EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (Referaat õppeaines piimahügieen) Koostaja: Maarja Roosileht Juhendaja: Kadrin Meremäe Tartu 2012 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS.................
- vilja temperatuuri kaugkontrollseadmetega tornhoidlates kuni 10 m (kui vili on kuivatatud niiskuseni 12-13%). 52 Teravilja kvaliteeti iseloomustavad: - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 53 Mis rikub vilja kvaliteeti? • Riknemine põllul (mükotoksiinid, tungaltera, langemisarv). • Kvaliteedi halvenemine koristusjärgsel töötlemisel (kuivatus, segamini ladustamine). • Riknemine hoiul (aidakahjurid, mükotoksiinid). • Eestis on siiski võimalik kasvatada heakvaliteedilist leivavilja. • Eesti viljas kujutavad suurimat ohtu hallitusseente laguproduktid – mükotoksiinid. 54
Eosed on diploidsed ehk poolekordsed (neis on ainult pooled kromosoomid) Tähtsus inimesele · Toit (palju kiudaineid, valke, vähe rasva) · Ravimid (1929. avastati I antibiootikum pintselhallikust) · Penicillum hallitusjuustudes · Pärmseen pagari-, veini-, õlletootmisel · Mükoos ehk seenhaigused (pärmseened nt varbaseen; hallitusseened nt kopsumükoos) · Allergiad (astma) · Mükotoksiinid ehk seenemürgid · Majavamm · Seenekunst (paber, tarbeehted jmt) · Lõnga, riide, paberi värvimine · Taimeparasiidid (jahukasteseen, nõgiseen, roosteseen, vahtrapigilaiksus, kartuli lehemädanik)
moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema taimejuurestikuga. samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid- toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini, põhjustades sellega mitmesuguseid taimehaigusi. inimestel põhjustavad eelkõige nahahaigusi. inimestele on mürgine ka hallikute ja teiste seente poolt eritatud mükotoksiinid. seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete, farmaatsiatööstuses, meditsiinid, looma-kasvatuses, keskkonnakaitses jne. Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja
• Lahangu leiu alusel • Äigepreparaadid rõugevillide sisaldisest • Viiruse isoleerimiseks nakatatakse kanaembrüoid • Serodiagnostika: immunodifusiooni-, hemaglutimatsiooni pidurdamise, neutralisatsioonireaktsiooni ja ELISA-t • PCR Diferentsiaaldiagnoos • Infektsioosne larüngotrahheiit • B2- vitamiini puudus • Bakteriaalne dermatiit • Trichomonas gallinae • Lindude gripp • Infektsioosne bronhiit • A-vitaminoos • Mükotoksiinid Tõrje • Spetsiifiline ravi puudub. • Vältida kodulindude kokku puutumist sünantroopsete- ja metslindudega. • Haiged linnud isoleeritakse tervetest. Parimaks ennetavavaks tegevuseks peetakse vaktsineerimist. • Kasutusel on kanade, tuvide, kanaarilindude ja kalkunite rõugevaktsiin. Kasutatud kirjandus • Lindude tervishoid ja haigused, A. Viltrop, D. Põdersoo, T. Saar jt, 2006 • http://partnersah.vet.cornell.edu/avian-
rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust allergiat mürgistust (toksiinidest) Nakatumise teed (1) Ülekanne saastunud materjali kaudu - Toidu ja veega nakatumine enterogeensete bakteritega. - Vereülekandel viirustega. - Protseduurid nakatunud vahenditega. Vektorülekanne - Antropoodide kaudu antropozoonoosid nakatumine vaheperemehe kaudu. Nakatumise teed (2) Õhu kaudu
organismidel. moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema taimejuurestikuga. samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid-toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini, põhjustades sellega mitmesuguseid taimehaigusi. inimestel põhjustavad eelkõige nahahaigusi. inimestele on mürgine ka hallikute ja teiste seente poolt eritatud mükotoksiinid. seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete, farmaatsiatööstuses, meditsiinid, looma- kasvatuses, keskkonnakaitses jne.
Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Seente produtseeritud eksotoksiine nimetatakse mükotoksiinideks ja nende tekitatud toidumürgistused on mükotoksikoosid. Mükotoksiine toodavad põhiliselt hallitusseente Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid. Paljud mükotoksiinid on väga vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja ei hävine keetmisel, leiva küpsetamisel, praadimisel. Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast termilist töötlemist. Toidumürgistuse peiteperiood on lühike, minimaalselt ainult paar tundi, sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toiduained
• Loote arengus teatud rakkude eristumine kutsub esile naaberrakkude eristumise sobivad suunas (tagatakse kudede-elundite õige paiknemine üksteise suhtes). • Rakud vahetavad üksteisega informatsiooni (teatud keemilised ühendid, hilisemas arengus nt hormoonid) Teratogeenid – tegurid, mis põhjustavad lootelisi väärarenguid Bioloogilised • Viirused (punetised), bakterid (süüfilise tekitaja), algloomad (toksoplasmoos) • Toitainete puudus • Toksiinid (mükotoksiinid) • Ema haiguslikud seisundid (diabeet, kilpnäärme üle-või alatalitlus) Keemilised • Alkohol • Ravimid, vitamiinpreparaadid (A ja D vitam. üledoos, foolhappe vähesus) • Olmekemikaalid (lakid, taimekaitsevahendid) • Polükloreeritud bifenoolid (PCB) jt Füüsikalised • Kiirgused (radioaktiivne, röntgenkiirgus) • Mehhaaniline surve • Vibratsioon (sh kukkumine) Vananemine Vananemine algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna.
Juhul kui seinte ja katuslae soojustamisel pole seda asjaolu arvestatud, hakkab toaõhus leiduv niiskus kondenseeruma seina- ja laepindadele ning loob nii ideaalse keskkonna hallitusseente kolooniate tekkeks (Postimees, 2015). Pilt 1. Hallitus seinal Pilt 2. Hallitus soojustusmaterjalil 2. HALLITUSSEENTE MÕJU TERVISELE Paljud eluruumides esinevad hallitusseened on tugevad allergeenid (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012). Põhiliselt satuvad hallitusseened ja nende toodetud mükotoksiinid inimese organismi kolmel viisil: söömisel koos toiduga, õhu sissehingamise teel ning naha ja limaskestade kaudu. Õhu kaudu organismi sattuvate hallitusseente hulk on väiksem kui söögiga saadud hallituseoste hulk. Seega ei saagi näha mikro- ehk hallitusseeni ühekaupa, vaid alles siis, kui seened on koondunud kolooniaks, mõnikord jäävad ka kolooniad märkamatuks, sest hallitusseened on leidnud sobiva koha paljunemiseks toanurka paigutatud
ja silmahaigusi, samuti haigusi, mis ei võimalda kasutada respiraatorit. Nt. kroonilise kopsuhaigusega isikuil on raskendatud hingamine ja respiraatori kasutamine võib viia tugevate hingamishäireteni. 8 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses KEEMILISED ÜHENDID LOODUSLIKULT ESINEVAD LISATUD KEEMILISED ÜHENDID KEEMILISED ÜHENDID Mükotoksiinid (aflatoksiin, patuliin) Toiduainetööstuses: Skrombotoksiin (histamiin) · Küpsetuspulber Seentes leiduvad toksilised ühendid · Emulgaatorid Koorikloomade toksiinid · Toidulisandid Fütohemaglutiin · Lisaained Polükloreeritud bifenüülid jne. · Pesemis- ja desinfitseerimisained
Hallitus (hallitusseente spoorid) hallituse teke siseruumides seal kasutatud ehitusmaterjalidest, ruumides kasutatavatest töömeetoditest, halvast ruumide hooldusest ja koristusest (kontoritöötajad, ehitiste restauraatorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid) riski suurenemine on otseses seoses eelkõige inimeste poolt toodetava jäätmehulga kasvuga. 2. Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: · nakkushaigust · allergiat · mürgistust (toksiinidest) 3 Nakatumine võib toimuda: · kontaktülekandel (otsene, kaudne) · õhu kaudu (tolmuosakesed, aerosoolsed sülje- ja rögapiisad)
teostatav järelevalve. Toidu saasteained ja nende seire. · Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidu tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või halvendada toidu kvaliteeti · Saasteainete hulka kuuluvad näiteks: hallitusseente (Aspergillus jt.) mükotoksiinid, väetiste komponendid, pestitsiidide jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3-monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. · Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove
Eoskannad moodustavad eoslava ja igal eoskannal areneb 4 eost. Uute viljakehade tekkeks on tähtis, et eosest arenenud seeneniidid ühineks, tekib diploidne kromosoomistik. veel näiteid: juurepähkel, maatäht, riisikas, servik, vamm, ehitusmükoloogia uurib ehitusmaterjalides levinud seeni Viburseened. * mikroskoopilised vees elavad seened Seente ohtlikkus. * seente mürgitused - mürkseente sissesöömisel võimalik saada * mükotoksiinid seenemürgid, mis levivad hallitusseentega * mükoosihaigused: - süvamükoos organismis sees, lõpeb surmaga (krüptokokkoos) - nahamükoos * seened kui allergia põhjustajad * amanitiinmürgitused kujuneb välja neerupuudulikkus, punalibled lagundatakse * orellanniinmürgitus * muskariinmürgitus vett voolab igast august, vastumürk olemas * mükoatropiinmürgitus vett ei anta välja
+ lagundavad surnud ainet · Toit loomadele metssiga, mäger · Sümbiondid moodustavad mükoriisat ja aitavad sellega taimedel areneda · Toiduainetetööstus taigen, hapupiimatooted, hallitusjuust, õlle ja veini tootmine (pärmseened), salaami vorst, soja kaste, õlle ja leiva omaduste parandamine, · Meditsiinis antibiootikumid (hallitusseened pintselhallik = penitsiliin), alkaloidid aka mükotoksiinid (seenemürk) · Pesuvahendites seente ensüümid valkude, rasvade lagundamiseks. · Põllumajanduses taimekaitsevahendid Bakterid · Väikseimad üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda. · 1928 avastas penitsiliini Bakteriraku ehitus Bakterirakud on 3-5µm pikad · DNA ( kromosoom haploidsed) · Tsütoplasma · Plasmiidid ainevahetuse antibakterid (pole joonisel) · Ribosoomid
valguse muutumist, neile on see kahjulik ja võivad hävineda. Enamasti pihustatakse biorelva lennukilt aerosoolina või lisatakse sabotaaziakti käigus veereservuaari või ventilatsioonisüsteemi. Biorelvana kasutatavad bakterid on enamasti antraksi, katku, tulareemia ja brutselloosi tekitajad. Ebola viirus põhineb näiteks hermorraagilist palavikku, see omakorda põhjustab siseelundite verejooksu, naha ja limaskesta veritsust samuti. Toksiinidest on tuntumad botulismitoksiin, ritsiin ja mükotoksiinid. 4 Õnneks ei levi toksiinid inimeselt inimesele ega loomalt inimesele, mida teevad bakterid ja viirused. Tegemist on looduslike mürkainetega, mitte mikroorganismidega. Tihti on bioründerelva kasutamise tagajärjel tekkinud haigustel peiteaeg, haigusekandja näeb terve välja, kuid levitab samal ajal haigust. Alati tekib küsimus kui kasutatakse bioloogilistrelva, äkki on tegemist lihtsalt looduslikest teguritest tingitud haigestumisega, sest
põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, veterinaarravimite ja kasvutsimulaatorite jäägid. Võõrained- toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud suitsutamisest, praadimisest, plii nõudest jm) Loodusliku toksiinid-siia kuuluvad esmajoones hallitusseente produtseeritud mükotoksiinid, samuti mõnedes taimedes olevad ühendid (flavonoidid) MIKROOBIDE PALJUNEMINE TOIDUAINES SÕLTUB .................................................................. .................................................................. .................................................................. .................................................................. .................................................................. .........................................
