Puidukeemia 2. töö (0)

Variant 1
Puidu termolüüs?
Termolüüs–temperatuuri toimel aset leidev keemiline lagunemine . Endotermilise reaktsiooni käigus lõhutakse keemilised sidemed. Pürolüüs on enimkasutatav termolüüsi alaliik, mille korral kõrgendatud temperatuuridel ja hapnikupuuduses lagundatakse orgaanilist materjali. Pürolüüsil laguneb aine keemiliselt. Pürolüüsi käigus lagundatakse aine lihtsateks, põlemiskõlblikeks osadeks . Puidu pürolüüs algab 105 °C juures. Umbes 400 °C juures on juba 75% puidust pürolüseerunud. Puidust eraldub u. 400 erinevat keemilist ühendit, mis kõik lagunevad erinevatel temperatuuridel.
Nimetage puidu hüdrolüüsi võimalused ja kirjeldage neid?
Puidu hüdrolüüsiks (hydor – vesi, lysis – lahustamine) nimetatakse tselluloosi lahustamist väävelhappe ja vee lahuses glükoosi molekulideks. Kasutatakse kahte puidu hüdrolüüsi meetodit:
a) puidu hüdrolüüs lahjendatud väävelhappega (kuni 0,7%) kõrgel temperatuuril (160...180 ºC) ja rõhul (10…15 atm);
b) puidu hüdrolüüs kontsentreeritud hapetega (70 % kontsentreeritud väävelhape või 40…41 % ülikontsentreeritud soolhape ) temperatuuril 15-40 ºC.
Hüdrolüüs lahjendatud väävelhappega toimub kõrgel temperatuuril ja rõhul; nendes tingimustes toimub paljude monosahhariidide lagunemine ja alaneb suhkru saagis (40…45 % kuiva puu kaalust .). Lahjendatud happega hüdrolüüsitakse puitu spetsiaalses hüdrolüüsiaparaadis, mahutavusega 15…50 m3 ja isegi enam.
Peenestatud toormaterjal laaditakse transportööriga hüdrolüüsiaparaati, suunates sinna samal ajal 70…90 ºC soojendatud 0,5…0,7 % väävelhappe lahust. Kui hüdrolüüsimassi temperatuur tõuseb 150…170 ºC, lisatakse aparaati ülalt 170…200 ºC kuumendatud lahust juurde, nii et kogu mass oleks lahusega hästi läbi imbunud ja üle ujutatud.
Puidu hüdrolüüs kestab 1…3 tundi. Et vähendada suhkrute lagunemisprotsessi, mis kestab 1…3 tundi, lastakse hüdrolüsaati alt välja, lisades ülalt värsket lahust juurde. See tegevus aga suurendab happe kulu ja vähendab suhkru kontsentratsiooni lahuses.
Ligniini väljastamine aparaadist (25 % toormaterjali algkogusest) toimub suruõhuga (7…8 atm).
Hüdrolüsaat juhitakse aurutitesse, kus ta tänu kõrgele kuumusele keeb ja aurustub jahtudes kuni 130…140 ºC. Tekkinud aur kondenseeritakse ja suunatakse samuti ümbertöötamisele, kus sellest saadakse metüülpiiritust ja furfurooli.
Pärast edasist jahutamist lisatakse hüdrolüsaadile pärmi, mis kääritab suhkru etüülpiirituseks ja söödapärmiks.
Hüdrolüüs kontsentreeritud hapetega
Kontsentreeritud hapetega hüdrolüüsi puuduseks on suur happe kulu, ja et töösegu kõrge agressiivsus , seega seadmed peavad olema happekindlad, see-eest on suhkru saagis kuni 65 %, mis on lähedane teoreetilisele.
Hüdrolüüs kontsentreeritud hapetega toimub temperatuuril 15…40 ºC. Saadud hüdrolüsaat kuumendatakse, neutraliseeritakse kustutatud lubjaga , lisades samal ajal ammooniumsoolade lahust ja fosforhapet.
Neutraliseerimise reaktsioon toimub järgmiselt:
H2SO4 + Ca(OH)2 = CaSO4 ↓ + 2H2O
CaSO4 sadeneb neutralisaatori põhja, kust teda lastakse perioodiliselt välja. Neutraliseeritud, puhastatud ja 30…32 ºC-ni jahutatud hüdrolüsaati nimetatakse meskiks ehk virreks. Meskit kääritatakse pärmi abil spetsiaalsetes käärimisnõudes mahutavusega 100…200 m3. pärmiseened lahustavad hekssoossuhkru elutegevuse käigus etüülpiirituseks ja süsihappegaasiks.
Puidusöe tootmise võimalused, puidusöe kasutamisvõimalused?
Söetootmise meetodid:

Retordisisene kuumutamine .

