50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 32 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-07-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andrasoot
Õppematerjali autor
haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas. Laste tervise ja toitumiskäitumise uuringute andmetel on õpilaste tervis halvenenud ning linnastumisest tingitult on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel.
..........................7 Lõunasöök: peedisupp 350g, hapukoor R 10% 3g..................................................7 Õhtusöök: pitsa: suitsusink 207g............................................................................7 2. TOITUMISPÄEVIKU ANALÜÜS............................................................................8 Soovituslik energia kogus naised 31-60a.: 2025kcal..............................................8 Ühenädala toitumine näitab, et mul on tasakaalustamata toitumine. Vähe energiat ja süsivesikud, palju rasvad......................................................................8 Energia:.................................................................................................................. 8 Olulised näitajad:.................................................................................................... 9 Rasvad moodustasid päeva jooksul saadud energiast 49,3%. Kuna rasvade
· nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett;
maks, aga ka aju Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust (normaalse, tervisliku toitumise korral) Valkudele kuulub tähtis roll organismi ehituses ja talituses Valkudega on seotud kõik organismi elutähtsad funktsioonid: toitumine, hingamine, kasvamine, pärilikkus, paljunemine jne. Inimene ei omasta otse valke, vaid sünteesib toiduga saadud valkudest endale vajalikud ühendid => Valku saab organism ainult toidust ja valgud on toidus asendamatud Valgud moodustavad täiskasvanu kehamassist 15% Palju on valke luude (13-17%), naha (23-26%), lihaste (17-21%), vere (8%) ja peaaju (12%) koostises 1 g valke annab 4 kcal Päevasest energiavajadusest peaksime valkudest saama ca 10-15%
saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid) · Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? Väga oluline on loomade heaolu ja tervis! Loomade loomuomane käitumine: pääs karjamaale ja/või välialale jalutama. Loomade arv on seotud maaga, laudas kindlalt määratletud pind iga loomaliigi kohta. Loomad söövad mahesööta, mis on peamiselt toodetud oma ettevõttes. Ennetavalt loomi ei ravita ja ei kasutata hormoonained kasvu kiirendamiseks. 5. Nimeta peamised mahetoidu töötlemise erinevused tavatoodete töötlemisest. · Pärast ettevõtte tunnustamist ja registrisse kandmist kontrollib PMA järelevalveametnik
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab saama kõiki vajalikke to
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobe
TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on taimsed või loomsed saadused. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ning samuti energeetilistel eesmärkidel. Toitained on süsivesikud, lipiidid, vesi, valgud, vitamiinid, mineraalained. Toitainete p
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid