R. Munteri keemiatehnoloogia 3. kontrolltöö (0)

1. Toornafta puhastamine liivast ja sooladest.
Toornafta sisaldab vett, muda, liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse toornaftale vett ja väävelhapet või leelist pH reguleerimiseks.Segu kuumutatakse ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi pohja settib. Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib “koorekihina” pinnale.
2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused.
Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen .,tolueen.; naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal . Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmiseks.. Bensiin on lenduvam kui diiselkütus ja lennuki petrooleum. Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd lisandite tõttu.Diiselkütus Et eristada naftast toodetud diiselkütust biomassist toodetust, nimetatakse esimest – petrodiisel Petrodiisel on fossiilne kütus, mida saadakse toornafta fraktsioneerival destillatsioonil.. Koostise moodustavad süsivesinikud C8 kuni C21 :parafiinid ja naftaleenid ja alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu erinevatest süsivesinikest. sisaldavad süsivesinikke C8...C16.
3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid
Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, masuudi lahutamise kolonn , vaakuumis . Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise kolonni soojusvaheti , mille tulemusena ta soojeneb üles, seejärel suunatakse ta esimese kolonni toruahju, kus ta kuumutatakse üles ning juhitakse esimese kolonni alumisse otsa. Toruahjus põletatakse vedel-või gaasilist kütust. Kolonnist väljuvad (bensiini) aurud kondenseeritakse ning osaliselt suunatakse kolonni .Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil oleneb nafta koostisest . Mootorikütus on seda kõrgema kvaliteediga, mida kõrgem on oktaanarv . Peale selle peab kütus olema keemiliselt stabiilne, mittekorrodeeriv .Lennukibensiin ;diisel.
4.Määrdeõlide tootmine
Toornafta destillatsioonil saadud määrdeõlide fraktsioonid suunatakse ümberdestilleerimisele vaakumis , et eraldada kergemaid jääke. Edasi on vaja määrdeõli puhastada vahast, kuna viimased on parafiinid C20…..C30, mis talvel põhjustavad määrdeoli hangumist. Vahad kõrvaldatakse sobiva lahustiga.Edasi on vaja kõrvaldada värvus, mida põhjustavad olefiinid ja asfaldi jäägid. Tänapäeval kasutatakse selleks adsorptsiooni savidel või katalüütlist hüdrogeenimist. Bensiini saagise suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning sobiva koostisega keemiatööstuse tooraine saamiseks kasutatakse nafta töötlemisel valdavalt mitmesuguseid destruktiivseid ja reformivaid protsesse.
5.Nafta ja Gasoilide termiline krakkimine
Termilist krakkimist kasutatakse ainult siis kui bensiini palju pole vaja toota. Gasoili aur kuumutatakse üles ning lahutatakse fraktsioonideks rektifikatsiooni kolonnis . Saadakse: gaasid,naphta/bensiin ,krakitud gasoil ,koks . Krakkimise produktid on: krakkbensiin , krakkgaasid ja krakkimisjääk. Soojusvahetites soojendatud masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni ,kus ta segatakse aurustist tulevate kuumade krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. Raske fraktsioon ;Kergefraktsioon . Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse produktid aurustisse.. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast.
6.Nafta ja gasoilide katalüütiline krakkimine
Katalüütilise krakkimise bensiini oktaanarv on 92 või üle selle olefiiinide kõrge sisalduse tõttu. Termilise krakkimise bensiinidel on madal oktaanarv, kuna nad sisaldavad põhiliselt normal-alkaane. Katalüütilise reformimisega saab oktaanarvu tõsta. Kasutatakse 2 tüüpi katalüsaatoreid: spetsiaalsed happega pestud savid ning sünteetilised katalüsaatorid , Katalüütiline krakkimine viiakse läbi laia naftafraktsiooni aurude kokkupuutel tahke katalüsaatoriga. Katalüütilisel krakkimisel toimub reaktsioon katalüsaatori pinnal. Katalüütilise krakkimise tulemusena saadakse: gaasid , bensiin ja koks . Krakkgaasid sisaldavad:, propüleeni, butaani , ja süsivesinikke, mis on orgaanilise sünteesi tooraineks . Krakk-jääki kasutatakse katlakütusena.
7. Keskkonnakaitse probleemid naftakeemiatööstuses
Emissioonide kontroll nafta rafineerimistehastes Süsivesinike kaod auruna nafta rafineerimistehastest on umbes 5-10% üldisest CH emissioonist atmosfääri. Nafta rafineerimise tehaste emissioonid on tugevalt lokaliseeritud ning neid on vaja kohapeal vähendada. Olulised on kaod vedelkütuse hoidlatest Selle vältimiseks on vaja paagi fikseeritud kaas asendada ujuva, liikuva kaanega . Teine võimalus on katta bensiini pind 2-3 kihiga õõnsate polüetüleenkeradega. Kõik toornaftad sisaldavad väävlit. Väävli eraldamiseks viiakse vähem lenduvad väävliühendid hüdreerimisega üle H2S-ks: R2S + 2H2 = 2RH + H2S. H2S eraldatakse gaasilisest CH voolust . Emissioonid reovetega Naftatöötlemistehaste soolaeraldusprotsessi reoveed sisaldavad õli, rasva ,jt. lisandeid. USA s väljatöötatud tehnoloogia järgi need veed puhastatakse kahes järjestikuses separaatoris. Esimeses kogunevad pinnale suuremad nafta tilgad. Teine separaator töötab surveflotatsiooni põhimõttel. Puhastatud vett võib kasutada uuesti soolade eraldamise pesuveena.
8. Naftakeemia produktid
Orgaanilise sünteesi kuldreegel on: „You always get everything“. Seega on suureks probleemiks ebasoovitavate kõrvalproduktide teke ja nende vältimine. 1.Süsi oli esimene lihtne aine, mida saadi CH- toorainest . teda toodetakse metaanist. Metaani põletatakse ebapiisava õhuhulga juuresolekul ning leeki jahutades. Tekivad süsi ja veeaur: CH4
+ O2 = C + 2H2O Isopropanool , etüleen . Produktid etüleeni baasil: etüleen(di) oksiid , propüleen , Etüleendikloriid ja vinüülkloriid, butüleenid, MTBE .Produktid metaani baasil: Need on peamiselt metanool ja formaldehüüd.
9. Isopropanooli süntees
Isopropüülalkohol nõuab rohkem kui ühte reaktsiooniastet. Esimene aste on propüleeni rikka gaasi absorptsioon 85%-lisse väävelhappesse , et saada isopropüülvesiniksulfaati, liites happe kaksiksideme juurde: CH3 – CH=CH2
+ H2SO4 + H2O = CH3C (H)(SO3H)CH3
Saadud monoestri hüdrolüüs veega Pb-ga vooderdatud reaktoris annab isopropanooli ja lahjendatud H2SO4: CH3C(H)(SO3H)CH3
+ H2O (liig) = CH3CHOHCH3 + H2SO4 Reaktsioonisoojuse + lisatud auru soojuse arvel eraldub toorisopropanool kasutatud väävelhappest (20%-line). Viimane kontsentreeritakse uuesti 85%-liseks. Kondenseeritud toorisopropanool-vee lahus kontsentreeritakse ja puhastatakse destillatsiooniga kuni 91%-lise isopropanool-vee segu azeotroopse punktini.
10. Etüleeni süntees
Etüleen on tootmismahtudelt üks suuremaid kemikaale ning ka vanemaid, mida valmistati labori tingimustes. Esimene meetod tema tootmiseks oli etanooli dehüdreerimine : CH3CH2OH = CH2=CH2 + H2O Tänapäeval toodetakse etüleeni põhiliselt etaani ja propaani katalüütilisel krakkimisel temperatuuril 750-900 C ning viibeajaga ca 0,1-0,6 sek: CH3-CH2-CH3 = CH2=CH2 + CH4 Propaani krakkimisel saadakse gaas , mis sisaldab etüleeni, vesinikku ja propüleeni, olenevalt temperatuurist
11. Etüleendioksiidi süntees
Produktid etüleeni baasil :Etüleenoksiid Kõige tähtsam produkt on etüleenoksiid ning peale selle polüetüleeni mitmed liigid. Põhiline sünteesi viis on etüleeni otsene oksüdatsioon õhuga Ag-katalüsaatori juuresolekul: CH2=CH2 + 1/2 O2….CH2 – CH2 + CO2 + H2O Etüleenoksiid absorbeeritakse reaktsiooni gaasidest veega ning lahutatakse veest destillatsiooniga.Etüleendikloriid ja vinüülkloriid. Reaktsioon klooriga viiakse läbi kas gaasifaasis voi vedelfaasis pehmetes tingimustes. CH2=CH2 + Cl2..ClCH2CH2Cl > 80% etüleendikloriidi läheb vinüülkloriidi tootmiseks
12. Propüleeni süntees
Propeen - see on propüleeni ametlik nimetus IUPAC järgi. Üks vanimaid naftatööstuse kemikaale. Teda saadakse propaani või kõrgemate CH krakkimisel veeauru juuresolekul väga sarnastes tingimustes etüleenile. Propüleeni saagis kasvab krakkimise temperatuuri kasvades

