Karula kõrgustiku maastikurajoon (0)

Karula kõrgustiku maastikurajoon
Tartu 2015
Sisukord
Loodusgeograafiline ülevaade
Asub Lõuna-Eestis. Valga ja Võru maakonnas , pindala ulatub ligi 275 km –ni. Piirneb põhjas Otepää kõrgustiku, läänes Valga nõo ning idas Võru- Hargla nõoga. Kõrgeim koht: Rebasejärve Tornimägi (137 m). Kujunenud 40 km pikkusel ja 4-8 km laiusel lõuna-edelasihilisel kaarjal kõrgendikevööndil.
Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum.
Pinnamood : Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise tõttu nõod . Ümarad korrapärase põhikujuga küngasmõhnad. Kagus ääristavad ala 2 oosmõhnastikku.
Foto: Arne Ader
Vetevõrk: 60 järve. Enamus paiknevad kõrgustiku keskosas – suuremad Aheru, Ähijärv. Kirdes kaitsealused Keema järved . Kõrgustikult lähtuvad lühikesed veevoolud- lõunasuunas Mustjõkke Hargla oja, Ahli jõgi ja Maru oja; läänesuunas väikesesse Emajõkke Ärnu jõgi.
Muld- ja taimekate: Väga mitmekesine reljeefi vaheldusrikkusi tõttu. Suur soomuldade osakaal 33%. Suurem osakaal kui Otepääl ja Haanjas. Männikute osakaal suurem kui Haanjas ja Otepääl (29%). Peaaegu puuduvad nõmme- ja rabamännikud.Karula rahvuspargis on üsna mitmekesine floora ja fauna. Imetajatest võib seal kohata metskitse, põtra, metssiga , rebast, hunti , kährikut, ilvest, saarmast, halljänest, oravat ja mitmeid teisi liike. On märgatavad kopra elutegevusjäljed- üleujutatud metsad ning kõrgenenud veetasemega järved. Imetajatest haruldasemad on nahkhiired . Soontaimi on rahvuspargist leitud 563 liiki, nende hulgas eriti ohustatud haruline võtmehein, kummeli-võtmehein ja roomav akakapsas. Rahvuspargi aladelt on leitud 19 liiki käpalisi ehk orhideesid. Rahvuspargi veekogudest võib leida pea kõiki mageveekala liike, mida leidub Eestis. Kõige rohkem võib kohata seal hauge, ahvenat, särga ja linaskit. Haruldasemad kahepaiksed , keda on rahvuspargis leitud, on mudakonn ja kivisisalik.
Haruline võtmehein
Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest
Karula kõrgustiku maastikurajoonis on palju erinevaid jääsulamisel tekkinud järvesid. „Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula rahvuspargi piiresse. Suurim järvedest on Antsla -Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle.“ ( Estonica ).
Ähijärv ja Peräjärv Peräjärve vaatetornist autor: Toomas Tuul
Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurmaastikud, mis on kujunenud aastatuhandeid kestnud järjepideva inimtegevuse mõjul. Rahvuspargis on üle saja talukoha, millest enam kui pooled on mitusada aastat vanad põlistalud. Karulale on iseloomulik hajaasustus, talud paiknevad üksikuna või paarikaupa küngaste vahel. Taluhooned on enamasti möödunud sajandi alguse tüüpilised palkehitised. Pärandmaastike ilme määrab maaharimiseks sobiva maa paigutus : metsa on kasvanud kuplite laed ja järsud nõlvad , mida ümbritseb ringikujuliselt põllumaa või niit . Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad väikesed veesilmad, soometsad või märjad niidud. Rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeletud põllumajandusega, tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus , mesindus ja kalandus . ( Keskkonnaamet )
Hinnang piirkonna loodus- ja/või maastikuväärtustele
Karula kõrgustik on pindalalt üks väiksemaid Eesti maastikurajoone, kuid sellegipoolest on ala geoloogiliselt väga mitmekülgne. Seal on hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalisi küngasmõhnu ja umbes 60 järve ning teisi väiksemaid märgalasid, mis muudavad maastiku vaheldusrikkaks ja pakuvad erinevaid elupaiku ning huvitavaid rekreatiivseid võimalusi. Piirkonnas asub hulgaliselt õppe- ja matkaradu, mida kasutades saab keskkonnahariduslikku infot ning ala ilu loodust rikkumata nautida.
