Variant 1 Puidu termolüüs? Termolüüs–temperatuuri toimel aset leidev keemiline lagunemine. Endotermilise reaktsiooni käigus lõhutakse keemilised sidemed. Pürolüüs on enimkasutatav termolüüsi alaliik, mille korral kõrgendatud temperatuuridel ja hapnikupuuduses lagundatakse orgaanilist materjali. Pürolüüsil laguneb aine keemiliselt. Pürolüüsi käigus lagundatakse aine lihtsateks, põlemiskõlblikeks osadeks. Puidu pürolüüs algab 105 °C juures. Umbes 400 °C juures on juba 75% puidust pürolüseerunud. Puidust eraldub u. 400 erinevat keemilist ühendit, mis kõik lagunevad erinevatel temperatuuridel. Nimetage puidu hüdrolüüsi võimalused ja kirjeldage neid? Puidu hüdrolüüsiks (hydor – vesi, lysis – lahustamine) nimetatakse tselluloosi lahustamist väävelhappe ja vee lahuses glükoosi molekulideks. Kasutatakse kahte puidu hüdrolüüsi meetodit: a) puidu hüdrolüüs lahjendatud väävelhappega (kuni 0,7%) kõrgel temperatuuril (160...180 ºC) ja rõhul
8 ° C). Tänapäeval on vesiniku ndatel aastatel (ilma püüdeseadmeteta) NO + NO 2 Teised väävlihappe tooraine allikad: tootmise põhiliseks meetodiks metaani konversioon koos sisaldus väljuvas gaasis ca 0,3% (mahu). 1970-ndatel suure populaarsuse väävli tootmine järgneva CO konversiooniga: Esimese põlvkonna tehnoloogia (NO + NO 2) looduslikus gaasis oleva H2S baasil. I aste eraldamiseks kasutas nende oksiidide katalüütilist H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või CH4 + H2O CO + 3 H2 - 206 kJ taandamist metaani abil ca 400 C juures. naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase CH4 + 0
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH0582 Anne Snurova 124446 RDKR62 Galoter tehnoloogia Referat Õppejõud: Kaire Viil Kohtla-Järve 2015 Eesti oma pruun kuld põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks Eesti on ainuke riik maailmas, kes on tootnud põlevkivist elektrit, soojust, gaasi ja õli juba ligemale sajandi, mistõttu on põlevkivi omadused meie energiatööstusele läbinisti teada.
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis Juhendaja nimi: Ene Laane Väimela 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................
Õhku saab veeldada, kasutades korduvaid komprimeerimisi- paisumisi, vahepealset vesijahutust ja jahutades ette komprimeeritud gaasi enne paisumist. Sel juhul ei ületa vajalik rõhk 3-12 at. Ainult ühekordne komprimeerimine nõuaks rõhkusid > 30-40 at. Seejärel lahutatakse vedel õhk rektifikatsiooni kolonnis kergemini lenduvaks lämmastikuks (kt. (– 195,8 kraadi) ja raskemini lenduvaks hapnikuks (kt. (- 183 kraadi). 8. Keemilised reaktsioonid ja nende kineetika. Praktiliselt igas keemiatehnoloogia protsessis toimuvad erinevad keemilised reaktsioonid, näiteks üldkujul: 𝑨+𝑩→𝑪+D Reaktsioone võib klassifitseerida paljude tunnuste põhjal. Faaside oleku järgi: nad võivad olla homogeensed või heterogeensed, vedel- ja gaasi- ja tahkefaasilised. Kaasneva energeetilise efekti põhjal – eksotermilised (soojus eraldub) või endotermilised (toimub soojuse neeldumine). Reaktsiooni mehhanismi järgi - pöörduvad (tasakaalulised) või pöördumatud; ahel- või
fikseeritud kaas asendada ujuva, liikuva kaanega. Teine võimalus on katta bensiini pind 2-3 kihiga õõnsate polüetüleenkeradega. Kõik toornaftad sisaldavad väävlit. Väävli eraldamiseks viiakse vähem lenduvad väävliühendid hüdreerimisega üle H2S-ks: R2S + 2H2 = 2RH + H2S. H2S eraldatakse gaasilisest CH voolust. Emissioonid reovetega Naftatöötlemistehaste soolaeraldusprotsessi reoveed sisaldavad õli, rasva ,jt. lisandeid. USA s väljatöötatud tehnoloogia järgi need veed puhastatakse kahes järjestikuses separaatoris. Esimeses kogunevad pinnale suuremad nafta tilgad. Teine separaator töötab surveflotatsiooni põhimõttel. Puhastatud vett võib kasutada uuesti soolade eraldamise pesuveena. 8. Naftakeemia produktid Orgaanilise sünteesi kuldreegel on: ,,You always get everything". Seega on suureks probleemiks ebasoovitavate kõrvalproduktide teke ja nende vältimine. 1.Süsi oli esimene lihtne aine, mida saadi CH-toorainest
1. SO2 tootmine. H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus regenereeritakse kuumutamisel, H2S eraldub ning teda põletatakse, et saada SO2 H2S (g) + 3/2 O2(g) SO2 (g) + H2O(g); Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 8SO2 + 2Fe2O3Tööstuses põletatakse püriiti tavaliselt temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt eksotermiline, siis vabaneb palju soojust, mida osaliselt kasutatakse ära protsessis, osa aga tuleb jahutamise teel (soojusvahetite abil) reaktsioonisfäärist eemaldada. Püriidi põletus on tüüpiline heterogeenne protsess tahke ja gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti peenestatakse. Temperatuuri
muuta H3PO4 katalüsaatori juuresolekul segu (0,6 mooli Polüuretaanid jäägid ekstraktsioonil lahja HCl happega (mitte roheline auru : 1 mool etüleeni) etanooliks. Tänapäeval on väga populaarne isolatsioonmaterjal tehnoloogia !). Polümeer on peaaegu lahustumatu CH- Ühekordse läbiminekuga katalüüsikolonnist on polüuretaanvaht. Tema valmistamisel tuleb üldiselt lahustis, seega saab teda eraldada tsentrifuugimise ja konversiooni aste ca 4%, kuid ärareageerimata segu jälgida, et vesi eraldataks täielikult, sest vesi reageerib kuivatamisega. Ekstruuderist läbilaskmisel saadakse
Kõik kommentaarid