Pärnumaa Foto 2010 Käisin vaatamas fotonäitust "Pärnumaa Foto 2010". Minu jaoks oli see huvitav, seal oli erine-vate fotograafide fotosid üleval. Kõik pildid olid väga selged ja huvitavad. Neid oli hea vaadata. Natuke häiris see, et valgustus oli valesti,mõnelt pildilt peegeldas valgus tagasi ja ei näinud hästi. Muidu ma eriti näitustel ei käi, sest pole ka eaga. Fotod mulle meeldivad eriti loodusest ja loomadest, sellepärast ka selline valik. Mulle meeldis see näitus väga käisin lausa kaks korda seda vaatamas. Käin kindlasti ka edaspidi näitustel, see oli huvitav. Kuuendal "Pärnumaa foto" väljapanekul osalesid Aiki Leet-Teetlaus, Alisson Kruusmaa, Andreas Härm, Andres Ennok, Andres G. Adamson, Ants Liigus, Dan Kuisma, Eimar Kull, Ella Puliene, Frida Bergmann, Gerli Mägi, Gertu Timmusk, Grete Raspen Masing, Haide
Haridus: 19101913 õppis Müncheni Kunstiakadeemias M. Doerneri, G. Von Haeckeli ja L. Herterichi juures 1908. aastal õppis Münchenis A. Azbé kunstikoolis, H. Groeberi ateljees 1906. aastal käis Berliinis kunsttööstuskooli õhtukursustel 19041905 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Kanuti Gildi pühapäevakoolis Valitud näitused: 1939 Eesti kunsti näitus Antverpenis, Belgia 1935 Eesti kunsti näitus Moskvas, Venemaa 1931. aastast osalemine Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu näitustel 1928. aastast osalemine Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel 19161917 esinemine ,,Mir Iskusstva" näitusel Moskvas ja Leningradis, Venemaa 1913 esmaesinemine Müncheni Kunstiakadeemias, Saksamaa Organisatsioonid: 1945. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige (asutajaid; 19361939 esimees) Kuulus ka Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse juhatusse, mitmel korral selle esimees
Aastatel 19441962 töötas ta õpetajana Tallinna 22. Keskkoolis ja aastatel 19621975 algklasside õpetajana Tallinna 46. Keskkoolis. Pedagoogitöö kunstikallakuga koolis innustas teda alustama kunstikatsetusi akvarellitehnikas, hiljem ka teistes maalitehnikates. Laiemalt on teada tema naivismi kalduvad tööd 1980-ndatest, teda inspireeris Eesti loodus oma erinevate aastaaegade ja paikadega, loodus jäi tema põhivaldkonnaks. Aastast 1981 on ta esinenud aktiivselt näitustel; aastast 1986 ka Riias ja aastast 1990 Prantsusmaal. Arnold Lauguse teos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Oad Jaan Oad 9. detsember 1899 5. juuni 1984 Oli eesti maalikunstnik ja meremees. Õppis Kihnu algkoolis ning töötas seejärel laevakoka ja ehitustöölisena.
Evald Okas (1915-2011) Haridus Nõmme Linna 1. Algkool Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium Riigi Kunsttööstuskool (1931-1937) Riigi Kõrgem Kunstikool (1938-1940) 1930-date lõpul hakkas osalema näitustel. 1941-1943 oli Punaarmees 1944 hakkas tööle praeguses EKAs 1954 sai Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professoriks 1993 sai Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessoriks. Looming Portreed Aktimaalid Ajaloolised maalid Graafika Eksliibrised Estonia teatri laemaal „Talumajad“ „Lilled rohelisel taustal“ „Poolakt“
Malle Leis Sündinud 09.07.1940 1967 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lavakujunduse erialal 1969 alates Eesti Kunstnike Liidu liige, samast aastast alates vabakutseline kunstnik 1987. aastal valitud Inglise Botaanilise Kunsti Ühingu liikmeks asutajaliikme õigustes Esinenud näitustel alates 1964. aastast Viljelenud klassikalisi zanre lillede ja puuviljadega natüürmorti,maastikumaali, figuurikompositsiooni ja portreed, millelahenduses kasutanud uudseid võtteid Graafikuna hakkas 1970. aastail järjekindlalt rakendama uudset tehnikat serigraafiat. Kevad Punased õunad Punased hobused Väike talv Tänan kuulamast!
