rindaukude kohale. Veebruaris-märtsis ronivad emased viigrid hingamisaugu kaudu jääle ning kaevavad endale lume sisse koopa. Selles veedab poeg oma kaks esimest elukuud. Lumekoobas pakub hüljestele küll varjupaika, ometigi leiavad jääkarud neid mõnikord ka lume alt üles. Ohustatud hülged Ainsate hüljestena elavad troopilistes vetes munkhülged. Kolmest munkhhülge liigist kaks on hävimisohus, kusjuures üks neist on vist välja surnud. Need hülged on tundlikud inimmõjule, eriti siis, kui nad rannikule poegima tulevad. Oma osa nende hävimisel on kalastamisel ja veereostusel. Havai munkhüljeste arvuks hinnatakse 1000 isendit, Vahemeres elab umbes 500 sealset munkhüljest (Monachus monachus) ning kariibi munkhüljest (Monahus tropicalis) nähti viimati 1952. aastal. Hülgeid kütitakse põhiliselt karusnaha ja rasva, vähem liha saamiseks.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
...................................................................................................................... 9 2.1. Piirkonna arengueeldused ja -pidurid............................................................................9 2.2. Säilitamist vajavad loodus- ja maastikuväärtused ning potentsiaalsed turismimagnetid .......................................................................................................................................... 12 2.3. Hinnang inimmõjule....................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE 1.1. Asend Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon kulgeb pika kitsa ribana Pakri poolsaare kirderannikult Narva jõeni (vt. joonis 1)
ja puhkekohad. Kõige tuntum maastikurajooni ala on Karula rahvuspark mis hõlmab ligi kolmandikku kõrgustiku pindalast. Rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargis on erinevad keskkonnahariduslikud maastiku- ja matkarajad ning kultuuriloolisi üksikobjekte nagu Mähkli muinaseluase ja muinaskalme ning Värtmäe mesindusmuuseum. Hinnang inimmõjule Inimmõju Karula maasikurajoonile on nii positiivne kui ka negatiivne. On tunda, et Karula kant muutub järjest ilusamaks. Ringi liikudes tajub muutusi maastikus – põllumaad ja niidud on hooldatud, hooned korrastatud, teede ja järvede äärtes on võsa lõigatud. See kõik kokku moodustab kauni kompleksse maastiku.(Tarupettäi 2008) 2008. aasta seisuga on Karula rahvusparki, mis asub Karula maasikurajoonis, inventeeritud 411,5 hektarit poollooduslikke kooslusi
.......................................................................................7 1.1.8 Loomastik......................................................................................................................9 2.1 Hinnang loodusressurssidele...............................................................................................12 2.2 Hinnang loodusväärtustele..................................................................................................13 2.3 Hinnang inimmõjule...........................................................................................................14 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................18 2 Sissejuhatus Karula kõrgustik külgneb Otepää kõrgustikuga, lahutab teineteisest Valga ja Hargla nõo ning ulatub isegi veidike üle Läti piiri
.........................................7 1.1.8 Loomastik......................................................................................................................................9 2.1 Hinnang loodusressurssidele..............................................................................................................11 2.2 Hinnang loodusväärtustele.................................................................................................................12 2.3 Hinnang inimmõjule.......................................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Karula kõrgustik külgneb Otepää kõrgustikuga, lahutab teineteisest Valga ja Hargla nõo ning ulatub isegi veidike üle Läti piiri. Otepääst ja Haanjast on Karula kõrgustik tunduvalt madalam, ent sarnase künklik-nõolise reljeefiga. [1]
(hiiumaa.ee) 10 Pilt: vikipeedia.ee 11 Kallaste pank Kallaste pank on Hiiumaa ainuke paepank. Panga pikkus on ligikaudu 400 meetrit ja kõrgus on ligikaudu 10 meetrit. Merest ligikaudu kilomeetri kaugusele jäävas paeastangus paljanduvad Alam-Siluri paekihid, kust võib leida ka korallide kivistisi. (Eesti geoloogia keskus) Foto: 28.08.2002 Uudo Timm 12 Hinnang inimmõjule Kaibaldi nõmm Kaibaldi nõmm on omalaadse kultuurmaastikuga ala, mis jätab ülimalt loodusliku mulje. Keset harulasi samblikumännikuid asub Eesti suurim lahtise liivaga ala, mille pindala on ligikaudu 10 hektarit. Kaibaldi nõmm on tekkinud tänu Teise maailmasõja aegsele metsapõlengule ja nõukogude sõjaväele, kes kasutas seda ala hiljem tankide harjutusväljakuna. (hiiumaa.ee) Foto: Eve Tammla Lehtma sadam Seoses lehtma sadama ehitusega, muudeti ka merevee liikumise režiimi, mis
valdkond, Ecl paekalda alavaldkond, Esup Pandivere valdkond, Alt alutaguse valdkond, Emed Lahkme-Eesti valdkond, Eor Kagu-Eesti valdkond. Taimede kultuurisuhted - Suhe inimtegevusse: Kultuuripagejad e. hemerofoobid -inimtegevust mitte taluvad, Hemeradiafoorid - inimtegevuse suhtes teatud piirini "ükskõiksed", Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju, Antropofüüt - sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule. Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Bioinvasioonina tuleb käsitleda ka kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomist areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud
Muulukas: levila idapiiril 538 liiki oma levila piiril Eestis · Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Kultuurisuhted: o kultuuripagejad e hemerofoobid inimtegevust mitte taluvad o hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini "ükskõiksed" o apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju o antropofüüt sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule Invasiivsed liigid: Invasiivsed e sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool- looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Invasiivsed liigid on elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks
Muulukas: levila idapiiril 538 liiki oma levila piiril Eestis Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Kultuurisuhted: o kultuuripagejad e hemerofoobid – inimtegevust mitte taluvad o hemeradiafoorid – inimtegevuse suhtes teatud piirini “ükskõiksed” o apofüüdid – looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju o antropofüüt – sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule Invasiivsed liigid: Invasiivsed e sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool- looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Invasiivsed liigid on elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks
ekperimenteerimine (1960-70, põhiteemaks häired ja konkurents. Uurimismudeliks meresüsteemid, palju tegid ära merefüüsikud. Oli tähtis üldökoloogia arendamiseks. Mereuuringud on keerulisemad kui maismaauuringud, kus ala valitakse suvaliselt. Mereuurija peab ringi ujuma enne ja leidma keskmise taimestikuga ala ja siis sinna raami asetama. Uuritakse kiskjate ja rohusööjate e. kraapijate vahekorda. Põhjalikult on uuritud toitumise ahelat. Integratsioon ja kasutamine (keskendub inimmõjule ja selle tagajärgede uurimisele - kliimamuutused, mis toimuvad kiiremini kui kunagi varem. Uuritakse ka kalastamist, sest sellega tegeletakse massiliselt. Mere organisme mõjutab väljapüük, kliimamuutus, reostuskoormus. Põhirõhk multidistsiplinaarsusele koondatakse kõik teadused. Tänapäeva mereökoloogia on ennast välja murdnud traditsioonilistest võtetest ja mõistetest. On hakatud rõhutama ka seost bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemis toimuvate protsesside vahel
· Kultuuripagejad ehk hemerofoob inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein · Hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini ,,ükskõiksed". Nt randristik, verev kurereha · Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht · Antropofüüt püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses.
2000, vanim Yellowstone´I r. (USA-s, asutatud 1827. a.). Rakendusökoloogia inimese praktilise tegevusegam, eriti taime- ja loomakasvatuse, kalanduse, metsanduse, maaparanduse ja kaevandamisega seonduvad ökoloogiaharud. Siia alla kuuluvad näiteks maastikukaitse ja -hooldus. Raskmetallid pms. plii, elavhõbe, tsink, mangaan. Reaktsioon 1. autökol. organismi reageerimine keskkonnategurile. 2. geoökol. keskkonna reageerimine koosluse elutegevusele või inimmõjule. 3. sünökol. koosluse reageerimine välismõjule. Reaktsiooninorm tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse pärilikult kindlapiiriline ulatus. Suure r-ga organismidel on väga hea kohanemisvõime. Liigil (populatsioonil) vastab r-le ökoamplituud. Redutsendid lagundajad, loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. r-de tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis.
võtmiseks ning väldivad teatud määral ka uurimata loodusväärtuse kiiret kadumist. Metsade majandamist peetakse tänapäeval suurimaks ohuks ohustatud liikide säilimisele (4). Eesti metsade praegune mitmekesisus ei ole mitte ainuüksi ökoloogiliste protsesside ja liikide ning ökosüsteemide dünaamiliste muutuste, vaid ka varasema inimtegevus ja mõjude tulemus (14). Eestis ei ole ürgmetsi. Tänu 3000 aasta pikkusele märkimisväärsele inimmõjule on enam kui 95% Eesti metsadest sekundaarsed kooslused. On metsakooslusi, mida ei peeta enam looduslikeks ja nende päritolu uurimine viib enamasti inimtekkeliste häiringuteni. Kõige vähem on mõjutatud raba- ja soometsad, mis on raskesti ligipääsetavad või pole puidutoodangu seisukohast väärtuslikud. Looduslikult arenenud põlismetsi võib Eestis leida vaid väikestel pindalade kuni 500 ha ulatuses (0,02% kogu metsa pindalast). Vähese
… avaldab tugevat mõju lumikatte paksusele. … vähendab kevadel mööda maapinda äravoolava vee hulka ja üleujutuste ohtu. … takistab soostumist. … toodab hapnikku. … vähendab õhu süsihappegaasi sisaldust. … vähendab saastet, sh ka tahkete osakeste hulka õhus. … on tervislikuma õhuga. … summutab müra. … põhjustab toitainete ringkäiku mullas. … on loomade ja lindude elupaik. Metsad on juba sajandeid allutatud inimmõjule. Kõige olulisem mõjutegur on raie. Metsaraie võib otseselt mõjutada taimekoosluste mitmekesisust ja liigilist koosseisu, samuti metsa produktiivsuse jätkusuutlikkust läbi mullatingimuste muutuse, või põhjustada seemneallikate hävimist, muuta biotoobi struktuuri, välja viia toitained, muuta mikrokliimat. Samas ei ole metsaraie mõjud vaid negatiivsed. Raiet võib vaadelda kui tule asendajat – mõlemad jätavad
annaabi.ee 
