Keskmiselt vajab täiskasvanud inimene ööpäevas 28-40 ml vett 1 kg kehamassi kohta. Inimene saab vett nii jookide kui toiduga. Metaboliitvesi vesi, mis tekib organismis ainevahetusel. Veevahetus (siseneva ja väljuva vee) peab olema tasakaalus. Toiduvalmistamiseks tarbitava vee üks kvaliteedinäitaja on tema karedus (s.o kaltsiumi- ja magneesiumsulfaatide ning vesinikkarbonaatide sisaldus vees) Toitumisreziim. Menüü koostamise põhireeglid. Tähtis: toitumise regulaarsus, söögikordada arv, söögikorra kestus, toitainete hulga jaotus toidukordadel. Regulaarsus söömine enam-vähem kindlatel kellaaegadel; kujuneb stereotüüp, siis on seedemahlade eritumine suurem, seedimine lihtsam. Vaheajus paiknev toitumiskeskus koosneb nälja- ja küllastuskeskusest; need peavad omavahel olema tasakaalustatud see tagab norm söögiisu, küllastustunde tekkimise ja lõpetamise. Söögikordade arv lähtub seedesüsteemi tööst
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha valkudest
TOIDURASVAD ja sinu tervis Kui tahad tervise ja toidu seoste kohta rohkem teada, vaata www.toitumine.ee. RASVAD JA TERVIS Rasvade kohta arvatakse ekslikult, et tervisliku eluviisi tagamiseks ja hea väljanägemise saavutamiseks tuleb tarbida täiesti rasvavaba toitu. See ei ole aga kindlasti õige. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu mitte vältida, vaid valida, milliseid neist tarbida, ning teha seda mõõdukalt. MIS ON RASVAD? Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: • küllastunud rasvhapped, • polüküllastumata rasvhapped. monoküllastumata rasvhapped, • Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet,
....................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus:...................................................................................................................... 12 2 Toitainete tähtsus lapse arengus Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega
Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud ei sisalda kõiki asendamatuid aminohappeid või sisaldavad neid ebapiisavas koguses Seepärast nimetatakse neid mittetäisväärtuslikeks Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10-15 % Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50 %) kui ka taimse (50 %) päritoluga valke Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega Valgud toidus Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt
Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toitumisharjumuste erinevused? Uurimustöös on analüüsiks kasutatud 14 seitsmenda klassi tüdruku ja 28 seitsmenda klassi poisi päevamenüüd
kaitsva, amortiseeriva kihi. · Nahaalune lipiidide kiht tagab termoisolatsiooni ning annab kehale ka teatud vormid. · Nad on asendamatud eelühendid mitmete bioaktiivsete komponentide nt prostaglandiidide sünteesis. · Lipiidid aitavad omastada rasvlahustuvaid vitamiine. · Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb lipiidide seedimises; lipiididevaese toitumise korral on sapi eritumine loid ja sapp peetub sapiteedes see omakorda soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies, mis on eeltingimuseks sapikivide tekkeks. · Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni osad närvikiud on kaetud lipiidse müeliinitupega, mida saab piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. · Metaboolse vee tekitamine toimub lipiidide lõplikul lõhustumisel tekivad süsihappegaas ja vesi
Ei tohi unustada kehalist aktiivsust, mis on lai mõiste ja väljakutse kõigile. Alkoholi tarbimine tuleb lõpetada, kui soov on keha tugevamaks saamisele kaasa aidata. Ka see on tervislikkus. Autori valitud teema on talle väga tähtis, sest ta soovib rohkem teada saada ning vastata enda küsimustele, kuidas toetada oma treeninguid tervislikku toitumisega. Trenni tegemine ei ole tema jaoks probleem, pigem vajab ta teadmisi toitumise kohta. 2017 aasta septembri kuus, kui autor alustas intensiivsete treeningutega ei olnud tal aimu, kuidas ta peaks toituma õigesti. Autor on uurinud erinevaid artikleid, videoid, mis aitavad teda iga päeva elus seoses toitumisega ning mida saab ta kasutada referaadis. 3 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab tasakaalustust ehk ei söö rohkem ega vähem kui organism vajab. Et teada kuidas õigesti toituda, peab teadma, mida üks või teine toitaine kehale annab ja kas
Kõik kommentaarid