Ene-Liis Semper Haridustee Sündis 4. aprill 1969 Tallinnas 1987 lõpetas Tallinna 4. keskkooli 1989-1995 õppis EKA's stsenograafiat On loonud arvukalt lava- ja kostüümikujundusi erinevates Eesti teatrites. Alates 2005. aastast on ta teatri NO99 kunstiline juht. Ta on olnud ka viimasel 15-nel aastal üks Eesti rahvusvaheliselt tuntumaid kunstnikke, kes eelkõige oma videoloominguga on osalenud tervel real näitustel maailmas. On video-ja teatrikunstnik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lakutud ruum 2001 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Külliki Järvila Külliki Järvila sündis 7. mail 1954. aastal Tallinnas. 1974-80 õppis ta Kunstiakadeemias graafikat. Saaremaal elab ta alates 1983. aastast. Ta on Eesti Vabagraafikute Ühingu liige ja Eesti Eksliibrise Ühingu liige. Näitustel osaleb Külliki alates 1980. aastast Eestis, Balti vabariikides, venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Kanadas, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal. Alates 2004. aastast saab ta oma töid eksponeerida oma "Humala" galeriis, mis asub Kuressaares, Pikk tänav 19. Tähelepanuväärne on see, et samas majas on elanud varem mitu kunstnikku. Galeriis on väike graafikapress ja kokkuleppel on võimalik vaadata graafika trükkimist. Praegu õpetab
väga suur isu neid süüa. PETER MAIER (1945) Lõuad. 2009- 2010. DuPonti autovärv Cromax A-T Valisin veel selle maali värvi pärast. Maal nägi välja nagu oleks see võetud mingist filmist. Õppisin sellest tunnist, et võiksin rohkem käia näitustel, sest see näitus oli väga huvitav ja maalid olid väga vapustavalt reaalsed. Ma pole käinud kunagi kaasaegse kunsti nätusel. See oli mu esimene kord. Helena Kull 10.A
PAUL GAUGUIN 1848-1903 ELULUGU Eugène Henri Paul Gauguin Üks prantsuse tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnike Sündis Pariisis Ema Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik Lapsepõlv Peruus Merekaubandus ja Prantsuse merevägi Börsimaakler Camille Pissarro Kiire areng Aastail 1882-1888 mitmetel näitustel. ,,Kollane Kristus" KUNSTNIKUTEGEVUS 1884.a. Kopenhaagen Vincent van Gogh, sügav depressioon Aafrika ja Aasia kunst Sümbolism Pon-Aven´i kunstnikering 1891.a. Suured võlad, otsustas hüljata Euroopa Tahiti 1893 Pariisi erinäitus Siirdus Markiisaartele. 3 kuud vanglakaristust ja rahatrahv Muserdatud priiskavast elulaadist ja alkoholist LOOMING Maalikunstiga hakkas tegelema alles 38-aastaselt Eksperimenteerimine cloisonnisme´ga
Eugène Henri Paul Gauguin 1848-1903 Biograafia Impressionist Sündinud Pariisis Varajase lapsepõlve veetis Peruus Peale kooli tegeles 6 aastat kaubandusega Teenis Prantsuse mereväes Hobiks oli kunstiteoste kollektsioneerimine Kunstilinetegevus Maalikunstiga hakkas tegelema 38 aastasena Camille Pissarro õpetas teda maalima Esines oma töödega impressionistide näitustel Vincent van Goghiga maalimine tõi kaasa depressiooni. Hiljem hakkas tegelema cloissonisme'iga. Peale maalide on teinud skulptuure ja puunikerdusi Looming Tema käsitlusviis on pinnaline Toonitades tugevasti kontuure Joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline Maalid on kirjud Nägemus pärast jutlust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku lemmikvärvideks tunduvad olevat tumesinine ja päikesekollane, lemmiktehnikaks aga pastell (eeskujuks A.Laikmaa).Ei surma ega armastust pole eesti kunstis keegi ennem Kallist nii avameelselt ja otseselt kujutanud. Samuti ühendas kunstnik oma loomingus nii armastust kui surma kui ka armastust ja päikest. Ta armastusteemalistes maalides on kirge ja igatsuslikkust. O.Kallis esines mitmetel näitustel. Lisaks tegi mööbli kavandeid, raamatugraafikat jne. Oskar Kallis suri 1917.a. Jaltas tuberkuloosi ja on maetud Jalta kalmistule. N:Kalevipoeg kellukest helistamas", ,,Kalevipoeg laudu kandmas", ,,Liiva-Annus", "Päikese suudlus"
Jaan Koort Elulugu 6.11.1883-14.10.1935 Eesti skulptor, maalikunstnik ja keraamik Talunike Susanna-Marie ja Jaan Koorti 13-es laps Haridus Orge külakool 1896-1900- Tartu linnakool 1902-1905 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskool 1905-1908 Pariisi Kaunite Kunstide Kool ja järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas eraateljeedes Pere 1910 tutvus Mari Uusmaniga 1914a sündis tütar Tuui Isis Lea ja 1920a poeg Ra Veel eluloost 1916 naasis Tartusse ja hakkas esinema Eesti näitustel 1921-23 töötas pedagoogina Riigi Kunsttööstuskoolis (praegu EKA) 1923 esimene isikunäitus 1924 rentis Peeter I-st seisma jäänud hobusetallid Kadriorus, ateljee 1927 Pettus Eestis, kolis Austraaliasse 1934 Soome kunstnike aastanäitusel külalisesineja 1934 augustis asus tööle Venemaal kunstilise nõuandjana ja Gzeli peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks 1935 suri kopsupõletikku Näitused eluajal 1908 Salon de Société Nationale des Beaux-Arts
Looming: Algperioodil maalis ja joonistas peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Kujutuslaadilt on tema linna-, lille- ja maastikupildid maalilised, heledad, vaheldusrikkad. Teda on peetud üheks Eesti esimeseks impressionistiks. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Paul Burmanit loomingut võib Eesti oludes võrrelda maailmanimega kunstniku Vincent van Goghi omaga. Mõlema kunstniku maalimaneer on impulsiivne ja jõuline. Peale näituste Eestis esines ta ka näitustel Moskvas, Pariisis, Roomas jm. Pilt:Paul Burman - Stockholm painting Töö nimi: Toompea (1920. aastate lõpp - 1930 -ndate algus) Tehnika: akvarell, paber Pilt: Madeline green glasgow Töö nimi: Kaks alasti ratsanikku (1920. aastate II pool) Tehnika: akvarell, paber Töö nimi: Männid (1930 - 34) Tehnika: õli, vineer Pilt:Paul Burman Estonian Kunst
Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö.
