NaCl- keedusool KCl-kaaliumkloriid 1. Toorainena keemiatööst 1. Täimeväetis(k-väetis) 2. Talvel liivaga puisk 2. K-ühend tootm 3. Toiduainete säilit. KMnO4-kaaliumpermanganaat 4. Meditsiin 1. Desifitseerimiseks Na2O2-naatriumperoksiid 2. O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl
Leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdriidideks. Leelismetallide reageerimisel veega eraldub vesinik ja moodustub vastava metalli hüdroksiid ehk leelis. Leekide värvused: Li - punane, Na kollane, K- kahvatulilla, Rb, punakas-lilla, Cs- sinine. NAATRIUM. Lisaks lampidele kasutatakse naatriumit ka katalüsaatorina. Na2O2 naatriumperoksiid on kollakasvalge värvusega tahke aine. Tugeva oksüdeerijana kasutatakse teda peamiselt pleegitina tekstiilitööstuses.reageerib hästi süsinikdioksiidiga, mille tagajärjel ühe saadusena eraldub hapnik. kasutatakse antud reaktsiooni õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks. 2Na2O2 + 2CO2 = 2Na2CO3 + O2 Naatriumperoksiid reageerib veega kergesti andes leelise ja vesinikperoksiidi: Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2
Nendes metallides on metallvõre, mida hoiab koos metalliline side. (Metalliline side on metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides) Füüsikalised omadused kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemp Keemilised omadused: leelismetallid asuvad pingereas vesinikust vasakul ning on kõige aktiivsemad metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2 *Annavad reageerides hapnikuga peroksiidi (Na2O2) või hüperoksiidi (KO2), ainult liitium reageerib ootuspäraselt moodustades oksiidi *Kõik leelismetallid reageerivad lahjendatud hapetege andes soola ja H 2 (2Na + 2HCl =2NaCl + H2 oksüdeerijaks H+ ioon) *Leelismetall reageerib vees lahustuva soolaga kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekib sool ja metall ***Leelismetallid reageerivad külma veega, kuid ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle,
Kõrgel rõhul kaotab naatrium metallilised omadused ja muutub läbinähtavaks.Metall on väga hea soojus- ja elektrijuhtning tal on kõrge soojusmahtuvus, seetõttu rakendatakse suletud naatriumi soojuskandjana. Õhus oksüdeerub väga kiiresti ning naatriumtüki värskeltlõigtud pind tuhmub silmnähtavalt, kattudes naatriumoksiidi, -hüdroksiidija karbonaadi kihiga. Oksüdeerumise vältimiseks säilitatakse Na petrooleumis. Reageerimisel hapnikuga moodustab Na naatriumperoksiid(Na2O2) Reaktsioonid 4 2 Na +O2=Na2O2(naatriumperoksiid) Kuumutamisel metalliga:Na2O2+2Na=2Na2O Na2O2 kasutatakse pleegituspulbrite koostises, vesinikperoksiidi tootmiseks hapete toimel:Na2O2 H2SO4=H2O2+Na2SO4 Ja kinnises ruumis Co2 sidumiseks (näiteks allveelaevades):2Na2O2+2CO2=2Na2CO3+O2 Hapnikku eraldub seejuures seotud süsinikdioksiidiga võrreldes kaks korda vähemas mahus.
