Karula kõrgustik (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE
KARULA KÕRGUSTIK
Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna
Juhendaja : Are Kaasik
Tartu 2016
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.1 Loodusgeograafiline ülevaade 3
1.1.2 Pinnamood 3
1.1.3 Maastikuline liigendus 5
1.1.4 Aluspõhi 6
1.1.5 Muldkate 7
1.1.6 Vetevõrk 7
1.1.7 Taimkate 7
1.1.8 Loomastik 9
2.1 Hinnang loodusressurssidele 12
2.2 Hinnang loodusväärtustele 13
2.3 Hinnang inimmõjule 14
Kasutatud kirjandus 18

Sissejuhatus

Karula kõrgustik külgneb Otepää kõrgustikuga, lahutab teineteisest Valga ja Hargla nõo ning ulatub isegi veidike üle Läti piiri. Otepääst ja Haanjast on Karula kõrgustik tunduvalt madalam, ent sarnase künklik-nõolise reljeefiga. [1]
Kõige iseloomulikum osa Karula kõrgustikust kuulub Karula rahvuspargi alasse. Suurimad asulad on Lüllemäe, Kaagjärve ja Rimmi. [2]
Karula rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet . Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). [3]
Joonis 1. Karule kõrgustiku asukoht

1.1 Loodusgeograafiline ülevaade

1.1.2 Pinnamood

Karula mägesid (teadusliku nimega „mõhnad”) on põhiliselt kahesuguse kujuga — ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi liigestustiheduselt ja eriti ilusa korrapärase kujuga kuplite rohkuselt ületab Karula kõiki teisi kõrgustikke Eestis. [1]
Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud. Suhteliselt järsu põhjanõlvaga ja lauge lõunanõlvaga rohkem kui 40 km pikkune ja valdavalt 6–8, maksimaalselt kuni 22 km laiune kaarjas kõrgustik paikneb Valga nõo ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 70–75 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110–120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4]
Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt
Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1]

1.1.3 Maastikuline liigendus

1. Kaika kuplistik – kuppelmaastiku esindusala Eestis. Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10– 25 m) kuplid , mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid (kuni 42 m) ja madalamaid künkaid (kühmusid). Kaika kuplistiku kagupoolse vööndi reljeefi liigestatus on aastatuhandete jooksul vähenenud intensiivse soostumise tõttu, kus keskmiselt 10–12 m kõrgused kuplid kerkivad metsaselt sootasandikult. [4]
2. Veetka küngastik- täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni Ähijärveni ulatuva ala pinnamood erineb Kaika ümbruse omast. Iseloomulikud on suured liitunud ebakorrapärase kujuga 30–35 m kõrgused moreenkünkad, mis suuremas osas on jäänud veel lagedaks. [4]
3. Lüllemäe kuplistik- Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt – liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4]
4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4]
5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside (kõrgus umbes 10 m) pinnavormide orientatsioonis on suuri erinevusi. [4]
6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. [4]
7. Silla oosmõhnastik- suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. [4]
8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen , mis kujutab endast 3–4 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4]
9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik . See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4]

1.1.4 Aluspõhi

Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku pinnavormid kujunesid mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru-Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid . Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,oosmõhnastike vööndis aga ovaalsed. Aluspõhja pealiskihtideks on devoni liivakivi . [4]

1.1.5 Muldkate

Muldkate on väga vahelduv ja valdavalt erodeeritud. Peale peapealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe. Madalamail, väga hõredasti asustatud liivikute leede -,leetunud ja leet -glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2]

1.1.6 Vetevõrk

Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla -Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. [1]
Vooluveekogud on Karulas väikesed, sest koht asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda . Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu. Ülejäänud territoorium jääb Liivi lahe vesikonda. Liivi lahega on rahvuspargist lähtuvatel jõgedel -ojadel ühendus Koiva jõe kaudu. Koivasse suubuvad otse läänepoolmikult algav Laanemetsa oja ja idapoolmikult (Sibula järvest ) lähtuv Mustjõgi. Lõunaosast algavad Hargla ja Ahelo jõed suubuvad Mustjõkke. Silla (Labassaare) oja ja Arujõgi suubuvad omakorda Hargla ojja ja Ubajärvest alguse saav Ubajärve oja Ahelo jõkke. [6]

1.1.7 Taimkate

Esindatud on kõik Lõuna-Eestile iseloomulikud kooslused : palu-, laane -, nõmme- ja salumetsad , niidud ja sood . Kõrgemaid taimi on üle 300 liigi, neist haruldasemad on mitmesugused kollad , kaunis kuldking , kuradikäpp, ainulehine soovalk, künnapuu , käokuld ning vesiroosid. [7]
Joonis 3. Kuradikäpp
Liigiliselt on kõrgustiku metsad väga mitmekesised ja vahelduvad kiiresti. Karulas kasvavad Eesti kõige tootlikumad männipuistud. Järvedes, eriti Koobassaare järves, on haruldasi kõrgemaid veetaimi, näiteks punakas ja niitjas penikeel ning lamedalehine jõgitakjas . [8]
Joonis 4. Lamdaleheline jõgitakjas
Karula kõrgustikult ja rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime. Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu.
Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393. Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg , harilik käoraamat , soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp . Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. [9]
Joonis 5. Haruline võtmehein
Karulast on leitud 140 samblaliiki , Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26.
Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen , pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas , lõhnav pilvik , hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. [9]

1.1.8 Loomastik

Suhteliselt väikese asustuse ja metsade rohkuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu. [8]
Leitud on 13 liiki kimalasi, mille seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast.
On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 - palukuklane, arukuklane , karukuklane ja liivakuklane - on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. [10]
Joonis 6. Schrencki kimalane
Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. [10]
1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1]
Teod on esindatud 17 liigiga , neist lombi -keeristigu, keeris -lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. [10]
Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.[10]
Kahepaikseid on leitud 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. [10]
Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik, arvukaim neist on viimane. Lisaks nendele on kohatud ka nastikut. [10]
Joonis 7. Mudakonn
Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki. Aastatel 1991-2000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas .
Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 5-7 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil.
Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 4-5 paari, neist 2-4 pesitseb Karula territooriumil. [10]
Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on niitude parim indikaator- linnuliik . Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni. [10]
Joonis 8. Rukkirääk
Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja- nahkhiir , tiigilendlane , veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv , pargi -nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas . [10]
Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits , metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik , tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri.
Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on kõrgustikul esindatud saarmas ning tiigilendlane. [10]

2.1 Hinnang loodusressurssidele

Karula rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeldud põllumajandusega. Karula elanike kõige tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus , aiatöö, mesindus ja kalandus. Põllumaa paiknes peamiselt rahvuspargi põhjaosas; on üsna viljakas, kuid killustub reljeefi tõttu väiksemateks laikudeks. Põllumaa paikneb peamiselt laugematel künkalagedel ja-nõlvadel, niidud ja karjamaad on orgudes, lohkude põhjas ja madalamatel nõgusamatel aladel, vaheldudes kasutamiseks kõlbmatute soo- ja rabalaikudega. Kolmekümnendate alguses oli Karulas põllumajanduslikult kasutatavat maad umbes 60%.
Sajandi esimestel kümnenditel kasvatati siin sagedamini põldheina ja teravilja, aga ka kartulit ning harvem kaunvilju ja söödajuurvilju. Loomakasvatuses oli peamine veisekasvatus, kuid kasvatati ka sigu , lambaid ja kanu . Samuti tegeldi mesindusega. Kala püüti suurematest järvedest ning peamiselt talvel omatarbeks. Olulisel kohal elatusallikana on olnud ka metsa ülestöötamine ja vedu. [11]
Karulas tegeletakse ka Keskkonnaharidusega. Karula rahvuspargi külastuskeskuse ruumides on loodud haridustööks soodsad võimalused. Samuti on head tingimused õuesõppeks nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Programmide läbiviimisel õppe- ja matkaradadel lahendatakse erinevaid probleemülesandeid, tehakse lihtsamaid katseid, täidetakse töölehti, koostatakse postreid, loovtöid, mängitakse keskkonnamänge. [12]
Rajatud on avalikud igameheõigusel toimivad külastusobjektid – looduse õppe- ja matkarajad ning laagri- ja lõkkeplatsid.
Karula rahvuspargis on ka külastuskeskus, mis asub piirkonna suurima järve - Ähijärve ääres. Keskuses on avatud teabepunkt, kus antakse aja- ja asjakohast nõu rahvuspargi külastuse planeerimiseks ja kõige ajakohasemat infot kaitseala külastusvõimaluste kohta. [13]
Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada.
Ähijärve külas paikneva külastuskeskuse lähedal asub laste loodusrada/ mänguväljak eelkooliealistele ning algkoolilastele. Rajal on loodust vahendavad infotahvlid, avastamisrõõmu pakuvad eksponeeritud linnupesad ning loomade käpajäljed.
Rahvuspargis on rajatud 2 jalgrattamatkarada (38 km ning 15 km) ja jalgsimatkarada (36 km). [14]
Kohalikud pakuvad turistidele ka majutust (nt. Karula rahvuspargi külastuskeskuse majutushoone, Järvenukka talu, Tuhka talu, Nakatu turismitalu. Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus.) [15]

