Läänemeri Loodusõpetus 6. klass Läänemere taimestik Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein Läänemere vetikad Sinivetikate vöönd Rohevetikate vöönd Pruunvetikate sh põisadruvöönd Punavetikate vöönd Läänemere linnustik Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Lauk Kühmnokk-luik Hahk Läänemere kalad Räim Kilu Tursk Lest Lõhe meriforell angerjas Läänemere imetajad viigerhüljes hallhüljes
Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi
Üldplaneeringud on pigem protsesse tagantjärgi fikseerivad, mitte suunavad dokumendid. Vabanenud alade funktsionaalne tsoneerimine. Lisaks sisaldavad piiranguid, seadustest tulenevad kohustusi jms. Üksikud teemad: mere-äärse ala planeerimine Tallinnas 11.Ruumistrateegiaid linnaregioonides. Rahvuslike asustussüsteemide ruumistrateegiaid. 11A. Ruumistrateegiaid linnaregioonides: Pesad (valglinnastumine), I vöönd Uued tänavad (linna füüsiline kontsentriline laienemine, uusehitus linna külje all). I vöönd Eeslinnastumine. I/II vöönd Kohalike keskuste kasv. II vöönd Uuslinnade teke. II vöönd. II vööndi arenguring teke. II vöönd. Selektiivne kombinatsioon elamuehituse ja majandustegevuse suunamiseks II vööndi eeslinnadesse ja kohalikesse keskustesse, linna ja vööndi vahele jääb ulatuslik rekreatsioonivöönd.
Üldiselt on mere tase püsiv. Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit on täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb soolasemat vett sellele juurde. Läänemere elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Rannaveel on neli vetikate vööndit: Sinivetikate vöönd Rohevetikatevöönd Pruunvetikate vöönd(sealhulgas ka põisadru vöönd) Punavetikate vöönd Sinivetikate vöönd Kasvab kaljusel rannikul, veepiirist kõrgemal Sinkjasmust Rohevetika vöönd Asub meetri sügavusel Pakub varju ja toitu veeloomadele On üheaastased taimed Pruunvetika vöönd Soome rannikute suurim vetikas Kasvab kuni poole meetri kõrguseks Moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel suuri kooslusi
Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal
Mudeli aluseks olid järgnevad eeltingimused: ühtlane maapind, ühtlane pääs linna keskusesse, üks keskus, vaba konkureerimine elamuturul, korralik transport, heterogeenne rahvastik, rahvastiku kasv ja linna füüsiline arenemine keskusest perifeeria suunas. Mudelis on 5 vööndit, kus elasid erineva sotsiaalse, etnilise, kultuurilise ja majandusliku taustaga inimesed: * I Keskus; * II Üleminekuvöönd; * III Tööliste kodude vöönd; * IV Elamispiirkonna vöönd; * V Pendeldajate vöönd. Sellest Chicago morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel Tulemuseks saadi viiest vööndist koosnev 20saj alguse ideaallinn. (vt joonist) . 1 Esimene vöönd Ärikeskus (pangad, bürood, kaubandus- ja lõbustuskohad). Teine vöönd Kergetööstus e üleminekuvöönd ( tehased, odavam kinnisvara, taandunud elupiirkonnad). Kolmas vöönd alamklassi elupiirkond (on kauplusi, asuvad madalapalgalised töölised
Kehakeelt võib psühholoogide arvates võrrelda ükskõik missuguse teise keelega. Üle 50% vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust. Kehakeel on suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Liigutused võivad anda usalduslikku informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest teistesse inimestesse. Isiklik ala: eristatakse nelja vööndit · Intiimne vöönd (15-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi. · Isiklik vöönd (46-120 cm) Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides. · Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Kõrvaliste inimestega suheldes. · Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) Suurema inimrühmaga suheldes.
kassi suurune Austraalia kiskja), ida-vöötoravad ja pulstikkitsed. Taimestik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on väike ja killustatud, võib sealt leida palju erinevaid haruldasi taimi. Enamik taimeid talub hästi põuda, kuna nende paljunemise ajal on kuiv ilm. Metsapõlengute ja rohke karjakasvatuse tõttu on sealsed metsad peaaegu täielikult hävinud. Kõige suurem on igihaljaste põõsaste (tsaparrali) vöönd, see asub Lõuna- Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Taimkatte välisilme võib olla erinev, kuna vöönd on levinud väga katkendlikult. Taimestik erinevates piirkondades: Igihaljad põõsastikud ehk tsaparralid Vahemere ümbruses (Lõuna- Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias). Need on levinud mitmetel toitainetest vaeseks jäänud muldadel kui karjatamine ja/või sagedased põlengud seal peatada, muutuks tsaparrali vöönd hõredaks tammemetsaks.