LEELISED JA LEELISMULDMETALLID Leelismetallid on IA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns1-s-metallid. Füüsikalised omadused: · Kerged · Pehmed · Kergsulavad Keemilised omadused: · Reag. veega (leelis + H2) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Reag. hapnikuga 4Li + O2 = 2Li2O (oksiid) 2Na + O2 = Na2O2 (peroksiid) K + O2 = KO2 (hüperoskiid) · Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel
· Suhteliselt madala keemistemperatuuriga · Head soojus- ja elektrijuhid · Omavad läiget Keemilised omadused · Väga tugevad redutseeriad (loovutavad kergesti elektrone)(rühmas ülevalt alla aktiivsus kasvab, kõige aktivsemaks Fr, aatomi raadius kõige suurem ja tuumaga kõige vähem seotud) Reageerimine lihtainetega · Põlevad tavatingimustes 4Li + O2 = 2Li2O liitiumhüperoksiid Na + O2 = Na2O2 naatriumperoksiid K + O2 = Ko2 kaaliumhüperoksiid · Kõik reageerivad vesinikuga 2Li + H2 = 2LiH liitiumhüdriid · Kõik reageerivad lämmastikuga 6Li + N2 = 2Li3N liitiumnitriid · Kõik reageerivad fosforiga 3Li + P = Li3P liitiumfosfiid · Reageerivad väävliga 2Li + S = Li2S liitiumsulfiid · Reageerivad halogeenidega (7. Rühma elemendid) 2Li + Cl2 = 2LiCl liitiumkloriid · Reageerimine süsinikuga
1. HAPNIKUGA Reageerivad väga energiliselt, Pinnale tekib tihe oksiidikiht Reageerivad O2-ga ja annavad oksiide Ei reageeri peroksiidid hoitakse petrooleumi all Fe + O2 = Fe2O3 hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2. VÄÄVLIGA Leelismetallid juba Kuumutamisel sulfiidid hõõrdumisel (v.a Ca, Ba) Ei (kõik metallid v
Happelised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib hape 2. Happelised oksiidid, mis ei reageeri veega, aga millele vastab mingi hape 5. AMFOTEERSED OKSIIDID on väheaktiivsed oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete kui alustega, ei reageeri aga veega. 6. NEUTRAALSED OKSIIDID ei reageeri hapete, aluste ega veega. 7. HAPNIKU BINAARSED ÜHENDID · Peroksiidid on kahest elemendist koosnevad ühendid, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega I (näiteks H2O2, Na2O2 jne) · Hüperoksiidid on kahest elemendist koosnevad ühendid, millest üks on hapnik, oksüdatsiooniastmega -0,5 (näiteks KO2). 8. OKSIIDIDE SAAMINE 1) Lihtainete põlemisel 2) Liitainete põlemisel 3) Hapnikhapete lagunemisel 4) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidide lagunemine kuumutamisel 1
Leelismetallid on IA rühma metallid.reag veega tekivad leelised. Vees lahustuv hüdroksiid. Väga söövitav. 2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool.
mitte P&O eraldi). Leiame ülejäänud koefitsendi(d). 3 Mg(OH)2 +2 H3PO4 = Mg3(PO4)2 +6H2O 6OH- +6 H+ = 6 H2O Ning nüüd ka mõned ülesanded: Tasakaalusta võrrandid: 1. ___ Fe + ___ S ___ FeS 2. ___ H2 + ___ Cl2 ___ HCl 3. ___ Mg + ___ O2 ___ MgO 4. ___ O2 + ___ H2 ___ H2O 5. ___ HgO ___ Hg + ___ O2 6. ___ Ca + ___ H2O ___ Ca(OH)2 + ___H2 7. ___ CH4 + ___ O2 ___ CO2 + ___ H2O 8. ___ Na2O2 + ___ H2SO4 ___ Na2SO4 + ___H2O2 9. ___ N2 + ___ H2 ___ NH3 10. ___ Al + ___ O2 ___ Al2O3 11. ___ KMnO4 ___ K2O + ___ MnO + ___ O2 12. ___ Na + ___ H2O ___ NaOH + ___ H2 13. ___ H2SO4 + ___ NaOH ___ Na2SO4 + ___ H2O Vastused (ja mitte vaadata kui oled teised ära täitnud) 1. 1, 1, 1 2. 1, 1, 2 3. 2, 1, 2 4. 1, 2, 2 5. 2, 2, 1 6. 1, 2, 1, 1 7. 1, 2, 1, 2 8. 1, 1, 1, 1 9. 1, 3, 2 10. 4, 3, 2 11
gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht). · Saadakse: 1) mõningate hapniku sisaldavate ainete kuumutamisel (KMnO4), 2) vesinikperoksiidi lagunemisel katalüsaatori (MnO2) juuresolekul, 3) vee elektrolüüsil. 3. Ühendid ja hapniku kasutamine · Kõige tähtsamad on oksiidid. Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (Na2O2, Li2O) ja amfoteersed (Al2O3). · Vesi vt. eespoolt. · Puhast hapniku kasutatakse: keevitustöödel, keemiatööstuses, hingamissegudes, terasesulatuses jpt... · Väga suur tähtsus on eluslooduses (hingamine).
· tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsuperoksiid Peroksiide kasutatakse nt õhu tasakaalu parandamiseks (kosmoselaevades jne) Li · LiOH laguneb kuumutamisel · Li + O2 tekib ainsana leelismetallidest tavaline oksiid Ca (Mg) · mõnevõrra kõrgem sulamistemperatuur võrreldes leelismetallidega · ei loovuta nii kergesti elektrone kui leelismetallid · leidub looduses aint ühenditena · toodetakse
· Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), naatriumiga peroksiid (Na2O2) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi (KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Leelismetallide oksiidid tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O 2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2).
gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht). · Saadakse: 1) mõningate hapniku sisaldavate ainete kuumutamisel (KMnO4), 2) vesinikperoksiidi lagunemisel katalüsaatori (MnO2) juuresolekul, 3) vee elektrolüüsil. 3. Ühendid ja hapniku kasutamine · Kõige tähtsamad on oksiidid. Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (Na2O2, Li2O) ja amfoteersed (Al2O3). · Vesi vt. eespoolt. · Puhast hapniku kasutatakse: keevitustöödel, keemiatööstuses, hingamissegudes, terasesulatuses jpt... · Väga suur tähtsus on eluslooduses (hingamine).
2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4 2HCl + Na2O = 2NaCl + H2O 2Na+ O2 = Na2O2 (naatriumperoksiid); 2. Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO3 + 2NaOH = Na2SO4 + H2O 3. Tugev hape + nõrga happe sool = sool + nõrk hape K+O2 = KO2 (kaaliumhüperoksiid) 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 2. Metall + väävel = sulfiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) 3
Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidid. H2O2 vesinikperoksiidid; Na2O2 naatriumperoksiid; O3- osoniidid; O2- hüperoksiidid. Soolad: Kristallveega soolad hüdraat. Vesiniksoolad aat. Kordinatiivühendid e. Kompleksühendid: S2- tio-, sulfido-, CH3COO- atsetato-, O2- okso-, NH2- amido-, (asanido-), H2O akva-, CO karbonüül-, NH3 ammiin-, H2S sulfaan-. Komplekskatiooniga kompleksimoodustaja nimetus eestikeelne. Kompleksaniooniga komleksimoodustaja ladinakeelsele tüvele lisatakse lõpp aat. KOORDINATIIVÜHENDID -
2- - siidioonid [O2] ja superoksiidioonid [O2]. Nende ioonide raadiused on oluliselt suuremad kui oksiidioonidel. Nad moodustavad leelismetall-katioonidega palju püsivamaid ühendeid kui oksiidioonid. Naatriumi põhiliseks põlemissaaduseks on naatriumperoksiid. Kaaliumi, rubiidiumi ja tseesiumi põhilisteks põlemissaadusteks vastavad hüper- ehk superoksiidid. 2Na + O2 Na2O2 K + O2 KO2 2) Reageerimine teiste mittemetallidega Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdrii- - dideks. Hüdriidides esineb vesinik erandlikult negatiivse ioonina ehk hüdriinina (H ). 2Li + H2 2LiH (liitiumhüdriid) 2Rb + H2 2RbH (rubiidiumhüdriid)
Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Kaalium ja teised aktiivsemad leelismetallid annavad hapnikuga reageerimisel põhisaadusena hüperoksiid (näiteks KO2) Na+ 02-> Na2O2 - naatriumperoksiid Na+ S-> Na2S Na+ Cl2-> NaCl Na+ HCl-> NaCl+ H2 Na+ H2o-> NaOH+H2 Tähtsamaid ühendeid Leelismetallide hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tugevad alused- leelised. Nende aluselised omadused tugenevad rühmas ülevalt alla (B rühmas alt ülesse suureneb aktiivsus). reageerivad nad aktiivselt nii hapete kui ka happeliste oksiididega moodustades vastavad soolad: NaOH+HCl->NaCl- naatriumkloriid ehk keedusool NaOh+H2SO4-> Na2So4 NaOH+SO2->Na2SO3
mobiiltelefonides, sülearvutites jm elektroonikaseadmetes. *Liitium kuulub mitmete kergete ja mehhaaniliselt tugevate, plastiliste sulamite hulka, mida rakendatakse näiteks lennukiehituses. * Kaaliumi, rubiidiumi ja tseesiumi kasutatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel. (Fotoelektroonilistes seadmetes.) 7) Leelismetallide tuntumad ühendid (nende valemid, keemilised ja rahvapärased (kui on) nimetused, leidumine looduses, omadused, kasutusalad): Na2O2 naatriumperoksiid Rahvapärane nimetus: pleegiti tekstiilitööstuses. * kollakasvalge, tahke aine * reageerib hästi CO2'ga, ühe saadusena eraldub O * kasutatakse õhu ümbertöötamisseadmetes (CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks) KO2 kaaliumhüperoskiid/kaaliumsuperoksiid * kollakasoranz kristalne aine * tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus * tugev oksüdeerija * kasutatakse õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes kosmoseaparaatides.