2.2 Hinnang loodusväärtustele

Karula kõrgustiku alale on loodud Karula rahvuspark , et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. [3]
Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20]
Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu ; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi ; Karkküla kivikalme ; Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja . Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum . Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti kuuluvas Värtemäe talus on väike mesindusmuuseum Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta. [20]
Üks omanäolisi paiku on 1997. a valminud Karula kirik, mis ehitati ümber mõisa vanast viljaaidast ja mida kaunistab Eesti kunstniku Dolores Hoffmanni vitraaž „Püha Õhtusöömaaeg". Sellel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. [16]
Joonis 9. Karula kirik
Vaatamisväärsuseks on Karula mõisapark ja allee .Algne regulaarne park on ilmselt rajatud 18. sajandi lõpus. Sellest on säilinud tamme allee, mis suundub läbi pargi endise peahoone varemete ees oleva eesväljakuni. Tagaväljak oli lage , raamitud majandushoonetega. 19. sajandi algusest on pärit pärnapuistu loodeosas. Vabakujuline park on rajatud 19. sajandi lõpus. [17]
Oluline on ka on ürgilmeliste (120-140- aastaste ) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades. Karula sihtkaitsevööndi metsi iseloomustavad puude kõrge vanus, loodusmetsadele omane mitmekesisus , sealhulgas haruldaste ja kaitstavate liikide elupaikade või kasvukohtade ning haruldaste metsakoosluste esinemine. [8]
Kuna Karula rahvuspargi ja kõrgustiku alad on väärtuslikud, siis kehtivad erinevad piirangud. Karula rahvuspargis on Pautsjärve ja Kaadsijärve loodusreservaat. Reservaadi eesmärk on tagada looduse loomulik areng - ilma inimese vahelesekkumiseta. Seetõttu on sellel alal igasugune inimtegevus, sealhulgas liikumine, keelatud. [13]

2.3 Hinnang inimmõjule

Inimmõju võib tekitada ohtu paljudele Karulas kasvavatele taimeliikidele ja loomadele, samuti ka maastikule, järvedele ja metsadele.
Karulas kasvavaid haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine.Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus , liigne tallamine ja metsapõlengud.
Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol. [9]
Peamised maastikke ohustavad tegurid on traditsioonilise maakasutuse vähenemine, ebaseaduslik maavarade kaevandamine, intensiivne maaparandus ning metsa- ja põllumajandus. Nende ohtude vältimiseks on vajalikud maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine.[21]
Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine , veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad , valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit .
Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. [6]
Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused. Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust. Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitserežiim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele. [22]
Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega. Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. [10]
Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee- elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil.[10]
Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine , valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine
Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. [10]
Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. [10]
Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. [10]
Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg , keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. [10]
Varem on juhtunud ka, et järvedes surid vähid järve väetamise tõttu. [1]
Rahvusparki ja kõrgustikule paigaldatud ka hulk suunaviitasid ja infotahvleid. Need aitavad kõiki põnevaid paiku hõlpsamalt üles leida ning hoida loodushuvilisi õigel teel ja samas kaitsta loodusväärtusi. [18]
Joonis 10. Loodus ja inimese looming
Joonis 11. Inimese loodud infotahvel keskonnteadlikuse edendamiseks
Joonis 12. Inimese loodud vaatetorn maastiku nautimiseks
Joonis 13. Viidad
Karula hoonestus koosneb suuremas osas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluehitistest. Sibula talu rehielamu vanimad ehitusjärgud kuuluvad 19. sajandi keskpaika või koguni sajandi esimesse poolde ning Ähijärve Sarik -Siimani talu vana muldpõrandaga ait võib pärineda koguni 18. sajandi lõpust . [19]

