vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3. Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu? Saarjärve looduspark kaitseala Lavassaare linnuala hoiuala Karu talvitumispaik püsielupaik Rabapüü kaitsealune liik Muuga kabelikivi üksikobjekt Pühajärve püha tamm KOV Siniraab kaitsealune liik Otepää looduspark kaitseala Kadrioru park kaitseala kaitseala, kaitsealune liik, üksikobjekt, hoiuala, püsielupaik, kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse objekt (KOV). 4. Keskkonnaseire tasandid seire seaduse alusel on riiklik, kohalik ja ettevõtte tasandid. Integreeritud süsteemi haldab kvaliteedi juhtimine ja keskkonna juhtimine. Vanim rahvuspark on Lahemaa. Noorim Matsalu
EESTI KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID: Kaitsealad rahvuspark (Lahemaa , Karula , Soomaa, Vilsandi, Matsalu); looduskaitseala (otepää); maastikukaitseala (looduspark- otepää, haanja). Hoiualad elupaikade ja kasvukohtadeks määratud ala. Kaitsealused liigid ja kivistised liigid kolmes kaitsekategoorias, I kat rangeim. Püsielupaigad väljaspool kaitseala asuv (pruunkaru talvituspaik). Looduse üksikobjekt nt koobas. Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt nt Tsooru park RAHVUSVAHELISE LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Konventsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa Liit KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID: määrused (nt ohtlike kemikaalide määrus) direktiivid (eeskirjad) otsused (suunatud valdkonnale, üksikisikutele jne) soovitused ja arvamused (pole kohustuslikud)
*jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasvauim ära statistika tegemiseks. Võrkudega kalapüüdmise ohud: pringel ja hüljes (viiger-;randal-;hall-) upuvad! Hingavad õhku ainult õhust.. KAITSEALUSED LIIGID: Kaitse all on: liigid, kivistised, mineraalid ; looduse üksikobjekt ; kaitstavad alad (rahvuspargid, hoiualad, maastikukaitsealad, reservaadid, sihtkaitsevöödid, piiranguvööndid) MIKS? -haruldus! nt käpalised, lendorav -ohustatus! nt merikotkas -kultuuriline väärtus/teaduslik-esteetiline väärtus! nt hiiepuud, kivid -RV kohustused! Nt madal unilook, emaputk -tüüpilisus!!! (iseloomulik teatud vallale, piirkonnale) Nt näsiniin (kasvab mul hoovis:D); talvik VÄITED: Lääne-Eesti ala on MADAL! Kõrgused kuni 20 m üle merepinna.
ja energiapuistute rajamine, uuendusraie. Hoiuala loomastiku ja taimestiku kaitseks. Keelatud on elupaikade, kasvukohtade hävitamine, liikide häirimine. Metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Kaitsealune liik taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse. Kaitstav looduse üksikobjekt kaitse all olev teadusliku, esteetilise või kultuurilise väärtusega elus või eluta üksikobjekt. N: puu, allikas, rändrahn, juga, koobas. Looduse üksikobjekti kaitse selle ümber moodustatakse 50 m raadiuses piiranguvöönd, kui ei kehtestata väiksemat piiranguvööndit või kui ei kohaldata kaitse-eeskirja. EL-i Natura 2000 võrgustik koosneb Eestis linnualadest, millest on Euroopa Liidu Komisjoni teatatud linnudirektiivi kohaselt. Alad, mis omavad loodusdirektiivi kohaselt
Kivimid Eestis Koostasid: Ranno Kiveste Egle Kuusik Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2012 Põlevkivi • Põlevkivi- on peenekihiline musta või pruuni värvi settekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline osa koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Leidub Kirde-Eestis. Põlevkivi • -musta või pruuni värvi settekivim. • -koosneb mineraalidest ja orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeas...
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Põlva-Valga-Võru regioonis on 71 hoiuala, millest suurim on Räpina poldri hoiuala. Püsielupaikade loomise eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Põlva-Valga-Võru regiooni territooriumil on hetkeseisuga loodud 180 püsielupaika, mille ülesandeks tagada I, II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine. Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Sellisteks objektideks võivad olla: puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Põlva-Valga-Võru regiooni tuntuim üksikobjekt on Tamme-Lauri tamm, mis 1,3m kõrguselt mõõtes on ka Eest jämedaim põlispuu ning kui Eest rahva sümbol jäädvustatud 10-kroonise rahatähe tagaküljel. Väärikaid ja tuntuid põlispuid
ärahoidmiseks), taastamiskulude (Hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud 8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. olukorra taastamiseks.), reisikulude (Hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või Piirkasulikkuse teoorial on 2 koolkonda; üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid.), kardinalistid ja ordinalistid. kinnisvarahinna (Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustes), asenamsikulude (Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist nt hapnik) Otsesed: tingimuslik hindamine (väärtuse hindamine
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
· Kaitsealuste liikide elu-, sigimis- ja pesitsuspaikade, rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud loata on keelatud nende uurimine, märgistamine, loodusest eemaldamine ning teadus- ja õppe- kasvatuseesmärgil kasutamine. · Eestis on kaitse alla võetud 538 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse 35. Mis on püsielupaik ja hoiuala · Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. · Kaitstavad looduse üksikobjektid on puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm. · Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
langeda. 36. Mis on püsielupaik ja hoiuala- Püsielupaik- kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik. Hoiuala- moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku, seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul Looduskaitseseadusega sätestatud viisil. 37. Kaitstavad looduse üksikobjektid. Kaitse-eesmärk ja kaitsekord. Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust, kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. Üksikobjetki kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestada teistmoodi. Üksikobjekti seisundit või ilmet
Näide: kulud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja väljatöötamiseks, kulud ohustatud liikide ja ökosüsteemide säilitamiseks. Taastamiskulude meetod - Hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud olukorra taastamiseks. Põhineb taastatava hüve majanduslikul hinnangul. Näide: kulud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, kulud kalavarude taastamiseks saastatud veekogus. Sõidukulude meetod Hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Näide: hindade vahest tuletatakse "merele" vaate väärtus. Asendamiskulude meetod Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist.
Näide: kulud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja väljatöötamiseks, kulud ohustatud liikide ja ökosüsteemide säilitamiseks. Taastamiskulude meetod - Hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud olukorra taastamiseks. Põhineb taastatava hüve majanduslikul hinnangul. Näide: kulud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, kulud kalavarude taastamiseks saastatud veekogus. Sõidukulude meetod Hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Näide: hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus. Asendamiskulude meetod Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist.
sihtkaitsevööndi kaitsekord; Ajalised liikumispiirangud; Inimesel on keelatud viibida kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini. Karu püsielupaik on ühekordne, kuni 15. aprillini. I ja II kategooria liigi elupaika ei avalikusta. Metsise ( II kat) püsielupaigas on keelatud metssea lisasöötmine. 5. Looduse üksikobjekt: Väärtus: teaduslik, esteetiline või ajaloolis-kultuuriline. Objekt: elus või eluta loodusobjekt: puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. 6. Looduskaitse KOV tasandil: EM: piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Kaitseala tsoneering ehk vööndid:
valitsejale tee rajamise, loodusliku pinnase teisaldamise, raietööde, vms tegevuste kavandamise korral. Kaitsealune liik: Looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse Looduskaitse seaduse alusel. Näited I kategooria liikidest: Must-toonekurg (Ciconia nigra), Euroopa naarits (Mustela lutreola), Lendorav (Pteromys volans). Kaitstav looduse üksikobjekt: Teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Püsielupaik: väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise
hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused Püsielupaik - väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik 4) pruunkaru talvitumispaik 5) jõevähi looduslik elupaik 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak Kaitstav looduse üksikobjekt - teadusliku, esteetilise või ajalooliskultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt - nt puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse
eksemplare või leiukohti kaitstakse LKS alusel. · I kategooria (rangeim) - kivistised ja mineraalid, mis esinevad vähestes leiukohtades või mille teadaolev leiukoht asub väga piiratud alal. · II kategooria - kivistised, mille: 1) leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav; 2) tervikeksemplaride leiud esinevad harva. Looduse üksikobjekt - Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS alusel. Kaitse alla võtmise eeldused: · ohustatus · haruldus · tüüpilisus · teaduslik või ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või · rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus Kaitse- eeskiri
Kaitse-eesmärk ja kaitsekord. KAITSE EESMÄRK: Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust KAITSEKORD: Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust. Kaitstavad looduse üksikobjektid on: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm.
