Facebook Like

Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist puitu tuppa tahta ?
  • Millist puitu tuppa tahta ?
  • Millist puitu tuppa tahta ?
 
Säutsu twitteris
Haridus - ja Teadusministeerium
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool
Õpperühma kood PT-07

Tauri Tohvri
Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis




Juhendaja nimi:
Ene Laane




Väimela 2009

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus. 3
1.Puittaimede talitlus. 4
1.1 Fotosüntees 4
1.2 Transpiratsioon . 5
1.3 Lämmastiku aineringe . 6
1.4 Hingamine . 7
2.Puidu koostis 7
2.1 Tselluloos . 10
2.2 Ligniin . 10
2.3 Hüdrolüüs. 11
2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis. 11
2.5 Puidu põlemine. 11
2.6 Traditsiooniline naturaalne saepuru suits. 11
2.7 Puidu niiskus. 12
2.8 Puidu kütteväärtus. 13
2.9 Süttimistemperatuur, lendosised ja koks. 13
2.10 Tuhk . 14
3. Millist puitu tuppa tahta? 14
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus: 16

Sissejuhatus.


Kuna puitu saadakse puudest, siis oma töö esimeses peatükis käsitlen puittaimede talitust . Kirjeldan puude fotosünteesi, transpiratisooni, lämmastiku aineringet ning hingamist.
Teises osas vaatlen puidu keemilist koostist: tselluloosi, ligniini , puidu põlemist, niiskust, tuhka jm.
Kolmandas peatükis lähtusin erialasest huvist: millist puitu tuppa tahta?













  • Puittaimede talitlus.


    1.1 Fotosüntees


    Pea kogu energia, mida Maa elusorganismid kasutavad, on sidunud rohelised taimed. Taimedes sisalduv klorofüll suudab siduda päikeselt saabuvaid valguskvante ning muuta need keemiliseks energiaks. Tänapäeva atmosfääri koostises leidub süsihappegaasi ligi 0,04%, kuid sellest piisab taimedele tõhusa fotosünteesi tagamiseks. Fotosünteesi lõppproduktiks on glükoos (C6H12O6).
    Koolibioloogiast tuttav fotosünteesi summaarne võrrand on järgmine:
    6CO2 + 6H2 + valgusenergia → C6H12O6 + 6O2
    Fotosünteesi käigus vabaneb atmosfääri molekulaarne hapnik, mida elusorganismid kasutavad hingamiseks. Glükoos on universaalseks energia- ja süsinikuallikaks, millest taimede säilitusorganeis sünteesitakse tärklis ja puittaimede rakukestades nende põhikomponent – tselloloos. Molekulaarne hapnik saadakse fotosünteesi valgusstaadiumis veest. Hapnik hakkas maakera atmosfääris akumuleeruma umbes kolme miljardi aasta eest ja praegu on selle sisaldus maapinnalähedastes õhukihtides veidi vähem kui 21%. Klorofülli sünteesimiseks vajavad taimed magneesiumi ja lämmastikku, samuti kaaliumi , rauda ja mangaani . Klorofüll esineb fotosünteesivõimelistes organismides mitme erineva vormina, kuid põhiliselt esinevad kõrgemates taimedes a-klorofüll (C55H72O5N4Mg, ¾ ulatuses) ja b-klorofüll (C55H70O6N4Mg, ¼ ulatuses). Päikeseenergia kinnipüüdmist ja energeetilist sidumist nimetatakse fotosünteesi valgusstaadiumiks ja päikeseenergiat mittevajavat CO2 assimilatsiooni pimedusstaadiumiks. Fotosünteesi kiirust piirab enamasti pimedusstaadium. Taimelehele langenud valgusest kasutatakse fotosünteesiks vaid 0,1...0,5%.
    Okaspuud hakkavad kevadel fotosünteesima kohe pärast õhutemperatuuri tõusu sobivale tasemele , lehtpuud peavad kõigepealt kasvatama lehestiku ja saavad alles siis alustada orgaanilise aine sünteesi. Kui mullas on vett küllaldaselt, kulgeb fotosüntees normaalselt. Kestva kuivaperioodi puhul on fotosüntees takistatud vee defitsiidi tõttu ja selle tõttu, et on häiritud süsihappegaasi pääs läbi suletud õhulõhede lehtedesse. Sünteesitakse vähe suhkruid, mille tagajärjel puu võib hukkuda [9].

    1.2 Transpiratsioon.


    Puittaimede elutegevuse ja fotosünteesi normaalseks kulgemiseks on vaja, et taimekudedes püsiks teatud kindel hulk vett. Lehtedes leidub arvukalt väikeseid avausi, õhulõhesid, mis koosnevad sulgrakkudest. Õhulõhede kaudu tungib süsihappegaas lehtedesse ja nende kaudu aurub vesi ka atmosfääri. Vesi imatakse mullast risodermi ja juurekarvade abil, mille välispind võib olla üllatavalt suur. Vee kättesaadavust mõjutavad mulla veesisaldus, temperatuur ja õhustatus. Õhulõhed asuvad enamasti lehtede alumisel pinnal ja moodustavad umbes ühe protsendi lehelaba pindalast. Õhulõhesid moodustavad sulgrakud on omapärase ehitusega: nende õhupilupoolsed rakukestad on paksemad kui välimised rakukestad. Sulgrakkude välisküljed venivad raku siserõhu ehk turgori mõjul rohkem välja kui siseküljed, rakud muutuvad kumeraks ning õhulõhe avaneb . Kui sulgrakkude turgor väheneb, tõmbuvad rakud sirgu ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (kuni 10%) aurustub ka lehe epidermi katva kutiikula (hüdrofoobne kiht) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada, vältides asjatut transpiratisooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega kindlustada õhulõhede kaudu fotosünteesiks vajalik CO2 kogus. Transpiratsioon on vee ja mineraalainete (tõusva) voolu liikumapanevaks jõuks juhtkimpude puiduosas e ksüleemis ning aitab ühtlasi vältida lehtede ülekuumenemist. Liigse päikesekiirguse ja ülekuumenemise vältimiseks on taimedel ja teisi mehhanisme. Näiteks eukalüptiliikide lehed asetuvad langevate päikesekiirte suhtes serviti .
    Vesi imendub juurestikku peamiselt osmoosi teel, ksüleemis aga liigub kohesioonijõu toimel. Okaspuudes liigub
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #1 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #2 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #3 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #4 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #5 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #6 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #7 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #8 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #9 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #10 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #11 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #12 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #13 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #14 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #15 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #16 Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tauri Tohvri Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    joss122 profiilipilt
    joss122: Väga hea üldkokkuvõttev keemia puidu kohta
    10:54 01-03-2011


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    Organismide keemiline koostis
    2
    doc
    Organismi keemiline koostis
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    304
    doc
    ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    15
    pdf
    Keskkonnakeemia
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    70
    pdf
    Rakenduskeemia kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun