Eesti rahvuspargid (0)

Valga Põhikool

Eesti RAHVUSPARGID
Referaat
Vlada Trussova 8.A klass
Juhendaja : Tiivi Rüütel
Valga 2014

Sisukord

Sissejuhatus 4
Karula rahvuspark 5
Ajalugu 5
Loodus 5
Ajalugu 6
Loodus 7
Vilsandi rahvuspark 8
Ajalugu 8
Loodus 8
Ajalugu 9
Loodus 9
Lahemaa rahvuspark 10
Ajalugu 10
Loodus 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud ALLIKAD 12
Lisad 13
Lisa 1 Karula rahvuspark 14
Lisa 2 Soomaa rahvuspark 15
Lisa 3 Vilsandi rahvuspark 16
Lisa 4 Matsalu rahvuspark 17

Sissejuhatus

Eestis on palju looduskauneid paiku, suur osa on neist looduskaitse all. Eriti suuri looduskaitsealasid nimetatakse rahvusparkideks. Valisin enda teemaks „Eesti Rahvuspargid“ kuna avastasin, et nendest ma ei tea peaaegu mitte midagi. Teema valiku alguses sain aru, et ma ei teagi meie rahvusparke. Ma ei teadnud nende nimetusi, rääkimata nende asukohtadest. Lapsest saati olen olnud loodushuviline ja teadsin , et see teema pakub mulle huvi ja saan juurde uusi teadmisi.
Töös tutvustan lühidalt meie 5 rahvusparki. Rahvuspargi kirjelduse jagasin kaheks: ajalugu ja loodus. Eesti rahvuspargid on:

• Karula rahvuspark;
  
• Soomaa rahvuspark;
  
• Vilsandi rahvuspark;
  
• Matsalu rahvuspark;
  
• Lahemaa rahvuspark.
  

Karula rahvuspark

Ajalugu

Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla , Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel . 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Teda asustati, et kaitsta Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, hävivaid liike ja kultuuripärandeid. Pargi pindala on 12 300 ha. Karula koduse ilmega pärandkultuurmaastikule, mis levib enamasti põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses, on omane hajutalude vaheldumine põllusiilude, metsatukkade, soolaikade ja heinamaadega. Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel , & Ader , 2007) (RMK) ( Timm & Kiristaja, 2006)

Loodus

Rahvuspargis leidub väga palju erinevaid pinnavormide tüüpe- kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, künnised, orud ja nõod, need tekkisid mandrijää ebaühtlase sulamisel. Üks silmapaistvaim pinnavorm on Kaika kuplistik, kus ühel ruutkilomeetril on loetud 23 küngast. Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv. (Lisa 1 pilt 1) Umbes 70% katab parki mets. Karulasse jääb Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub üle rahvuspargi piiride. Väga hinnatud on ka lõunaosas vanad metsad , seal on säilinud pooleteisesaja-aastasi ürgmetsailmelisi metsatukki. Rabadest suurimad on Apja soo ja Pikäsilla soo. Rahvuspargis on leitud 562 kõrgemat taime. Haruldasem on haruline võtmehein, Eestis on teada ainult 3 kasvukohta (Lisa 1 pilt 2). Linde on vaadeldud 157 liiki. Seal edukalt pesitsevad sellised haruldased liigid nagu väike-konnakotkas, must-toonekurg ja rukkirääk . (RMK) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006)
Soomaa rahvuspark

Ajalugu

Soomaa rahvuspark asub Viljandimaa Kõpu , Suure-Jaani ja Vastemõisa vallas ning Pärnumaa Paikuse, Tori ja Vändra vallas. 1957. aastal võeti kaitse alla Halliste puisniit hiljem aastal 1981 moodustati Kikepera, Öördi, Kuresoo ja Valgeraba sookaitsealad ning aastal 1993 loodi nendest Soomaa rahvuspark. Rahvuspark loodi, et kaitsata sealset  Vahe-Eesti lõunaosale iseloomulikke loodus- ja pärandkultuurimaastikku. Soomaa pindala on 39 640 ha. Esimesed kirjalikud teated siinsest asutusest pärinevad teadaolevalt 17. sajandist. Külad hakkasid kasvama 19. sajandil ja külaelu õitseaeg oli 1920 - 1930-ndail aastail. Käesoleval ajal on suuremad Riisa, Tipu ja Sandra küla (15-30 elanikku). Väga hinnatud rahvuspargis on rippsillad ja pukksillad (Lisa 2 pilt 4). Praegusel ajal võib rippsildasid näha Sandra küla mail Karuskosel ning Aesoos ja Leetval. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007)

Loodus

Soomaa pinnamood on enam vähem tasane , vaid lõunaosas kergelt lainjas . Pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuservas ja Sakala kõrgustiku vahel. Hiljem nendes nõgudes kujunesid veekogud, millest tuhandete aastate jooksul on arenenud paksu turbakihiga sood . Iseloomulikkud Soomaale on ka aeglase vooluga jõed , mis peaaegu iga aasta ujutavad üle 17 500 ha ning seda nähtust on hakkatud nimetama viiendaks aastaajaks (Lisa 2 pilt 3). Rahvuspark hõlmab enda alla viis suurimat raba . Rahvuspargis on laialt levinud märjad soometsad , kuid tema eriliseks uhkuseks on lammimetsad. Leidub ka salumetsatukki, tammesalusid, tammemännikuid ja nõmmemännikuid. Taimede liigirikkus on üsna suur leidub isegi mõningaid käpalisi. Soomaa pakkub kodu paljudele loomaliikidele. Üks haruldasemaid loomi keda saab seal kohata on lendorav. Linde on nähtud umbes 160 erinevat liiki, seal pesitsevad väike-konnakotkas, must-toonekurg, väikepistrik, kaljukotkas jt. Rahvuspargi piiridesse jäävatest veekogudest on leitud 17 liiki kalu. Üldlevinud liikideks on haug, särg ja viidikas. Rahvuspargi piirides on registreeritud 4 liiki roomajaid ja 6 liiki kahepaikseid , kellest haruldasim on harivesilik. Putukatest on põhjalikumalt uuritud päevaliblikaid, keda on leitud 66 liiki . (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) ( keskkonnaamet )

Vilsandi rahvuspark

Ajalugu

Vilsandi asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Vilsandi rahvuspark on Baltimaade vanim rahvuspark ning selle lõi noor loodushuviline Artur Toom ( Lisa 3 pilt 6). Aastal 1910 võeti kaitse alla Vaika saared, seejärel aastal 1957 loodi Vaika looduskaitseala . Hiljem seda suurendati ning ala sai nime- Vilsandi looduskaitseala. Aastal 1993 pandi kaitsealale nimeks Vilsandi rahvuspark. Rahvuspark loodi, et kaitsta Lääne-Eesti rannikumaastikku, merd , linnurikaid väikesaari, taimestikku, merelinde ja Läänemere hüljeste lesilaid. Rahvuspargi pindala on 23 760 ha. Rahvuspark on rikka merekultuuriga ala, seal elatud 3 sajandi. Praeguseks on väärtuslikud rannaniidud kadastikesse kasvanud, rannakarjamaad ja on ka säilinud pikad kiviaiad ning pukktuulikud. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006)

Loodus

Rahvuspargi pinnamood on tasane, kuid väga vahelduv. Palju on astanguid, rannavalle ja luiteid. Harilaiu poolsaare õrnad liivased ja klibused elupaigad on väga haruldased ja erilised. Seal leidub ligi 600 soontaimeliiki, millest on ⅓ on Eestis haruldased. Enamik neist kuulub kas lubja- või soolalembestesse kooslustesse. Tuuline , päikeseline ja kaljune Vilsandi rahvuspark on eelkõige tuntud kui linnuriik. Kirjas on 247 linnuliike, millest 114 liiki asub kevaditi pesitsema. Arvukalt on hahki, hallhani , jää-ja rohukoskel ning tuttvart (Lisa 3 pilt 5). Iga aasta peatub seal tuhandeid rändlinde puhkama ja toitu otsima , mõningad jäävad isegi lahtisesse veekogudesse talvituma. Vilsandi on üks suurimaid sigimisalasid ja lesilaid Läänemeres hallhüljestele, kes tulevad meresaartele poegima. Väga mitmekesine on ka merepõhjaelustik. Selgrootutest on Lahemaa elupaigaks Eestis väga haruldasele liigile ebapärlikarbile. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet)Matsalu rahvuspark