Kui peopesa on pööratud rääkija enda poole, tähendab see ,,mokk maha", kuid enamikes Euroopa maades tähendab hoopis võitu või number kahte. 1.2 Isiklik ala Inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus sõltub inimeste arvust tema elukohas. See tähendab, et isiklik ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust eripärast. All pool on välja toodud lääneriikide rahvaste territoriaalsest käitumisest tingitud vööndid. 1. Intiimne vöönd (15-46 cm) Inimese tähtsaim vöönd, seda kaitstakse kui oma ala. Vööndisse lubatakse ainult nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi. 2. Isiklik vöönd (46-120 cm) Selline vahemaa lahutab isikuid näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides. 3. Sotsiaalne vöönd (120-360 cm) Vahemaad hoitakse, et suhelda kõrvaliste inimestega. 4. Ühiskondlik vöönd (360-..
Tapa Gümnaasium 8. c klass Jäävöönd Referaat Keili Viks Õpetaja: Eve Kasekamp Tapa 2010 Sissejuhatus Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veereziim ja mitmed teised faktorid. Maailmas on 13 erinevat loodusvööndit, need on: Jäävöönd, Tundravöönd, Metsatundravöönd, Okasmetsavöönd, Segametsavöönd, Lehtmetsavöönd, Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd, Rohtlavöönd, Poolkõrbevöönd, Kõrbevöönd,
Kõrgustikku iseloomustavad liigestatud pinnamoed ja erodeeritud mullad. Haanja kõrgustik asub Kagu-Eestis ning selle kõrgustik kõige kõrgem punkt on 318 meetri kõrgusel Suur Munamägi. Ligikaudseks pindalaks on 2500 ruutkilomeetrit. Leidub palju künkaid ja suuri kupleid. Mägi jätkub Lätis ja Venemaal. Haanjas on palju mägesi, mis on kõrgemad kui 280 meetrit. Keskosas on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Põhja suunas laskuvad sügavad orud - Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nende orgude vahel paikneb Hinsa küngastik, mis asub karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. Otepää kõrgustik asub Võrtsjärvest natukene allpool kagus. Kõrgustikul on palju künkaid ning Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi 217 meetrit. Otepää kõrgustiku pindalaks 1180 ruutkilomeetrit. Mäel on olemas ka vaatetorn ning slaalominõlv. Otepää on
(prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 6. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K ning nad on oluliselt tumedamad kohad Päikese pinnal võrreldes ülejäänud pinnaga. Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000, mida põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7. Päikese siseehitus: 1. Tuum 2. Radioaktiivne vöönd 3. Konvektiivne vöönd 4. Fotosfäär 5. Kromosfäär 6. Kroon 7. Päikeselaigud 8. Graanulid 9. Protuberantsid 8. Protuberantsid on Päikesest väljapurskuvad tohutud gaasi- ja radiatsioonupursked, mis tekitavad Päikesetuuli. 9. Päikese sisemuses tekkiv energia jõuab meieni kiirguslikul teel. Päikese sisemuses toodetav energia liigub selle tuumast väljapoole jõudes Päikese pinnale. Sealt
eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega. Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd luitestunud vallid kõrguvad 814 m ü.m.p Läänepoolne Litoriinamere aegne vöönd (enamasti 49 m ü.m.p) Pinnamood Läänepoolseima luidetevööndi madalate küngaste vahel on Häädemeestel ja Rannametsas ka mõni kõrgem koht
