o Euroopasse viisid kartuli 1570. aasta paiku koju naasvad Hispaania konkistadoorid. o Esimene teadaolev retsept pärineb 1581. aasta Saksamaalt ja sarnaneb tänapäeva traditsioonilise kartulipannkoogi retseptiga. o Eestisse jõudis kartul umbes 1740.–1750. aastatel o Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina, rahva meeles ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess) • Keedukartul-valdavalt mittekatkikeev ja veidi jahune (Anti,Ants,Red Lady,Romera,Secura,Campina,Flavia) • Jahune keedukartul-katkikeev ja jahune (Ando,Birgit,Granola,Maret,Piret,Reet) • Pudrukartul-katkikeev ja väga jahune (Satina,Varajane kollane) Campina • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A • Sobib keedu- ja salatikartuliks • Koor kollane ja sile, sisu ühtlaselt kollane, silmad väga madalad
Roa vorm supp ahjuroog pada snitsel puder praad Pearoa nimetus kana-klimbi Täidetud tomat makaroni-juustu Snitsel Munapuder Praetud kala supp pada Lisandid leib ahjukartul,valge ketsup, leib keedukartul, hapukoor, riis, praekaste, kaste, leib kaalikasalat, tomativiilud punapeedi salat valge kaste Järelroog Keefiri tarretis vahukoor mannapuder maasikakompott kohupiimakreem bubert leivapuruga keedisega
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK I KURSUS Anabel Annama TOITUMINE MENÜÜ ANALÜÜS 2014 Juhendaja: Katrin Jurs Ühe päeva menüü HOMMIKUSÖÖK 09.30 Krõbinad jogurtiga Tee mega Banaan LÕUNASÖÖK 12.00 Friikartulid grillvorstiga,leib Vesi 250 ml Limonaad 250ml VAHEPALA 13.30 M&M kommid Vesi 100ml 18.00 Jalutuskäik väljas värskes õhus 1h Vesi ÕHTUSÖÖK 19.30 Vesi Toorsalat, keedukartul, kanasnitsel,leib Vesi 20.00 Näksimine- Kurk, porgand,viinamarjad Vesi TOIDUPÜRAMIID ANALÜÜS Ma arvan, et minu toitumine on üsna mitmekesine, söön mõõdukalt ja peaaegu kõike. Võiks rohkem süüa liha,kala. Arvan, et võiksin vähem süüa rämpstoitu ja rohkem puu-ja juurvilju. Arvan,et liigun piisavalt aga alati võiks rohkem. Kindlasti peaksin vältima rohkem soolaseid toite, st kasutama vähem soola toitudes jne.
Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pruuliti koduõlut Tänapäeval süüakse rahvustoite enamasti vaid jõuludel. Kallil jõuluajal peavad ilmtingimata laual olema sült sea- või hanepraad ahjukartulid hapukapsas ja verivorst Jõulud on ainus aastaaeg, mil eestlasele soovitagu mitte jätku leiba,
Sisukord • Ajalugu ja levik • Sordid • Kasvatamine • Haigused ja kahjurputukad • Kasutamine • Toiteväärtus ja keemiline koostis • Huvitavad faktid Ajalugu ja levik • Lõuna-Ameerika Andide kõrgmäesik • 14 000 aastat • 16. sajand leitud kultuuritaim • Hispaanlased tõid euroopasse • Eestis 18. sajandi keskpaik Sordid • Ants, Granola, Varajane kollane – Hea pudrukartul • Toscana, Granola, Ando – Hea keedukartul • Anti, Birgit, Gala – Hea praekartul • Campina, printsess – Hea salatikartul • Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid Toiteväärtus ja keemiline koostis
Laktoosivaba koolimenüü : Makaroni-singivorm, tomativiilud, täistera küpsised Kodune seljanka,mannavaht, porgand Hakklihakaste, kartulipuder Aedviljasupp, banaan Kapsahautis hakklihaga, keedukartul, mahlatarretis + rukkileib, sai, mahl, erinevad salatid, vesi Menüü hiinlastele : Chef special soup: Paks supp kana, sealiha, kreveti, nuudli ja juurviljadega Tom Yum chicken: Vürtsine Tai supp seente, sidrunilehtede, sidrunirohu ja koriandriga AsianFair special Lamb: Lambaliha seente, paprika, porgandi ja punase chilipipraga brandikastmes Konjee lamb: Krõbe lambaliha porgandi, paprika ja sibulaga ingverikastmes Chicken noodles: Nuudlid kana, juurviljade ja munaga Mixed meat chopsy:
tekkinud energiakao katmiseks, sest nad ime nduvad s o o le s tikus t kiire s ti. EESTLASTE TOITUMISE STATISTIKA Tähtsaimaks süsivesikute allikaks te raviljas aadus e d (50-60%) Kartul 10-18% Puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %) Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdub 4-9%-ga. SÜSIVESIKUTE SISALDUS 100 GRAMMIS TOIDUAINES Juurvili 7 (35 kcal) Õlu 4 (43 kcal) Piim 5 (52 kcal) Keedukartul 17 (77 kcal) Banaan 20 (93 kcal) Juust 0 (170 kcal) Kohuke 26 (367 kcal) Müsli 65 (376 kcal) Grillribi 1 (502 kcal) HEAD JA HALVAD SÜSIVESIKUD Häid ehk aeglaselt imenduvaid ja veresuhkru taset aeglaselt tõstvaid süsivesikuid sisaldavad täis te rato o te d, kaunviljad, puuviljad, juurviljad, marjad. Halbade ks süsivesikuteks peetakse aga s uhkrut, valg e s t jahus t valmis tatud to o te id, vähese kiudainesisaldusega leiba.
suurem osa mu sugulastest. Seal on meil üks suur plats võrkpalliväljaku , lõkkeplatsi, kiikede ja majakesega. Päev läbi lastakse muusikat, süüakse-juuakse, lauldakse ja tantsitakse ning mängitakse erinevaid seltskonnamänge. Kuna minu emal on veel lisaks kolm õde ja kõigil neil on mehed ja mitu last , on meil kokkusaamisi sünnipäevadeks ja muudeks juhtudeks minu arust natuke liiga palju . Iga kord pakutakse samu, kordumakippuvaid toite nagu keedukartul, kartulisalat ja rosolje, millest on ausalt öeldes juba kõrini, ning räägitakse samu jutte, nagu vigane vinüülplaat. Samuti on mu tädide pojad-tütred minust kõik nooremad ja see võib vahel igavaks muutuda. Lõppude lõpuks on pere ikkagi sulle alati abiks , kui sul seda vaja on ja ma olen väga õnnelik , et mul see olemas on. Ma arvan, et see tuleks hoida lähedal, kuid mitte liiga lähedal. Tuleb leida
Leib/must (2 viilu) /137kcal Helbed (40g)/80kcal Margariin (2 noatäit)/40kcal Leib (1 viil) 68kcal Kalkunisink (2 viilu)/30kcal Margariin ( 1noaotsatäis)/15kcal Tomat kõigest paar kcal Sink (1viil) 80kcal Kohuke (45g)/156kcal Banaan /100kcal 550kcal 318kcal Lõunasöök Keedukartul (3 keskmist kartulit)/ Keedukartul (3 180kcal kesmkmist)/180kcal Porgandi-kapsasalat õlikastmes Toorsalat (150g)/120kcal (150g)/120kcal Hakklihakaste (50g)/100kcal Kanafilee (140g)/160kcal Must leib (1 viil)/68kcal Must leib (1viil)/68kcal Saiake(1tk)/200kcal
Kirjutage lehekülje lõpus olevast loetelust siia välja teistest enam rauda sisaldavad toiduained. Kas mõni oluline rauaallikas on puudu? Maks, teraleib, sepik, rosinad, ploom, uba, suitsukala, sealiha, kanaliha, päevalilleseemned. Puudu on linnuliha, kuivatatud puuviljad, loomaliha. Märkida järgnevas loetelus ära head vitamiin C allikad. Jogurt piim juust jäätis kanamuna sealiha kanaliha maks keeduvorst viiner verivorst teraleib röstsai sepik maisihelbed mesi toores porgand õun keedukartul kartulikrõpsud rosinad pirn banaan apelsin kiivi tomat ploom paprika sibul salat uba hernes kurk päevalilleseemned sokolaad metsapähklid rapsiõli seened suitsukala limonaad Selgitage, miks sportlase toidus süsivesikutest kunagi puudu ei tohiks olla? Kuna süsiveskid on energiallikaks eriti kõrge intensiivsusega lihastööl. SV aitavd hoida käigus rasvade oksüdatsiooni. SV on energiaallikaks närvisüsteemile ja erütrotsüütidele.