Puidu lagundajatena on seendel ka negatiivseid külgi. Hoonete puitosadele tekitab suurt kahju majavamm, mis seenele soodsatel tingimustel võib toa põranda hävitada mõne kuuga. Peale majavammi ohustavad hoonete puitosi ka teised puidulagundajad seened. Seened on ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Seente elutegevuse tulemusena omandavad toiduained ebameeldiva maitse ja lõhna ning moodustavad mürgised ühendid ehk mükotoksiinid. Juhul, kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada. Tihtipeale ei ole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teadud hulgal mükotoksiine, võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seende poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid, mida toodavad perekond kerahalliku mõned liigid. Sagedasti kasvavad need seeneliigid näiteks soojadelt maadelt pärit maapähklitel, aga ka teraviljadel
niisutatakse ainult sellelt küljelt, mida painutamise käigus kokku surutakse. 27 Kipsplaatseinad Sobivad eelkõige kuivadesse ruumidesse: elamus tubade vaheseinad ja bürooruumide vaheseinad. Niiskes keskkonnas muutub kipsplaadi tselluloosi- rohke kartong- või paberkate ohtlike hallitusseente kasvulavaks. Hallitused on tervisele kahjulikud: eosed, mükotoksiinid, lagunemisproduktid tekitavad ärritus- ning allergianähtusid. Kipsplaatseintel on hallituse tekkimise suur risk: niisketes ja mä märgades ruumides: vannituba, dušš dušš,, wc, saun kütmata hooned, kü külmkambrid; ujula, veekeskus seina vä vä lispind: tuuletõkkeplaat Märgades ruumides asendada tsementkiudplaadiga
7) Seente ja bakterite positiivne ja negatiivne roll looduses ja inimese elus. Näited. · Seente positiivne roll looduses · Seente positiivne roll inimeses: inimese teenistuses toiduainete tööstuses, keemiaja ravimitööstuses, · Seente negatiivne roll looduses: · Seente negatiivne roll inimeses: põhjustavad nahahaigusi, hallituse eosed võivad tekitada allergiaid, toit rikneb, mükotoksiinid on kahjulikud inimese tervisele, mürkseente söömine. · Bakterite positiivne roll looduses: õhulämmastikku sisalduvad mügarbaktereid kasutatakse liblikõieliste taimede bakterväetisena, et soodustada juuremügarate moodustamist; lagundajad (lagundavad jääkaineid ja surnud organisme), mulla kujundamisel oluline osa; · Bakterite positiivne roll inimeses: tööstuses (bakterid sünteesivad antibiootikume;
Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? iseloomustavad: - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10. Mis rikub vilja kvaliteeti? Riknemine põllul (mükotoksiinid, tungaltera, langemisarv). Kvaliteedi halvenemine koristusjärgsel töötlemisel (kuivatus, segamini ladustamine). Riknemine hoiul (aidakahjurid, mükotoksiinid) 11. Toodangu mahu järgi kõige olulisemad teraviljakultuurid maailmas. Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33%) - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%).