Peeter Mudist Elulugu Sündinud 19.09.1942 Tallinnas.Litograaf Evald Mudisti (1917-1941) poeg. Asus 1963. aastal õppima ERKI-sse maali erialal ning lõpetas selle kooli 1967. aastal Seejärel töötas Tallinnas mitmel ametikohal, muuhulgas ka aastatel 1971-1979 Arsis kunstnikuna ning 1979-1981 ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Alates1981. aastast tegutseb vabakunstnikuna. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1972. aastast. Osaleb näitustel alates 1968. aastast. Peeter Mudisti looming Peeter Mudist on eesti kunstis erandlik looja, kes on viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Maalidest ja skulptuuridest koosnev looming esitab eri aegadel loodud kompositsioone, portreid, maastikke Mudisti maalidel toimuv on oma isemoodi kummastavas reaalsuses küll otsapidi seotud tegelikkusega, kuid alati tõusnud sellest kõrgemale, kõneldes enamast.
Fifth level Elulugu Jean Arp või Hans Arp 16. september 1886 Strasbourg ( Prantsusmaa) 7. juuni 1966 Basel (Sveits) saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor ja luuletaja Isa sakslane, ema prantslane Õppis Strasbourgi kunsti ja käsitöökoolis, Prantsusmaal Academie Julian´i koolis ja Weimaris Esimene abikaasa oli Sophie TaeuberArp, teine Marguerite Hagenbach Osales paljudel näitustel Koostööd teinud Max Ernst´i ja Alfred Grünwald´iga 1916. aastal Zürichi linnas Sveitsis asutati nn. Voltaire´i kabaree Dada kunst 1917. aastal dada kunstigalerii Eelistas kolaaze ja montaaze juhuslikest materjalidest Hiljem ka abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure Lillvasar. Õli puul 1916 Click to edit Master text styles Second level Third level
10% mujal, arvatavasti tuttavate juures, aga ka näiteks oma korteris või suvilas. · Võrreldes kõigi välisreise teinud brittidega on Eestisse reisinute seas mõnevõra rohkem 25-34 aastasi ning mõnevõrra vähem üle 65-aastasi. · 95% Suurbritannia turistidest käib Eestis restoranides, kohvikutes või pubides, 2/3 tutvub vaatamisväärsustega iseseisvalt, ligi 60% teeb sisseoste, kolmandik käib näitustel, ligi kolmandik naudib ööelu. · 2009.a. oli umbes pool Eestis ööbinud Suurbritannia turistidest Eestis esmakordselt, kümnendik oli Eestis käinud ühe korra, ligi 20% oli käinud 2-5 korda, 12% oli käinud üle viie korra ja kümnendik oli varem Eestis elanud. Sakslased: · Sakslaste seas on Läänemere kruiis on üks eelistatumaid viise Eesti külastamiseks. · Eestit külastanud sakslaste seas on kõige rohkem üle 65-aastaseid turiste.
"Aias" Valminud 1938 Õli, lõuend 116 x 89 cm Raua kuulsaim teos Kujutab oma abikaasat Liis Rauda Teos on ühteaegu meeleolukas suveidüll ja portree "Natüürmort sirelitega" Valminud 1946 Õli, lõuend 92 x 72,8 cm Sirelid olid kunstniku üheks meelismotiiviks, töid esineb 40-, 50-, kui ka 60-ndate aastate näitustel Sinakas koloriit "Talumotiiv" Valminud 1938 Õli, lõuend 46.5 x 37.3 cm (raamimata) "Kasutatud kirjandus" http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Raud http://www.haus.ee/?s=maaler&kid=139 Tänan kuulamast!
Maa. Rahvas. Kultuur." ja 1928 Aleksandr Puskini ,,Gabrieliidid". 1925. aastal sai Viiralt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaasta stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli ta tagasi Eestisse. 1946. aastal pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Viiralt suri 55 aastaselt Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. aastal, ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. Viiralti tööd on on osalenud näitustel järmistes linnades: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Königsbergis, Kölnis, Kopenhaagenis, Marseilles´s, Moskvas, Riias, Kaunases, Varssavis, Krakówis, Brüsselis, Clevelandis, Chicagos, Baltimore`is, New Yorgis, Strasbourg`is, Amsterdamis, Johannseburgis, Roomas ning Antwerpenis jne. Eduard Viiralt ,,Puugravüür" Eduard Viiralt ,,Kristjan Raud"
Kevin Maranik 10.C Retsensioon Käisin 7. mail Saaremaa Kunstistuudio Galeriis vaatamas Albert Gulki Joonistusi. Kunstnik Albert Gulk (45. aastane, pärit Antslast, lastekunstikooli õpetaja, hetkel vabakutseline). Ta osaleb näitustel alates 1988. aastast. Samal aastal asutas koos Ilmar Kruusamäe, Peeter Alliku ja Priit Pangsepaga Tartus Kursi koolkonna. Kuulub ka Eesti Kunstnike Liitu alates 1995. aastast. Kunstniku töid iseloomustab talle omapärane joonistusviis ja stiil, kus ta juhindub momumentaalkunstist. Tema joonistused jätsid väga huvitava ja juurdekutsuva mu, kuna ta ei ole kasutanud oma töös mitte midagi muud kui oma mälu ja mõistust, millega ta on maalinud midagi nii imepärast ja ilusat
lambavillane lõng, eelistatavalt tallevill. Hilisemal ajal hangiti peeni välismaiseid lõngasorte, nii et õiget haapsalu rätikut sai naisterahva sõrmusest läbi tõmmata. Ajalugu: Haapsallased said suviti tulusat teenistust ning naiste käsitöö leidis huvilise tarbijaskonna. Lihtsate maavillaste õlarättide asemel hakati nüüd kuduma aina õhulisemaid ja pitsilisemaid salle-rätte, meelitamaks ostma rikkaid vene aadlidaame.Osaleti käsitöö-näitustel kodu- ja välismaal, sh. New Yorgis ja Berliinis. Haapsalu rätikuid turustati isegi Austraalias. Tänapäev: Sallikudujad koondusid 1992. a. loodud käsitööseltsi. Selts muretses kudujaile sallilõnga, korraldas kursusi. Haapsalu salli-räti traditsioonide hoidmiseks korraldati 1997. a. Haapsalu kuursaalis sallipäev, kus oli üles seatud näitus, toimus salli oksjon, peeti ajalookonverents. Enam kui viiekümne tööaasta jooksul on ta kudunud üle tuhande salli ja räti
Talle meeldis väga Pariisi linn. Ta arust oli Pariis Prantsusmaa kõige ilusam linn. La Ruhis elasid Pariisis eestlased ning seal üldse elamine on kallis. Ta sõitis Pariisist Norrasse. Ta tahtis Norrast Pariisi saada kohe tolle aasta sügisel. Tal ei olnud raha ning selle tõtu ta pidi olema Norras 2ja pool aastat. Cristian Kocg oli ta õpetaja Pariisis. Ta pani püsti näituse ka Vanemuises ning tal oli seal kaasa 40 maali. Publikule väga meeldisid ta maalid. Ta töid oli ka Pariisis näitustel kuid neid oli ainult neli. Ka need maalid meeldisid publikule. Konrad mägi jäi aga sügisel haigeks. Arstide sõnul jäi ta väiksesse tuberkuloosi. Arst soovitas tal sealt ära sõita. Konrad Mägi jõudis tagasi Eestisse aastal1912. Tead oli sealt ära saatmas paar kunstniku ja osad sõbrad sealt. Ta tuntuim teos on Madonna. Konrad Vilhelm Mägi Rannamaastik
''Warship, Widow and Wind `' 1916 Sündis Turinis, Itaalias tööstuskeemiku pojana Tegeles muusikaga 9-aastaselt isa suri ning Giacomo hakkas tööle väikeses poes 20-aastaselt otsustas ta õppida maalimist kohalikus ülikoolis Pärast Turini Ülikooli lõpetamist kolis ta Roomasse ning abiellus Elisa Marcucciga Roomas elades töötas illustraatorina ning tegeles portreede joonistamisega Tema tööd olid eluajal esitletud paljudel suurtel näitustel nii Itaalias kui ka teistes Euroopa riikides Balla oli üks futuristide liikumise asutajatest ning õpetajaks kunstnikele nagu Umberto Boccioni ja Gino Severeni Futuristid püüavad fikseerida liikumismotiive ning kujutada ühekorraga asju, mida on nähtud üksteise järel Algselt mõjutasid Balla stiili Georges Seurat ja pointillism Futuristliku stiili peamiseks mõjutajaks oli Filippo Tommaso Marionetti Balla püüdis oma töödel kujutada valgust,
Maneti mõjutasid väga 1867-1871.aasta poliitilised sündmused Pariisis. Ta maalis sõjast inspireeritud teoseid nagu ,,Kodusõda" ja ,,Barrikaad". Tema maalid väljendavad hirmu ja õudust. Manet liitus ka ise rahvuskaardiga. Hiljem jätkas ta taas rahulikel teemadel maalides portree Emil Zolast. Ta maalis põhiliselt modernset igapäeva elu, paljud ta maalid on midagi enmat kui lihtsalt pildid. Maneti maalid on täis silmikirjuks tegevaid värve. Ta ei eksponeerinud enam oma maale nii tihti näitustel, vaid töötas pigem koos Monetiga ja finantseeris oma sõpru rahaliselt. Manet suri Pariisis.