Retordi kuumutamine väljastpoolt küttepuidu, kütteõli või elektriga .

Toorme kuumutamine retordist väljuvate põlemisgaasidega ( ringprotsess ).
Enim levinud on esimene viis. Selle puudus on osa toorme tuhaks põlemine . Põlemisprotsessi saab kontrollida ainult sisselastava õhu kogusega. See meetod sobib piirkondadesse, kus tooraine on odav.
Teisel viisil kuumutatakse retorti väljastpoolt lokaalse põletiga. Hapniku juurdepääs toormele on minimaalne ja täpselt reguleeritav. Materjali kuumutamiseks võib kasutada ka väljuvaid gaase .
Kolmas meetod on kallim, kuid tagab puusöe suure saagise ja vähese energiakulu . Retordis olevat puitu kuumutatakse kütteõliga (võib kuumutada ka puitkütust kasutades) seni, kuni hakkavad eralduma puugaasid. Need suunatakse retordi alla koldesse, kus puugaas hakkab põlema. Sellega on tagatud edasine söestumiseks vajalik energiakogus ja lisakütteõli (puitu) ei vajata. Kuna ahjus on korraga kaks retorti, mida vahetatakse umbes kuue tunni tagant, annab enamiku vajalikust energiast töödeldav puit ise.

Puidusöe kasutamine

Puidusütt on kasutatud mitmetel elualadel (joonis 1.10) alates kodusest majapidamisest kuni sõjanduseni. Praegu kasutatakse puidusütt peamiselt gaaside ja vedelike imamiseks, joonistamiseks, ravimitööstuses ja toidulisandina, metallurgias (kvaliteetse terase valmistamisel), grillimisel nii kodus kui restoranis . Kuid puusütt on hakatud kasutama ka elektri- ja soojusenergia tootmiseks elektrijaamades.
Kasutusalade järgi võib puusöe jagada kolme kasutusklassi:

• Grillsüsi (valmistatud lehtpuu puidust)
  
• Tehnoloogiline süsi ( puuliik ei ole reeglina oluline)
  
  • Metallurgia (kvaliteet terase tootmiseks)
    
  • Energeetikas (kütusena)
    
  • Silikoonide tootmisel
    
  • Elektroonika komponentides
    
• Aktiveeritud süsi (kasutatakse ainult kase -, lepa -, või pöögisütt, puuliigid , milles on rohkesti vaiku, ei sobi aktiivsöe tootmiseks) (Rozen 1958).
  