makromolekulidega nagu strukturaalsed valgud, olulised ensüümid, lipiidid ja/või nukleiinhapped. Kui selliste reaktsioonide arv ületab raku eneseremondi võime, viib selline pöördumatule kasvaja tekke protsessile. Reaktiivse elektrofiili seondumine DNA nukleofiilse alaga (lämmastikalused) viib genotoksilisuse nähtusele. · Näide 1. Selliselt toimivad hallitusseente Aspergillus flavus ja A. parasiticus poolt toodetavad mükotoksiinid aflatoksiinid, kusjuures aflatoksiin B1 (AFB1) on neist kõige toksilisem ja kantserogeensem. AFB1, mis ise on algselt mitteaktiivne, metabolismi tulemusena tekkiv AFB1-8,9-epoksiid võib seonduda valkudega (tulemuseks tsütotoksilisus) ja DNA-ga (tulemuseks genotoksilisus ja pikas perspektiivis maksavähi teke). Toiduohutuse probleem. · Näide 2. Tsüaniidioon interakteerub mitokondri membraani valguga tsütokroom aa3,
elastsem ning vanal vastupidi. Rakukest kaitseb, täidab tugi ülesannet. Loomarakk ja taime rakk Joonis 12 Seenerakk joonis 13 Inklusioonid varuained, mis on lihtsalt tsütoplasmas ilma mingisuguse membraanita. Seened Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik Seen elab sümbioosis koos mõne teisie organismiga (puu ja seene vahel mostly) Mükoriisa- Seente funktsioon: lagundajad, farmaatsiatööstuses vajalikud (nt antibiootikumid). Seened eraldavad toksiine. Mükotoksiinid seentelt pärit orgaaniline mürkaine Bakterid Kõik bakterid on ainuraksed ja eeltuumsed. Arhed ürgbakterid. Elavad äärmuslikes keskonnatingimustes (Kõrge temp, rõhk, soolsus). Nukleoid - Tuumapiirkond. Seal asub pärilikkuse ainet sisaldav rõngas kromosoom. Plasmiid DNA rõngaskromosoom. Piilid e karvakesed kinnituvad üksteise külge või kinnituvad sobivasse kasvukeskkonda. On olemas kuude rühma baktereid: · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid
Hallitus (hallitusseente spoorid) hallituse teke siseruumides seal kasutatud ehitusmaterjalidest, ruumides kasutatavatest töömeetoditest, halvast ruumide hooldusest ja koristusest (kontoritöötajad, ehitiste restauraatorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid) riski suurenemine on otseses seoses eelkõige inimeste poolt toodetava jäätmehulga kasvuga. 2. NAKATUMINE JA OHURÜHMAD Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu kokkupuude); õhu kaudu (tolmuosakesed, aerosoolsed osakesed, sülje- ja rögapiisad); saastunud materjali kaudu (toidu-, veega, mustade instrumentidega); vektorülekandel (vaheperemehe kaudu). 1
kcal p p 3450 kg 7 Arvutused toimuvad analoogselt kodutoiduga, kuid sel juhul tuleb kasutada kõrgemaid Atwateri kordajaid, sest tegu on kvaliteetsema toiduga. Leida energiasisaldus SV, R ja V arvelt ning arvutada päevane kogus arvestades osakaalu. Süsivesikute puhul kuumutada ja blenderdada, et see ka imenduks. Toit peab olema täisväärtuslik, tasakaalustatud, hästi seeduv, söödav ja ohutu (mükotoksiinid kuivtoidust). 3.10.1. Metaboliseeruva energia osakaal %ME Nt. mitu % kogu energiast tuleb nt proteiinist. 24% metaboliseeruvast energiast võiks pärineda proteiinist 38% süsivesikutest 38% süsivesikutest Arvutatakse ristkorrutisega: 100% - 345 kcal/100 g; x% - 77 kcal/100 g (77 kcal - toorvalkudest saadav energia, arvutatud varem, 345 kcal – 100 g kuivtoidust saadav energia kokku)
kuju 5. Üks või mitu kahe membraaniga ümbritsetud rakutuuma 6. Mitokondrid varustavad energiaga 7. Tsütoplasmavõrgustik 8. Golgi kompleks 9. Lüsosoomid 10. Ribosoomid on erinevad taime- ja loomaraku omadest Looduses ja inimtegevuses 1. Inimestele toiduks kandseened 2. Tööstuses: toiduainetele pärm, juustud, loomasööt. Ravimitööstus penitsilliin, tungaltera (alkaloidid) 3. Mükotoksiinid mürgistuse teke 4. Mükoos seenehaigus 5. Toituvad teiste arvelt (parasiitlus) majavamm, jahukaste, tungaltera 6. Rikuvad toitu hallitus, käärimine 7. On koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad, tagavad aineringe 8. Kasutavad toiduks tselluloosi ja ligniini, kahjustavad nii ka elusaid taimi 9. Sümbioidid aitavad teisi organisme (paljas- ja katteseemnetaimi) 10. Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga 11
Mürke jaotatakse : keemiliste omaduste järgi (orgaanilised ja anorgaanilised mürgid, vees ja rasvas lahustuvad mürgid); toime järgi (söövitavad, happed ja alused, üldtoimega mürgid); otstarbe järgi (tööstusmürgid: nt benseen; kütteained: nt metaan, bropaan, bensiin; põllumajanduses kasutatavad kemikaalid; olmekemikaalid: nt äädikhape; ründemürgid, nt sariin, ipriit) püritolu järgi (loomsed: nt maomürgid; taimsed: nt oopium; seenemürgid: nt mükotoksiinid) 3 toime järgi (nt neurotoksiinid). Mürkide levikuga tekkinud olukorda ja sellest johtuvat haigestumisriski nimetatakse toksikoloogiliseks situatsiooniks (EE 6 1992: 524). Toksikoosiks nimetatakse sellist haigusseisundit, mida põhjustavad väljastpoolt organismi sattunud mürkained või organismis eneses moodustunud kahjulikud ained. (EE 9 1996:457).