Ajalugu

Matsalu rahvuspark asub Lihula , Martna , Ridala ja Hanila vallas. Algul oli loodud looduskaitsealana. Alates 2004. aastast kannab ta nime Matsalu rahvuspark. Matsalu rahvuspark loodi lindude pesitsus -, toitumis - ja sulgimispaikade, saarte, luhaniitude ja suudmeala roostikke kaitseks. Rahvuspargi pindala on 48 610 hektarit. Matsalu on läbi aegade olnud inimeste asuala . Praegugi vahelduvad loodusmaastikud väikeste küladega. Traditsioonilise maakasutuse jätkamisega säilitatakse pärandkooslusi, elus hoitakse vanu mitmekesised roovarumise- ja käsitöötraditsioone. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007)

Loodus

Kogu rahvuspargi ala on väga madal. Kõrgemad on vaid paekivist kõvikud ( Lisa 4 pilt 8), Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalu laht ja sellesse suubuv hargnev Kasari jõgi moodustavad Eestis ainulaadse lehtersuudme. Rahvuspargi kõige silmatorkavamad elupaigad on aga delta lääneosas ja Matsalu lahe idaosas kujunenud Eesti suurim roostik . Metsades kasvavad peamiselt lehtpuud . Matsalu märgala on taimestikuliselt väga rikas, teada on 772 liiki soontaimi. Eriti palju taimi leidub niitudel , näiteks Allika puisniidul ühel ruutmeetril on loendatud 62 taimeliiki. Rahvuspargi olulisemaks loodusväärtuseks on linnustik. Kokku on registreeritud 275 linnuliiki, pidevaid pesitsejaid on nende hulgas 162. Kevadel lendab üle delta ja lahe tohutute veeväljade enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, kes peatuvad seal mõningaks ajaks. Linnurikkad on ka Väinamere väikesaared, kus elavad kormoran , kühmnokk -luik, rohukoskel ja tõmmuvaerast (Lisa 4 pilt 7). Väinamere lahel on tavaliselt ka hall- ja viigerhüljes . (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet)

Lahemaa rahvuspark

Ajalugu

Lahemaa rahvuspark asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Loodi 1972. aastal, et kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikke metsi, sood, randa ja kultuuripärandit. Rahvuspargi pindala on 72 510 ha. Lahemaal on elatud juba 4000 aastat. Ajaloomälestustest asuvad rahvuspargis Muuksi ja Vihula linnamäed , Muuksi ja Võha kivikalmed, Käsmu kaptenite küla ja Altja kaluriküla (Lisa 5 pilt 10). Maastikku vääristavad vanad mõisasüdamed. Lahemaa rahvusparki peetakse ühe kaunimaks rahvuspargiks Eestis ja ka Euroopas. Tema loodus paneb külastajaid imestama. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007)

Loodus

Lahemaa rannajoon on erakordselt liigestunud. Rahvuspargi poolsaared hakkasid tekkima umbes 4000 aastat tagasi. Tänu nendele tekkisid rannavallid ja luited , nende taha lohkudesse kujunesid sood. Jääaegade tunnistajana on poolsaartele jäänud suured rändrahnud. Lahemaa jõed laskuvad klindiastangult kaunite jugadena rannikumadalikule. Eriti kaunis on Nõmmeveski juga ja Valgejõel (Lisa 5 pilt 9). Järvedest suurim rahvuspargis on Kahala järv, jõgedest suurimad on Lohja ja Käsmu. Lahemaa rahvuspargis on palju rabasi. Metsadest valitsevad Lahemaal okasmetsad . Ehteks on haruldaste pangametsade kiilud klindinõlvadel ning jõgede kanjonites. Jõgede kallastel leidub kitsate ribadena lammimetsa . Taimharuldusi leiab Lahemaalt suhteliselt vähe, olulisematest liikidest kasvab siin soomurakas ning siberi piimikas. Linde on Lahemaal kohatud 222 liiki. Sealt pesitseb arvukalt nii mere-, ranna-, niidu- kui ka metsalinde. Rannik on peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele . (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Keskkonnaamet)