Kasutatud kirjandus

[1] Estonica . (2009). Karula Kõrgustik. [WWW]
http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/ (03.03. 2016 )
[2] Üldensiklopeedia. (2011). Karula Kõrgustik. [WWW]
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karula_k%C3%B5rgustik2 (06.03.2016)
[3] Karula Rahvuspark. Karula rahvuspark. [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=karula (04.03.2016)
[4] Loodusajakiri A. Järvet. Vaheldusrikas Karula maastik [WWW]
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/maastik.html (03.03.2016)
[5] SlideShare. Karula Kõrgustik. [WWW]
www. hkhk .edu.ee/ maastikud /Karula_korgustik.pdf (03.03.2016)
[6] Karula Rahvuspark. Veed. [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/veestik/ (03.03.2016)
[7] Miksike. Karula rahvuspark. [WWW]
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1eesti/loodus/karularahvuspark.ht m (04.03.2016)
[8] Envir. Rahvuspargid . [WWW]
http://www.loodus.envir.ee/8page.html (05.03.2016)
[9] Karula Rahvuspark. (2010). Taimestik . [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/vana/?id=12016 (15.03.2016)
[10] Karula Rahvuspark. Loomastik. [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/loomastik/ (14.03.2016)
[11] Karula Rahvuspark.Traditsiooniline elulaad . [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/kultuuriparand/elulaad/ (10.03.2016)
[12] Karula Rahvuspark. Keskkonnaharidus Karula rahvuspargis. [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/keskkonnaharidus/ (12.03.2016)
[13] Karula Rahvuspark. Kasulikud teadmised Karula rahvuspargi külastajale. [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/ (13.03.2016)
[14] Karula Rahvuspark. Õpperajad. [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/opperajad/ (11.03.2016)
[15] Karula Rahvuspark. Majutus. [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/turismitalud/ (10.03.2016)
[16] Puhka Eestis. (2016). Karula rahvuspark. [WWW]
http://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/karula-eesti-koige-vaiksem-rahvuspark (07.03.2016)
[17] Puhkus Eestis. Karula mõisa park ja alleed . [WWW]
http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=622 (04.03.2016)
[18] Keskonnainvesteeringute keskus. Hästi tehtud. [WWW]
https://www.kik.ee/et/elusloodus/toetused-2007-2013/hasti-tehtud (13.03.2016)
[19] Karula Rahvuspark. Ehituspärand. [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/kultuuriparand/ehitusparand/ (09.03.2016)
[20] Karula Rahvuspark. Vaatamisväärsused . [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/vaatamisvaarsused/ (09.03.2016)
[21] Karula Rahvuspark. Maastikuline liigestus . [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/maastikuline-liigestus/ (27.03.2016)
[22] Karula Rahvuspark. Mets. [WWW]
http://www.keskkonnaamet.ee/karula/kulastajale/loodus/mets/ (20.03.2016)
(Joonis 1)
http://www.slideshare.net/laurigtx/6kl-absoluutne-ja-suhteline-krgus-mestikud
(Joonis 2)
www.hkhk.edu.ee/maastikud/Karula_korgustik.pdf
(Joonis 3)
http://12kuud.net/web/?id=1197
(Joonis 4)
http://efloora.ut.ee/Eesti/keys/675.html
(Joonis 5)
Karula-RP-A2_est.pdf
(Joonis 6)
http://www.looduskalender.ee/node/20268
(Joonis 7)
http://novaator.err.ee/v/uudis/495c7745-70bd-4e45-b3e0-f086431ca410
(Joonis 8)
http://linnud.loodus.ee/rukkiraak
(Joonis 9)
http://m.turismiweb.ee/et/company/11139/karula-kirik.html?show=photos
(Joonis 10)
https://www.kik.ee/et/elusloodus/toetused-2007-2013/hasti-tehtud
(Joonis 11)
http://www.postimees.ee/2716480/karula-rahvuspargis-paraneb-keskkonnateadlikkus-ja-sailib-loodus-kasikaes
(Joonis 12)
http://fotokoolitused.ee/fotoretked/karula-rahvuspark-7-9-august-2015/
(Joonis 13)
http://eestirahvuspargid.weebly.com/uploads/5/6/0/1/5601492/3117376_orig.jpg