Lambaliha rasva 316 Sink 365 Loomalihahautis 180 Keeduvorst 250 Suitsuvorst 380 Rinnatükk 430 Küülik 115 Kanafilee 135 Praetud kana 210 Veise Maks 100 Seakarbonaad 265 Hautatud sealiha 350 Vorstid 235 Karpkala 46 Praetud karpkala 145 Krevetid 85 Krabid 70 Latikas 48 Grillitud lõhe 145 Suitsulõhe 385 Ahven 95 Vähk 75 Kilu 98 Tursk 59 Sprotid õlis 250 Toidu seedimine: 1-2 tundi - vesi, tee, kohv, kakao, supp, piim, munad, keedetud riis, 2-3 tundi - kõvaks keedetud munad, munapuder,, keedukartul, leib. 3-4 tundi - kana-ja veiseliha (keedetud), rukkileib, õunad, porgandid, redis, spinat, kurk, , sink. 4-5 tundi - kaunviljad (oad ja herned), liha, heeringas, küpsetatud liha. 5-6 tundi - seened, peekon.
ning sokolaadijook. 2. KOLME PÄEVA MENÜÜ 1. Päev Hommikusöök kodune omlett tomati ja seentega, multinektar Lõunasöök seljanka, leib Õhtusöök köögiviljapüreesupp, kanafileesnitsel saboyan kastme spinatirisoto ja aurutatud köögiviljadega, puuviljasalat 2. Päev Hommikusöök võileivad (sink, sulatatud juust, kurk, tomat), tee Lõunasöök värskekapsa-hakklihahautis, keedukartul, porgandisalat, morss Õhtusöök soe läätse-brokkoli salat, sealihast vokiroog riisi köögiviljade ja ananassiga, jõhvikatarretis 3. Päev Hommikusöök praemuna, praetud peekoniviilud, smuuti (mahla baasil) Lõunasöök frikadellisupp, leib Õhtusöök - soe kanasalat, peedirisoto kitsejuustu basiiliku ja lehtpeediga, panna cotta (HYLA piimast) maasika kastmega KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Eritoitumine" Ülle Kruuda 2. http://www.toitumine
4 Täiendavad lisad A la carte restorani menüü EELROAD Caesari salat naturaalne 1/2 7.00eur 109.60eek 1/1 10.00eur 156.50eek kanaga 1/2 8.50eur 133.00eek 1/1 12.00eur 187.80eek hiidkrevetiga 1/2 9.50eur 148.70eek 1/1 13.00eur 203.50eek Küüslaugukoores küpsetatud viinamäeteod, ürdibatoon 11.00eur 172.20eek Kreemjas lillkapsapüreesupp 8.50eur 133.00eek PEAROAD Nora lõhefilee, G 19.50eur 305.20eek rannakarbi-valgeveinikaste, aurutatud spargelkapsas, keedukartul tillivõiga Ananassiga glaseeritud broilerifilee, H ,G 18.50eur 289.50eek koorene estragonikaste, riis, Parmesaniga küpsetatud tomat BBQ seafilee, G 19.50eur 305.20eek mustsõstrakaste, vokitud köögiviljad, ahjukartul toorjuustuga Veise sisefileepihv, H ,G 23.00eur 360.00eek pipra-konjakikaste, aurutatud spargelkapsas, ahjukartul Pasta kukeseentega, 13.50eur 211.30eek rukola salat, röstitud seedriseemned MAGUSTOIDUD Brüleekreem, H ,G 6.50eur 101.70eek vaarikasorbett
Porgand on A-vitamiini peamisi "tarnijaid" organismile - porgandis leidub seda palju karotiini näol. Rohkesti on ka C-, B1-, B2-, B6-, E-vitamiini, foolhapet. Mineraalained on esindatud kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori-, raua-, joodi-, vasesooladena.Kapsas on suurepärane A-, C-, B- grupi, K-, E-, D-vitamiini allikas. Seal on ka palju mineraalaineid, eriti kaltsiumi, vaske ja joodi. 2. Praad - keedukartul, hakklihakaste, värske kurgi ja tomati lõigud. C-, B1-, B6-, PP-vitamiini ja foolhappe sisaldus, aga ka hulganisti mineraalaineid (kaalium, magneesium, raud, jood, mangaan, broom, räni) muudavad kartuli mitmekülgselt kasulikuks. Kurk on C-vitamiini, B- rühma vitamiinide ja karotiini rikas. Tomat sisaldab lisaks C-vitamiinile ka väärtuslikke mikroelemente- vaske, tsinki, joodi ja fluori ning orgaanilisi happeid. Kalkuni hakkliha sisaldab rohkesti valku
Sööjate arvud on jaotatud nii, et osad söövad kolme käigulist lõunat, osad 2 käigulist ja osad söövad 1 käigulist lõunat. 1.supp – 50 inimest, 2.supp – 50 inimest 1. praad – 50 inimest, 2. Praad – 50 inimest, 3. Praad – 20 inimest 1. lisand – 70 inimest, 2. lisand 30 inimest Magustoit – 100 inimest Toorsalatit 120 inimest Menüü: Supid: seljanka ja frikadellisupp Praed: Kodune kotlet, paneeritud kanafilee, aedvilja pada. Lisandid: keedukartul ja riis Toorsalat: kapsa-porgandi salat 3 Magustoit: kohupiim kisselliga Vajalikud kogused Seljanka: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Frikadellisupp: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Kodune kotlet: 1 kotlet on 77,5 grammi, sööjaid on 50, iga sööja saab 2 kotletti 77,5g*100=7,75 kg kotlette
sortidest on kõige kauem vastu pidanud 'Ando' (35 aastat). Kõige uuemad sordid on meil 'Piret' (2000), 'Reet' (2007) ja 'Maret' (2007). Eestis tegutseb aastast 1989 Eesti Kartulitöötlejate Ühistu. 2.4 Toiteväärtus ja biokeemiline koostis Kõik kartulitaime osad (eriti rohelised osad) sisaldavad mürgist solaniini. Valguse kätte jäetud mugulate solaniinikogused võivad sedavõrd suureneda, et nad ei kõlba enam süüa. Söögiks tarbitakse eelkõige termiliselt töödeldud (keedukartul, ahjukartul, friikartul jm) mugulaid. Toiteväärtuse ja biokeemilise koostise tabelis on andmed kooritud ja soolata keedetud kartulite kohta. Koorega keedetud kartulite C-vitamiini sisaldus peaaegu kaks korda kõrgem. 2.5 Haigused ja kahjurputukad Kasvuperioodil kahjustavad kartulit paljud bakter-, seen- ja viirushaigused, samuti on levinud kahjuriks kartulimardikas (ehk koloraado mardikas), keda registreeriti Eestis esmakordselt 1965. aastal.
82. Vorstikaste hapukoorega 100 7.5 20.1 3.2 230 83. Punane kaste 50 0.8 9 3.7 102 84. Seenekaste 100 3.2 8.6 6.8 122 85. Hapukoorekaste 50 0.9 9.6 2.4 103 86. Majoneeskaste 50 0.7 39 1 326 87. Sibulasealuhakaste keedukartul 350 9.5 8.1 47.7 309 88. Friikartul 150 4.2 22.7 57 462 89. Kartulipüree 100 2.2 4.3 18.4 125 90. Keedumakaron, keeduriis 150 6.5 6.3 44 266 91. Praetud kartul õliga 150 4.5 15.2 47 353 92. Keedetud kartul 150 2.2 4.1 29.4 168 93
SISSEJUHATUS Lõputöö teemaks on pidulik lõunasöök kahele, mille raames valmistan kolm rooga (eelroog, pearoog ning järelroog). Eelroaks valisin krevetisalati, mis koosneb kooritud krevetidest, külmutatud hernestest, värskest kurgist ja salatikastmest. Pearoaks valisin kanafilee küüslaugu-võikastmega, mille lisandiks tuleb keedukartul ning hiinakapsa-ananassisalat. Järelroaks valisin tiramisu, mille ma serveerin pokaalis. Töösse on lisatud ka veinisoovitus. Lõputöö tegemise hulka kuulub ka sobiva laualina ning nõude valik ja laua katmine. Lauale koostan suveniir menüü, et mu kutsud külalised ja komisjon saaksid aimu sellest, mida ma neile söögiks pakkuma hakkan. Töös toon välja toiduainete vajaduse terve menüü ulatuses ja loetlen kõik vahendid, mida läheb vaja toitude valmistamisel ja serveerimisel.
kala. Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni. Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut
3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt viis Kartulipuder, keedukartul, praekartul, kartulipüree, kartulilumi 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2-he roa valmistamist. Suitsulest, vürtsikilu, räim tomatis, ahjukala 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Omlett muna vahtu, lisan piima, maitsestan(sool pipar) Munapuder 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Koot, jalad, rinnaliha tükid kasutatakse puljongite ja suppide valmistamisel 9
Monosahhariidid – kergesti seeditavad suhkrud – kiire energia. Erinevat päritolu tärklistes on erinevad α-sidemed, mille lõhkumiseks on vaja erinevaid ensüüme. Inimorganism suudab lõhkuda α-sidemeid, β-sidemeid mitte ja neid sidemeid sisaldavad ühendid lähevad organismist läbi. Veise vatsas on mikroobid, kes lagundavad β-sidemeid ja seeläbi toodavad veisele seeditavaid ühendeid. Kuumtöötlemisel mitmete süsivesikute seeditavus paraneb (toore kartul vs keedukartul). Ülesanded: energiaks, DNA ja RNA skelett (riboos), glükogeeni süntees 3.6. Vitamiinid Vahendavad keemilisi protsesse. Orgaanilised, kuid mitte energiaallikad, hädavajalikud eluks väikeses koguses. Rasvlahustuvad ADEKQ. Veeslahustuvad B ja C, liig tuleb välja ja üledoosi saamine üsna keeruline. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine väga võimalik. 3.7. Mineraalained
Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni. Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut.
Süsivesikud 3 4t enne starti · 34 tundi enne starti sisse võetav süsivesikute hulk oleneb kehakaalust, ühe kilogrammi kohta on vajalikud 4 5 grammi. · 60kg sportlane vajab 240300g süsivesikuid. · Ettevaatlik olla toidu suure kiudainete sisaldusega, et ei tekiks seedehäireid koormusel. · 15g süsivesikuid sisaldub · 1 õun · 1 apelsin · ½ banaani · 250ml apelsinimahla · 1 käär leiba · 1 väike keedukartul · 125 ml spordijooki Süsivesikute manustamine tagab · Glükogeeni täiendava sünteesi · Täiendab glükogeenidepood maksas ja glükoosivaru organismis · Stimuleerib süsivesikute oksüdeerumise kehalisel tööl · Enne võistlusi soovitatakse kasutada kõrge ja keskmise glükeemilise indeksiga süsivesikuid (3 4t enne) Süsivesikute manustamine hoiab ära veresuhkru languse