Vestluseks ja ärikõneluseks, milles osaleb 2-4 inimest, on lihtne ruumi valida. Nendele ruumidele, kus toimuvad suurte delegatsioonide läbirääkimised ja nõupidamised, esitatakse rangemaid nõudeid. Ruum peaks olema avar, õhuküllane, soovitava temperatuuriga 18-20°C (eeldatakse kliimaseadme olemasolu), loomuliku valguse ning korraliku mööbliga. Kohtumisel osalejad paigutatakse istuma, arvestades nn suhtlusvööndeid (intiimne vöönd, kuhu võõraid ei tohi tungida, on vähem kui 0,5 m, isiklik vöönd on 0,5-1,2 m, sotsiaalne vöönd 1,2 3,6 m ja ühiskondlik vöönd üle 3,6 meetri). Vestlustel ja läbirääkimistel arvestatakse igale osavõtjale vähemalt 80 cm lauapinda, soovitatavalt siiski kuni 1 meeter. Eksperdid, abid ja tõlgid, kes ei kuulu delegatsiooni koosseisu, võib paigutada osalejate selja teha teise ritta või lähedusse mõnele teisele kohale 1.2. Ruumide kujundusstiilid
KÄED JA JALAD Ootusärevuses hõõrutakse käsi kokku Kimbatuses inimene kratsib pead Puusa seatud käed demonstreerivad sõjakust Jalg üle tooli käsipuu näitab ükskõiksust Kõrgenenud kaitstustarve väljendub rinnale ristatud kätes Istudes üle põlve pandud jala kiigutamine näitab tüdimust , viha või ärritust. RUUMILINE KÄITUMINE Sõltuvalt sellest kellega suheldakse ja kus suheldakse valivad inimesed vahetul suhtlemisel neli ruumilise vahemaa varianti. 1) Lähisuhete vöönd 15-45 cm Siia lubatakse vaid need, kellega on tekkinud emotsionaalne seos. Abikaasad, lapsed, sõbrad, sugulased. Selliselt kaugusel on hõlbus saavutada kehaline kontakt ja tunda teise keha lõhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on ka kerge sosistada. Tihti aga oleme sunnitud viibima selles tsoonis ilma, et me seda sooviksime. Näiteks ühissõidukis; liftis. 2) Isiklik vöönd 46-120 cm See on vahemaa, mis lahutab inimesi mitmesugustel koosviibimistel. Selles
enesekindlusele. Seistes või istudes suuname tavaliselt jalalabad inimese või eseme poole, mis meid huvitab. Jalaga kopsimine viitab kärsitusele ning soovile edasi liikuda ja tegutsema asuda (Jaskolka 2004: 77 78). 2.4 Isiklik ruum See, kui lähedale lubame teistel inimestel endale tulla, sõltub sellest, kui hästi me neid tunneme (Winston 2004: 86). Intiimne vöönd (15 46 cm) on inimesele endale kõige tähtsam. Seda kaitseb ta nagu oma isiklikku territooriumi. Sellesse vööndisse "lubab" inimene ainult temaga emotsionaalses suhtes olevaid inimesi armsamat ja pereliikmeid (Pease 1994: 21). Isiklikku vööndi (46 120cm) hoitakse piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel või sõpradega koosviibimistel (op. cit: 30). Sotsiaalne vöönd (1,2 - 3,6 m) kõrvaliste inimestega suheldes (op. cit: 30).
Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukodra stabiilsuse näitamiseks.Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina. Isiklik ala Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust. Eristatakse nelja vööndit: Intiimne vöönd (15-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi. Isiklik vöönd (46-120 cm) Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides. Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Kõrvaliste inimestega suheldes. Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) Suurema inimrühmaga suheldes.
Kõige soojem kuu on Juuli +28 oC ja kõige külmem Jaanuar 2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid madalamad. Loodusvööndid Suurem osa Ida-Hiina alast katab subtroopiline vihmametsade kliimavööde. Põhja- ja Kirde-Hiinas parasvöötmeline laialehine metsavöönd. Väike osa Lõuna-Hiinast katab mussoonmets. Loode osas, kus on maaala mägisem, laiub mägimetsade vöönd ning Alpi tundra vöönd. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vegetation.png subtroopiline vihmamets mussoonmets Alpi tundra mägismets parasvöötmeline laialehismets http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vegetation.png Kliimavöötmed · Nagu näha kaardi pealt, siis katab hiinat enamasti Click to edit Master text styles
