kaksikside või süsinik–süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. Põlemine on eksodermiline. Täielik põlemine =CO2+H2O. Pürolüüs on aine lagunemine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. Krakkimine on pikkade süsivesinikuahelate lühemks tegemine. Utmine on kui destilatsioon. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid. Neid leidub orgaanilises aines.
1) Selgita misteid: orgaaniline keemia, orgaaniline aine, vitalism, valents, oksdeerija, redutseerija, oksdeerumine, redutseerumine, prols, utmine org.keemia - Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis ksitleb orgaanilisi hendeid ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamiisviiside ja reaktsoonide uurimisega. org.aine - seotud elusorganismidega vitalism - vitalismi ehk eluju teooria. Tol ajal arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole vimalik, sest need saavad moodustuda ainult elusorganismides salaprase eluju (vis vitalis) toimel. Esimese lgi vitalismi teooriale andis saksa
Käsitsikaevandamist prooviti Kukruse mõisa tagant, Jõhvi kõrgendiku küljelt, põlevkivi avamusalalt. Kaevandus rajati Kukrusele 1921. aastal. Kaevandamist alustati käsitsi Pavandu karjäärist 1916. aastal. Edasi alustati käsitsiväljamist mitmes avamusalakrjääris, jätkates hiljem kaevandustes ja pärast seda sügavamates karjäärides ning kaevandustes. Kõigis põlevkivikarjäärides on kasutatud vaalkaevandamisviisi. Eesti kaart ,kus on märgitud põlevkivi leiukohad. Utmine Utmine on eelkoksistamine on termilise töötlemise reziim (põlevkivi kuumutamine kuni 500C), mille eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine. Saadav õli on oma iseloomult tunduvalt erinev uttetõrvast- tema iseloomulikuks jooneks on kõrge aromaatsete süsivesinike sisaldus ,,Utmine on põlevkivi kuumutamine 300-500 kraadini kinnises retordis, kinnises torus ilma õhu juurdevooluta ja sellistes tingimustes see põlevkivi hakkab välja ajama õli ja gaasi. Need püütakse
Kinnitatud on ,,Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015" ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud ,,Eesti elektrimajanduse arengukava 20082018". Valmimas on ,,Ehitusmaavarade arengukava aastateks 20102020", mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi (Eestis peamiselt graniit), liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Põlevkivi kasutamise kaks peamist suunda on põletamine ja utmine. Põletamine toimub õhu keskkonnas, utmine - ilma õhuta. Põletamisel saadakse soojusenergia. Seda kannab kaugkütte puhul kuum vesi, termilis-kineetilise energia korral veeaur, mis käitab elektrijaamade turbiine. Utmise energeetilised produktid on õli ja gaas. Maavarade säästva kasutamise poliitika kujundamist ja elluviimist juhib ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi maapõue osakond Selle töö hulka kuulub: maapõue käsitlevate õigusaktide koostamine ning kehtivate täiustamine;maapõuega setud
Seda tehakse käsitsi (laavades kaevandamise korral ) või rikastusvabrikus (kamberkaevandamise korral). Vabrikus rikastatakse põlevkivi pulseerivas veejoas või jahvatatud magnetiidi suspensioonis, kus aheraine vajub põhja ja põlevkivi kerkib pinnale. Rikastamisel saadakse mäemassist kontsentraat. 1991 aastal kaevandati Eestis 19,0 mln tonni põlevkivi. Peenemat fraktsiooni kasutatakse kohaliku kütusena, tükk-kivi termilisteks töötlemisteks. Tähtsaim termiline menetlus on utmine ehk 2 poolkoksistamine, selle põhieesmärk on õli saamine; kõrvalsaadustest tekivad gaas, uttevesi ja poolkoks. Uttesaaduste saagis ja koostis sõltuvad lähtekivi koostisest ja utteagregaaditüübist. Kukersiiti töödeldakse peamiselt uttegeneraatoreis. Laboratoorese utteõliga võrreldes on generaatoris saadava õli saagia mõnevõrra väiksem (15-17%
· Torud, Tankrid · Jagunemine: Maagaasiks Vedelgaasiks Tehisgaasiks Biogaasiks kaasnev gaas Maagaas · Põhiliselt metaan · Koos naftaga või eraldi · Lõhnatu ja värvitu · Leiukohad: Venemaal Iraanis Ameerika Ühendriikides · Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Tehisgaasid · Generaatorgaas · Kõrgahjugaas · Põlevkivigaas · Kivisöegaas · Utmine: peenestatud kivisütt kuumutatakse õhu juurdepääsuta 900... 1000 °C juures. Vedelgaas · Propaan ja butaan · Vedelas olekus, põleb gaasina · Kasutatakse Majapidamisgaasina maagaasi asemel Metallide lõikamisel Kuumutamisel Jootmisel Soojapuhurite Soojakiirgurite küttena Biogaas · Anaeroobse kääritamise või orgaanilise aine lagundamisega hapnikuta · Metaan ja CO2 · Kasutatakse: Kütusena
Radikaal molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel. Püsolüüsi tulemusena tekib väga erinevaid aineid. Orgaaniliste ainete kuumutamisel õhu juurdepääsuta saadakse mitmeid lenduvaid aineid, sh veeauru. Tihti või täheldada aine söestumist, polümeersete ainete teket ja teisi kõrvalprotsesse. Pürolüüsiprotsess on ka tahkete kütuste nt põlevkivi utmine. Täielik põlemine - toimub piisava hapnikuhulga olemasolul. Hapniku puudujäägi korral pole põlemine täielik. Füüsikalised omadused Vastavalt süsinikahela pikkusele ja selle ehitusele on alkaanid gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Alkaanid on veel peaaegu lahustumatud. Alkaanid on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega ning alkaanid ei segune veega ega märgu.
EACB 11 TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSEROOL KOSMEETIKA, MEDITSIIN, EMAILVÄRVIDE JA LAKKIDE VALMISTAMINE, ANTIFRIISINA AUTOKÜSTUSTES, TOIDUTÖÖSTUSES · LOODUSES LÕHNAD
pöörlev-retort-tüüpi reaktorit. 2 Joonis 1. Eesti põlevkiviõli tootmiseks kasutatav tehnika Galoteri protsessi lühiajaloo Energeetika Instituudis (ENIN). Saadud tulemus kandis nime Galoteri protsess. TSK-protsessi Uurimused selle kohta, kuidas tahke soojuskandjaga protsessis toimub pruuni kivisöe, turba ja põlevkivi utmine, algasid II maailmasõja lõpupoole, 1944. aastal, Nõukogude Liidus, G. M. Krzizanovski laboratoorseid ja mudelseadme-uuringuid viidi läbi ENINi laboratooriumites aastani 1947, kuni Tallinnasse Ilmarise tehasesse ehitati piloottehas võimsusega 2,5 tonni päevas. tehas tegutses kuni aastani 1956. 1953. aastal ehitati Kiviõlisse UTT-200 täiustatud seade. Aastatel 19531963 töötas UTT-200 edukalt Kiviõlis; siis alustati ka esialgsete andmete kogumit teise põlvkonna UTT-500 seadme
Galoter protsess ehk põlevkivi utmine horrisontaalses retordis Nikita Paltsonok RDKR 71 TSK ajalugu 1921: Esimese katseretordi ehitamine Eestis 1953: Tahke soojuskandja protsessi toomine Eestisse (Galoter protsess) 2001: EE patenteeris TSKtehnoloogia (TSK 140) 2007: Petroter 2013: Enefit 280 Võimsus: Võimsus: Võimsus: Võimsus: 200 t/p / Enefit 140 / Petroter 3000 t/p Enefit 280 500 t/p UTT 3000 2 Galoter tehnoloogia Utteseadmes toimub töödeldava kütuse termiline lagunemine kontakteerumisel kuuma,temperatuuri 750800°C omava tuhk soojuskandjaga nn. ülikiire soojuse ülekande tingimustes, kus utteprotsess reaktoris kulgeb lõpuni 1520 minuti jooksul. ...