  • Meditsiinis
    
  • Filtritööstuses
    

Mis on männitõrv ja kuidas seda kasutatakse?
Tumedavärviline, vanamoeline männitõrv saadakse männipuidu kuivdestilleerimise käigus puusöe tootmise kaasproduktina, kuldpruuni männitõrva toodetakse vana ahju meetodi järgi männi tüügastest. Puutõrva kasutatakse puidu konserveerimiseks ja fenoolide tootmiseks, temast saadakse vedelkütuste inhibiitoreid, floteerimisregegente ja kummi pehmendeid.
Metanooli valem, tekkevõimalused, reaktsioonid?
CO + 2H2 ® CH3OH . Tekib tselluloosi tootmisel lisaproduktina
Nimetage puidu hüdrolüüsi saadused ?
Söödapärm, kuiv jää, furfurool,
Hüdrolüüsitööstuse saagis
Saadud tehniline etüülpiiritus sisaldab 94…95 % puhast etüülpiiritust (C2H5OH), ligikaudu 0,1…0,7 % metüülpiiritust (CH3OH), 0,7 % puskariõlisid ja väikestes kogustes teisi ühendeid.
10 liitri etüülpiirituse saamiseks kulub 55…65 kg kuiva puitu, 4,5 kg väävelhapet, 4,3 kg kustutamata lupja (CaO – 85 %), 0,17…0,26 miljonit kalorit tehnoloogilist auru, 3,6 m3 külma vett ja 4,18 kWh elektrienergiat.
Ühe tonni absoluutselt kuiva puidu komplekssel ümbertöötamisel on võimalik saada 150…180 l etüülpiiritust, 30…40 kg söödapärmi, 300 kg tehnilist ligniini, 25…30 kg vedelat süsihappegaasi, 4…7 kg furfurooli, 5…8 kg muid keemilisi aineid.
Kui kogu hüdrolüüsil saadud suhkur töödelda söödapärmiks, võib 1 tonnist kuivast puidust saada 200….235 kg söödapärmi.
1 tonni absoluutselt kuiva söödapärmi tootmiseks kulub keskmiselt 5 tonni absoluutselt kuiva puitu, 456 kg väävelhappe ammooniumi (NH4) 2SO4 , 266 kg superfosfaati [Ca(H2PO4)2·2CaSO4] ja 51 kg kaaliumkloriidi KCl.
1 tonni vedela süsihappegaasi muutmisel nn kuivaks jääks läheb vaja 42 m3 vett ja 109 kWh elektrienergiat.
Ligniin kuulub hüdrolüüsitööstuse jäätmete hulka ja käesoleva ajani kasutatakse teda keemiatööstuse toorainena vähe. Sagedamini leiab ta kasutamist kütusena.
Uurimused näitavad, et ligniinist võiks edukalt valmistada aktiivsütt, soojusisolatsiooniplaate ehitusele, orgaanilisi happeid , kasutada keemiatööstuses täiteainena, plastmassitööstuses tsementeeriva ainena, vooderdustelliste koostisosana, väetisena jne.
Kirjeldage sulfaattselluloosi tootmist?
Sulfaattselluloosi saamine
Toodetakse mistahes puuliigi puidust, kuid eelistatakse männi ja lehtpuude laastu , mille pikkus on kuni 20 mm ja paksus 2 kuni 4 mm. Lisaks puidule sobivad veel õled ja pilliroog . Teiseks tooraineks on vaja keedulahust ehk nn valget lahust. Selle lahuse põhilisteks koostisosadeks on vesi, naatriumhüdroksiid ( NaOH ) ja naatriumsulfiid ( Na2S ). Peale selle sisaldab lahus veel vähesel määral naatriumkarbonaati (Na2CO3) ja naatriumsulfaati (Na2SO4). Na2S tekib Na2SO4-st lahuse regenereerimise käigus.
Seadmetest on kõige tähtsamad statsionaarsed keedukatlad , mis jagunevad tsüklilisteks ja pideva keetmisprotsessiga kateldeks.