Laminiit Kõrvaldada esmalt atsidoosioht. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud mineraalelemendid: - Kaltsium. - Tsink. - Vask. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud vitamiinid: - A-vitamiin KAUDNE - D-vitamiin MÕJU - E-vitamiin - Biotiin OTSENE MÕJU Mütotoksiinide sidujad · Mükotoksiinid on erinevat tüüpi hallitusseente poolt toodetud toksilised ainevahetussaadused. Nad ohustavad tõsiselt teraviljade ja teiste sarnaste toormaterjalide kvaliteeti. Neid võib leida igas söödatootmise faasis vilja kasvatamisest kuni valmissöötade ladustamiseni. Kõigist tuntud mükotoksiinidest on aflatoksiinid kõige tugevama toimega. Nad kahjustavad organismi rakke isegi tasemel alla 1 ppm sisaldusega söödas.
Viljakeha on alkohol, steroidid. LD50-letaalne doos. 50% kas üksikult või kihtidena ühe aluse peal katsealustest sureb. Naatriumtsüaniid (korrustena). Seentel võib esineda ka 10000mg/keha kg. Aflotoksiin- on tugev steriilseid vorme- need ei ole viljakehad seene mürk teratoloogia- teadus värdjatest, geneetilises mõttes (ei teki eoseid) 370mg. Mükoosid e seenhaigused. krobeline, vähivastu aitab. Must pässik- Mükotoksiinid: 1)amanitiin-kärbseseentes hümenofiilset moodustist ei ole (kasel)- ja teistes lehikulaadsetes seentes. steriilne vorm viljakehad. Eenduvad 2)Büromütriin- kottseentes. 3) Silotsüriin- viljakehad on: muguljas, kabjakujuline, narkootiline toime 4)falloidiin. Metsa konsooljas, teravnurkne, nürinurkne, kahjustajad ning nende poolt tekitatud küüsjas, neerjad, lehvikjas. Kinnitub:
SEENTE ROLL LOODUSES 1.) Lagundajad- seened lagundavad kõiki surnud organisme lähteaineteks mulda ja õhku. 2.) Parasiidid teistele organismidele. Nii taimedel kui loomadel. 3.) Sümbiondid- mükoriisa ja samblikud. 4.) Seened on teistele loomadele toiduks. SEENTE ROLL INIMESE ELUS KASULIKUD- toiduks, inimene kasutab seeni tööstuses: ravimite tootmisel, pagari ja jookide tööstus. Juustu tootmine. Ensüümide tootmisel. KAHJULIKUD- toidu riknemine, tekivad kahjulikud mükotoksiinid. Seenemürgitused- kandseeni süües nt. valge kärbseseen. Seenhaigused. Kultuurtaimede kahjurid. Seened hävitavad inimese ehitisi- majavamm. BAKTERIRAKK Prokarüoot- eeltuumne. Puuduvad membraansed ehituslikud osad. Kõik bakterid on ainuraksed. Kõik bakterid on mikroskoopilised. Kõik bakterid on kõige madalamad iseseisvalt talitlevad organismid. Bakterid on teistele organismidele nii kasulikud, kahjulikud kui neutraalsed. Bakterid avastati 18 saj
Mutant - indiviid, kel esineb mutatsioon kas varjatult või avalduvalt. Mutageen - tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone, on kvalitatiivse toimega - ka väga väike kogus mutageeni võib mutatsiooni põhjustada. Jagunevad: 1. Biloogilised a) iseeneslikud vead DNA sünteesis b) viirused (eriti lüsogeenses tsüklis) c) alkaloidid - lämmastikku sisaldavad taimede teisase ainevahetuse ühendid nt nikotiin on ohtlik! kofeiin d) mükotoksiinid - hallitusseente toksiinid. Maailmas ohtlikumad aflatoksiinid, mis on ülitugevad. Hallitanud maapähklites, põhjustab maksavähki. 2. Keemilised a) hapnik, osoon - tugevad oksüdeerijad b) asbest c) tugevad alused ja happed (aurud vähemalt sama ohtlikud kui kontakt) d) lämmastik- ja fosfor orgaanilised ühendid (putukamürgid jms) e) kemikaalide mittesihipärane kasutamine inimese tervise tasandil (võltskosmeetika,
b) homoloogiline Mutatiivne muutlikkus : · mutatsioon juhuslik muutus geenide, kromosoomide või kromosoomide arvu tasandil. · Mutant mutatsiooniga isend a) mutatsioon avaldub tunnusena b) mutatsioon on olemas, kuid püsib varjatuna · mutageen tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone · kantserogeen mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket. Mutageenid : a) bioloogilised · viirused · alkaloidid · mükotoksiinid · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · fenool. Eriti tugev mutageen. · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) · Sõjagaasid ja keemiarelvad. c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid)
a) Haavapuravik (Leccinum aurantiacum) b) Pipratatik (Chalciporus piperatus) c) Punajalg-kivipuravik (Boletus erythropus) d) Kasepuravik (Leccinum scabrum) 4. Milliste puravikuliste viljakehade parasiit on Kollane üleniidik (Hypomyces chrysospermus)? a) Kivipuravike ja tatikute b) Kivipuravike ja sametpuravike c) Tatikute ja sametpuravike d) Sapipuraviku ja pipratatiku "Mürgitusi põhjustavad ained seentes" - Carmen Kivistik 1. Milliseid organeid kahjustavad mükotoksiinid peamiselt ? a) maksa ja neere b) soolestikku c) närvisüsteemi d) tugi ja sidekude 2. Millist toksiini leidub rohelises ning valges kärbseseenes ning on surmavalt mürgise toimega? a) Orellaniin b) Amanitiin c) Aflatoksiin d) Fumonisiin 3. Ligikaudu mitu liikimürgiseid seeni võib leida Eestist? a) 250 liiki b) 300 liiki c) 150 liiki d) 125 liiki 4. Milline hallitusseente poolt sünteesitav mükotoksiin on inimesele kantserogeense toimega?
