KOKANDUS Rekreatiivse tegevusena Aire Ilves RK10 Kokanduse analüüs Oluline roll inimese Click to edit Master text styles evolutsioonilises arengus. Second level Me kõik oleme Third level kokandusega seotud ühed Fourth level Fifth level loovad, teised naudivad. Saab teha igal pool Palju erinevaid stiile Huvitavad maitsed Aire Ilves 2011 2 Miks üldse kokatakse? Click to edit Master text styles Toiduainete töötlemine Second level Third level enne söömist ...
reostusõrnad. · Huumustoitelised ja ehk düstroofsed (9%), (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad · Rohketoitelised ehk eutroofsed (36%), (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. · Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust · Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (2,6%), (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal · Madalsoo,siirdesoo,kõrgsoo e. Raba · Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad
Sport annab eluks kogemuse Sirje Karasevits 103 SKA Liikumine on osa tervisele kasulikust puhkusest. Selleks, et liikuda, pole alati vaja ei spordiklubi ega kallist varustust. Liikumise kui puhkusega seotud erinevatest aspektidest oli põhjalikult juttu Tallinna ülikooli korraldatud rahvusvahelisel konverentsil ,,Liikumine ja rekreatsioon". Kuidas defineerida rekreatsiooni? ,,Dictionary of Sociology" järgi on see mistahes vabal ajal üksi või ühiselt tehtav tegevus, mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevuse kui sellisena, mitte aga loodetava tasu või hüvitise pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid tegutseja enda arusaamas, miks see tegevus ette võetakse seega mõtteviisis. Klassika j...
(harilik kastehein, punane aruhein, lamba-aruhein) ja 1/3 mitmeseguste põllulillede seemet. Kõikide lillemurude hooldamine on äärmiselt lihtne ja siseneb vaid niitmises. Väetamist ja kastmist selline kooslus üldjuhul ei vaja- seega on hooldamine üsna ofav, võrreldes kultuurmuru hooldamisega. Kokkuvõte Kokkuvõteks võib öelda, et rohttaimekooslustel ei ole puhkemaastikus sugugi viimane koht. Erinevate maastikutüüpide rekreatiivse vääruse ehk puhkesobivuse võrdlemisel paigutatakse tavaliselt esiplaanile mererannad ja mäed, siis järgnevad metsad ja looduslikud niidud ning alles seejärel kultuurmaastikud. Kasutatud allikad: · Google · Wikipedia · ' Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine ' Koostaja Ants Bender
) On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. Huumustoitelised (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad. Rohketoitelised (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. Segatoitelised (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust Lubjatoitelised (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29.Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal Madalsood iseloomustab lopsakas rohurinne, mis koosnb peamiselt tarnadest. Madalsoo on mitmete haruldaste liikide nagu näiteks orhideeliste kasvukoht
Hetkel veel puudub sobiv eestikeelne vaste sellele sõnale. Enamikus Euroopa ja romaani kui germaani keeltes on vastavad terminid tuletatud ladinakeelsest sõnast recrea`tio, mis meie mõistes võiks tähendada virgestumist, taastamist, taastumist. Inglise keelne termin re-create tuleneb samuti sellest ladinakeelsest sõnatüvest ning tema võimalikest vastetest oleks täpsem ehk taasloomine või uuestisünd. Filoloogilisest aspektist lähtudes on rekreatiivse tegevusena mõistetud mitte ainult otseselt puhketegevust, vaid igasugust personaalset aktiivsust, mis jääb väljapoole üksikisiku töö- ja majandustegevuse ning olmelise rutiini sfääri. Rekreatsiooni tulem peab olema rahulolu ja tervisliku eluviisi nauding ning töövõime taastamine. Kokkuvõtteks: . Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele töövõime tõstmiseks, hea enesetunde saavutamiseks, haiguste ennetamiseks ja ka haiguste korral nende kulgemise kergendamiseks.