Tselluloosi keetmine perioodilise töötsükliga kateldes

Perioodilise töötsükliga katla puhul on esimeseks operatsiooniks katla täitmine laastu ja keedulahusega. Olenevalt sellest, kas tahetakse saada tugevat, keskmist või pehmet (pleegitatavat) tselluloosi, on mõjuvaine (NaOH + Na2S) kogused 20, 22 või 25 % absoluutselt kuiva puidu massist. Saadava tselluloosi mark (ja kvaliteet) sõltub veel keetmise kestusest - tugeval 3...5 tundi, keskmisel 4,5...6,5 tundi ja pehmel 6...8 tundi.
Keetmisprotsessi etapid on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Sulfaattselluloosi keetmise etapid
Etapp
Etapi nimetus
Temperatuur C
Rõhk MPa
Kestus h
I
Katla täitmine
ca 70
1,0
II
Temperatuuri tõstmine
71…165
0,85
1,5…2,0
III
Keetmine
166…180
0,75…0,85
0,5…2,0
IV
Rõhu alandamine kuni 0,4 MPa
180 ja madalam
0,4
1,0
V
Segu väljapuhumine katlast
0,5…1,0
Kokku
4,5…7,5
Segu puhutakse katlast reservuaaridesse, kus tselluloos eraldatakse keedulahusest, mis on nüüd must, sest seal on lahustunud ligniin, vaik jms. Järgnevalt tselluloos pestakse ja kuivatatakse.
Mustast lahusest eraldatakse sulfaatseep, jäägist aurutatakse välja vesi ja jääk ise põletatakse.
Vaatleme neid etappe veidi põhjalikumalt:
Katlasse suunatava laastu tihendamiseks juhitakse katla alumisse ossa ülekuumendatud aur, ülalt pritsitakse laastule peale eelnevalt kuumendatud keedulahust. Tänu nendele abinõudele on võimalik tõsta katla mahutavust 10…15 %. Võidakse kasutada ka muid laastu tihendamise meetodeid .
Temperatuuri tõstmise ajal laastud imavad endasse keedulahuse. Kui kogu laast on keedulahusega ühtlaselt läbi imbunud, lahustub ligniin ühesuguse kiirusega. Vastasel korral lahustub ligniin laastu välispinnal palju kiiremini kui sees, mille tõttu saadava tselluloosi kvaliteet on ebaühtlane . Sealjuures niiske puit imab paremini keedulahust kui kuiv. Ligniini jt ainete lahustumine algab temperatuuril 120...130C. kogu temperatuuritõstmise perioodi kestus on 1,5...2,0 tundi ja selle lõpuks saadakse tselluloosi keetmiseks vajalik temperatuur 165...180 C.
Eriliseks tselluloosi liigiks on kõrge väljatuleku ehk saagisega tselluloos (56...60%) absoluutselt kuiva puidu kaalust). See saadakse, kui keetmise käigus kasutatakse nõrgemat lahust ja lühendatakse keetmise aega. Sel viisil eraldatakse tselluloosist vähem ligniini ja hemitselluloose kui tavalisel keetmisel . Sealjuures jääb pärast keetmise lõppu suhteliselt palju tselluloosikiududeks lõplikult keemata laastu. Seepärast kohe peale keetmise lõppu ja pesemist suunatakse kogu mass jahvatamisele. Saadakse kiuline mass jõupaberi jt odavamate paberisortide valmistamiseks. Sealjuures vähenevad tunduvalt leelise ja auru kulu, suureneb katla tootlikkus , olles 115...120 kg katla 1 m3 kohta (tavaliselt 75...95 kg).’
Mis on must lahus ja kuidas temast saadakse valge lahus?
Must lahus on tselluloosi tootmisel tekkiv keedulahus, mis on värvunud mustaks sest sisaldab ligniini, vaike ja muid lisandeid. Tarvitatud mustast lahusest jälle tarvitamiskõlbliku valge lahuse saamiseks aurutatakse temast välja vesi ja jääk põletatakse. Aurutamisel lendub suur osa väävlist väävelvesinikuna. Väävli kadude vähendamiseks tuleb lasta mustal lahusel seista. Seismisel koguneb selle pinnale nn sulfaatseep, mis koosneb vaik- ja rasvhapetest, bioloogiliselt aktiivsetest ainetest ja väävliühenditest. Peale mitmeastmelist aurutamist on mustas lahuses 50...55 % kuivainet , sellest 65...70 % orgaanilisi (sh ligniin) ja 30...35 % mineraalseid aineid. Põletamise käigus NaOH muutub NaCO3-ks. Leelise kadude korvamiseks lisatakse naatriumsulfaati (Na2SO4), mis ahjus muutub naatriumsulfiidiks: Na2SO4 +2C=Na2S + 2CO2. NaCO3 ja Na2S on 850...900 C temperatuuril sulas olekus ja voolavad paaki veega või lahja leelise lahusega, kus nad lahustuvad, moodustades nn "rohelise lahuse". Väheaktiivse NaCO3 muutmiseks NaOH-ks töödeldakse segu kustutamata lubjaga.
Mis on paber, nimetage erinevaid paberiliike?
Paberi all mõistetakse peamiselt sadestamisega valmistatud kangast või lehtmaterjali massiga kuni 250 g/m2. Ta koosneb põhiliselt taimse päritoluga kiududest , mis on omavahel seotud kiudude omavahelise haakumise, hõõrdumise ja kleepainete kasutamise tõttu.
Paberiliigid:

Trükipaber - raamatute, ajalehtede, ajakirjade, kaartide , aga ka rahade trükkimiseks.