kerge. Ta kannatas kaltsiumipuuduse käes ning kui ta oli 14-aastane, oli ta murdnud oma mõlemad jalad, mis enam korralikult kokku ei kasvanud. See pärssis lapse edasist loomulikku arengut. Toulouse-Lautrec kasv jäi 150cm piirimaile ning ta pidi palju aega veetma voodis ning kõndimiseks kasutas ta jalutuskeppi. Tema onu avastas juba lapsepõlves Henri kustiande ning viis ta Pariisi joonistamist õppima. Ta õppis mainekate kunstnike käe all ning käis sageli näitustel. Teda paelus Edgar Degasi looming, jaapani värvilised puulõiked ja Paul Gauguin. Pariisis elas ta meelelahutuse piirkonnas Montmartre'l( teda kutsuti ka Montmartre hingeks), ta nautis elu täiel rinnal, hoolimata oma invaliidsusest. Seal elades hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta
autonäitus, mis toimub igal aastal. Selle tõttu ongi saanud see näitus tuntuks üle kogu maailma. Sveits on üks vähestest riikidest, kellel pole oma autotööstust. Genfi autonäitus ongi kuulsaks ja populaarseks saanud just selle poolest, et seal näitusel näidatakse erinevaid autosid üle kogu maailma. Genfi näitus omab suuremat tuntust kui näiteks Pariisi, Frankfurti, Tokyo või Detroiti näitused. Seda just sellel põhjusel, et eelnimetatud näitustel näidatakse suures osas ainult riigi toodangut. Selle pärast tõmbabki Genfi autonäitus ajakirjanikke, suurti ettevõtjaid ja ostjaid enda poole. Kusagil mujal maailmas ei näe sellist terviklikku pilti maailma autoturust nagu Genfi näitustel. ROHELINE TEHNOLOOGIA: Näituse põhieesmärkgiks on pöörata inimeste tähelepanu nn ,,rohelisele tehnoloogiale". Nüüdseks on suur osa näituse alast ,,roheliste" autode all. Eelkõige sellepärast, et inimesed võtaksid omaks ja
veel Tartu Ülikooli kunstikabineti töös. Huvi kaunite kunstide vastu päris ta filoloogist isalt, Eduard Ertiselt, kes oli kauaaegne Tartu Kirjandusmuuseumi direktor. Juba lapsena käis ta koos isaga klassikalise muusika kontserditel, õppis 4 aastat Tartu Laste Muusikakoolis klaverit ja on laulnud mitmetes koorides. Nemvalts oli ka 1978. aastal asutatud Saaremaa Kunstiklubi asutajaliige, samal aastal sai ta Kuressaare linna kunstipreemia. Tema tööd on olnud näitustel Tallinnas, Kuressaares, Pärnus, Põltsamaal ja Soomes. Tema meelistehnikad on akvarell ja õli, ta on katsetanud ka graafikat. Oma õpetajateks Saaremaal peab ta Külliki Järvilat ja Ants Varest. Kõige rohkem meeldisid mulle lillemaalid, teiste seast veel rohkem jäi mulle meelde maal ,,Must lill" kuna see oli must-valge ja mulle see väga sümpatiseerib, see on lihtne ja puhas ning samas tekitab suuri emotsioone, pilt on väga voolav. Jällegi ,,Lilled sügisandidega" jäi just
Tamm Lamav tiiger Neiu Aafrika loodus Eesti neiu portree Kaamel Portree Tiiger Kristjan Raud Wiiralt esines näitustel Helsingis, Pariisis, Brüsselis, Lübeckis, Clevelandis (1935), Kielis ja Chicagos, Königsbergis (1929), Bostonis, Kölnis ja Baltimore'is ja Kopenhaagenis (1930), New Yorgis (1936), Marseille's (1933), Strasbourgis (1932, 1939), Moskvas (1935), Amsterdamis (1935, 1939), Riias ja Johannesburgis (1939), Kaunases (1937), Roomas, Varssavis (1933, 1936), Varrsavis ja
Kui puutus kokku selle wifiga, siis see sündmus jääb äpile meelde ning hiljem saab seda ajaloost seadistada-muuta. Investorite WiFialad on äpi WiFivõrkude loetelus olemas (investorite juurdetulemisel netiühenduses olles lisatakse need automaatselt loetellu) ja neid võrke saab ka nt juba kodus olles seadistada vastavalt soovile. Nutitelefoni kasutajad: üliõpilased ja õpilased, õpetajad ja õppejõud, kinoskäijad, teatrikülastajad, muuseumikülastajad, näitustel käijad, loengutes, koolitustel käijad, õpitubades käijad, töölkäijad. Kulude-tulude puudumine: rakendus on allalaadijale tasuta- seega tulu ei tule. Kulutusi äpi eksisteerimine ei tekita.
Sellest sündis 4 kollast kutsikat - Crocus, Primrose, Cowslip ja Ada. Iseloomult olid Tweedi vesispanjelid tasakaalukad, intelligentsed ning omasid soovi oma peremehele meeldida. Sellele lisaks olid nad töötahtega ja kiired ujujad. Need samad omadused on ka kaasaegsetel retiiveritel. Alles 1960. aastal sai see lugu Inglise kenneliklubi poolt akstespteeritud sünnilooks. 1913. aastani registeeriti kuldsed retriiverid laine- või siledakarvaliste retriiveritena, keda sai näitustel eraldada vaid värvi põhjal. Mõni aeg hiljem palusid tõust huvitatud kasvatajad saada luba eriregister ja nende retriiveritele anti nimi kollane või kuldne retriiver. 1920. aastal kaotati sõna kollane ära ja tõu nimeks sai kuldne retriiver. Esimese ja teise maailmasõja ajal sälitaasid vastutustundlikud kasvatajad oma parimat aretusematerjali, et sõja lõppedes minna edasi kasvatustööga. Peale teise maailmasõja lõppu
Sündis 24. mail Pärnus Rääma alevikus tolliametniku poeg 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda
näputööd ja kindlasti kui võimalus avaneks, kannaksin neid isegi. Minu arust andis näitusele väga palju juurde see, et pildid oli mustvalged, kõik värvid sulanduvad siis imehästi kokku, sellele lisaks veel piltide nn "veega rikkumine", mis fotod veel palju huvitavamaks muutsid. Midagi halba ei olegi öelda, võib-olla ainult see et näitus oles võinud suurem olla, rohkem fotosid ja rohkem ehteid. Üldiselt jäi näitusest väga hea mulje. Ma ei ole küll varem sellist laadi näitustel käinud, aga kui võimalik läheksin hea meelega ka järgmist Anu Hindi Näitust vaatama, mis võiks ju siis kanda pealkirja "Aeg maha V" , jään seda huviga ootama.
Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas tööd vabakunstnikuna Esimene näitus ja Pariis (18871891) Avas oma esimese näituse 8. aprillil 1887 Peterburis Juba sama aasta mais siirdus Adamson Pariisi end täiendama. 1889. a. esitas kujur Pariisi maailmanäitusele oma teosed ,,Esimene piip" ja ,,Laine". Sellele järgnes veel osalemine mitmetel erinevatel näitustel, mis skulptorile kuldraha tõid. Elu Peterburis (18911918) Naases 1891. a. taas Peterburi Eestis ta tööd ei leidnud, sest tema tööde tellimusi oli vähe 1901 võttis ta uue suuna monumentidele. Esimeseks tellitud tööks sai ,,Russalka" Tallinnas Adamsonist sai 1907. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik, kelle käe all õppisid teiste seas ka Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Naasmine Paldiskisse (19181929) 1918. aastaks oli tsaar Venemaal kukutatud
Kogu jõud koondub lõuendi keskmesse. Eriline osa on joonte ja värvide rütmilisusel. Kandinsky töötas Rahvakomissaride Nõukogus, ta oli professor. Pani aluse mitmele muuseumile ja tegutses väga aktiivselt Kunstide Akadeemia asepresidendina. 1921.a. algas Venemaal avangardi likvideerimine ja uuem kunst oli määratud väljasuremisele. Kandinsky siirdus 14 maali ja abikaasaga Berliini. Hiljem elas Weimaris ja töötas kuulsas kunstikoolis ,,Bauhaus". Esines näitustel nii Euroopas kui ka USA-s. Pärast ,,Bauhausi" sulgemist tegeles rohkem maalimisega, kus peatähelepanu oli kolmnurga ja ringi motiividel. Kasutas varieeruvaid värve olenevalt foonist. Oma töid nimetas ,,kompositsioonideks" ja nummerdas neid. Natside võimuletuleku järel lahkus Kandinsky Saksamaalt ja suundus Prantsusmaale, kus 1944.a. haigestus ja ta suri 13.detsembril 1944.a.
Venemaal veedetud aeg avaldas suurt mõju temale ja ta stiilile. Venemaal olles sündis tal ka esimene poeg, Nikolaus. Venemaalt tagasi tulles paranes tema finantsiline olukord märgatavalt. Nüüdseks hakkas tal lõpuks välja kujunema oma stiil. Oma skulptuuridel keskendus ta figuuride kätele ja nägudele, jättes kõik muu minimaalseks. Mõnda aega töötas ta ka Saksa ajakirja Simplicissimuse jaoks ja ta pühendus veidi ka kirjandusele. Tema töid esitleti mitmetel näitustel. 1909. aastal läks ta 10 kuuks Itaaliasse ja peale seda kolis Saksamaale Güstrowi, kus veetis oma ülejäänud elu. Esimese maailmasõja eelsetel aastatel oli Barlach patriootlik ja entusiastlik sõja pooldaja, oodates sõjalt uut kunsti ajastut. 1915. aastal liitus ta vabatahtlikult armeega jalaväelasena. Pärast kolme kuud teenistust, kui ta vabastati, naasis ta koju patsifistina ja kõigutamatu sõja vastasena. Sõja õudus mõjutas ka kõiki ta järgnevaid töid. DEGENEREERUNUD KUNST
kaasa, kartes et need võetakse talt ära ja hävitatakse, kuna Venemaa poliitika hakkas moodsasse kunsti halvustavalt suhtuma. Aasta hiljem (1928) plaanis Malevits uut näitust välismaal seega maalis ta enamus maha jäetud pilte uuesti ning lisas maalidele originaalpiltide valmimisaasta. 1935. aastal esines ta oma viimasel näitusel ning pärast seda oli Malevitsi kunst pikka aega täiesti keelatud. Alles 1962 oli võimalik tema kunsti Venemaa näitustel uuesti näha. Aastal 2002 osteti Malevitsi neljas `'Must ruut'' 1 miljoni USD eest ning annetati Venemaale (Ermitaazi muuseumisse Peterburis) Aastal 2008 müüdi 1916. aasta `'Supermatistlik kompostisioon'' 60 miljoni USD eest, mis tegi selle kõige kallimalt müüdud Vene maaliks. Kostüümikavand ooperile "Võit Päikese üle". Must ruut valgel taustal Supermatistlik kompositsioon Must ring Autopotree Puuraidur
KÄRT OJAVEE C. K 2019 KÄRT OJAVEE (10. APRILLIL 1982) Eesti disainer, kunstnik ja õppejõud Tegeleb oma töös tekstiili tulevikulahenduste ja interaktiivsete kangastega Tema installatsioone on eksponeeritud näitustel maailma eri paigus Ojavee bränd KO/JU tegeleb katsetuslike tekstiilipõhiste toodete ja unikaalsete objektidega Töötab teadurina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas TUNNUSTUS 2016 aasta noor tekstiilikunstnik 2012 Runner-up, Core 77 2015 loomepreemia, Eesti Design Awards, Kunstiakadeemia International 2014 üheaastane loominguline 2012 Eesti parima noore