orjenteeruvalt olema vana mõisa koha peal. Peamisteks haljasalaks, mis jääb minu poolt piiritletud alasse, on pastoraadi park, kuhu on püstitatud kaks mälestussammas: üks Avinurme lahingus langenutele ja teine August Lillemaa 90. sünniaastapäevaks paigaldatud mälestuskivi (Avinurme vallast pärit tuntud Eesti mullateadlase ja esimse eesti mullakaardi koostaja mälestuseks) (Avinurme tähatsamad vaatamisväärsused...). Rekreatiivse alana tooks välja oma piiritletud alalt staadioni, tennise- ja võrkpalliväljaku Kitsaskohad Oma silmis ei näe oluliselt karjuvaid probleeme, kuid kitsaskohaks võiks välja tuua alevi sisese tee. Nimelt on tee oluliselt kõrgemale tõstetud muust pinnast ja ka kitsas, mille tõttu on 5 üsna ebameeldiv jalgsi ja eriti rattaga liigelda. Nüüd 2009 aasta suvel tehti seoses
1. Kaitsealade külastusseire alused 1.1 Külastusseire arendamine maailmas Rekreatsiooni mõjude uurimist alustati 1920. aastatel (Cole 2004). Põhjalike ja terviklike rekreatsiooniökoloogia uurimisprogrammideni jõuti Euroopas ja Põhja-Ameerikas alles 1960- ndatel ja 1970-ndate alguses. Kõige esimesed vastavad uurimisprogrammid töötati välja Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. Esimese ametliku kontseptsiooni rekreatiivse koormustaluvuse hindamiseks töötas välja J. A. Wagar (1964), kes defineeris puhkeala rekreatiivset koormustaluvust kui (recreational carrying capacity) kasutuskoormuse niisugust taset, mida ala suudab taluda, tagades sealjuures puhkevõimaluste püsiva kvaliteedi. 1980. ja 1990. aastatel suurenes märgatavalt rekreatsiooniökoloogiliste uuringute läbiviimine ning oluliselt arenes rekreatsiooniökoloogia rakendamine kaitsealade kaitse korraldamisel ning külastatavuse hindamisel. 1987
3) liikuda metsas lõastatud koertega. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahil; 4) sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ja metsaomaniku loal ka väljaspool teid. (2) Avalikõigusliku isiku omandis olevas metsas võib vastavalt tähistatud metsamaal metsamarjade, seente ja pähklite ning dekoratiivokste, ravim ja dekoratiivtaimede ja nende osade varumise ning metsa rekreatiivse kasutamise eest tasu nõuda ainult juhul, kui metsaomanik on metsamarjade, seente, pähklite, dekoratiivokste, ravim ja dekoratiivtaimede saagikuse või metsa rekreatiivse väärtuse suurendamiseks teinud kulutusi või on selles metsas saagikuse või metsa rekreatiivse väärtuse suurendamiseks tehtu tõttu vähenenud teistest metsakasutuse viisidest saadav tulu. (3) Metsatulekahju ennetamiseks on kohalikul omavalitsusel õigus, teatades sellest kohalikus või maakonna
• Ökoloogilise täielikkuse, sitkuse või tervise kahjustamine; • Toiduahela katkestamine; • Liikide populatsiooni vähenemine, looduse mitmekesisuse vähenemine; • Muutused suhtes “kiskja-saak” /sotsiaalmõjud/ • Ohud inimeste tervisele ja turvalisusele, näiteks püsivate ja/või toksiliste kemikaalide toime; • Kaubanduslikult väärtusliku või lokaalselt tähtsa liigi või ressursi vähenemine, näiteks kala, mets, põllumaa; • Kultuuri, rekreatiivse või esteetilise väärtusega ala või keskkonna osade kadumine; • Elanikkonna ümberpaigutamine, näiteks tammide ja veehoidlate rajamine; • Surve teenustele, transpordile, infrastruktuurile. Olulisuse kategooriad – Mõju puudumine – tundmatu mõju – Oluline mõju – leevendav mõju – Olematu mõju Mõju karakteristikud (suurus)* Mõju tähtsus (väärtus)= Mõju olulisus Mõju identifitseerimine • Kontrollnimekiri; • Maatriksid; • võrgustikud; • Geograafiline
puud, mitmekesised puidu lagunemisastmed vms. Kõlvikute vahel ja asustuse läheduses kombineerusid puistutega teatud liikidele looduslikke elutingimusi jäljendavad rajatised nagu kiviaiad ja maa-alused paekeldrid; rajati alleesid ja metsaparke, kus leidsid soodsa elupaiga valgusrikastele metsadele ja puisniitudele iseloomulikud liigid. Metsaraie ja põlluharimise intensiivistudes jäid poollooduslikud kooslused ja asustuse lähedusse kujunenud rekreatiivse iseloomuga puistud sageli põlismetsaliikide viimasteks varjupaikadeks e. refuugiumiteks. Nüüd on kerkinud oht ka pärandkooslustele,sest traditsiooniline maamajandus kaob, samuti osatakse aina vähem väärtustada selliseid loodussümboleid nagu põlispuud, alleed, pargid. Esteetilistel eesmärkidel läbiviidud hooldus võib selliseid objekte liigikaitse seisukohalt pigem kahjustada (eemaldatakse põõsad, kuivanud oksad ja puud jne.)