kõhrkoe sees · Apositsiooniline kasv - perikondri sisemise kihi (kondrogeenne kiht) rakkude diferentseerumine kondroblastideks · Nimetatud kahel viisil toimub uue kõhre moodustumine kõhresiseselt (interstitsiaalne kasv) ja kõhre välispinnal (apositsionaalne kasv) Kõhrkoe kaks kasvuviisi Peri- konder Kondro- 1 blast Kondro- tsüüt 2 Maatriks 1 = apositsionaalse kasvu vöönd 2 = interstitsiaalse kasvu vöönd Kõhrkoe regeneratsioon · Perikondri kondrogeenne aktiivsus piirdub organismi kasvuperioodiga enne täiskasvanuiga · Täiskasvanul toimub regeneratsioon perikondri ja ümbritseva sidekoe arvel, millest vohanud noor sidekude (granulatsioonkude) täidab kõhre defekti · Noore sidekoe rakud võivad muutuda kõhre põhiainet produtseerivateks kondroblastideks- kondrotsüütideks, kuid defekti täitva sidekoe
seotakse õhus ka keemilisel teel.LÄÄNEMERILäänemeri on väga madal meri, tema keskmine sügavus on 55m. Põhjamerest tungiv soolane merevesi ning mandrilt valguv sademetena langenud merevesi segunevad Lääänemeres. Vee keskmine soolsus on 0,9 %. Jõgede suudmealadel on vesi mage. Vee madal soolsus, tõusu ja mõõna, merehoovuste puudumine ja mere madalveelisus soodustavad Läänemere talvist jäätumist. Läänemere keskosa on jäävaba.Isel. Vetikaid ning mille alusel moodustub vöönd?Sinivetikate vöönd, rohevetikate-, pruunvetikate- ja punavetikate vöönd. Vees kasvavad vetikad vajavad fotosünteesiks päikesevalgust. Sügaval on valust vähem ning vetikad on sellega kohastunud ja moodustavad sügavuse suunas vööndeid.Miks peetakse ainulaadseks?Läänemere taimede ja loomade hulgas on selliseid mere- ja mageveeliike, kes suudavad elada ka riimvees (merikilk, harjasabalane). Taimestikus elavad kõrvuti nii mere- ja magevatele omased liigid
mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks. Lähistroopilises kliimavöötmes on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Mandrite idarannikul puhuvad passaattuuled ookeanilt ja suved on seal niisked. Talvel valitsevad lähistroopikas tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt mandrite läänerannikutele niisket õhku. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on soe ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku
Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. Üldise tsirkulatsiooni ehk üldise õhuringluse võib jagada kolme ossa: 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 1) TROOPILINE ÕHURINGLUS · Suhteliselt kitsas ekvatoriaalses vööndis on õhurõhk kogu aasta madal ja puhuvad nõrgad muutliku suunaga tuuled. · Ekvaatori kohal kujuneb madala õhurõhuga vöönd, sest maa ja vesi soojenevad tugevasti. · Tekivad intensiivsed tõusvad õhuvoolud (soe õhk hõre ja kerge, madal rõhk). · Tõustes õhk jahtub, tiheneb ja tema võime veeauru siduda väheneb. Veeaur hakkab kondenseeruma, tekivad sademed. · Paljudes ekvatoriaalsetes piirkondades sajab seetõttu peaaegu igapäev mõni tund. · Mitme kilomeetri kõrgusele tõusnud õhk liigub kõrgemates õhukihtides ekvaatorilt kahele poole laiali.
2) ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge; 3) kahe mandrilise laama kokkupõrge; transformne e. kahe laama nihke piir. LAAMTEKTOONIKA Laamade teineteisest eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. ISLAND ATLANDI OOKEANI KESKAHELIKUL toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja
Settekivimid pruunsüsi, liivakivi, põlevkivi, paekivi, savi, dolomiit Moondekivimid rohekilt, sinikilt, eklogiit, gneiss Maak metalle sisaldavad kivimid, majanduslik huvi Laamtektoonika Laam litosfääri hiigelpangas Laamade liikumine: Liikuma panevad vahevöö konvektsioonivoolud 1. Laamade lahknemine - Moodustub uus maakoor - Murrangute vöönd, pangasmäestikud, maavärinad 2. Laamade põrkumine - Ookeaniline tungib maakoore alla - Saarestikud, mäestikud, süvikute vöönd 3. Mandriliste laamade kokkupõrge - Üks tungib teise alla 4. Murrang (nihkumine) - Maavärinad, nihkumine eri suundades Vulkanism Vulkaan koht maakoorel, kus avanevad magmaliikumise kanalid Viskoossus sulami või vedelikui omadus vastu seista voolamisele
Settekivimid pruunsüsi, liivakivi, põlevkivi, paekivi, savi, dolomiit Moondekivimid rohekilt, sinikilt, eklogiit, gneiss Maak metalle sisaldavad kivimid, majanduslik huvi Laamtektoonika Laam litosfääri hiigelpangas Laamade liikumine: Liikuma panevad vahevöö konvektsioonivoolud 1. Laamade lahknemine - Moodustub uus maakoor - Murrangute vöönd, pangasmäestikud, maavärinad 2. Laamade põrkumine - Ookeaniline tungib maakoore alla - Saarestikud, mäestikud, süvikute vöönd 3. Mandriliste laamade kokkupõrge - Üks tungib teise alla 4. Murrang (nihkumine) - Maavärinad, nihkumine eri suundades Vulkanism Vulkaan koht maakoorel, kus avanevad magmaliikumise kanalid Viskoossus sulami või vedelikui omadus vastu seista voolamisele
Saksamaa Sissejuhatus Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi
Arvatakse, et maal kasvanud inimeste isiklik ruumivöönd on laiem kui linnainimestel, jaapanlaste ruumivöönd on kitsam kui näiteks Põhjamaade rahvastel. 7 Distants, millelt inimesed suhtlevad, sõltub paljudest teguritest (kultuurist, etnilisest päritolust ja kasvatusest). Siiski on välja pakutud 4 põhilist vööndit, mida inimesed enda ümber ehitavad: intiimne ehk lähisuhete, isiklik, sotsiaalne ja avalik ruum. · Intiimne vöönd (15-46 cm) Kõigist vöönditest on see kõige tähtsam, sest just seda kaitseb inimene nii, nagu oleks see tema isiklik omand. Vööndisse lubatakse tungida vaid neil inimestel, kes on temaga emotsionaalses seoses. Selles vööndis on veel 15 cm raadiusega alamvöönd, kuju võib tungida vaid kehalises kokkupuutes. · Isiklik vöönd (46-120 cm) See on vahemaa, mis tavaliselt lahutab meid üksteisest
kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · IdaAafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; · mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: IdaAafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; · Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; · http://www.gi.ee/geomoodulid/ IdaAafrika murrangute vöönd Reini jõe org Ookeanilise laama ja mandrilise laama põrkumine http://www.gi.ee/geomoodulid/ süvikud Kurdmäestike teke vulkaan magmakolle Mandrilise Ookeanilise maakoorega maakoorega laam laam Maakoor sulab ja
.B....... . Erosiooniohtlikum on muld kohas ....A.... . Põua tõttu võib kannatada muld kohas ...A..... . Kohas ...B..... võib muld olla liigniiske. 7. Milline mullatüüp on joonisel, millisele loodusvööndile on see tüüpiline? Õige vastus märgi X-ga. Mullatüüp Looduslik vöönd A mustmuld A vihmamets B punamuld B rohtla C gleistunud muld C x okasmets D x leetunud muld D lehtmets E soostunud muld E tundra Selgita, millistes tingimustes ja kuidas kujuneb mulda väljauhtehorisont.
rohkem; mandriline kliima- külm talv, soe suvi, sademeid vähe. B) hoovused: soe hoovus- toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma; külm hoovus- toovad külmemat ja kuivemat ilma. 6) pinnamood- mõjutab õhumasside liikumist (mäestik, tasandik) ASTRONOOMILISED- päikesekiirgus, orbiidi ekstsentrilisus, kosmiline kiirgus Üldine õhuringlus: Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. K K Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab laskuma. kirdepassaadid Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed kagupassaadid K K Laskuv kuiv õhk.