Dekoratiivpaber.

Kirjapaber, sh trükimasinatele ja joonistamiseks.

Elektrotehniline paber.

Pakkimispaber, sh spetsiaalsed pakkimispaberi liigid - pärgamendi tootmiseks, pudelite jms valmistamiseks.

Valgustundlik paber.

Paberossipaber.

Kuivatuspaber.

Tööstus-tehniline paber, sh ka olme- ja sanitaartehnilisteks vajadusteks .

Paberalus, millest lõplik toode saadakse pärast täiendavat töötlemist.
Nimetage tselluloosi ja paberi tootjad eestis?
Räpina paberivabrik, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, Estonian cell
Variant 2
Hüdrolüüs (definitsioon)?
Puidu hüdrolüüsiks (hydor – vesi, lysis – lahustamine) nimetatakse tselluloosi lahustamist väävelhappe ja vee lahuses glükoosi molekulideks.
mingi skeem ja saadavad gaasi komponendid
Puidusöe tootmise erinevad etapid ja kirjelda neid?
Puidusöe tootmisprotsess jaguneb selgelt eristatavatesse etappidesse, mis on järgnevad:

• Puidu kuivatamine .
  

Puidu kuivatamise faasis tõstetakse temperatuuri kuni 150 (170) °C. Kuivamise käigus eraldub kogu puidus olev vesi.

• Puidu termiline lagunemine.
  

Jätkub temperatuuri tõstmine. Alates 150 °C algab lendosa eraldumine gaasi kujul (CO, CO2, H2, CH4, õli jne.). Temperatuuri tõustes 260-300 °C algab eksotermiline reaktsioon , millega kaasneb temperatuuri kiire tõus. Sellega kaasneb gaasi märgatavalt suurem eraldumine. Saavutatakse soovitud lõpptulemus mida hoitakse paar tundi.

• Jahutamine.
  