13.MTBE süntees

MTBE tootmine algas kohe pärast seda, kui avastati tema oktaanarvu tõstvad omadused. USA-s on MTBE olnud orgaaniliste kemikaalide hulgas tootmismahtudelt esimese kolme seas. Vedel metanool pannakse reageerima isobutüleeniga happelise ioonvahetusvaigu (katalüsaatori) juuresolekul tempil CH3OH + CH2=C(CH3)2 … CH3OC (CH3)3 . MTBE puhastatakse metanoolist destillatsiooni teel. MTBE lahustub väga hästi vees , põhjustades pinna-ja põhjavee saastumist. Uuritakse tema lagundamist osooniga, O3/H2O2-ga, TiO2 /UV-ga. .
14.1,3-butaandieeni süntees
1,3- Butadieen on sünteetilise kummi tooraine. n-buteen dehüdrogeenitakse ca 650 C juures produkti saagisega ca 75-85% tooraine ühekordsel läbiminekul kolonnist:
n C4H8 …CH2=CH - CH=CH2 + H2

15.Metanooli süntees

Metanooli toodetakse CO ja H2 segust . Sünteesgaasi toodetakse CH4 reformimisel 800 C juures Ni-katalüsaatori juuresolekul : 3CH4 + CO2 + 2H2O (aur) …4CO + 8H2 Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas .Katalüsaator on Cr2O3 + ZnO. Reageerimata jäänud lähtegaas retsirkuleeritakse ( analoogia NH3 sünteesiga). Saadakse ca 99%-line metanool. CO + 2H2 ..CH3OH Uued, vase baasil väljatöötatud katalüsaatorid võimaldavad reaktsiooni läbi viia madalamal temperatuuril ja rõhul.

16.Formaldehüüdi süntees

Formaldehüüdi toodetakse metanooli katalüütilisel (metalloksiidid) oksüdatsioonil:
CH3OH + ½ O2 … CH2O + H2O Kulgeb ka dehüdratatsiooni reaktsioon: CH3O…CH2O + H2

17.Etanooli sünteesi variandid

1.)Etanooli tootmine fermentatiivsel
2.)Eetanooli tootmine naftatooraine baasil. Meetod on kaudne, st etüleen absorbeeriti vastuvooluga aparaadis 90-98%-lisse väävelhappesse ca 80 C juures. Tekkis monoestrite ja diestrite segu: CH2 = CH2 + H2SO4....CH3CH2OSO3H ;2CH2 = CH2 + H2SO4...(CH3CH2O)2SO2
Tekkinud estrid hüdrolüüsiti vees umbes 2 tunni jooksul : CH3CH2OSO3H + (CH3CH2O)2SO2 + 3H2O........3CH3CH2OH + H2SO4 Etanool lahutatakse lahjast väävelhappest destillatsioonikolonnis. 3.)Etüleeni otsene hüdratatsioon . Siin on vaja kõrgeid rõhke ja temperatuure , et muuta H3PO4 katalüsaatori juuresolekul segu etanooliks. Ärareageerimata segu retsikuleeritakse: Kuna etüleen sisaldab alati ka veidi atsetüleeni, mis tekitab atsetaldehüüdi, siis viimane taandatakse vesinikuga katalüütiliselt etanooliks: HC CH + H2O.. CH3CHO CH3CHO + H2…CH3CH2OH

