 korda nädalas. Teraviljadest on parima valgulise koostisega tatar . Järgnevad kaer , oder , riis , rukis ja nisu. Taimsetest toiduainetest on parima koostisega soja ja tema baasil valmistatud tooted, teistes esineb vajakajäämisi ühe või mitme aminohappe osas.
Piima, liha- ja kalavalgud on segatoitumise korral meile põhiliseks valguallikaks, sest nende valgusisaldus on kõrge ning aminohappeline koostis suhteliselt hea. Päevase valguvajaduse rahuldamiseks piisab , kui me sööme 200-300g kohupiima või 300-400 g kala või liha. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 3,4% valku. Piimavalk on täisväärtuslik ja kergesti seeditav . Kalaliha valk on samuti kõrge toiteväärtusega, sisaldab vähem sidekudet kui veise- või sealiha ning seetõttu kergesti seeditav. Enamiku kalade valgusisaldus on piirides 16-19%, erandi moodustavad siig, makrell ja tuunikala, mille valgusisaldus on keskmiselt vastavalt 21,5%, 22,3% ja 26%. Liha valgusisaldus sõltub looma liigist ja jaotustükist. Liha keskmine valgusisaldus on piirides 15-21%. Vasika- ja veiseliha sisaldavad valku mõnevõrra rohkem kui sealiha (vastavalt 15-17% ja 18-21%), kõrge on valgusisaldus ka jänese- ja küülikulihas (~ 22%). Paremini omastatakse lihaskoe valke. Sidekoerikkad lihatooted on madalama toiteväärtusega, sest sidekoe valgud (kollageen, elastiin ) on mittetäisväärtuslikud ning raskesti seeditavad. Kana- ja kalkuniliha on väärtuslik valguallikas laste toitlustamisel. Täisväärtusliku valgu allikas on ka muna, eriti munakollane .