Kokkuvõte

Töö alguses ma ei teadnud, et meie Eesti loodus on niivõrd eriline. Meie rahvuspargid on hinnatud turistidel vaatamisväärsusena. Algul ma ei olnud sellest teemast vaimustuses ta tundus mulle isegi natuke igav, kuid mida rohkem ma seda tööd tegin ja süvenesin selles, seda rohkem ta mulle meeldis. Eesti vanim rahvuspark on juba üle 100 aasta vana, Vilsandi rahvuspark, mis loodi 1910. Suurim ja enam külastatud rahvuspark on Lahemaa. Linnuhuvilisele on põnevaimaks rahvuspargiks kindlasti Matsalu, sest korraga võib seal kevadel või sügisel näha kuni miljon lindu . Taimehuvilised võiksid kindlasti külastada Matsalu rahvuspargis puisniite, need on Eesti taimeliigirikkamad.
Meie elame Valgas ja kindlasti iga valgalane peaks külastama oma kodumaakonna rahvusparki- Karulat!
Avastamisrõõmu jätkub kõigile!

Kasutatud ALLIKAD

1. Keskkonnaamet, Lahemaa Rahvuspark. http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/uldinfo/ (26.01.2014)
2. Keskkonnaamet, Vilsandi rahvuspark http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/ (26.01.2014)
3. Keskkonnaamet, Matsalu rahvuspark. http://www.keskkonnaamet.ee/matsa/uldinfo/ (26.01.2014)
4. Keskkonnaamet, Soomaa rahvuspark. http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=soo m (26.01.2014)
5. RMK, Karula rahvuspark. http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark (26.01.2014)
6. Tiit Leito, Kai Kimmel ja Arne Ader, „Eesti Kaitsealad “, Tartu 2007, trükikoda Greif .
7. Uudo Timm ja Piret Kiristaja, „Eesti looduskaitse infoatlas“, Tallinn 2006, Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus, Eesti Looduseuurijate Selts.

Lisad

Lisa 1 Karula rahvuspark

Pilt 1: Karula rahvuspargi suurim ja sügavaim järv.
Andres Tarto , Ilus Eestimaa, 3.04.2010,
http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/ahijarv/ (9.02.2014)
Pilt 2: Haruline võtmehein.
Arne Ader, Haruldus metsa all- võtmehein, 12.06.2009
http://www.looduskalender.ee/node/4193 (9.02.2014)

Lisa 2 Soomaa rahvuspark

Pilt 3: Viies aastaaeg Soomaal.
Aime Kivistik , Soomaa üleujutused on unikaalsemad Euroopas, 5. aprill 1995
http://arhiiv.soomaa.com/?id=515&lang=est (9.02.2014)
Pilt 4: Soomaa rippsild.
Artjom Lofitski, Jõesuu rippsild, 2013
http://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/joesuu-rippsild (9.02.2014)

Lisa 3 Vilsandi rahvuspark

Pilt 5: Haruldased rohukoskelid.
Remo Savisaar , Puhkehetk- rohukoskel, 26.06.2009
http://blog.moment.ee/ tag/rohukoskel (9.02.2014)
Pilt 6: Vilsandi rahvuspargi asustaja Artur Toom.
Eesti Entsüklopeedia , Artur Toom, 2011
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/toom_artur1 (9.02.2014)

Lisa 4 Matsalu rahvuspark

Pilt 7: Matsalu üks haruldastest lindudest - kormoran.
Jiri Bohdal, Kormoran, Aprill 2000
http://www.naturfoto-cz.de/kormoran-foto-15.html (9.02.2014)
Pilt 8: Paekivist kõvik - Salevere Salumägi.
Olev Mihkelmaa, Salevere Salumägi, 18.09.2010
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Salevere_salumägi_3.JPG
Lisa 5 Lahemaa rahvuspark
Pilt 9: Nõmmeveski juga.
Urmas Haljaste, Nõmmeveski juga Lahemaa rahvuspargis, 20.08.2013
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Nõmmeveski_juga_Lahemaal.jpg (9.02.2014)
Pilt 10: Rebala kivikalmed
Hans - Toomas Saarest , Matk Järvamaal, 15.10.2010
http://saarestfoto.blogspot.com/ 2010_10_01_archive.html (9.02.2014)