18. Fenooli süntees kumeenist

Kaasajal tööstuses omandatud fenooli tootmise tehnoloogia lähtub propüleenist ja benseenist. Benseeni alküülimisel tekib kumeen:
C6H6 + CH3 – CH = CH2….C6H5CH(CH3)2 ehk PhCH(CH3)2 .Kumeen puhastatakse destillatsiooni teel. Kumeen oksüdeeritakse sooda lahuses 110 C juures õhuhapnikuga kumeenhüdroperoksiidiks: Lahjendatud H2SO4 lahuses viiakse kumeenhüdroperoksiid fenooliks ja teiseks kasulikuks orgaaniliseks produktiks - atsetooniks: PhC(CH3)2OOH…PhOH + (CH3)2CO
19. Nitrobenseeeni süntees.
Nitrobenseen valmistatakse nitreerides benseeni nitreerimissegu juures olekul . Segu sisaldab HNO3, H2SO4 ja vett. . Segu ülehulk voolab pidevalt reaktorist mahutisse , kus reaktsioon kulgeb vajaliku sügavuseni. Produktid jahutatakse jahutis ning suunatakse seejärel kihistumisele separaatoris . Pealmise kihi moodustab nitrobenseen ja alumise kihi äratöötanud hape . Äratöötanud happest eraldatakse HNO3 jäägid ja lahustunud nitrobenseen ning lahja H2SO4 kontsentreeritakse ning retsirkuleeritakse. Toornitrobenseen pestakse lahja soodalahusega. Nitrobenseeni valmistamine on üks ohtlikumaid läbiviidavaid protsesse keemia tööstuses.

