Galoter protsess ehk põlevkivi utmine horrisontaalses retordis Nikita Paltsonok RDKR 71 TSK ajalugu 1921: Esimese katseretordi ehitamine Eestis 1953: Tahke soojuskandja protsessi toomine Eestisse (Galoter protsess) 2001: EE patenteeris TSKtehnoloogia (TSK 140) 2007: Petroter 2013: Enefit 280 Võimsus: Võimsus: Võimsus: Võimsus: 200 t/p /
Kõigis põlevkivikarjäärides on kasutatud vaalkaevandamisviisi. Eesti kaart ,kus on märgitud põlevkivi leiukohad. Utmine Utmine on eelkoksistamine on termilise töötlemise reziim (põlevkivi kuumutamine kuni 500C), mille eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine. Saadav õli on oma iseloomult tunduvalt erinev uttetõrvast- tema iseloomulikuks jooneks on kõrge aromaatsete süsivesinike sisaldus ,,Utmine on põlevkivi kuumutamine 300-500 kraadini kinnises retordis, kinnises torus ilma õhu juurdevooluta ja sellistes tingimustes see põlevkivi hakkab välja ajama õli ja gaasi. Need püütakse kinni torustikesse ja lähevad juba poolproduktide tootmiseks. Utmine on loodusliku protsessi tehniline analoog. Kui see põlevkivi läheks nafta tekke sügavusele, kus temperatuur on 400-500 kraadi, siis temast tuleb välja õli ja gaas, mis moodustab looduses kõik need gaasimaardlad ja õlimaardlad.
a 6.Põlevkivi poolkoksistamine Galoter seadmel + liht.skeem. Produktid. Võrdlus TOSCO II tehnoloogiaga , , Põlevkivi poolkoksistamine horisontaalses retordis (h), Koks kasutades soojuskandjana poolkoksi täielikul põletamisel , aerofontaankoldes (j) saadavat kuuma tuhka temperatuuriga
Enim levinud on esimene viis. Selle puudus on osa toorme tuhaks põlemine. Põlemisprotsessi saab kontrollida ainult sisselastava õhu kogusega. See meetod sobib piirkondadesse, kus tooraine on odav. Teisel viisil kuumutatakse retorti väljastpoolt lokaalse põletiga. Hapniku juurdepääs toormele on minimaalne ja täpselt reguleeritav. Materjali kuumutamiseks võib kasutada ka väljuvaid gaase. Kolmas meetod on kallim, kuid tagab puusöe suure saagise ja vähese energiakulu. Retordis olevat puitu kuumutatakse kütteõliga (võib kuumutada ka puitkütust kasutades) seni, kuni hakkavad eralduma puugaasid. Need suunatakse retordi alla koldesse, kus puugaas hakkab põlema. Sellega on tagatud edasine söestumiseks vajalik energiakogus ja lisakütteõli (puitu) ei vajata. Kuna ahjus on korraga kaks retorti, mida vahetatakse umbes kuue tunni tagant, annab enamiku vajalikust energiast töödeldav puit ise. Puidusöe kasutamine
saamise eesmärgil katsetati majapidamisgaasi tootmise tööstusharus üleminekuga lõpetamise tõttu, on põlevkivi põlevkivi utmist spetsiaalses turumajandusele ja riigi poolt Uusimaks keemiaettevõtteks retordis ehk teisisõnu põlevkivi töötlemise maht võrreldes 70- läbi viidud erastamise ndate aastate kõrgperioodiga on Vaivara vallas 1998. aasta kuumutamist ilma õhu tulemusena toimunud rida alguses käivitunud juurdepääsuta
ja pliid, sest nende tihedus on suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega. Alkeemik Henning Brand aga müstilistel põhjustel eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liivaga ja kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas retordis omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarne tuli. Ta nimetas selle aine külmaks valguseks, mida tänapäeval tuntakse fosfori nime all. Niisiis alkeemikute ponnistused tarkade kivi otsingutel võisid vahel õnneliku juhuse läbi viia ka uute elementide avastuseni. Soov muundada tavalisi metalle väärismetallideks leidis Euroopas palju pooldajaid. Paljudele
annaabi.ee 