Third level Fourth level Fifth level Leiukohad Eestis Kõik need leiualad paiknevad PõhjaEestis (5 leiukohta). Lisaks vähemuuritud perspektiivalad ja mõned juba hoonestuse alla jäävad alad. Neist ainult üks Rakvere leiukoht asub tunduvalt lõuna pool, mistõttu selle kaevandamine tuleb kavandada suurematest sügavustest (85200 m). KeskEestis vöönd täiesti puudub. Lõuna pool väga lünklik vöönd ja kus suur lasumussügavus (300400 m) jätab need ilmingud reaalsest maavarakasutusest välja. LääneVirumaal asuvad Eesti suurimad Toolse ja Rakvere kasutamata maardlad. Kihi paksus on 1,5 12,5 meetrit, keskmiselt 23 meetrit. Eesti fosforiidimaardlate andmed Maardla Varud, Keskmine Keskm. Keskm. Varu staatus
Üldandmed Pindala: 8 300 km2. Saare pikkus idast läände on 260 km, väikseim laius 12 km ja suurim 57 km. Rahvaarv: 600 000 Saare keskus: Iraklion Suurimad linnad: Hania, Rethymnon Károlos Papoúlias Talved on leebed Suviti temperatuur 20º-35ºC vahele. Kliima Sügisel muutub kõik roheliseks Vahemere vöönd Platood Lasithi Maastik Omalos Nidha Mäed Koopad Psiloritis (2456 m) Diktaioni Lefka Ori (2452 m) Idaion Dikti (2148 m) Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest
laiuskraadidel väga vähe maismaad. Iseloomustavaid suurusi: * kõige suurem loodusvöönd, ligi kaudu 48% kogu maismaa pindalast *enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; *6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 kraadi *suved on soojad vihmased ja niisked *taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Pealmiselt puhuvad taigas läänetuuled. Kuna parasvöötme okasmetsad asuvad parasvöötmes on ka seal iseloomulik 4 aastaaega. Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk
Atmosfääri tsirkulatsioon - Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas, mistõttu sellist liikumist nim läänevoouks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogu troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. Limnoglatsiaalsed setted?Jääjärvelised setted. Näiteks limnomõhnad ja jääjärvelised tasandikud. Alluviaalsed setted?Jõe geoloogilisgeomorfoloogilise tegevuse käigus erodeeritud (ka kulutatud), transporditud ning kuhjatud setteid nimetatakse alluviaalseteks seteteks ehk alluuviumiks. Alluuviumit iseloomustab setete kõrge ümmardatuse aste ning hea sorteeritus. Parasvöötme meandreuvate jõgede alluuvium koosneb kolmest erinevast faatsiesest: sängi, lammi ja soodisetted.
näitamiseks.Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina. 4 ISIKLIK ALA Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust. Eristatakse nelja vööndit: Intiimne vöönd (10-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi , nagu näiteks oma kaaslast , parimaid sõpru ja perekonnaliikmeid . Isiklik vöönd (46-120 cm) Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides , kasutatakse tavaliselt tuttavatega suhtlemiseks . Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Kõrvaliste inimestega suheldes , seda tsooni
ütlevad: “Ma ei ole teiega nõus.”. Kõige selgem salatsemise tundemärk on žestiklastri kokkusobimatus. Kui inimene sõjakas poosis naeratab, püüab ta vaenutundeid sõbraliku naeratuse abil varjata. Nii püüavad mitmed inimesed oma tundeid peita. Samal ajal räägib nende keha tõtt. Isiklik ala Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust. Eristatakse nelja vööndit: Intiimne vöönd (15-46 cm) – Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi. Isiklik vöönd (46-120 cm) – Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides. Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) – Kõrvaliste inimestega suheldes. Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) – Suurema inimrühmaga suheldes.
rannajooned küllaltki liigendatud ja mitmekesised. Saartel leidub nii liivast randa kui ka soostunud roostikke ja siseveekogusid. Iseloomulikud saartele on kadakased rannakarjamaad, leidub ka korralikku metsa ning iseäranis Saaremaal rannikupanku. Aluspinnas domineerivad erinevad lubjakivilademed, leidub ka dolomiiti. Lääne-Eesti rannikumadalik Liivi lahe rannikumadalik (Tolkuse raba) Hiiumaa I.3 Vahe-Eesti: on Madal- ja Kõrg-Eesti piirialaks. See on soine ja metsane vöönd, mille põhilised osad on Kõrvemaa, Soomaa ja Võrtsjärve madalik. Kõrvemaa asub Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel kirde- edela suunal. Umbes pool Kõrvemaast üsna soostunud ning maastik mitmekesine (üle saja järve). Samavõrd soostunud Võrtsjärve madalik tungib sügavale mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti tasandikuga. Ajalooliselt kujutab see endast kunagise Suur-Võrtsjärve põhjapoolset osa. Soomaal on tegemist suurte märgalade massiividega, mis on jõudnud