20. Polümeeride omadused ja klassifikatsioon

.Polümeerid on oma olekult kas täiesti amorfsed ained või sisaldavad ka kristalset struktuuri. Polümeeri füüsikaline olek sõltub temperatuurist. Polümeer võib olla klaasitaolises või ka voolavas olekus. Laiemas laastus jagatakse polümeerid naturaalseteks, poolsünteetilisteks ja sünteetilisteks. Polümeersete materjalide töötlemise seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Kõrgmolekulaarsetele ühenditele on iseloomulik suur molekulmass : Polümeeride jagamine ehituse alusel:A Lineaarse ehitusega B Hargnenud ehitusega C Ruumilise ehitusega Lineaarsed polümeerid on: nt looduslik tselluloos ; Hargnenud ahelaga polümeeridel on lühemad või pikemad kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautšukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist.
21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil.
Kondensatsioon ehk astmeline polümerisatsioon, mille käigus kasutatakse funktsionaalsete gruppide reaktsioone, nagu esterdamine või amiidi teke. Kondensatsioon-polümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüuretaanid, fenoolformaldehüüdvaigud. Näiteks, tasakaaluline reaktsioon alkoholi ja karboksüülhappe vahel, kus tekib ester . Vee eraldamine reaktsiooni paremalt poolelt aitab tasakaalu nihutada paremale. CH3CO2H + C2H5OH = CH3CO2C2H5 + H2O . Edasine reaktsioon ja vee eemaldamine viib lõpuks polüetüleentereftalaadi moodustumiseni: n HO2C – C6H4 – CO2CH2CH2OH = HO -/ CO - C6H4 – CO2CH2CH2O -/H Polüetüleentereftalaat (PET) + (n - 1) H2O Kommertsiaalsed polükondensatsioon-polümeerid Saadud vaik sulatatakse ning vormitakse kuival meetodil kiud. Teda saab valmistada ka kilena, millest toodetakse
joogipudeleid.
22.Polümeerid radikaalse polümerisatsiooni baasil.
Radikaalse reaktsioonide baasil toodetakse termoplastseid polümeere. Nendest tuntuimad on polüetüleen, polüpropüleen, PVC ja polüstüreen. Ahelpolümerisatsioonil on alati eristatavad kolm kineetilist piirkonda: initsieerimine, ahela kasv ja ahela katkemine. Tehnoloogiliselt võib ahelpolümerisatsiooni läbi viia massis, lahuses ja suspensioonis ja emulsioonis. Segus on monomeer ja initsiaator Kasutatakse pindaktiivseid aineid koos segamisega, et tekitada väga väikesi monomeeri agregaate (mitselle) . Nendes mitsellides on algul väga vähe monomeeri. Monomeeri põhimass on tilkadena , pinnal on mõned üksikud pindaktiivse aine molekulid. Polümerisatsiooni protsessi kulgedes toimub monomeeri järk-järguline üleminek tilkadest mitsellidesse, millede suurus kasvab, tilkade suurus ja arv aga vähenevad.
23. Fenool -formaldehüüd vaikude süntees.
Olenevalt fenooli ja formaldehüüdi suhtest ning kasutatud katalüsaatorist saab toota termoplastset vaiku ja termoreaktiivset vaiku. Novolakki toodetakse vesikeskkonnas fenooli liia reaktsioonil formaldehüüdiga happelises keskkonnas: (n + 1) C6H5OH + n CH2O = H – [- C6H3(OH)CH2 - ]n – C6H4OH + n H2O Resoolvaigud saadakse leeliseliste katalüsaatorite (NH4OH, NaOH , Ba(OH)2) juuresolekul formaldehüüdi liia puhul. Saadud produkti omadusi on raske uurida, kuna ta on mittesulav ja mittelahustuv st. ta on termoreaktiivne vaik.
24. Tähtsamad kommertsiaalsed termoplastid ja nende omadused.
Polüetüleen (PE) Toodeti esmakordselt täiesti kui uuriti reaktsiooni bensaldehüüdi ja etüleeni vahel. Reaktori põhjast leiti valget, vahataolist tahket materjali, mis ei sisaldanud hapnikku. Täpsem analüüs tuvastas, et see oli PE. Polüvinüülkloriid (PVC) Kui PVC segada kõrge keemistemperatuuriga vedelikega, siis saadi palju paremini vormitav materjal. Suurem osa PVC toodetakse suspensioon-polümerisatsiooniga. Plastifikaatorina kasutatakse nüüd - dioktüül- või Lisades plastifikaatorit, täiteainet, värvaineid jt. saab toota elastset ja tugevat PVC torude jm toodete valmistamiseks. Polütetrafluoretüleen ( PTFE ehk Teflon ). Puhas tetrafluoretüleen on lõhnatu, värvusetu ja maitsetu gaas madala toksilisusega, mis veeldub -76 ºC juures. Teda võib polümeriseerida suspensioon-või emulsioonmeetodil. Teflon on kõige paremate omadustega polümeer.Kasutatakse reaktorite, tihendite, torude, isolatsioonmaterjali jm valmistamiseks.
25. LDPE ja HDPE tootmine