Lipiidid
Vastavalt ahela (s.o rasvhappe süsinikahela) pikkusele esineb toidurasvades lühiahelalisi, keskmise ahelapikkusega ja pikaahelalisi rasvhappeid . Kõikides rasvades on pikaahelalisi palmit- ja olehapet, loomsetes rasvades on palju stearhapet ja taimsetes - linoolhapet; lühikese ja keskmise ahelapikkusega rasvhappeid on eeskätt piimarasvas.
Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest s.o kaksiksideme või -sidemete olemasolust rasvhappe molekulis. Selle alusel jaotatakse rasvhapped polüküllastumata- (mitu kaksiksidet), monoküllastumata- (üks kaksikside) ja küllastunud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine). Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelalisi rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked , ei rikne (räästu) nii kergesti ja kannatavad kuumutamist kõrgemal temperatuuril (t 2000C) nt sulatatud sea- ja lambarasv (sisaldavad palju palmit- ja stearhapet). Lühiahelalisi küllastunud rasvhappeid sisaldavad rasvad (nt või) on pehmemad. Küllastumata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad, seejuures seda voolavamad, mida rohkem on rasvhappes kaksiksidemeid . Rasv , mis sisaldab palju küllastumata rasvhappeid (nt taimeõlid, kalarasv), on samuti vedel. Selline rasv on organismile kergemini omastatav kui tahke rasv, kuid ta räästub kergemini ning on kasutatav vaid temperatuuril alla 1800C. Kaksiksidemeid sisaldavate rasvhapete puhul tuleb tähelepanu pöörata veel ühele olulisele “ehitusdetailile”, s.o ahelaosade paigutusele kaksiksideme suhtes (nn cis- ja transisomeeria). On kaks võimalust:
- ahela osad on ühel pool kaksiksideme tasandit , ahel on nagu murtud. Sellisel juhul on tegemist cis-rasvhapetega (nt olehape). Cis-rasvhapped on füsioloogiliselt aktiivsed, organismile hädatarvilikud;
- ahela osad asetsevad teine teisel pool tasandit, ahel on “sirgjoonelisem”. Sellisel juhul on tegemist trans-rasvhapetega (nt elaidhape). Nende sulamistemperatuur on kõrgem (nt elaidhappel 450C juures, olehappel vaid 130C).
Looduslikes rasvades esinevad põhiliselt cis- happed . Trans- happeid tekib enam looduslike rasvade töötlemisel). Vähesel määral esineb trans-happeid võis (rohkem suvises) ja veiste rasvkoes, ka rinnapiimas.
Organism on ainevahetuse käigus võimeline muutma enamiku rasvhappeid teineteiseks, ise valmistama (sünteesima) uusi rasvhappeid ning kasutama neid süsivesikute ja valkude saamisel. Teatud koguse polüküllastumata rasvhappeid peab aga organism saama toiduga. Need on esmatähtsad ehk essentsiaalsed rasvhapped. Ehituse (täpsemalt öeldes kaksiksideme asukoha järgi) võib nad jaotada kahte gruppi: oomega-6 (-6, ka n-6) ja oomega-3 (-3, ka n-3) rasvhapped (esimene kaksikside on süsivesinikahela karboksüülrühmast kaugeima C-aatomist lugedes vastavalt kas kuuenda või kolmanda süsinikuaatomi juures).
-6-rasvhapped on linool - ja arahidoonhape (tabel 4.1). Linoolhapet inimorganism ei sünteesi, ta on asendamatu rasvhape , mille vajaliku koguse peab saama toiduga. Linoolhapperikkad on päevalille-, soja-, maisi- ja rapsiõli (vt ka õlid), samuti kalaõlid. Arahidoonhapet organism sünteesib , kuid ainult siis, kui on piisavalt linoolhapet. Arahidoonhappe sisaldus toiduainetes on minimaalne. Väikestes kogustes on teda loomsetes toiduainetes (nt muna - 0,5%, aju - 0,5%, subproduktid - 0,2-0,3%), taimsetes toiduainetes arahidoonhape praktiliselt puudub.
Essentsiaalsed rasvhapped
Rasvhape
Leidumine
Sisaldus, %
1. ω –6 – rasvhapped:
linoolhape1 (C18:2)
päevalilleõli jt taimeõlid
44 – 68
arahhidoonhape2 (C20:4)
muna
0,5
aju
0,5
2. ω –3 – rasvhapped:
α-linoleenhape1 (C18:3)
linaõli
36 – 46
kanepiõli
~28
rapsiõli
7 – 12
eikosapentaeenhape2 e EPA(C20:5)
kalaõli (heeringas, makrell, lõhe ), merevetikad
dokosaheksaeenhape2 e DHA(C22:6)
kalaõli, merevetikad
1 ei sünteesita organismis, 2 sünteesitakse, kui on piisavalt linoolhapet
-3-rasvhapped on linoleenhape , EPA (eikosapentaeenhape, 5 kaksiksidet) ja DHA (dokosaheksaeenhape, 6 kaksiksidet). Linoleenhape on asendamatu rasvhape, mida peab saama toiduga. EPA-t ja DHA-t võib organism linoleenhappest valmistada. Linoleenhapet on enim lina- ja kanepiõlis. EPA-t ja DHA-t - kalaõlides ja merevetikates.
-3-rasvhapetel on organismis täita mitu elutähtsat ülesannet. Eelkõige tagavad nad rakumembraanide normaalse ehituse ning talitluse, milleta poleks raku olemasolu võimalik. -3 rasvhappeid kasutab organism koehormoonide - prostaglandiinide - sünteesiks. Lisaks nimetatule vähendavad -3 rasvhapped veresoonte haprust, muutes nad elastsemaks, aitavad vältida “ummistuste” (trombide) teket veresoontes ja vähendavad rasva moodustumist maksas .
Küllastumata rasvhapped soodustavad kolesterooli väljaviimist organismist ning vähendavad seega infarkti ohtu. Teadlased leidsid , et eskimotel ja jaapani kaluritel, kes söövad palju kala, on tunduvalt harvem südameinfarkti ja veresoonte lupjumist kui neil, kes elavad samas piirkonnas ja kala ei söö. Positiivne toime on -3 rasvhapetel ka organismi kaitsesüsteemile.
Inimese organism vajab eksisteerimiseks teatud koguse lipiide. Keha vajab rasvu, et saada asendamatuid rasvhappeid ning rasvlahustuvaid vitamiine. On soovitav , et lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast oleks 25% -35%, kusjuures:
küllastunud rasvhappeid max 10%
monoküllastamata rasvhappeid 10 – 20 %
polüküllastumata rasvhapped 5 – 10%
s.h ω-3- rasvhappeid vähemalt 1% toiduenergiast
transrasvhappeid nii vähe kui võimalik
seejuures kestvalt kolesterool kuni 300 mg/p
Soovitavalt peaksid asendamatud polüküllastumata rasvhapped (ω-3- ja ω-6- rasvhapped) katma vahemalt 3% toiduenergiast, rasedatel ja imetavatel emadel 5% toiduenergiast. Sellise vahekorra saamiseks peaks lipiididest umbes 2/3 olema taimne rasv.
Toitumisalased uuringud on näidanud, et enim tarbitakse ω-6 rasvhappeid(~ 20 korda rohkem kui ω-3- rasvhappeid) ω-6 rasvhapete rohkus toidus võib suurendada mitmete haiguste riski kasvu (aterosklerootilisele südamehaigused , osteoporoosid, astma , äkksurm, ekseemid)Tuleks jälgida, et nende omavaheline suhe tarbitavas toidus oleks ~ 1:1 .ω-3 rasvhappeid on rasvastes merekalades, meresaadustes, rapsi- ja linaõlis, põldtuderi ehk camelina õlis
Taimseid rasvu iseloomustab vähene küllastunud ja kõrge küllastumata rasvhapete sisaldus (tabel 4.4). Erandiks on kookosrasv, mis sisaldab küllalt palju küllastunud rasvhappeid (eriti laurhapet) ja vähe linoolhapet.
Kõrge polüküllastumata rasvhapete sisaldus on soja-, rapsi- ja päevalilleõlis. Hea toiduõlina tuntud oliiviõlis on linoolhapet suhteliselt vähe, kuid rohkesti monoküllastamata rasvhapet - olehapet. Piisava koguse asendamatute rasvhapete saamiseks on soovitav tarbida 1-2 spl. toiduõli päevas (nt lisades toorsalatitele või kasutades toiduvalmistamisel).