kasutatakse energiaallikana.Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks ( küttepuit , maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin, petrooleum , diislikütus), tööstuses jne. Kütuste liigid. Gaasiline kütus. Tahked kütused: puit, turvas, kivisüsi, põlevkivi. Tahkete kütuste omadused: orgaanilise aine sisaldus, kütteväärtus, tuhk, mineraalne CO2, vesi. Tahke kütuse utmine, koksistamine, gaasistamine. Tahke kütuse termilise töötlemise produktid. Tuumaenergia.Eesti Vabariigis on energeetikaprobleemid kujunenud aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, on vajalik konkreetne diskussioon võimaliku tuumaenergeetika rakendamiseks Eesti Vabariigis. Antud juhul on vajalik analüüsida kolme faktorit: elekter, tuumaenergia ja keskkond. Elektritarbimine on praktiliselt sünonüümne moodsa eluga
1) Põlevkivi 2) Maagaasi 3) Biokütust 4) Tuult 5) Vett Põlevkivi Üldine info · Eesti peamiseks energiaallikaks · Peenkihiline settekivim · Taastumatu loodusvara · Põlevkivi kasutatakse kütusena elektrienergia või õli tootmiseks. · Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 mld tonni Põlevkivi - Tootmine · Põlevkivi kaevandatakse o Allmaakaevandamine o Pealmaakaevandamine · Kasutamise suunad o Põletamine o Utmine Põlevkivi Elektri tootmine · Põlevkivi läbib laadimissõlmed · Põlevkivi tükid purustatakse vasarpurustites · Kivi tükid jahvatatakse veskites tolmuks, tolm puhutakse katla põletitesse. · Tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru · Aur suunatakse auruturbiini, mis paneb tööle generaatori, mille tulemusena saadakse elekter. · Toodetud elektrienergia suunatakse trafodesse ja sealt edasi elektrivõrku Maagaas üldine info
4) titaanoksiidi tootmisel tekkivatele jäätmetele; 5) biolagunevatele jäätmetele; 6) elektri- ja elektroonikaseadmete romudele (elektroonikaromudele); 7) romusõidukitele; 8) kasutatud patareidele ja akudele; 9) ehitus- ja lammutusprahile; 10) vanarehvidele; 11) pakendijäätmetele; 12) inimeste ja loomade tervishoiul tekkivatele jäätmetele; 13) olmejäätmetele; 14) metallijäätmetele; 15) põlevkivi termilisel töötlemisel (sealhulgas utmine) tekkivatele jäätmetele; 16) reoveesettele. Kui suur on karistus? § 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine (1) Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 124
vesinikusisaldusega võrreldes suhteliselt suur. Võivad moodustuda süsinikdioksiidi ja veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid, süsinikoksiid ja süsi. Pürolüüs orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel krakkimine nafta destilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks utmine puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsioon ehk kuumutamine ilma õhu juurdepääasuta 11. radikaal paardumata elektronidega osake 12. soogaas ehk maagaas orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan biogaas anaeroobse metaankääritamise protsessi saadus vedelgaas ehk baloongaas saadakse toornaftast karkkimise teel 13
ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur. Mittetielikul plemisel vivad moodustuda ssinikdioksiidi ja veeauru krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid, ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. vedelgaas ehk baloongaas- Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel
vesinikusisaldusega võrreldes suhteliselt suur. Võivad moodustuda süsinikdioksiidi ja veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid, süsinikoksiid ja süsi. Pürolüüs orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel krakkimine nafta destilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks utmine puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsioon ehk kuumutamine ilma õhu juurdepääasuta 11. radikaal paardumata elektronidega osake 12. soogaas ehk maagaas orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan biogaas anaeroobse metaankääritamise protsessi saadus vedelgaas ehk baloongaas saadakse toornaftast karkkimise teel 13