ii. Mineraalühendite vaegused Ca iii. Orgaaniliste ühendite vaegus. (asendamatute aminohapete puudus, asendamatute rasvhapete vaegus, või vitamiinide vaegus nt. foolhape B11, tekitab seljaaju songa. e. Mürgitused i. Baktertoksiinid eriti need, mis blokeerivad närviimpulsside levikut. Nt. botuliin, teetanus, listerioos. ii. Mükotoksiinid mürgised seened. f. Alkaloidid nt. mitmekordselt idanenud kartulid, rohelised kartulid g. Ema haigused ohtlikud on kõik hormoonhäired. 1. Tüüpi diabeet, kilpnäärme ja talitlushäired. Langetõbi e. epilepsia. Vere hüübimishäired 2) Keemilised a. Ravimid kõikidel ravimitel näidatakse ära teratogeensus klass ja seda tuleb kontrollida. b. Kõik ravimid võivad teatud perioodil olla teratogeense mõjuga. Nt. aspiriin.
· Viirused (liidavad oma · Monohapnik (väga · Radioaktiivne kiirgus pärilikkusaine tugev mutageen, tekib (radoon kirde- ja peremeesraku osooni lagunemisel), ka põhja-eestis) kromosoomidega) normist kõrgem · UV-kiirgus (põhiline · toksiinid (eriti võimsad O2sisaldus mutageense mutageen nahale) mükotoksiinid nt toimega · elektromagnetkiirgus aflatoksiin) · asbest (eterniitkatused, (alajaamade saatjate või · alkaloidid leeliselise väga tugev mutageen) kõrgepingeliinide reaktsiooniga taimede · klooriühendid (tugevad ristumiskohtade lähedus ainevahetusjäägid, väga mutageenid, nt HCl · tubakasuits (tahma- ja
) Söödalisandid · Pärmi eluskultuur aitab seedida kiudu, aitab vältida atsidoosi. · Propioonhape, muudab segasööda stabiilseks, vähendab hallituste ja pärmide hulka ( 1...3 kg/t) · Söögisooda vähendab vatsa happesust ja atsidoosi riski (0,2 kg lehma kohta) · Mükotoksiinide sidujad (alumiiniumsilikaat, bentoniit, või savil põhinevad tooted) · Mükotoksiinid on siis hallitusseente poolt toodetav mürk. Afrotoksiinid on kalakasvatajate mure, peaaegu kõik välismaal toodetavad söödad, tuleb lisada mükotoksiinide sidujaid. Poegimiseelse ratsiooni iseärasusi · Valmistada lehm ette poegimiseks ja järgmiseks laktatsiooniks. · Siis veel proteiini ainevahetuse muutuseks. · Siis veel energia ainevahetuse muutusteks. · Rasvhapete süntees muutub 8kordseks. · Glükoosi süntees 8kordseks.
· Kuivus ja puhtus aitab vältida nii hallitust kui ka baktereid. Mürgistuse lähteallikad: hallitanud toiduaine; loomasööt, mille kaudu saastub piim ja liha; toorsaadused, mis sisaldavad toksiini; toksikogeensete hallitusseente kasutamine toiduainete tootmisel; Haigust põhjustavad alljärgnevate seeneperekondade mõned esindajad: Aspergillus; Penicillium; Fusarium. NB! Toksiini toime on äge ja eelkõige kahjustuvad maks ja neerud. Mükotoksiinid on: väga termostabiilsed (ei hävi pastöriseerimisel, keetmisel ega küpsetamise) hävivad tugevate hapete, aluste toimel. Mürgistuse vältimiseks: tooraine puhtus teravilja, puuvilja, pähklite õigeaegne koristus ja nõutav säilitus; mitte kasutada hallitanud puuvilju, marju hoidiste valmistamiseks; väldi hallitanud loomasööta, et hoida ära piima ja liha saastumise; hallitusseente leviku pidurdamine: toiduainete sorteerimine;
On kvalitatiivse toimega. Ka väga väike kogus mutageeni võib mutatsiooni põhjustada Mutageenid: Bioloogiline Keemiline Füüsikaline 1) Iseeneslikud vead Vesi, osoon; asbest; tugevad 1) Radioakt kiirgus DNA sünteesis alused, happed; N-ja P-org 2) Uv-kiirgus 2) Viirused ühendid; kemikaalide 3) Nähtav valgus 3) Alkaloidid mittesihipärane kasutamine 4) Infrapunakiirgus 4) Mükotoksiinid tervise tasandil 5) elektromagnetkiirgus Kantserogeen põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket Supermutageen väga väikestes kogustes 100% tõenäosusega tekitab mutats Geenmutatsioonid (punktmutats.) muutused, mis haaravad DNA-s ühte nukleotiidi või nukleotiidipaari. Neid muutusi on 4 tüüpi: 1) nukleotiidipaari väljalangemine 2) kahekordistumine 3) asendumine 4) ümberpaiknemine Geenmutatsiooni jaotus:
olekus allasurutud). Mutageen loetakse mõjurit, mis on kvalitatiivse toimega: ka väga väike mutageeni doos võib põhjustada mutatsiooni. Mutageenid jaotuvad kolme suurde rühma: 1) bioloogilised (iseeneslikud vead DNA vormistumisel, viirused viiruste paljundamine rakus, alkaloidid taimede teisase ainevahetuse saadused tsüklilised lämmastikühendid, millel on mõjuv toime just püsisoojastele nt nikotiin, suurtes kogustes ka kofeiin, mükotoksiinid aflatoksiin hallitusseenest Aspergillus flava inimene võib kokku puutuda maapähklite söömisel) 2) keemilised (tugevad happed ja alused kõige ohtlikumad on hapete ja aluste aurud, osoon osooni lagunemisel vabanev monohapnik koopiamasinate töö käigus tekib osooni, asbest vanatehnoloogiaga eterniitplaadid, elavhõbeda aurud päevavalguslambid) ja 3) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus energiarikas läbistab kudesid radooni kiirgus Kirde ja Põhja-Eesti
rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Nendest hüüfidest moodustub mütseen. Enamik seeni areneb orgaanilistel ainetel, kuhu kuuluvad näiteks toiduained. Toituvad valkudest, süsivesikutest, rasvadest. Osa neist ainetest läheb hallitusseente kasvuks, teine osa lagundatakse seente ainevahetusprotsessidel. Tekivad CO2, vesi, alkohol jt ained. Osad liigid produtseerivad ka mürgiseid aineid mükotoksiin ( alfatoksiinid ). Mükotoksiinid võivad omakorda sattuda loomorganismi, põhjustab ohtu. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda
rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Nendest hüüfidest moodustub mütseen. Enamik seeni areneb orgaanilistel ainetel, kuhu kuuluvad näiteks toiduained. Toituvad valkudest, süsivesikutest, rasvadest. Osa neist ainetest läheb hallitusseente kasvuks, teine osa lagundatakse seente ainevahetusprotsessidel. Tekivad CO2, vesi, alkohol jt ained. Osad liigid produtseerivad ka mürgiseid aineid mükotoksiin ( alfatoksiinid ). Mükotoksiinid võivad omakorda sattuda loomorganismi, põhjustab ohtu. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda
säilitada pikemaks ajaks, selleks tuleb piima külmutada või kasutada kuumtöötlust nagu pastöriseerimine, termiseerimine, UHT-töötlus ning steriliseerimine. 42. Piima saasteallikad Piima saastumine: · Bioloogilised · Keemilised · Füüsikalised BIOLOOGILINE SAASTUMINE · Makrobioloogiline putukad, kärbsed, närilised · Mikrobioloogiline mikroorganismid (patogeensed bakterid ja mükotoksiinid) · Loomadel esinevad nakkushaigused tuberkuloos, burtselloos, suu- ja sõrataud · Antisanitaarne pidamine Pseudomonas synxanthus · Piima pikk säilivusaeg · Mittekvaliteetne vesi KEEMILINE SAASTUMINE · Ravimijäägid antibiootikumid, hormoonid, kasvuregulaatorid · Pesemis- ja desinfitseerimisaine jäägid · Pestitsiidid · Polükloreeritud bifenüülid (PCB) · Nitraadid, nitrid, nitroühendid · Lisainete üledoseerimine
Aurutamisega suurenevad lisakulutused - vaja on söödakööki ja vastavaid seadmeid, oluliselt kasvab energiakulu. PEENESTAMINE Sigadele antavad rohusöödad (haljassööt, silo) ning mugul- ja juurviljad tuleb peenestada. Peenestatud sööt rikneb ruttu, eriti soojade ilmadega päikesepaistel. Kartul ja juurvili tuleb enne peenestamist pesta. Toorest peenestatud kartulit võib sugusigade ja nuumikute ratsiooni võtta umbes pool antavast aurutatud kartuli kogusest. Mükotoksiinid, aglotoksiinid on väga ohtlikud, tapavad palju noorloomi peab tegema sööda toksilisi proove. Sööväärindus halveneb. 19 40. Emiste karjast väljalangemise põhjused. EMISTE KARJAST VÄLJAMINEKU PÕHJUSED 1. JALGADE HAIGUSED Tuleb jälgida, et sigade ajamine, nende veterinaarne vm töötlemine ei põhjustaks jalgadele vigastusi. Sulud peavad olema kuivad, põrandad terved.