Teraviljatooted
Valgud
valgurikkamad: nisu, kaer (kuni 15%); riis – 10%
Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik - ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid (lüsiini, metioniini ja tsüstiini).Asendamatuid aminohappeid on enim: tatras, kaeras, riisis, rukkis
vähem: maisis, hirsis.
Lipiidid
enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erinevat rasvhapet, valdavalt: linool-, ole- ja
linoleenhape ning palmithape . Fosfolipiide 0,3%…0,9%, kõrge bioloogiline väärtus, kuid räästuvad
kiiresti.Kõrgeim sisaldus: kaer, hirss (7%…4,5%)
Süsivesikud
põhiliselt tärklis, lisaks dekstriine, lihtsuhkruid (vähe, põhiliselt idus), tselluloosi, hemitselluloose,
limaaineid
enim - riis, nisu, rukis ( 68% …63%);
vähem– kaer, oder, hirss (45%..58%)
Kiudained
rohkem - kaeras, hirsis, riisis
hemitselluloose palju odras, kaeras
Vitamiinid ja mineraalained
Vitamiine enim idus ( vitamiin E) ja aleuroonkihis: palju B-rühma vitamiine: niatsiini, tiamiini,
riboflaviini ja foolhapet
Mineraalained põhiliselt terise kestades , aleuroonkihis, enim kaeras, hirsis, riisis
Jahutüübid
6 tüüpi - tähistatakse numbritega T-405, T-550, T-812,T-1050, T-1600, T-1700.
 Nisujahu T-405 – (püülijahu) eemaldatakse viljatera kogu kest, aleuroonkiht ja idu.
Mineraalainesisaldus on alla 0,5%. Valge peenike jahu, kõige paremate
küpsetusomadustega.
 Nisujahu T-550 – (püülijahu) heade küpsetusomadustega valge, kreemika varjundiga jahu.
 Nisujahu T-812 – (ka I sordi jahu) pisut jämedama jahvatusega, värvuselt valge, kollaka
varjundiga jahu, kerkib hästi.
 Nisujahu T-1050 – (kroovjahu, nn sepikujahu) tumedam kollakas jahu, mis kerkib hästi ja
sisaldab rohkem mineraalaineid ja B-rühma vitamiine kui eelmised jahud .
 Nisujahu T-1600 – ( lihtjahu ) värvuselt valge, kuid kollakashalli varjundiga, jämedama
jahvatusega, sisaldab kliiosakesi. Ei kerki nii hästi kui väiksema tüübinumbriga jahud.
 Nisujahu T-1700 – (täisterajahu) tera jahvatatakse koos kestade ja idudega (kliisid ei
eraldata ). Suure toiteväärtusega (sisaldab palju mineraalaineid ja B-rühma vitamiine), tal
mõnevõrra lühem säilivusaeg, sest iduosakesed sisaldavad rasva ning rasvhapped kipuvad
rääsuma.

Riis
Riis (Riis on maailmas teravili nr 2)
Tärkliserikad sordid: pika -, keskmise- ja lühikeseteralised (pudruriis).
Risotoriis- ümara teraga , imab kuumtöötlemisel rohkelt vedelikku. Terad
kleepuvad üksteise külge. Arborio ja Mediterraneo riis.
Auruga töödeldud (parboiled) – toorriisi aurutamisel läheb enamik
vitamiine ja mineraalaineid tera sisemusse , hiljem kest eemaldatakse
ja terad kuivatatakse
Basmati riis – India unikaalse maitse ja tekstuuriga pikateraline riis
Jasmiiniriis – Tai aromaatne pikateraline riis.
Sushiriis – pudruriisi sarnane, lühikeseteraline.
Metsik riis – wildrice, Ameerika pikavõrseline rohuseeme
Punane riis – Hiina metsik riisisort, punase viljakestaga

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laurenisabel Õppematerjali autor

Lühikonspekt eksamiks

rasv riis rasvhapped piim kcal valgusisaldus kohupiim soja linoleenhape väärtuslik

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksami küsimused & vastused

Keskmiselt vajab täiskasvanud inimene ööpäevas 28-40 ml vett 1 kg kehamassi kohta. Inimene saab vett nii jookide kui toiduga. Metaboliitvesi vesi, mis tekib organismis ainevahetusel. Veevahetus (siseneva ja väljuva vee) peab olema tasakaalus. Toiduvalmistamiseks tarbitava vee üks kvaliteedinäitaja on tema karedus (s.o kaltsiumi- ja magneesiumsulfaatide ning vesinikkarbonaatide sisaldus vees) Toitumisreziim. Menüü koostamise põhireeglid. Tähtis: toitumise regulaarsus, söögikordada arv, söögikorra kestus, toitainete hulga jaotus toidukordadel. Regulaarsus söömine enam-vähem kindlatel kellaaegadel; kujuneb stereotüüp, siis on seedemahlade eritumine suurem, seedimine lihtsam. Vaheajus paiknev toitumiskeskus koosneb nälja- ja küllastuskeskusest; need peavad omavahel olema tasakaalustatud see tagab norm söögiisu, küllastustunde tekkimise ja lõpetamise. Söögikordade arv lähtub seedesüsteemi tööst

Toitumise alused

ppt

Makrotoitained

Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha valkudest

Toitumisõpetus

pdf

Toidurasvad ja sinu tervis

TOIDURASVAD ja sinu tervis Kui tahad tervise ja toidu seoste kohta rohkem teada, vaata www.toitumine.ee. RASVAD JA TERVIS Rasvade kohta arvatakse ekslikult, et tervisliku eluviisi tagamiseks ja hea väljanägemise saavutamiseks tuleb tarbida täiesti rasvavaba toitu. See ei ole aga kindlasti õige. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu mitte vältida, vaid valida, milliseid neist tarbida, ning teha seda mõõdukalt. MIS ON RASVAD? Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: • küllastunud rasvhapped, • polüküllastumata rasvhapped. monoküllastumata rasvhapped, • Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet,

Bioloogia

doc

Toitainete tähtsus lapse arengus

....................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus:...................................................................................................................... 12 2 Toitainete tähtsus lapse arengus Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega

Toitumisõpetus

pdf

Biokoeemia mõisted

Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud ei sisalda kõiki asendamatuid aminohappeid või sisaldavad neid ebapiisavas koguses Seepärast nimetatakse neid mittetäisväärtuslikeks Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10-15 % Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50 %) kui ka taimse (50 %) päritoluga valke Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega Valgud toidus Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt

Biokeemia

docx

SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toitumisharjumuste erinevused? Uurimustöös on analüüsiks kasutatud 14 seitsmenda klassi tüdruku ja 28 seitsmenda klassi poisi päevamenüüd

Bioloogia

doc

referaat "Taimsed õlid"

kaitsva, amortiseeriva kihi. · Nahaalune lipiidide kiht tagab termoisolatsiooni ning annab kehale ka teatud vormid. · Nad on asendamatud eelühendid mitmete bioaktiivsete komponentide nt prostaglandiidide sünteesis. · Lipiidid aitavad omastada rasvlahustuvaid vitamiine. · Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb lipiidide seedimises; lipiididevaese toitumise korral on sapi eritumine loid ja sapp peetub sapiteedes see omakorda soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies, mis on eeltingimuseks sapikivide tekkeks. · Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni osad närvikiud on kaetud lipiidse müeliinitupega, mida saab piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. · Metaboolse vee tekitamine toimub lipiidide lõplikul lõhustumisel tekivad süsihappegaas ja vesi

Toiduainete õpetus

docx

Tervislik toitumine

Ei tohi unustada kehalist aktiivsust, mis on lai mõiste ja väljakutse kõigile. Alkoholi tarbimine tuleb lõpetada, kui soov on keha tugevamaks saamisele kaasa aidata. Ka see on tervislikkus. Autori valitud teema on talle väga tähtis, sest ta soovib rohkem teada saada ning vastata enda küsimustele, kuidas toetada oma treeninguid tervislikku toitumisega. Trenni tegemine ei ole tema jaoks probleem, pigem vajab ta teadmisi toitumise kohta. 2017 aasta septembri kuus, kui autor alustas intensiivsete treeningutega ei olnud tal aimu, kuidas ta peaks toituma õigesti. Autor on uurinud erinevaid artikleid, videoid, mis aitavad teda iga päeva elus seoses toitumisega ning mida saab ta kasutada referaadis. 3 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab tasakaalustust ehk ei söö rohkem ega vähem kui organism vajab. Et teada kuidas õigesti toituda, peab teadma, mida üks või teine toitaine kehale annab ja kas

Inimese toitumisõpetus

Rohkem sarnaseid