Avatud Akadeemia vabade kunstide juhatajana. EKL liige aastast 1979, alates 2006. a. Eesti Maalikunstnike Liidu esimees. Eesti Akvarellistide Ühenduse liige. Konrad Mäe preemia laureaat (2006). Mari Roosvalt on kogemustega kunstipedagoog. Ta on töötanud kunstikoolides, Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Komplekteeris üldmaali õppetooli õppejõudude kaadri ja koostas õppeprogrammid, on organiseerinud näitusi. On aktiivne maalija, esineb näitustel 1970. aastast ning on korraldanud arvukalt personaalnäitusi. EKA Avatud Akadeemia juhataja, erak. Professor. Maalikunstnik, pedagoog. Alustas 1970. realistlikus laadis, 1980. pöördus abstraktse, geomeetriale rajatud käsitluse suunas, kust 1990. arenes edasi ekspressiivseks maalilaadiks. Käsitlenud väga efektselt liikumisteemasid pöörlevaid vihureid meenutavate vormide abil. 1990. teisel poolel välja jõudnud staatilisema, suurtele mustadele kujunditele rajatud
tuntud ning vähem tuntud tööd. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja maastikule, näiteks "Maastik Pariisi lähedal". Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on originaalsed ja julgelt iseloomustatud kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. Viiralt on esinenud näitustel Helsingis, Eestis, Pariisis, Kölnis, Riias, Brüsselis, Chicagos, Roomas, Viinis ja paljudes teistes tuntud linnades. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt http://estarts.ca/artist.php?id=39
Kindlasti oli ka "Lõvide perekond" minu lemmik pilt, need lõvid olid lihtsalt nii hästi sinna pildile paigutatud, kõik tundus väga õige minu jaoks. Võibolla oleks tahtnud sinna kuidagi mingit värvi lisada. Evald Okas ei tekitanud minus nii väga midagi. Tal oli küll häid pilte nagu seda oli "Nõmme kodu", aga see ei tekitanud minus nii väga huvi. Olen näinud kuskil mujal näitustel sarnaseid pilte ning mind need nii väga ei tõmba. Kõige vähem meeldis mulle "Vallatud kurvid", ma ei tea miks, aga sellest ma kõndisin kohe mööda. Võibolla seal oli värvidega liiga palju mängitud. Näituse kokkuvõttes meeldis mulle Eduard Wiiralt palju rohkem kui Evald Okas, mõlemal olid küll head pildid, aga mulle meeldisid Wiiralti omad rohkem. Ma arvan, et neid ei saa omavahel väga võrrelda, sest nad väljendasid
Seejärel töötas Peterburi vaba kunstnikunaja õppis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tegi AleksanderIII portree reljeefi(sai 1000 kulda). 1887-1898-Viibis Pariisis. Hakkas kaduma klassitsisslik stiil ja hakkas võimust võtma dünaamilis käsitlus stiil mis taotles liikuvust ja emotsionaalsust. Antiikmütoloogia kärvalt tekkis huvi allegoorilise ja eluolustikulise ainestiku vastu. 1891- aasta lõpus tuleb tagasi Peterburi ning alustab tööd, esineb näitustel. 1907- omistas PKA akateemiku aunimetuse 1892- tekivad esimesed kaluriainelised figuurid. ,,muhukalur" kips ,,hülgekütt pakrisaarel" ,,ärevalootel"pronksist Side kodumaaga äratas huvi rahvaluule vastu. ,,koit ja hämarik" ,,kalevipoeg ja sarvik" Tegi ka arvukalt portreesid. ,, georg lurihh" figuur ( ,,atleet") Allegoorilised teosed kerkivad esile mereainelised figuurid, tuntuim on ,, laeva viimne ohe"
seda vajalikuks ja see oli temal ettenähtud, aga kui see teatud koht, oleks tehtud ka sama korrektselt nagu eelmised, oleks pilt mulle rohkem meeldinud. Paljud kunstnikud kasutavad ebamääraseid jooni ja muidki, mis vaatajale ei pruugi meeldida. Näitusel olin üpirs lühikest aega, sest maalid pole minujaoks midagi nii erilist, et ma neid väga kaua ja süvenenult suudaks vaadata. Lõppkokkuvõtteks jäin ma näitusega rahule, ma ei kahetse et seda vaatamas käisin. Näitustel käimine ei tule kunagi kahjuks. Alati on huvitav teise inimese loominguga tutvuda, eriti minul, kes ma ei ole suur kunstiinimene, minule tundub kõik väga ilus ja omapärane. Müts maha inimeste ees kes oskavad enda tundeid ja oskusi paberil näidata. 3 Kasutatud kirjanuds: http://www.vorulinnagalerii.ee www.linnagalerii.parnu.ee 4
Krista Tuuling 10A Aja jäljed Käisin 14.aprillil Rae galeriis vaatamas Agne Kuusing-Soome näitust ,,Aja jäljed". Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell, raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige. Kunstnik elab ja töötab Tallinnas. Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa, Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal (,,Teelahkmel), sügavtrükk(,,Unelinnud"), kolaaz (,,Kui ma olin viiene 2."),nahamaal,