· Õhust veidi raskem (1,43g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,044g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvemini. · Keemistemp. 90,2K, sulamistemp. 54,4K Hapnik · Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid. · Reaktsioonid toimuvad eri temperatuuridel · Leelis ja leelismuldmetallidega tekivad ka peroksiidid ja superoksiidid Na + O2 Na2O2; K + O2 KO2 · Esineb nii täielikku kui mittetäielliku põlemist C + O2 CO2; 2C + O2 2CO Hapnik · Laboratoorselt saadakse hapnikurikaste ainete lagundamisel 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 2H2O2 2H2O + O2 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 · Töötuslikult saadakse fraktsioneerival destillatsioonil, vee elektrolüüsil ning molekulaarsõela kasutades. Hapnik Kasutusalad: ·Põlemise intensiivistamine (HNO3, H2SO4 tootmine, kõrgahjuprotsessid)
7. Magnetväli eristatakse 3 liiki metalle: a) ferrommagnetmetallid magneteeruvad nõrgas magnetväljas. Nt. raud, koobalt, nikkel. b) paramagnetmetallid magneteeruvad nõrgalt. Nt. alumiinium, kroom, titaan. c) dimagnetmetallid ei tõmba magnetit külge, tõukavad eemale. Nt. tina, vismut. Keemilised omadused 1. Reageerivad hapnikuga tekivad oksiidid (Na2O, H2O, K2O) või peroksiidid (Na2O2, H2O2, K2O2) 2. Kõik metallid reageerivad väävelhappega, välja arvatud kuld. 3. Reageerivad halogeenidega (VIIA rühm) tekivad kloriidid, bromiidid jne. Nt. Kbr 4. Reageerivad veega energiliselt reageerivad leelis- ja leelismuldmetallid Nt. Na, K, Ca. Tekib hüdroksiid ja eraldub vesinik. Vähemaktiivsed reageerivad veeauruga. Tekib oksiid ja vesinik. 5
ummistused, küttekehade soojusjuhtivus halveneb ja energiat kulub rohkem. Seep ei eemalda enam mustust hästi ja rikub kangast ja juukseid. 5. Vee karedust liigitatakse mööduv ehk karbonaatne karedus ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumsoolad. 6. NaCl- keedusool, söögivalmistamine NaOH+HCl NaCl+H2O NaHCO3- söögisooda, söögivalmistamine NaOH- seebikivi, puhastusvahend Na2O2+ 2H2O 2NaOH+H2O2 Na2CO3- sooda, puhastusvahend NaOH+CO2 Na2CO3+H2O CaO- kustutamata lubi, gaaside ja vedelike kuivatamiseks CaCO3 CaO+CO2 lubjapõletamise protsess Ca(OH)2 kustutatud lubi, ehitusel CaO + H2O Ca(OH)2 - lubjakustutamine CaCO3 kaltsiumkarbonaat, paekivi Ca(OH)2+ h2CO3 CaCO3+2H2O krohvi kuivamine Ca(HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat, lõhed ja koopad CaCO3+ CO2+H2O Ca(HCO3)2 vee kareduse moodustumine.
gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht). Saadakse: 1) mõningate hapniku sisaldavate ainete kuumutamisel (KMnO 4), 2) vesinikperoksiidi lagunemisel katalüsaatori (MnO 2) juuresolekul, 3) vee elektrolüüsil. 3. Ühendid ja hapniku kasutamine Kõige tähtsamad on oksiidid. Jagunevad happelised (SO 2, NO2), aluselised (Na2O2, Li2O) ja amfoteersed (Al2O3). Vesi vt. eespoolt. Puhast hapniku kasutatakse: keevitustöödel, keemiatööstuses, hingamissegudes, terasesulatuses jpt... Väga suur tähtsus on eluslooduses (hingamine). 6 Kasutatud allikad •http://www.google.com/ •http://www.en.wikipedia.org/ •http://www.et.wikipedia.org/ •http://www.annaabi.com/ 7
2*10-4 Pa*s : -: -,N2O = 8.4*10-2 Pa*s - Na2O,MgO 5 = 2.7 Pa*s -: - CO2,SO2,P2O6 - Al2O3,ZnO . :Na2O2,BaO2- : 2( Na,K) 2Mg+O22MgO . , Mg(OH)2 MgO+H2O
Kuumutamisel reageerivad nad ka väheaktiivsete mittemetallidega 6K + N2 = 2K3N kaaliumnitriid 2Li + H2 = 2LiH liitiumhüdriid...- ühendit raske vesinikuga kasutatakse vesinikpommi valmistamiseks. Vesiniku aatomid on temas tihedamalt pakitud, kui tahkes vesinikus. Hapnikuga reageerivad omapäraselt, vaid liitium annab põledes oksiidi, teistel tekivad hapnikurikkamad ühendid ( peroksiidid (O2)2- ja hüperoksiidid (O2)- tuntud on isegi osoniidid nagu KO3 kuid need on väga ebapüsivad) Na2O2 naatriumperoksiid ( sisaldab fragmenti [-O-O-] ) KO2 kaaliumhüperoksiid. Kuna sellised ühendid loovutavad kergelt (mono)hapnikku on nad tugevad oksüdeerijad ja võivad igasugu põlevat kraami süüdata; kasutatakse õhu puhastamiseks, näiteks allveelaevades, sest seovad süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku 4 KO2 +2 CO2 =2 K2CO3 + 3O2 Leelismetallid paiknevad pingerea alguses ja seega tõrjuvad nad vesiniku välja moodustades leelise.
Nende ülesanne on kinni pidada välja sõela peale. Äratöötanud keedulahus H2O2 + NaOH = HOO- + Na+ + H2O täiteainete väikesi osakesi (palju väiksemad, kui eemaldatakse vaakumiga. Pulp suunatakse pesemiseks H2O + Na2O2 = HOO- + 2Na+ + OH- tselluloosi kiud) paberimassi filtrimisel trummelvaakumfiltritele Taandavate segudena kasutatakse naatriumhüdrosulfitit Musta leelise ümbertootamine ja keedulahuse Na2S2O4
N:ZnSO4+Ni=Zn+NiSO4 toimub Cu+FeSo4 ei toimu 3.Elemendid: Na, k, 182 Mg, Ca 185, Al 192, Cu 195, Fe 209 Leidumine looduses: Tähtsamad kasutus alad, sealhulgas tähtsamad sulamid Na Leidub ühenditena, Kasutatakse aatomi reaktsioonides soojus kandjana. moodustab tihedalt Naatrium karrbonaati kasutatakse soodana. pakse ühendeid vees Na2O, Na2O2 K Leidub ühenditena, Kaalium karbonaati kasutatakse tekstiili tööstustes leidub merevees 40x vähem kui Na, leidub kudedes ja maksas K2O, KO2 Mg Leidub looduses ainult Magneesium kuulub klorofüli koostisesse, Page 6 ühenditena, millest üks kaltsiummagneesiumkarbonaat on tuntud kui
6 Li → T 137 Cs (-defektoskoopias, meditsiinis) jt. Rb ja Cs toodang väga väike teiste LM-dega võrreldes; koos ühenditega Rb 450 kg/a, Cs 10 t/a (maailmatoodang ilma “SRÜ” maadeta) 2.2.6. Ühendid 2.2.6.1. Oksiidid LM-dele on iseloomulikud peroksiidid Lm2O2 või hüperoksiidid LmO2 Na2O2 KO2, RbO2, CsO2 tekivad Lm-de põlemisel O2-s (või õhus) vaid 4Li + O2 → 2Li2O (lihtoksiid) Lm-peroksiidide reageerimisel hapetega → H2O2 hüperoksiidide -“- → H2O2 + O2 On ka teisi oksiide (näit. K2O4, osoniid KO3, NaO2 jt.) Neist kasutatakse peam. Na2O2 (õhu koostise reguleerimine, pleegituspulbrid) 2Na2O2 + 2CO2 → 2Na2CO3 + O2
Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid). N2-ga (→ BN, boornitriid). Metallidega moodustab boriide. Süsinikuga reageerib üle 2000°C (→ boorkarbiidid B 12C3 ja B13C2). Räniga (üle 1000°C) → silitsiidid B6Si, B4Si jt. Hapetega, mis pole oksüdeerijad, ei reageeri konts. HNO3, kuningvesi oksüdeerivad → H3BO3: B + 3 HNO3 → 3NO2 + H3BO3. Sulatamisel leelistega, Na2O2-ga või KNO3 + Na2CO3 seguga → boraadid. Vesinikuga otseselt ei reageeri Biotoime: boorhape ja booraks – sajandi algul kasutati laialdaselt terapeutil. eesmärkidel, raviti epilepsiat, nakkushaigusi jm. Tänapäeval selgunud booriühendite küllaltki suur mürgisus. Teiselt poolt – boor on eluliselt vajalik mikroelement - nii loomadele kui taimedele. Boor organismis (loomses) - osaleb Ca ja Mg ainevahetuses (hormoonide
elektronidest ja metallikatioonidest. Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus pronksikarva ja juhib hästi elektrit.Kasutatakse orgaaniliste ühendite redutseerimiseks.Leelismetallid reageerivad otse enamike mittemetallidega. Leelismetallide ja hapniku vahelise reaktsiooni valdav produkt varieerub rühmas allapoole liikudes. Iooniline ühend on stabiilsem siis, kui katiooni ja aniooni raadiused on lähedased.Liitium annab valdavalt oksiidi Li2O. Naatrium on suurem ja annab peroksiidi Na2O2. Kaalium annab superoksiidi KO2. Kasutusalad vt slaididelt 10. Kirjeldage leelismetallide reageerimist veega. Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrand. Kaaliumsuperoksiidi KO2 kasutatakse suletud süsteemides (allveelaevad, kosmoseraketid, gaasimaskid) hingatava õhu regenereerimiseks (vee ja CO2 sidumiseks). 4KO2(s) + 2H2O(g) 4KOH(s) + 3O2(g) KOH(s) + CO2(g) KHCO3(s) või 2Na+2H202NaOH+H2 Veest eraldub
Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus pronksikarva ja juhib hästi elektrit. Kasutatakse orgaaniliste ühendite redutseerimiseks. · Leelismetallid reageerivad otse enamike mittemetallidega. · Leelismetallide ja hapniku vahelise reaktsiooni valdav produkt varieerub rühmas allapoole liikudes. · Iooniline ühend on stabiilsem siis, kui katiooni ja aniooni raadiused on lähedased. Liitium annab valdavalt oksiidi Li2O. Naatrium on suurem ja annab peroksiidi Na2O2. Kaalium annab superoksiidi KO2. · Kaaliumsuperoksiidi KO2 kasutatakse suletud süsteemides (allveelaevad, kosmoseraketid, gaasimaskid) hingatava õhu regenereerimiseks (vee ja CO2 sidumiseks). 4KO2(s) + 2H2O(g) 4KOH(s) + 3O2(g) KOH(s) + CO2(g) KHCO3(s) 10. Kirjeldage leelismetallide reageerimist veega. Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrand. 4KO2(s) + 2H2O(g) 4KOH(s) + 3O2(g) · Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; 11
Bunsen, Kirchhoff Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe (mõni mg kogu maakoores) Lihtainetena läikivad hõbevalged (Cs kuldkollane): pehmed metallid; Li, Na, K veest kergemad; (Li on kõige kergem metall üldse); Head elektri- ja soojusjuhid; Kõik LM oksüdeeruvad õhus väga kiiresti. K ja Na sulam, Li kasutatakse tuumareaktoris soojuskandjana. LM-le on omased peroksiidid(Na2O2) ja hüperoksiidid(KO2, RbO2, CsO22). Paljud orgaanilised ained süttivad kokkupuutel peroksiidiga. LmOH - värvitud, tahked, väga hügroskoopsed ained; lahustuvad hästi vees, väga tugevad alused (leelised). NaOH toodetakse ja kasutatakse tohututes kogustes (üks keemiatööstuse põhiproduktidest, miljonid tonnid aastas) KOH toodetakse tunduvalt vähem mõlemaid kasutatakse paljudes tööstusharudes; eriti nafta-, seebi-, värvi- ja paberitööstuses.
annaabi.ee 