Ja köögis ei teadnud inimeste salatid, salatid ja kasutanud üht liiki köögivilja. Näiteks hautatud naeris, nõges kaunviljad. täidetasid tema hapukoort, piima või taimeõli. Ja alles köögiviljad keedetud või aurutatud Vene ahju ("käkitegu" - ütlus, mis iseloomustab see toiduvalmistamise viise). Alates varakevadest hilissügiseni inimesed kasutasid rikkalikult metsa: marjad, seened, nõgesed, naat, quinoa, pastinaak ja muud söödavad taimedel. Sõid keedukartul (kartuli hautis) või küpsetatud koorega, kuid mitte kunagi praetud. Soolatud kurgid, kalja, on laialt kasutusel koos kapsas, naeris toiduvalmistamiseks pohlёbok. Isegi vaesed talupojad koristatud kasutamiseks tulevikus köögiviljad, puuviljad ja metsasaadusi. Doing erinevaid kalja (puu, rukis, kaer). Alates rukkijahu või kaer keedetud kapslites. Nad ei olnud magus (sest marmelaad - tuleneb sõnast "hapuks") ja sarnanes külmutatud marmelaad (mitte kogemata ilmub rahvaluule piima ja mett)
· Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil)
ahjus pruuniks ja jahvatada kohviveskis. Jahvatatud kohvile valada keev vesi ja piim. Kuumutada keemiseni ja lasta seista. Juua kuumalt suhkruga. [] 19 TALURAHVA TOITLUSE UUENEMINE Talupõldudel hakati kasvatama kartulit, mis sai leiva kõrval eestlaste tähtsaimaks ja armastatumaks toiduaineks. Kartul tõrjus talupoja toidulaualt naerid ja läätsed, ning vähenes ka kaalikate, ubade ja herneste tarvitamine. Argipäevaseks roaks sai keedukartul nisujahukastmega. Kartulist keedeti ka putru, koos odratangu või jahuga. Kartulit lisati ka suppidesse. Suppide uuenemisega hakkas saksapärane nimetus supp vähendama vana sõna leem tarvitamist. [] Talumajadesse hakati ehitama pliite, mis võimaldas kiiresti valmistada ka väiksemaid toiduportsione ja ka praadida. Üldiseks sai liha praadimine ja pannkookide tegemine. Pannkoogid tõrjusid menüüst paistekakud. [] Põllumajanduse üldine areng
või suitsutatud kala. Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni. Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut
mineraalaineid, 71...84% vett, 10...30 mg C-vitamiini 100 g kohta. Kartulid, samuti teised köögiviljad jagunevad botaaniliste tunnuste, keemilise koostise, saagikuse, valmimise kiiruse jt. näitajate alusel sortidesse.. Uusi sorte saadakse aretustöö tulemusel. Kasutamise otstarbelt jagunevad kartulisordid toidu- (laua-), tööstus- ja universaalseks kartuliks. Toidukartul, välja arvatud varajane, jaguneb kasutustüüpideks: A salatikartul, mitte katkikeev, B keedukartul, valdavalt mittekatkikeev, C jahune keedukartul, katkikeev. Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini laguneb. 21 Kvaliteedi (välimus, suurus, vigastuste olemasolu, maitseomadused) alusel jaotatakse toidukartul ekstra, 1. ja 2. klassi. Mugulviljade hulka kuuluvad veel maapirn ehk topinambuur (mugul korrapäratu kujuga, õhukese koorega, 30...100 g, sisaldab tärklise asemel inuliini, toiduks
09.2008 14 järgmiselt: kalavaagen (täidetud munad krevettidega, traditsiooniline heeringas, külmsuitsuforell), lihavaagen (singirullid küüslauguga, lavash singi-juustutäidisega, piprasink veiselihast) ning salatid. Ida-Virumaa Maidla Mõisa Köögis pakutakse peieteks: leivatooted (värske leiva- ja saiavalik), soe toit: snitsel, toorsalat, keedukartul, kaste, sinep, salatid (tavaliselt kartuli või riisi- makrasalat), kalaroad, suupisted (liha taignas, singirullid küüslaugu ja juustuga, täidetud munad), magustoit (kringel martsipaniga, tordid, pirukad), joogid: kohv, mahlajook.16 Peietoit on viimase aja jooksul muutunud nüüdisaegsemaks, eurolikumaks, traditsioonilised tugevad (soojad) talutoidud (tangupuder, liha, kapsad jne) on aja jooksul asendunud
annaabi.ee 
