mis sisaldab ~ 300 erinevat ühendit . Saagis ca 3-4% -Diiselkütus 200-350°C koksistatava söe massist. Koksitõrvas olevad peamised -Masuut > 300°C Põlevkivi koostis aromaatsed ühendid on kt-ga > 180°C. Koksitõrv lahutatakse rektifikatsioonil kindlate keemispiiridega fraktsioonidesse. põlevkivi (kukersiit) koosneb: 2.Tahkete kütuste gaasistamine, gaasigeneraatoorite orgaanilisest osast (kerogeenist) - ca 30% konstruktsioonid anorgaanilisest osast - ca 67% Gaasistamise toorainena nähti klassikaliselt väheväärtuslikke tahkeid kütuseid (turvas, pruunsüsi jt.),
kontsentreeritakse ja puhastatakse destillatsiooniga kuni lisandite tõttu. Krakkgaasid sisaldavad: etüleeni, propaani, propüleeni, 91%-lise isopropanool-vee segu azeotroopse punktini, Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil (sisuliselt butaani, butüleeni jt. süsivesinikke, mis on orgaanilise kt. 80,4 C) (Fig. 19.1). rektifikatsioonil) oleneb nafta koostisest ning on piirides sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse 10. Etüleen (Eteen) 3-20% (st suhteliselt madal). Saadava bensiini katlakütusena. Etüleen on tootmismahtudelt üks suuremaid kemikaale oktaanarv on 50-80
leeliste elektrolüüsil. Praegu: eriti Na toodetakse väga suurtes kogustes (üle 300 tuh. t/a); ületab tunduvalt teised LM-d. Na saamine kõige lihtsam: peam. sulat. NaCl (ka NaOH) elektrolüüsil (Na Cl sisaldab lisandeid sulamistemp. alandamiseks) K toodetakse tunduvalt vähem Tööstuses saadakse peamiselt: vedel Na + KOH (380-450C) või N2 atmosfääris Na aurud + KCl (760-890C) nikkelkolonnis Saaduseks on K-Na sulam, selle rektifikatsioonil saadakse küllaltki puhas metalne kaalium Li saadakse sagedamini LiCl ja KCl (või BaCl2) segu elektrolüüsil, järgneval puhastamisel vaakumdestillatsiooniga, rektifikatsioonil või tsoonsulatusel Teisi LM saadakse ja kasutatakse palju vähemal määral suurtööstuslikult ei toodeta Rb ja Cs saadakse halogeniidide (peam. kloriidide) metallotermilisel redutseerimisel Ca või Mg-ga (600-800C) või sulade halogeniidide elektrolüüsil vedela Pb-katoodiga (sellega tekib
Reaktsiooni käigus O aatom tavaliselt liidab elektrone, elektronide loovutamine on äärmiselt haruldane. Oksiidid (anorgaanil.) ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSÜDATSIOONIPROTSESSID: põlemine (võimalik ka O2 osavõtuta); korrosioon (metallidega reageerimine: O2 + H2O (niiskus), a)keemiline; b) elektrokeemiline korrosioon; hingamine: C (org. ühendites) + O2 CO2; kõdunemine, mädanemine: org. aine CO2 + H2O. peam. madaltemperatuursel rektifikatsioonil vedelast õhust: vee elektrolüüsil (vesi peab sisaldama elektrolüüdi lisandit) b) laboris, kasutatakse kaasajal peam. balloonihapnikku. Võib kasutada; hapnikkusisaldavate soolade (KClO3, KMnO4); oksiidide (HgO) termilist dissotsiatsiooni,10 KMnO4 2K2MnO4 + 2K3MnO3 + 6MnO2 + 7O2 ; Nii tööstuslikke kui laborimeetodeid O2 saamiseks on tuntud palju . Väävel: loodu s e s : väävliringe , Tuntud palju väävlitsisaldavaid mineraal e: eh e väävel ; sulfiids e d
annaabi.ee 
