Et tuhastamisel jäävad põletamata ka liiv, savi jt., mehhaanilised lisandid, mis satuvad sööda hulka juhuslikult sööda koristamisel, nimetatakse põlemata osa söötades sageli toortuhaks. Orgaaniline aine leitakse matemaatiliselt: orgaaniline aine = kuivaine toortuhk Orgaanilised ühendid liigitatakse kahte põhirühma: * lämmastikku sisaldavad ühendid milliseid nimetatakse toorproteiiniks ehk lihtsalt proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas
Seejärel viisin aine klaasist kaalutopsi(mis olin enne tühjalt ära kaalunud) ning valasin nendesse juurde heksaani. Asetasin proovid Soxleti aparaati ning ühendasin kondenserite külge. Panin aparaadi tööle. Aparaat tõstis temperatuuri kõigepealt nii kõrgele, et heksaan hakkaks auruma. Protsessi käigus kondenseerub põhja rasvakiht ning natuke heksaani. Allesjäänud heksaani väljaaurustumiseks asetasin proovid pliidile. Seejärel, kui klaasist kaalutopsi oli jäänud ainult toorrasv, kaalusin nad ära. Katsetulemused: Katse 1 W1(uuritava proovi mass, g)- 2,81g W2(tühja kaalutopsi mass, g)- 74,03 W3(topsi mass koos toorrasvaga, g)- 74,79g Katse 2 W1(uuritava proovi mass, g)- 2,86g W2(tühja kaalutopsi mass, g)- 71,63 W3(topsi mass koos toorrasvaga, g)- 72,43g Arvutused (W 3 - W 2) x100% Toorrasva sisaldust X arvutatakse valemiga: X = , kus
· Siseorganite mehaaniline kaitse vigastuste eest. · Lipiidid toimivad elektrilise isolaatorina. · Rasvkude tagab termoregulatsiooni. · Lipiidid on biomembraanide koostisosad. · Nad transpordivad rasvlahustuvaid vitamiine ja kolesterooli. (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt) 5 1.4. Lipiidid söötades Söötades sisalduvaid lipiide või lipiidsete omadustega aineid loetakse toorrasvaks. Seega toorrasv tegelikult on eetris lahustuvate ainete fraktsioon, mis on ebaühtliku koostisega (Oll 1994). Taimsete söötade toorrasvasisaldus eri ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Vaid õlitaimede seemnetes on seda rohkem. Lihtlipiide on taimsetes söötades vähe, üle poole aga moodustavad glükolipiidid. Loomsetes söötades jääb toorrasvasisaldus õlikultuuride seemnete ja teiste taimsete söötade vahele. (Oll 1994) 6 2
3 9.3 42 Kartul 22 13.3 15.6 9.2 Söödapeet 11 12.6 12.4 9 Poolsuhkrupeet 17 13.3 12.1 7 Täispiim 13 20.1 23 26.4 Piimaasendaja 90 17.3 19.6 29.4 Lõssipulber 92 14.6 16.4 36.4 Kalajahu 90 12.9 15.1 70 Söödapärm 90 12.1 14.8 50 Lehmade segajõusööt 86 11.9 x 18.1 Toorkiud Toorrasv Ca P % % g g 23.5 3.5 6.5 3.5 23.2 3.5 6.5 3.7 22.5 4.3 8.7 4.3 28.6 3.4 9.5 3.3 23.5 4 16 2.8 25.5 3.5 19 3.7 25.5 3 10.3 3.4 28 3.6 6 3 25.1 3.8 5.5 3.7 28.4 3.5 7.5 2.7
põlemisel. See nn põlemissoojus on füüsikaline suurus, mis ei sõltu loomast, kes seda sööta kasutab. See kogus energiat on talletunud sööda orgaanilises aines. Koguenergiat saab kõige täpsemini määrata söödaproovi põlemisel vastavas seadeldises, mida on hakatud kutsuma kalorimeetriliseks pommiks. Mõõdetakse ära põlemisel vabanenud soojuse hulk. Igal orgaanilisel ühendil on oma konstantne põlemissoojus. Et söötade peamiseks orgaanilisteks ühenditeks on proteiin, toorrasv ja süsivesikud (toorkiud, tärklis, suhkrud jt.), siis on püütud määrata nende keskmist põlemissoojust. Kasutatakse söötade energiasisalduse väljatootmisel Kellneri Instituudi (Saksamaa) teadlaste poolt saadud põhitoitainete põlemissoojuse arve. 1 kg proteiini põlemisel vabaneb 5,72 Mcal e. 23,9 MJ soojust e. energiat 1 kg toorasva põlemisel vabaneb 9,50 Mcal e. 39,8 MJ soojust e. energiat
organismis mineraalelementidest kaltsiumi. Ta reguleerib närvisüsteemi erutusprotsesse, on vajalik südamelihaste tööks ja võtab osa vere hüübimisprotsessist. Fosforit leidub veise kehas 80% ning see on vajalik süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosforivaegus võib põhjustada isu puudust, rahhiiti või ostemolaatsiat. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Selle puudumisel aeglustub kasv ja söögiisu halveneb. Kuivaine - (toortuhk + toorproteiin + toorrasv + toorkiud) = Orgaaniline aine Söötade seedimine on loomaliigiti erinev ja sõltub nende seedeelundite ehitusest ja talitlusest. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu. Veistel, lammastel, kitsedel mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost – vatsast, võrkmikust ja kiidekast – ning pärismaost e. libedikust. Kõige suurem vats on veistel. Jämesool on kõige suurem hobustel. Peensool on kõige suurem veisel ja hobusel.