Ning aega, mida meile meenutavad eelkõige kreeklaste kaunilt maalitud vaasid. Eksponaatide seas on nii hieroglüüfidega raidkivi kui ka puutahvel Egiptusest. 4000 aastat vanad kiilkirjatekstidega Sumeri savitahvlid. Meie kui külastajad,vaatlejad ei oska hinnata nende esemete tähtususest ega väärtusest midagi,kuid neid vaase ja teisi esemeid oli huvitav vaadata.Minule oli uskumatu uskuda ,et juba nii vanal ajal oli selline hämmastav kunst nagu ta näitustel vaatamisele toodud.Kõik kivinõud,amulettid,vaasid oli nii peenelt nikertatud et teevad tänapäeva skulptoritele silmad ette.Kõikides esemetes oli hing sisse pandud. Mõndade tuhandete aastate tagustest kõrgkultuuridest ei ole fotosid ega filme, mis lubaksid meil suurema vaevata mõista toonaseid inimesi ja nende mõttemaailma. Meie pilt Muinas-Egiptusest ja Mesopotaamiast on pandud kokku pika aja vältel kild-killult, läbi tuliste vaidluste, avastuste ja eksimuste. Iga leitud
kunstinäitusi. See on mõnus, kasulik ja hea ajaviide. Minu jaoks oli see üks esimesi kordi käia kunstinäitusel, kuid see oli igati positiivne. Tuli kasuks nii mulle kui ka klassikaaslastele, kellega koos ma seal käisin. Samuti meeldis see näitus ka neile väga. Parem ongi käia grupiga kui üksi. Kaaslastega koos olles kuulad teiste arvamusi ja avaldad ka enda poolsed. Olen kindel, et edaspidi hakkan käima tihedamini näitustel just tänu sellele näitusele, kuna see ei olnud nii igav nagu ma varem näitusi pidasin. Minule meeldis väga. Tauno Mihklepp
kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal ta lõi töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Muu Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas
1930. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ning maastikule. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on täisverelised, originaalsed ning julgelt iseloomustatud mõjuvad kehad ja kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisusega. Näitused Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Kopenhaagenis, Moskvas, Riias, Chicagos jne. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel 1937. aastal tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus. Muu 1927. aastal valiti Wiiralt Sügissalongi liikmeks. Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes, ofordis, akvatintas, litos ja monotüüpias. 1918
Kui ta jõudis täisikka oli tal normaalse suurusega kere, aga jalad olid tal ebanormaalselt lühikesed. Tema kasv oli umbes 150 cm.Ta pidi oma puude tõttu palju voodis lamama. Hiljem vajas käimisel keppi. Onu avastas varakult ta kunstiande. 1882.aastal lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ja läks Pariisi. Seal õppis ta Joseph Florentin Leon Bonnat´ ja Fernand Cormoni juures joonistamist ning käis Edgar Degas´ Pierre-Auguste Renoiri ja Edouard Manet´ näitustel. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamaru illustraator ja litograafikunstnik, kes jäädvustas 19.sajandi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre´il ja teda kutsuti Montmartre hingeks. 1885 avas Aristide Bruant kabaree Le Mirliton ning Toulouse- Lautrec kavandas lugematuid plakateid, millel torkab silma eelkõige punase salliga Bruant.
Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi need olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat oli meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Nii saadi ka ühendust läänemaailmaga ja see soodustas lääneliku eluviisi juurdumist eelkõige Tallinnas. Toimus linnastumine , inimesed kolisid maalt linna ja hakkasid ostma raadioid, telereid, ja magnetofone. Hakati käima rohkem kinos , teatrites ja näitustel. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Haridussüsteemis tehti samuti meeletult uuendusi , likvideeriti vana ja võeti kasutuseke ühtluskooli süsteem. Vallandati paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud ja tembeldati rahvavaenalasteks. Esialgu kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. See kahandas
Kalli Kalde Kalli Kalde on eesti maalikunstnik, graafik, raamatuillustraator. Ta sündis 6. septembril 1967. aastal Tartus. Kalli Kalde õppis aastatel 1982 kuni 1986 Tartu Kunstikoolis kunstilise kujundamise erialal. Ta lõpetas 1991. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse, joonestamise ja käsitöö õpetajana. Näitustel esineb ta oma töödega alates 1988. aastast. Praegusel hetkel on ta Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Kalli Kalde töötab joonistamise ja graafika õpetajana Tartu Kunstikoolis. Kalli Kalde näitus ,,Üle vee" oli nähtav sel kevadel ka Saaremaa Kunstistuudios. Ise ta rääkis sellest näitusest järgmiselt: "Igas pildis on peidus väike muinaslugu, igatsus sõita üle vee seikluste poole
annaabi.ee 