Madala tihedusega PE (LDPE) tootmine Protsess viiakse läbi kõrgel rõhul n CH2 = CH2…- CH2 - CH2 -] n. Kõrge rõhuga saadakse suur monomeeri kontsentratsioon, mis on vajalik, et siduda lühikese elueaga radikaale.. Vajalik on hea segamine ning soojusläbikanne ( eksotermiline). .Kuum PE lastakse labi ekstruuderi graanulitena külma vette,kuivatatakse ja pakitakse.Kõrge tihedusega PE (HDPE) tootmine Tuntakse mitmeid kommertsiaalseid protsesse. Ziegler-protsess kasutab pehmeid tingimusi, et polümeriseerida etüleeni lahust CH- lahustis . Protsessi võib läbi viia CH-lahustis või hoopis keevas kihis gaasifaasis . Keevas kihis polümeriseerimisel lastakse polümeeri graanulitel kasvada kuni 1 mm läbimooduni, siis nad eraldatakse kihi põhjast.
26. Polüstüreeni tootmine
Polüstürooli tootmine [- CH2 – CH ( C6H5 )]n Polüstürool on tahke amorfne . Tooraineks on stürool C6H5CH=CH2. Keemiliselt puhas stürool antakse tsentrifigaalpumbaga segajatega ning kütte/jahutussärgiga varustatud eelpolümerisatsiooni reaktoritesse . Temperatuuril ca 80°C toimub osaline polümerisatsioon. Pärast seda, kui polümeeri osakaal moodustab 30%, lastakse vedel mass vertikaalse 6-sektsioonilise reaktori (3) ülemisse ossa . Igas sektsioonis on küttesärk (4) ning roostevabast küttespiraal, et hoida hoida temperatuuri vajalikes piirides ( lugedes ülalt alla, 100-200°C-ni). Soojuskandjana kasutatakse segu difenüüli ja difenüüloksiidi.
27. Naturaalne kautšuk
See on kummipuu ehk kautšukipuu ehk mahl , mida kogutakse puude külge kinnitatud kogumislehtritesse Lateks sisaldab: naturaalkautšukki (NK) kuni 30%, heljumit kuni 60%, valkusid 2-2,7%, vaike 1,7-3,4%, suhkruid 1,5-4,2% ja mineraalaineid 0,2-0,7%. Kogutud laateks filtritakse ning lisatakse säilitusainena ammoniaaki. Naturaalkautšuk eraldatakse laateksist koagulatsiooni teel erinevate hapete ja sooladega. Tänapäeval saadud kautšuk granuleeritakse ning kuivatatakse. Keemiliselt koostiselt on NK 1,4-polüisopreen: [- CH2 – C(CH3) = CH – CH2]n
28. Tähtsamad sünteetilised kautšukid.
Kõiki kautšukke võib jagada üldotstarbelisteks ning eriomadustega kautšukkideks. Viimaste eriomadused on: termiline püsivus ,külmakindlus, keemiline püsivus hapete ning leeliste suhtes jne. Üldotstarbelised: Butadieen ,Butadieen-stüreen jt Eriotstarbelised : Butüül jt. Vaatame näitena SBR tootmist .Tegemist on kopolümerisatsiooni protsessiga. .Butadieen ja stüreen suunatakse segistisse. Eraldi valmistatakse emulgaatori vesilahus , mis suunatakse samuti järjestikustesse reaktoritesse . Selle aja jooksul, mil segu läbib järjestikused reaktorid, reageerib ära ca 60% toorsegust laateksi moodustumisega. Valmissegu drosseldatakse ning suunatakse aurutuskolonni ,kus eraldatakse reageerimata jäänud stüreen ja butadieen. Laateks filtritakse ning suunatakse töötlemisele . Saadakse geel , mida pestakse veega ning suunatakse lintpressile. Saadud toorkautšuki lint kuivatatakse kuuma õhuga, puuderdatakse talgiga ning rullitakse .
29. Kummitoodete saamine
Kumm erineb kautšukist sellepoolest, et ta on võimeline taluma mitmekordseid kõrgelastseid deformatsioone. Kummi valmistamise lähteaine on kautšuk, kuid talle lisatakse terve rida nn ingrediente:vulkanisaatorid ,et viia kautšuki lineaarne struktuur üle ruumiliseks, vulkaniseerimise protsessi kiirendajad ,pehmendid ,täiteained ,värvained,vananemise vastased ained teket. Vulkaniseerimine viiakse läbi autoklaavides, mille tulemusena väävel seob läbi kautšuki lineaarsed molekulide ahelad , moodustades ruumilise struktuuri.
30. Pesemisvahendite (seebi ja detergentide) tootmine
. Seebi tootmise summaarne põhireaktsioon on rasva hüdrolüüs : (C17H35COO)3C3H5 + 3NaOH = 3C17H35COONa + C3H5(OH)3 . Rasvade tööstuslik hüdrolüüsi protsess viiakse läbi kuuma veega ning katalüsaatori juuresolekul hüdrolüüsi kolonnis. Selle alumisest osast saadakse glütseriin, mis aurutatakse kokku, ülemisest osast aga rasvhapped , mis lähevad seebistamisele. Detergendid jagatakse järgmistesse gruppidesse: anioonsed,katioonsed, mitteioonsed Lineaarse alküülbenseen sulfonaadi tootmine Tooraineks on 2 pindaktiivset ainet: alküülbenseen ja rasvalkohol. I põhireaktsioon (alküülbenseeni sulfoneerimine): RC6H5 + H2SO4 · SO3 = RC6H4 - SO3H + H2SO4 Alküülbenseen Oleum Alküülbenseensulfonaat Väävelhape II põhireaktsioon : R - CH2OH + SO3 · H2O = R´OSO3H + H2O 1)Sulfoneeritud-sulfeeritud produkt neutraliseeritakse NaOH-ga ning suunatakse kogumispaaki 2)Segu pumbatakse pihustustorni, kus ta piserdatakse kõrgel rõhul torni ülaossa, alt ahjust vastutulevasse kuuma õhuvoolu Graanulid jahutatakse, sõelutakse ja odoreeritakse .