aine d) Lämmastikku Lämmastikuta Vitamiinid, Kaltsium sisaldavad ained fermendid, ained hormoonid Fosfor Toorrasv Proteiin Toorkiud Puhas valk Lämmastikuva bad Amiidid ekstraktiivaine d 3) Proteiin kui toitaine. Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse proteiiniks. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine
põletamata ka liiv, savi jt., mehhaanilised lisandid, mis satuvad sööda hulka juhuslikult sööda koristamisel, nimetatakse põlemata osa söötades sageli toortuhaks. Orgaaniline aine leitakse matemaatiliselt: orgaaniline aine = kuivaine – toortuhk Orgaanilised ühendid liigitatakse kahte põhirühma: * lämmastikku sisaldavad ühendid milliseid nimetatakse toorproteiiniks ehk lihtsalt proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma
soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, UusMeremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm) lihakeha mass x 100 3) Tapasaagis= tapaeelne kehamass Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires 4) Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides 5) Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. 6) Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Mõõdetakse kas ultraheliaparaatidega elusal loomal või planimeetriga tapajärgselt joonistatud pinnalaotuselt. Eesti kohaliku kitse lihajõudlus on väga tagasihoidlik (nagu ka teistel piimakitsetõugudel),
Idu – Asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike (rukkil, nisul oral 1,5-3%; kaeral 3-4% ja maisil 10-12%). Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas. Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel. Terade keemilne koostis: Tärklis – Peamine varutoitaine. Roosuhkur – Peamiselt idus (1,5% teramassist). Toorproteiin – Sisaldub terades 6-22%. Toorrasv – Kõige enam kaera- ja maisiteradest. Nisul on seda 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4%. Rasv on koondunud idudesse. Toortuhk – Asub peamiselt sõklades ja kestades. Selles on palju fosforühendeid. 4 Kiud – Koondunud sõkladesse ja rakuseintesse. Sõkladega kaetud terad on kiurikkamad kui suure või paljasteralised. 8. ROHUMAAD JA ROHUMAAVILJELUS
6 BrutoE ( toit )−[ RoojaE+UriiniE] ME=¿ Brutoenergia = kohandatud Atwateri kordaja (kasutatakse kuivtoitude puhul): Rasvad 9,4 kcal/g = 8,5 kcal/g Proteiin 5,65 kcal/g = 3,5 kcal/g Süsivesikud 4,15 kcal/g = 3,5 kcal/g Kokku liita valkude, rasvade ja süsivesikute energia, et saada kogu energiasisaldus. Süsivesikute koguse saamiseks lahuta toorvalk, toorrasv, vesi (10%), toortuhk ja toorkiud. Kui number tuleb väiksem, on pakendil toodud number tõenäoliselt suuremate koefitsentidega arvutatud (9,0 vs 8,5 ja 4,0 vs 3,5) – ei ole õige, kui ei ole tegu just ravi- või kvaliteettoiduga. Vaata söötmisarvutust konspektist!! Energiatihedus – kui palju kaloreid on teatud koguses toidus. Alla 3500 kcal/kg loetakse dieettoitudeks. Kõrge energiatihedusega toidud – 3800+ kcal/kg (neis on vitamiinikogus
2. Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 16-20 kg 3. Tapasaagis= lihakeha mass, kg x 100/tapaeelne kehamass. Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 45-50 % piires 4. Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid kilogrammidel või protsentides. Dissektsioon osadeks jaotamine, mille tulemusena saame teada tailiha koguse lihakehas, kui palju on konte ja rasva. 5. Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Lammaste villajõudlus, villa kvaliteet Euroopa liidu riikides on vill mitte tulu andev kasvatajatele. Lammaste pügamisega tehakse sama palju kulusid, kui saadakse villa müügiks. Villakasvatus on lambakasvatusega kaasnev, tulu ta ei anna. Villajõudlusnäitajatest on tähtsam villatoodang, selle all mõistetakse aasta
(Hispaanias, Portugalis,Itaalias, Kreekas jm) · Tapasaagis=hamastapaeelnee s lihakeha mass × 100 Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides. Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal. Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Piimajõudlus-Lambapiim ületab nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse koostise poolest nii lehma kui kitsepiima. Lambapiim on tunduvalt kuivainerikkam tänu kõrgemale piima proteiini ja rasva sisaldusele
Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%. Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi. Rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K) Vastsündinud loomad peavad seda saama piimarasva näol. Rasva on rohkesti: õlitaimede seemned. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda
Rasv, % 11,5 15,8 Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal Näiteks: Nimetus Hea toitumus 3 palli Lahja toitumus, 1 pall Liha,% 75 65 Luud,% 25 35 5) Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Näiteks: Nimetus Rasvasisaldus, % Valgusisaldus, % Mineraalaineid, % Kuivainesisaldus, % Täiskasvanud utt 30 16 1 47 Tall (67 kuud) 17 17 1 35
19 Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal Näiteks: Nimetus Hea toitumus, 3 palli Lahja toitumus, 1 pall Liha, % 75 65 Luud, % 25 35 · Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Näiteks: Nimetus Rasvasisaldus, % Valgusisaldus, % Mineraalaineid, % Kuivainesisaldus, % Täiskasvanud 30 16 1 47 utt Tall 67 17 17 1 35 kuud)
linoleenhape, nimetatakse ka F-vitamiiniks), on suure füsioloogilise aktiivsusega. Küllastumata rasvhapetel on võime mõnede metallide-katalüsaatorite (nikkel, vask) toimel siduda vesinikku ja muutuda küllastunud rasvhapeteks. Seda protsessi nimetatakse hüdrogeniseerimiseks, millega saadakse õlidest tahked rasvad. 10.2. Loomsed rasvad Tooraineks on loomade rasv- või luukude, millest rasv eraldatakse loomade esmasel töötlemisel lihatööstustes. Toorrasv võib olla nahaalune (seapekk) või siserasv (näit. neerude ümbert võetud ploomirasv) Sulatatud rasvad saadakse rasvkoest väljasulatamisel. 44 Liigid. Searasv sulamistemperatuur 36...42°, 40% küllastunud, 46% monoküllastumata, 10% polüküllastumata rasvhappeid, värvus valge, konsistents määrdetaoline. Veiserasv sulamistemperatuur 42...52°, 51% küllastunud rasvhappeid, 41%
Kasvuperiood päevades Saak, kg/ha 1 1000 tera mass, g. 0,367973908 1 Kasvuperiood päevades 0,134020565 -0,0441526793 1 Seisukindlus, 1-9p.(1=halb) -0,07409586 -0,0541319181 -0,3566127503 Taimede kõrgus, 0,259957218 cm -0,2620688654 0,2949978202 Toorrasv kuivaines 0,126056273 % 0,1203229494 -0,0200398473 Proteiin kuivaines-0,26323074 % -0,0966294872 -0,2831311896 Kõik vastused tuleb sõnastada korrektsete eestikeelsete täislausetega. Kõige suurem varieeruvus on saagikusel, sest ta on kõige lähemal 1le normaaljaotuse sain SKEWNESSIST. Vahemik jääb -1..+1 vahele. -0,16
Clipper (SR 03011) Belinda (RG 405/13) ; df = … ; p = … ). . Millise tugevusega ja suunaga seosega on tegu? Koostage selleks joonis nende näitajate vahel, lisage lineaarne regressioon Clipper (SR 03011) Tugevalt positiivne (tabel 2) Clipper (SR 03011) ei Kasvuperiood päevades Seisukindlus, 1-9p.(1=halb) Taimede kõrgus, cm Toorrasv kuivaines % 151 6 143 45.5 130 7 140 43.7 150 6 131 46.7 131 9 126 45.7
annaabi.ee 