Somaatilised mutatsioonid esinevad keharakkudes, ei kandu järglastele edasi gameetide kaudu. Fenotüübi muutused sõltuvad mitmetest teguritest, võib tekitada kudede vohamist, rakkude ainevahetuse muutust. Esineb vegetatiivselt paljunevatel organismidel, kasutatakse iluaianduses ja puuviljade kasvatamisel (õunad, naba-apelsinid). Mutatsioonid on kas spontaansed või indutseeritud. Mutageenid Bioloogilised: ◦ Viirused ◦ Alkaloidid ◦ Mükotoksiinid ◦ Juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides Keemilised: ◦ Tubakasuits ◦ Ravimid ◦ Olmekemikaalid ◦ Toidulisandid ◦ Fenool ◦ Keemiarelvad Füüsikalised: ◦ Radioaktiivne kiirgus ◦ Röntgenkiirgus ◦ UV-kiirgus ◦ Ülitugev elektromagnetkiirgus Kromosoomi mutatsioonid Muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. Ühe kromosoomi piires: ◦ Deletsioon – kromosoomi lõik kaotatakse ära ◦ Duplikatsioon – kromosoomi lõik kahekordistub ◦ Inversioon –
ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest levinumad aflatoksiinid. Aflatoksiine produtseerivad Aspergillus flavus'e ning Aspergillus parasiticus'e liigid. Aflatoksiinid avaldavad inimesele kantserogeenset ja maksa kahjustavat toimet. Toidumürgistusi esile kutsuvaid mikroorganisme võib leiduda laialdaselt nii looduses kui olme tasandil. Seepärast on oluline, et töötajad suhtuksid väga tõsiselt
tsütomegaloviirus, herpese teatud vormid, tuulerõuged; bakterid- süüfilise tekitaja; algloomad- toksoplasma(toksoplasmoos, ohtlik on haigestumine raseduse ajal- põhiline nakkuse allikas kass; vaegused rauavaegus ja aneemia, kaltsiumivaegus- pole viga, kaltsium võetakse ema luudest, asendamatute aminohapete puudus, foolhappe (B rühma vitamiinide) vaegus- tekitab seljaajusonga, polüküllastumata rasvhapete vaegus; toksiinid- mükotoksiinid, alkaloidid; ema haiguslikud seisundid, hormoonsüsteemi häired, langetõbi)), keemilised teratogeenid- alkohol (teatud tasemest); ravimid: raseduse ajal peab vaatama, kuidas toimib- loeb retsept vms, iseravimine tuleb välistada. Mitme rvimi kooskasutamine on seotud oluliste riskidega. Nt: 44 Talidomiid pärsib embrüo eas toruluude moodustumist- kere, mille küljes on käed ja jalad (DDR). Kasutati raseduste iivelduse vastu
Kaartes mille raadius on suurem kui 3-4m ei ole vaja kipsplaate niisutada. Väiksema raadiusega kaarte puhul tuleb kipsplaate niisutada. Plaate niisutatakse ainult sellelt küljelt, mida painutamise käigus kokku surutakse. Sobivad eelkõige kuivadesse ruumidesse: elamus tubade vaheseinad ja bürooruumide vaheseinad. Niiskes keskkonnas muutub kipsplaadi tselluloosirohke kartong või paberkate ohtlike hallitusseente kasvulavaks. Hallitused on tervisele kahjulikud: eosed, mükotoksiinid, lagunemisproduktid tekitavad ärritus ning allergianähtusi. Kipsseintel on hallituse tekkimise suur risk Niisketes ja märgades ruumides: vannituba, duss, wc, saun Kütmata hooned, külmkambrid Seina välispind, tuuletõkkeplaadid Märgades ruumides asendada tsementkuidplaadiga. Karkass: Plaadistus ühel või kahel pool, kuni kolm kihti plaati ühel küljel. Ühekihiline karkass, sik-sak ja topeltkarkass. Kipsplaadis on põlevaks aineks kartong (söestub)
kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kantserogeensed ained msg. keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes võivad põhjustada või soodustada kasvajate teket. Keskkonnas leidub nii looduslikke kui tehiskantserogeene. Looduslikud on nt. seente tekitatud mükotoksiinid, tehislikud nt. sisepõlemismootorite heitgaasides sis. bensopüreen. Ohtlikemad nt. bensidiin, 2-naftüülamiid. Võivad kuhjuda mulda, planktonisse, juurviljadesse jm. Kasv süsteemi moodustavate organiseeritud struktuuride kordistumine, nende mõõtmete või arvu suurenemine. Kasvuks vajalik energia saadakse foto- või kemosünteesist ja orgaaniliste ühendite lagundamisest.
a) mittehomoloogiline b) homoloogiline Mutatiivne muutlikkus : · mutatsioon juhuslik muutus geenide, kromosoomide või kromosoomide arvu tasandil. · Mutant mutatsiooniga isend a) mutatsioon avaldub tunnusena b) mutatsioon on olemas, kuid püsib varjatuna · mutageen tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone · kantserogeen mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket. Mutageenid : a) bioloogilised · viirused · alkaloidid · mükotoksiinid · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · fenool. Eriti tugev mutageen. · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) · Sõjagaasid ja keemiarelvad. c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid) · Ülitugev elektromagenetkiirgus. NB
Selle kindlustamiseks tuleb juba pärast määratletud riskiteguriga materjali eemaldamist lihakehast/rümbast see märgistada värviga, briljantsinisega FCF (E 133), mis ei muuda värvi ka pärast materjali kuumtöötlemist. 1. kategooria materjali hulka kuuluvad ka loomsed kõrvalsaadused, mis sisaldavad keelatud ravimeid; keskkonna saasteaineid üle lubatud taseme (orgaanilised klooriühendid, sh polükloreeritud difenüülid; orgaanilised fosforiühendid; mükotoksiinid jne). 2. kategooria materjali moodustavad põhiliselt seedetrakti sisu, sõnnik, heitvete loomsed jäätmed töötlemisettevõtetest. Siia kuuluvad ka farmides hukkunud ning tauditõrje eesmärgil hukatud loomad (v.a TSE) ning ka ravimite ja saasteainete (nt antibiootikumid, anthelmintikumid, koktsidiostaatikumid) jääke üle lubatud taseme sisaldavad loomsed kõrvalsaadused. 3. kategooria materjali moodustavad loomade kehaosad, mis on läbinud veterinaarkontrolli ja
annaabi.ee 