ökosüsteemide säilitamiseks. • Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul. Taastamiskulude meetod: Hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud olukorra taastamiseks. Näide: kulud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, kulud kalavarude taastamiseks saastatud veekogus. Põhineb taastatava hüve majanduslikul hinnangul. Reisikulude meetod:Hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Kinnisvarahinna meetod: Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Näide: hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus. Asendamiskulude meetod: Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist.
o jätab jälje nende sisemaailma. Identifitseerimine on protsess, mis seisneb välismaailma või inimese teadvusesse jäetud jälje järgi selle jälje jätnud objekti tunnuste välja selgitamises ning nende tunnuste võrdlemises objekti tunnustega, mis võis selle jälje jätta. Identifitseerimine on võimalik seetõttu, et materiaalse maailma iga kindla kujuga objekt on individuaalne ja tema väliskuju on suhteliselt püsiv. Objekti individuaalsus tähendab tema kordumatust. Iga üksikobjekt on identne ainult iseendaga (väär on nt pidada kaht jälge või siis jälge ja teda jätnud eset omavahel identseteks). 2. Objekti tunnus Igal objektil on ainult talle omane tunnuste kogum. Tunnused jagunevad: o üldtunnused o eritunnused Üldtunnused: kui tunnus on omane paljudele objektidele, siis ei võimalda see tunnus üht objekti teisest oluliselt eristada (nt objekti kuju, suurus, värvus, materjal, kaal). Nende
saastatud veekogus. · Veekogude seisundi paremaks muutmisel on see meetod üks enimkasutatavatest. Antropogeense surve tõttu ebarahuldavas seisundis oleva veekogu seisundi parandamiseks vajalikud kulutused on selle meetodi kasutamise korral võrdelised saavutatava parema seisundi kui turuvälise keskkonnakauba rahalise väärtusega. 5 Sõidukulude meetod hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel · Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. · Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (nt joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud meetod eriti
Põhineb kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul. Preventiivkulude meetod: Hinnatakse kulusid keskkonnakahjustuste ärahoidmiseks. Näide: kulud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja väljatöötamiseks, kulud ohustatud liikide ja ökosüsteemide säilitamiseks. Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul. Reisikulude meetod: Hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel. 14. Turutõrge, selle olemus. Turg koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku
leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel. (5) Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik; 4) pruunkaru talvitumispaik; 5) jõevähi looduslik elupaik; 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. (6) Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. (7) Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse
väärtuseks. Taastamiskulude meetod – hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud olukorra taastamiseks. Põhineb taastatava hüve majanduslikul hinnangul. Näide: kulud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, kulud kalavarude taastamiseks saastatud veekogus. Veekogude seisundi paremaks muutmisel on see meetod üks enimkasutatavatest. . Sõidukulude meetod – hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (nt joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks antud meetod eriti sobiv näiteks
Kkameetmed kujundatakse kkpoliitika abil. Kkkaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) kkkaitse; 5) kkkaitsega seotud seire ja järelevalve. EESTI: Kaitstava objekti tüüp, Seadus Kaitseala: -Rahvuspark -Looduskaitseala -Maastikukaitseala-Looduskaitseseadus Hoiuala Looduskaitseseadus Püsielupaik Looduskaitseseadus Kaitstav looduse üksikobjekt Looduskaitseseadus Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Loodusobjekt-Looduskaitseseadus Kaitsealune liik Looduskaitseseadus Vääriselupaik- Metsaseadus Objekti tüüp, Seadus Hoiumets Metsaseadus Kaitsemets Metsaseadus Muinsuskaitseala Muinsuskaitseseadus Mälestis Muinsuskaitseseadus Keskkonnaseire jaam või ala Keskkonnaseire seadus Ranna või kalda piiranguvöönd Looduskaitseseadus Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Looduskaitseseadus Ranna või kalda veekaitsevöönd Veeseadus