See etapp kestab seni, kui puusüsi on täielikult maha jahtunud. Hapniku juurdepääs söele peab olema välistatud, sest isegi 100 °C juures võib puusüsi süttida.
Puiduõli(bioõli) ja kuidas toodetakse?
Bioõli on tumepruun , vabalt voolav vedelik, mis koosneb oksüdeeritud komponentidest, sisaldades erinevaid keemilisi funktsionaalseid rühmasid nagu karbonüül, karboksüül ning fenoole. Bioõli saab põletada otse kateldes, gaasiturbiinides ning aeglase ja keskmise kiirusega diislites soojuse ja võimsuse rakendusteks. Puiduõli tootmisprotsess on iseenesest lihtne. Ilma õhu juurde pääsuta olevat puitu kuumutatakse. Termolüüsi käigus puit laguneb ja lahkuvast gaasist kondenseeritakse maha keemilised ühendid.
Kõrgekvaliteediline puit pannakse suurde õhukindlasse retorti (1), seal puit kõrbeb ning hakkab lagunema (ei põle) (2), eralduvad gaasid tugeva suitsuna. Need gaasid jahutatakse kiiresti kondensaatoris (3), mis muudab suitsu vedelaks. Saadud vedelik juhitakse pumba (4) abil läbi seitsme puhastusnõu (5-11) ja ühe suure filtri (12), sel moel eemaldatakse lisandid. Lõpuks jõuab vedelik suurde tammevaati (14). Sealt villitakse väiksematesse anumatesse ning turustatakse
Puidu termolüüsi saadused?
Puiduõli, tõrv , puidusüsi, puidugaas,
Sulfittselluloosi tootmine?
Keedulahuse keemiline koostis on:
Ca (HSO3)2 + SO2+H2O.
Niinimetatud toorehappe valmistamise operatsioonid on järgmised:
SO2 saamine väävli põletamisel;
Gaasi puhastamine ja jahutamine;
Gaasi läbilaskmine lubjakiviga (CaCO3) täidetud tornist või lubjapiimaga nõust.
Toore ja keeduhappe erinevus seisneb peamiselt SO2 ja CaO sisalduse erinevuses. Toores lahuses on 2,7...4,4 % SO2 ja 0,8...1,3 % CaO. Keedulahuses on need arvud vastavalt 5...12 ja 0,7...0,9 %. Pleegitamata sulfittselluloos jaguneb sõltuvalt keetmise tingimustest jäigaks ehk jõutselluloosiks, keskmiseks ja pehmeks . Jäika tselluloosi on keedetud vähem ja ta on tugevam, sisaldab rohkem ligniini ja hemitselluloose, pehme tselluloos on nõrgem ja puhtam lisanditest.
Katelde maht on 50...300 m3, nende sisemised seinad on kaetud happekindla voodriga ja peavad vastu rõhule kuni 1,2 MPa (12 kg/cm2).
Perioodiliselt töötava katla töötsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: laastuga täitmine, keedulahuse manustamine , eelkeetmine, keetmine ja katla tühjendamine.
Katel täidetakse punkrist vms laastuhoidlast. Laastu tihendamiseks katlas kasutatakse statsionaarseid tihendajaid.
Pärast seda antakse katlasse alt ülespoole keedulahust, mis tõukab enda ees välja katlas olnud õhu.
Eelkeetmine on keetmise esimeseks etapiks, sest selle käigus toimub laastu immutumine lahusega, ja algab ligniini lagunemine. Aur antakse katla alumisse otsa ja tõstetakse temperatuuri kuni 105...110 C ja survet 0,6...0,7 MPa. Laastust eralduvad gaasid lastakse perioodiliselt koos auruga välja. Eelkeetmine kestab 1...3 tundi.
Kui laast on niiske, imbub lahus halvasti, seepärast ei tohiks laastu suhteline niiskus olla üle 30...35 %. Laastu paremaks imbumiseks kasutatakse surve mitmekordset perioodilist alandamist kuni 0,2 MPa ja jällegi tõstmist kuni 0,45...0,5 MPa. Keedetakse erineval temperatuuril ja rõhul, olenevalt sellest, missugust tselluloosi tahetakse saada. Temperatuuri 105...110 C-lt tõstetakse aeglaselt (1...3 tunni jooksul) 130...155 C-ni. Keetmise ajal, mis kestab 1,5....5 tundi, hoitakse katlas pidev rõhk 0,7 MPa. Temperatuuri ja rõhu tõstmisega lüheneb keedu aeg, kuid alaneb tselluloosi saagis ja kvaliteet.
Kaasajal ei suunata katlasse auru, vaid kuumutatakse pidevalt tsirkuleerivat keedulahust. Katel tühjendatakse väljapuhumisega või väljapesemisega. Esimesel juhul lastakse ülalt auru välja kui rõhk on langenud 0,15... 0,3 MPa-ni, siis avatakse katel alt ja kogu mass puhutakse tänu säilinud survele tselluloosi pesemise nõusse, kust enne pesemist eemaldatakse "meski" - keedulahus koos selles lahustunud ainetega. Väljapesemiseks tuleb rõhk katlas alandada atmosfääriliseni, samal ajal lastakse alt välja meski.
Kogu aeg katla täitmisest kuni tühjendamiseni on 7...16 tundi. Absoluutselt kuiva tselluloosi saagis absoluutselt kuiva puidu massist on 46...50%.
Ühe tonni tselluloosi tootmiseks kulub: kuusepuitu 4,6...4,9 m3; haavapuitu 4,1...4,6 m3; väävlit 8,5...100 kg; paekivi (mis sisaldab 52 % CaO) 90...130 kg; MgO 55...70 kg, Na2CO3 115...145 kg, ammoniaaki 35....50 kg, 1,5...1,75 tonni auru, 175...200 kWh elektrienergiat ja 90... 150 m3 vett.
Tselluloosi keetmise kõrvalproduktid?
Sulfittärpentin, sulfaattärpentin, sulfaatseep,

Sulfittärpentini saamine

Tselluloosi keetmisel sulfitprotsessil eralduvad gaasid sisaldavad kuni 0,2 % puidu kaalust tärpentini (C10H16), lisaks veel äädikhapet (CH3COOH) ja sipelghapet (HCOOH), metüülpiiritust (CH3OH), atsetooni (CH3COCH3), furfurooli (C4H3COOH) ja teisi aineid. Sulfittärpentin on helekollane või tumepruun vedelik. Saagis 1 tonni tselluloosi kohta on 0,3...3 kg. Sulfittärpentini puhastamine seisneb tema neutraliseerimises kustutatud lubjaga ja destilleerimises.