· DIREKTIIV 96/61/EÜ reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta · SAASTUSE KOMPLEKSSE VÄLTIMISE JA KONTROLLIMISE SEADUS (RT I 2001, 85, 512; 2002, 61, 375) · PVT - Parim võimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele. IPPC · IPPC tegevusvaldkonnad: · elektri, soojuse, kütuse ja koksi tootmine; · vedel- ja gaasiliste kütuste rafineerimine ning tahke kütuse utmine; · metallide tootmine ja töötlemine; · mineraalsete materjalide töötlemine; · keemiatööstus; · jäätmekäitlus; · tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine; · toiduainetööstus; · looma- ja linnukasvatus; · pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; · vineeri ja puitkiudplaatide tootmine; · grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;
Lähtematerjalidena kasutatakse naftafraktsioone,mille keemispiirid on üle 200kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus,kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline bensiin. On olemas termiline ja katalüütline krakkimine. Koksistamine-kuumutamine temperatuurini 1000-2000 kraadi. Eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes, gaasi ja koksi. Utmine-ehk poolkoksistamine. Kuumutamine temperatuurini 500 kraadi. Eesmärgiks eelkõige õli saamine. Rektifikatsioon-destilleerimine rektifikatsioonikolonni abil. Mitmeastmeline,korduv destillatsioon. Rektifikatsiooni kasutatakse laialdaselt selliste vedeliksegude lahutamiseks, mille komponentidel on erinevad keemistemperatuurid. Rektifikatsiooniprotsess viiakse läbi spetsiaalsetes aparaatides nn rektifikatsioonikolonnides, mis võivad olla erineva
puhul. Kui teistes riikides loetakse kasutatud rehvidest kütteõli valmistamist kulukaks protsessiks, siis Eestis saab kütteõli valmistada olemasolevates põlevkivi utmise seadmetes, mis vähendab oluliselt tehnoloogia kasutusele võtmise hinda. Kuna praegusel ajal on olnud tõsiseks ja Eestis lahendamata ökoloogiliseks probleemiks kummijäätmete utiliseerimine, eriti vanarehvide osas, siis üheks reaalseks kummijäätmete utiliseerimise suunaks on nende utmine põlevkiviga segatuna tahke soojuskandjaga agregaatides UTT-3000 Narvas. Kummijäätmete termiline lagundamine toimub reaktoris, kuhu ei ole õhu juurdevoolu ja kus eralduvad õliaurud ja gaas. Materjali termilise töötlemise tulemusena toimub orgaanilise aine lagunemine ning kütteõli omadusi omava vedeliku moodustumine. Sõidukirehvides olev metall (metallkordid) jääb tahkejäägi hulka ning need paigutatakse põlevkivituha
. separaatori (f) kaudu kuum tuhk (800°C) aerofontaankoldest Koksigaas (j). Utmine toimub horisontaalses reaktoris (h). Utteproduktid . (õliaurud) eraldatakse tolmust kambris (i) ning suunatakse kondensatsioonsüsteemi. Fenoolset protsessivett tekib siin
· Tagada keskkonnasõbralik maine · ENAP Avastades uusi keskkonnaregulatsiooni suundi (ing. -exploring new approches on environmental regulation · Peateemad: o 1. Keskkonnajuhtimissüsteemid o 2. Saaste heitmete kaubandus o 3. Tööstusettevõtete keskkonnaregulatsioon (IPPC) IPPC tegevusevaldkonnad · elektri, soojuse, kütuse ja koksi tootmine; · vedel- ja gaasiliste kütuste rafineerimine ning tahke kütuse utmine; · metallide tootmine ja töötlemine; · mineraalsete materjalide töötlemine; · keemiatööstus; · jäätmekäitlus; · tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine; · toiduainetööstus; · Põllumajandus- suurfarmid · pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; · vineeri ja puitkiudplaatide tootmine; · grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;
annaabi.ee 