väravad). Mandrit ääristab madalaveeline mandrilava ehk self, mis mandrinõlva kaudu laskub mandrijalamiks. Süvaookeanis, mis asub mandrijalamil, on ahelikke, mägesid ja tasasepõhjalisi nõdusid. 2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam Rannikualad paikenevad mandrilava piiril. Rannikualad- meresid ja lahti ääristav vöönd. Lainetuse mõjule alluvat maapinnavööndit nimetatakse rannavööndiks: maismaaosa on rand ja veealune osa on rannanõlv. Tekke, pinnamoe ja rannajoone liigestuse järgi eristatakse rannikutüüpe: estuaar, atoll, fjord, skäär, laguun, limaan. Estuaar lehtersuue, suure jõe sügav mere poolne lainenev suue või kitsas suudmelaht (Matsaky laht Kasari jõe suue). Ökoloogilised tingimused, eriti soolsus, om väga muutuvad
Eestist on seni saadud 12 pronkseset, mis kuuluvad vanemasse pronksiaega. Eestist on leitud kuus pronksiaegset odaotsa, mis kõik peale Iru kindlustatud asulast saadu, on juhuleiud. Neist Muhust leitud eksemplar kuulub vanemasse ja teised nooremasse pronksiaega. See on üks vanemaid Eesti territooriumilt leitud metallesemeid. Pronksist odaotsa täpsemat asukohta pole teada. Muuseumi on see jõudnud 1871. a. Muhu odaots on pika putkega, mille alumises osas on ümber putke 7 soonest vöönd. Putk on varre külge kinnitamiseks varustatud aasaga. Odaotsa pikkus on 21,1 cm ja kaal 136,15 g. Muhu odaots meenutab kujult ja ornamendilt nn Seima (Seima-Turbino) kultuuri relvi, mis tänapäeval dateeritakse 2. at esimesse veerandisse eKr. Muhu odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste. Tõenäoliselt on see pronksist odaots hõimudevahelise vahetuse teel jõudnud Läänemere äärde u. 1500-1250 aastat e.m.a
Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits , mägilambad (muflonid), pimerott jne. Enamus loomad on pärit naaberriikidest. Loomade pilte Känguru Ida-vöötorav Mägilambad Inimene vahemerelises vööndis On väga tiheda inimasutusega ,kuna sealne kliima on inimesele sobiv. Vahemereline vöönd on ka üks peamiseid turistide puhkamispaiku. Aastatuhandeid kestnud intensiivse karjakasvatuse, maaharimise ja tiheda asutuse tõttu on seal kujunenud välja poollooduslikud maastikud. Inimeste peamised elatusalad : valmistatakse veini, kuivatatakse ja konserveeritakse puuvilju, kasvatatakse oliive. Kasutatud allikad: 8.klassi Geograafia õpik www.bio.edu.ee www.wikipedia.org
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd Paiknemine Paikneb lähistroopilises kliimavöötmes 30-40 laiuskraadi vahel Vahemere piirkond, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aafrika Kliima Soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on parasvöötme õhk Temperatuur suvel 24-25 kraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Suvel on sademeid 200-600 mm ja talvel kuni 1000mm Suvel troopiline õhumass, talvel läänetuuled Vahemerelist tuult nimetatakse sirokoks Aastaaegadeks on suvi ja talv ning kevadet ja sügist ei eristata Mullad Pruunmullad Huumuserikas Suur erosioonikiht Viljakas ja kivine Taimkate Pindala, kus taimed kasvada saavad on väike Haruldased taimed Ülekaalus igihaljad põõsastikud Taimede lehed on jäigad ja kaetud vaha või vaiguga Kitsad ja karvakestega kaetud ...
Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. q Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. q Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.
Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Aluspind mõjutab päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb selles, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. Erinevused Eesti eri osades kliimat mõjutab väga palju Läänemeri, merelise ja mandrilise kliima piiriks on nende vahel olev vöönd, milles peamised kliimategurid muutuvad järsku. Õhutemperatuur, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Umbes 20 km kaugusele sisemaale ulatub merebriis, mis takistab pilvede teket. Õhutemperatuur madalaim temp. -43,5 Co, kõrgeim +35,6co. Kõige külmem kuu veebruar, kõige soojem juuli. Tuuled valitsevad edela- ja läänetuuled. Sademed aastas sajab keskmiselt 550-800 mm.