Sulfaattärpentini saamine

Sulfaattärpentini saadakse gaasidest kondenseerimise teel. Saagis oleneb kasutatud puidu vaigusisaldusest ja moodustab 1...15 kg 1 t tselluloosi tootmisel.
Sulfaattärpentin sisaldab 10...30 % väävliühendeid, need annavad talle ebameeldiva lõhna, mida on võimalik kõrvaldada tärpentini puhastamise teel. Saadud halvalõhnalist ainet lisatakse vedelgaasile, et oleks tunda, kui ruumis on gaasi.

Sulfaatseebi saamine

Sulfaatseep on naatriumisoolade, tõrvashapete ja rasvhapete segu. Teda saadakse musta lahuse seismisel, mil sulfaatseep pinnale tõuseb. 1 t tselluloosi kohta võib saada 10...120 kg seda seepi.
Toorsulfaatseep on tume salvitaoline vedel mass, mis on väga ebameeldiva lõhnaga. Tema töötlemisel eraldatakse väävelhappeühendid ning saadakse tooraine, mis sisaldab 30...55 % vaikhappeid ja 30...45 % rasvhappeid , 8...20 % neutraalseid aineid ja 5...10 % mittelahustuvaid aineid (ei lahustu eetris).
Seda toorainet edasi töödeldes, st destilleerides teda vaakumis ülekuumendatud veeauruga saadakse seebirasv, mis on kollaka värvusega ja sisaldab 20...40 % vaikhappeid ning 50...70 % rasvhappeid. Saadud seebirasv on väga hinnatud tooraine seebi, lakkide ja värvi tootmisel.
Veelgi kasulikum on eraldada sellest toorainest kampol ja füsioloogiliselt aktiivsed ained. Selleks kasutatakse fraktsioon -rektifitseerimist vaakumis. Saadakse järgmised fraktsioonid - koostisained :
Aine, mis sisaldab 93...96 % rasvhappeid, 2...3 % vaikhappeid ja 2...4 % muid aineid. Seda fraktsiooni kasutatakse peamiselt seebi tootmiseks.
Teine fraktsioon sisaldab 88...93 % vaikhappeid, 5...6 % rasvhappeid ja 2...4 % mittelahustuvat osa. Selle fraktsiooni sulatamisel saadakse kampol.
Nn pigi , mis kujutab endast vaikhapete, rasvhapete, polütärpeenide ja fütosteriinide sulamit. Sellest eraldatakse algul spetsiaalsete meetoditega hinnaline füsioloogiliselt aktiivne aine beeta-fütosteriin, mis on aktiivseks skleroosi ravivaks preparaadiks. Jäägist saadakse liimi, mida võib kasutada madalasordilise papi ja paberi valmistamiseks.
1 tonnist algtoorainest võib saada 350 kg kampolit, 300 kg toorainet seebi valmistamiseks, 150 kg liimi ja 18 kg fütosteriini.
Mida tähendab paberi 1m3 kaal, selgita?
Enne paberivalamismasinate eelsesse basseini suunamist lastakse see mass läbi rafinaatorite, mis veelkord jahvatavad teda peenemaks ja ühtlustavad kogu segu komponentide mõõtmeid ja kontsentratsiooni. Masina eelses basseinis on massi kontsentratsioon 2,5...3,5 %.
Paberimasinasse suunatav mass veelkord lahjendatakse, et oleks lihtsam eraldada prahti ja et saada ühtlasem paber. Lõplik kontsentratsioon sõltub sellest, kui paksu paberit tahetakse saada. Paberi 1 m2 kaalu ja algse massi kontsentratsiooni omavaheline suhe on järgmine:
1 m2 paberi kaal grammi 17...24 45...50 50...70 120...150
Massi kontsentratsioon % 0,25...0,4 0,55...0,70 0,65...0,9 1,2...1,4
paberimasinasse suunatava massi kontsentratsioonile vastav 1m2 paberi kaal
tselluloosi ja paberitootjad eestis?
Räpina paberivabrik, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, Estonian cell