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
taastamiseks saastatud veekogus. Veekogude seisundi paremaks muutmisel on see meetod üks enimkasutatavatest. Antropogeense surve tõttu ebarahuldavas seisundis oleva veekogu seisundi parandamiseks vajalikud kulutused on selle meetodi kasutamise korral võrdelised saavutatava parema seisundi kui turuvälise keskkonnakauba rahalise väärtusega. Sõidukulude meetod – hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute vaatemänguliste ja sageli külastatavate loodusobjektide (nt joad ja kärestikud) rahalisel hindamisel. Eesti kontekstis oleks
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
Mitme joone valimisel, mis pole liitjooned, muudetakse kõik, mida saab, liitjoonteks) Convert Lines, Arcs and Splines to polylines [ Yes / No ]? < Y >: Soovitatav on siin tavaliselt vastata Töö 3 Klamber 52 Y↵ Edasi – nagu ühe liitjoone puhul. Kui soovitakse töödelda ühte liitjoont, valida {liitjoon} ↵ Kui valitud üksikobjekt ei ole liitjoon, küsib arvuti nii nagu mitme liitjoone valimisel (vaid juhul kui põhimuutuja PEDITACCEPT = 0). Tiputöötluse valik ilmub valikuritta, kui liitjoones on vähemalt kolm üksikosa, seega kaks tippu NB! Kui valitud liitjoon on kinnine, siis algab valikurida tavaliselt valikuga Open [ 'avada' ], kui aga liitjoon on lahtine, siis valikuga Close [ 'sulgeda' ]. Selgitused võtmetähtede kohta käsu PEDIT põhilises valikureas:
Näiteks Tallinnas Süda tänaval kaitstava Eesti jämedaima ja kõrgeima hõlmikpuu ümber kehtestatud piiranguvöönd on vaid kümne meetri laiune. Kui üksikobjekt asub kaitsealal, siis tema ümber piiranguvööndit pole vaja. Pirita jõe orus asuvaid Saula siniallikaid on peetud Üksikobjektide juures lubatud ja keelatud tegevused kauneimateks allikateks Eestis. Neid on seal kaks:
Haldusteenuse (HA) sertifikaat, milllel on neli kvaliteedi klassi; Hooldusteenuse (HO) sertifikaat, millel on neli kvaliteedi klassi. Haldusfirmad Haldusleping – kinnisvaraomaniku (tema volitatud esindaja) ja haldusfirma vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe, mis kirjeldab osutatavat teenust ja selle kvaliteedikriteeriume ning määrab haldusobjekti hooldustööde korraldamise tingimused; Haldusobjekt – halduslepingus kirjeldatav terviklik üksikobjekt (üks või mitu hoonet). Hooldusfirma Hooldusleping – omaniku või teda esindava haldusfirma poolt hooldusfirmaga sõlmitud leping, mille alusel korraldatakse hooldustööd omanikule kuuluvas hoones; Hooldusobjekt – üksik konstruktsioon või tehnosüsteem hoones, mis funktsioneerib sõltumatult ning mille korrashoidu on võimalik tagada spetsialiseerunud ettevõtjate (hooldustöövõtja) poolt.
randadel ja kallastel; 3) allikate ääres ja survelise põhjaveega aladel; 4) inflatsioonialadel; 5) joogiveehaaretel; 6) uuristus- ja tuuleohtlikel aladel; 7) looaladel; 8) muinsuskaitse objektidel; 9) muudel planeeringuga määratud aladel. Kaitsevöönd kahe intensiivkasutusala või intensiivkasutusala ja loodusliku ala vahel olev väiksema kasutusintensiivsusega kõlvik, mille eesmärk on puhverdada saastumist ja hoida ökoloogilist tasakaalu. Kaitstav looduse üksikobjekt kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm. Kaldaerosioon geoloogiline protsess, ei ole põhjustatud inimtegevusest. Põhjustatud põhiliselt 2 jõu mõjul: 1. Vee inerts on põhjustatud maa pöörlemisest, jõed, mis voolavad mööda meridiaani (lõunast põhja või
59. Püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik. Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või
kaitseala; Heardi ja McDonaldi saar; Macquarie saar; Greater Blue Mountains'i ala; Purnululu RP; Melbourne'i näitusehoone ja Carltoni aiad. 40. Antarktika kui turismi sihtkoht Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes, selletõttu talle on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Rannikul on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel on ta üsna karm. 41. Loodusmälestised ja kaitsealad Loodusmälestis ehk üksikobjekt (varasemas eesti keeles ka loodusmälestusmärk) on elus või eluta looduse objekt, mis omab looduslikku tähtsust, kultuuriloolist või esteetilist väärtust, ja on inimtegevuse tagajärjel sattunud ohtu. Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud ja paljandid, elus objektidest aga näiteks kotkad (merikotkas, väike konnakotkas jt) ja taim järvlahnarohi. Maailma loodusmälestisi: Angeli juga Atacama kõrb Baikali järv Geisrite org
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