saared) laamade liikumine küljetsi- sagedased maavärinad ja tugevad vulkaanipursked.(jaapani saared) mandriliste laamade lahknemine- maakoor rebeneb, langetusprotsessid ja erasioon. Vulkaanide esinemisvööndid: Vakse ookeani tulerõngas ja vahemerest himaalajani. Kilpvulkaanid:madal, vedel laava Kihtvulkaanid: kõrge koonus, happeline hele laava, tahke. Maavärinad esinevad: Vaikse ookeani rannikualadel, vöönd himaalajast üle väike-aasia poolsaare vahemereni. Kassnevad vulkaanpursetega, laamade liikumisega jms. Nõlvaprotsessid: varisemne, libisemine, voolamine, nihkumine
Ta pindala on 1,4 ha, suurim sügavus 8 m. Kaldad on kõikjal õõtsikulised, kaugemal kaetud metsaga. Läänekaldal on väike ujumissild. Põhja katab järvelubi. Valgejärve läbib Rohelisest järvest tulev ja Linaleojärve voolav oja. Järve vesi on heleroheline ja väga läbipaistev (6,1 >6,8 m), tõenäoliselt kihistunud. Aastail 1967 oli taimestikku vähem kui Sini ja Rohelises järves. Veepeeglit piiras pilliroog, järgnes kitsas vöönd ujulehtedega taimi vesiroosi ja ujuvat penikeelt. Põhja katsid mändvetikad. Äntu valgejärv on jällegi suhteliselt puhta veega järv. Järv asub VäikeMaarja lähedal Simuna poole viiva maantee ääres. Maanteel kahjuks ei ole väljas ühtegi märki nende asukoha kohta, kuid kaardi järgi võib Äntu järved lihtsasti üles leida. Kui maanteelt ära keerata, siis enne järvesid on kohe suur parkimisplats ning autoga põhimõtteliselt enam edasi sõita ei saa.
Vahemereline loodusvöönd Merili Männilaan Virtsu kool 8.klass Asend ja kliima 30-ndad ja 40-ndad laiuskraadid Vahemere ümbruses, mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. prootea (Lõuna-Aafrika) banksia (austraali...
EESTI METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Aliis Uudelt TPL 2013 Metsad 50,6% Eesti maismaast Umbes 2,3 mln hektaril 70% majandatavad Kolmandik kaitsereziimidega Euroopas 4. koht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsatüübid ja paiknemine Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad 11% Lääne-Eestis soovikumetsad 22% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsakorraldus Majanduslike piiranguteta 69% Majanduspiirangutega 21,6%
laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt. Himaalaja ( Mount Everest 8848 m ) · vulkaane ei esine · maavärinad · kurdmäestik hästi kõrge Meelde tuletada uus ja vana mäestik . Laamade liikumine külgepidi San Andrease murrang , Põhja- Ameerikas. · tugevad pinged ja tugevad maavärinad Ida- Aafrika murrangu vöönd - mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · rifti süsteem koos Punase mere ja Surnumerega · uue ookeani avamine tekivad piklikud sügavad järved nt Albert, Tanganjika, Reini jõe org, Kuum täpp · Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel · Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides · üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla.
Isikliku ruumivööndi all mõistetakse keha ümbritsevat õhuruumi, mille suurus sõltub inimeste arvust tema elukohas. Nii on siis isikliku ruumi mõõtmed tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust eripärast. Jaapanlased on ülerahvastatusega harjunud ja nende ruumivöönd on väiksem, teised eelistavad jälle avarat ruumi ja suhtlevad distantsi säilitades(1.Lk: 21). Ruumivööndid Eristatakse nelja ruumivööndit: 1) intiimne vöönd (15 46) on inimesele endale kõige tähtsam. Seda kaitseb ta nagu oma isiklikku territooriumi.Sellesse vööndisse "lubab" inimene ainult temaga emotsionnalses suhtes olevaid inimesi armsamat ja pereliikmeid. Intiimsesse vööndisse ei saa võõras siseneda, ilma et toimuks vastuhakk. On täheldatud, et kui intiimvööndisse tungib keegi võõras, vallandab see terve rea füsioloogilisi muutusi
Inimesi ümbritseb ruumivöönd ehk ruumimull, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks. Ruumimulli suurus ja kuju sõltub psühholoogilistest tingimustest. Inimesed ei saa omada identseid ruumimulle. RUUMIVÖÖNDID. Edward Hall on vaatluste põhjal väitnud, et lääne kultuuris on 4 põhilist suhtlusdistantsi: 1. Intiimne vöönd (15 - 46 cm). Lubatud pidev füüsiline kontakt (füüsiline kontakt teebki selle distantsi intiimseks). Siin toimub seksuaalne suhtlemine, imikute eest hoolitsemine. Rääkimine taandatud ebamäärastele häälitsustele ja mõminale. Eelpool kirjeldatut nim. lähedaseks intiimseks distantsiks - inimeste vahe suhtlemisel on väiksem - kuni 15 cm. Kaugem intiimne vöönd 15 - 45 cm. Sel juhul on kontakti vähem, ent käsi saab ikkagi kergesti puudutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