selle meetodi kasutamise korral võrdelised saavutatava parema seisundi kui turuvälise keskkonnakauba rahalise väärtusega. 5 Sõidukulude meetod hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel · Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. · Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (nt joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud meetod eriti sobiv näiteks Jägala joa rahalise väärtuse väljaselgitamisel ja selle loodusliku seisundi kaitsmisel planeeritava hüdroelektrijaama vastu. Kinnisvarahinna meetod hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest.
Näide: kulud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, kulud kalavarude taastamiseks saastatud veekogus. Veekogude seisundi paremaks muutmisel on see meetod üks enimkasutatavatest. . Sõidukulude meetod – hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (nt joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud meetod eriti sobiv näiteks Jägala joa rahalise väärtuse väljaselgitamisel ja selle loodusliku seisundi kaitsmisel planeeritava hüdroelektrijaama vastu. Kinnisvarahinna meetod – hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest
selle meetodi kasutamise korral võrdelised saavutatava parema seisundi kui turuvälise keskkonnakauba rahalise väärtusega. Sõidukulude meetod – hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (nt joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud meetod eriti sobiv näiteks Jägala joa rahalise väärtuse väljaselgitamisel ja selle loodusliku seisundi kaitsmisel planeeritava hüdroelektrijaama vastu.
igaüheõigusel tugineva looduses liikumise süsteemi puhke- ja kaitsealadel. Sellega aidatakse kaasa elanikkonna loodusteadlikkuse ning -hoidlikkuse kasvatamisele ja vähendatakse looduskasutusega kaasneda võivaid negatiivseid mõjusid. Üldeesmärgist tulenevalt kujundab RMK loodushoiuosakond elanikkonna loodusteadlikkust, seda eeskätt looduskeskustes, jälgib kasutust ja kasutajat ning seirab rekreatiivse looduskasutusega kaasneda võivaid mõjusid, teavitab inimesi looduses liikumise võimalustest nii RMK kodulehe, RMK teabepunktide kui ka loodusesse paigutatud teabe abil, tutvustab inimestele erinevaid huvi- ja kaitseväärtusi. RMK loodushoiuosakond teavitab inimesi looduses liikumise võimalustest nii RMK kodulehe, RMK teabepunktide kui ka loodusesse paigutatud teabe abil, tutvustab inimestele erinevaid huvi- ja kaitseväärtusi.
eeldused maa sihipäraseks kasutamiseks. Põllumajandusmaa kuivendussüsteemidest enamik, s.o üle 70%, on rajatud rohkem kui 30 aastat tagasi ja on tänaseks amortiseerunud. 2005. aastal tehtud maaparandusuuringu tulemustest selgus, et kuivendatud põllumajandusmaast on 11% heas, 63% rahuldavas ja 26% puudulikus kuivendusseisundis. Korrastamata maaparandussüsteemid ja kinnikasvanud eesvoolud põhjustavad üleujutusi, maa soostumist ja võsastumist ning maastike rekreatiivse väärtuse vähenemist. Eesti kliimatingimustes on üle poole põllumajandusmaa ja umbes poole metsamaa sihipärane kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Tulevikule mõeldes peab arvestama ka kliima edasise muutumisega. On prognoositud, et ilmastik muutub ebastabiilsemaks, kevadine äravool väheneb ja sügisene suureneb. See tähendab, et kuigi vegetatsiooniperiood pikeneb, ei
vajalikud kulutused (näiteks puhastusseadmete ehitamine või rekonstrueerimine asulate punktreostuse puhul) on selle meetodi kasutamise korral võrdelised saavutatava parema seisundi kui turuvälise keskkonnakauba rahalise väärtusega. 4. Sõidukulude meetod Mingi loodusliku objekti (kaitseala, pargi) tarbijapoolse majandusliku hinnangu aluseks loetakse individuaalsete, erinevast kaugusest objektini jõudmise kulude summa. Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (näit. joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud meetod eriti sobiv näiteks Jägala joa rahalise väärtuse väljaselgitamisel ja selle loodusliku seisundi kaitsmisel planeeritava hüdroelektrijaama vastu. 5. Kinnisvarahinna meetod
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