Karula kõrgustiku üks suurimaid väärtuseid on selle korrapärane kupliline maastik . Kuigi kõrgustiku pindala on väike, võib kõrgustikul eristada mitut eriilmelist piirkonda. Ala kõige suuremad ja reljeefsemad kuplid asuvad kõrgustiku kirdeosas, kus olev Kaika kuplistik on kuppelmaastiku esindusalaks Eestis. Kõrgustiku kirdeosa kuplid paiknevad tihedalt ning on liitkõrgendikud, kus 2–3 kuplit on üksteisega “kokku kasvanud”. Tavaliselt on need kuplid jalamilt mõõdetuna 10–25 m kõrged. Kõige kõrgem Karula tipp on Lüllemäe kuplistikus asuv Tornimägi(137 meetrit üle merepinna ), mille tornist saab selgema ülevaate ümbritsevast maastikust. Kõrgustiku lõunatipus olev Silla oosmõhnastik on samuti geoloogiliselt väga huvitav ala -tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis ja positiivsete pinnavormide arv ulatub kuni 50-ni 1 ruutkilomeetril. Sealsed oosid vahelduvad mõhnadega, künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood (30–40% pindalast).
Olulise osa Karula kõrgustikust moodustavad küngastevahelised nõod, mis on soostunud või kuhu on tekkinud veekogud. Karula järved on eriilmelised -maastiku mosaiiksuse tõttu leidub seal nii heledaveelisi kui ka pruune järvi, milles elutsevad erinevad kooslused . Tänu järvede suurele hulgale ja mitmekesisusele leiab sealt nii häid kalapüügikohti kui ka ujumiskohti, kuna enamus sealsetest järvedest on suhtelised madalad. Samuti on mitmete järvede ääres matkarajad ja puhkekohad.
Kõige tuntum maastikurajooni ala on Karula rahvuspark mis hõlmab ligi kolmandikku kõrgustiku pindalast. Rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargis on erinevad keskkonnahariduslikud maastiku- ja matkarajad ning kultuuriloolisi üksikobjekte nagu Mähkli muinaseluase ja muinaskalme ning Värtmäe mesindusmuuseum.
Hinnang inimmõjule
Inimmõju Karula maasikurajoonile on nii positiivne kui ka negatiivne. On tunda, et Karula kant muutub järjest ilusamaks. Ringi liikudes tajub muutusi maastikus – põllumaad ja niidud on hooldatud, hooned korrastatud, teede ja järvede äärtes on võsa lõigatud. See kõik kokku moodustab kauni kompleksse maastiku.(Tarupettäi 2008)
2008. aasta seisuga on Karula rahvusparki, mis asub Karula maasikurajoonis, inventeeritud 411,5 hektarit poollooduslikke kooslusi. See number ei ole lõplik, vaid täieneb aasta aastalt. Samas mõned poollooduslikud kooslused kaovad, kas siis kultuuristamise, ülesharimise või kopra ja metssea tegevuse tulemusena.(Tarupettäi 2008)
Kaitsealal ringi liikudes on näha, et puudus on nii heina- kui ka karjamaast . Inimesed taastavad üsnagi suurel hulgal endisi heinamaa-alasid. Puhastatakse võsastunud põldude servades juba metsaks muutunud maad. (Tarupettäi 2008)
Lisaks on aktiivselt hakkatud väikeveekogusi puhastama ja alustatud on uute veekogude rajamisega, mudakonnade elupaikade parandamiseks. (Tarupettäi 2013)
Suurimaks probleemiks Karula maastikurajooni aladel on kindlasti seotud veekogudega, mis antud piirkonnas on. Näiteks Õdri järve liivaranda on sõidetud eirates sõitmist tõkestatvaid märke ning tõkkepuude lõhkumist. (Tarupettäi 2014)
Suureks probleemiks on ka prügi, mida inimesed tihti jätavad veekogude äärde.
Negatiivseks mõjuks võib tuua ka Rally Estonia, mida tänu kogukonna aktiivsele protestile siiski ei toimunud, kuid mis oleks kaasa toonud endaga müra , liiklustakistused, mis oleks takistanud liigelda inimestel, kes soovisid tulla loodust nautima. (Tarupettäi 2013)
Kultuurilugu
Rahvuspargi nime seostamine karudega oleks ekslik , sest Lõuna-Eestis tunti varem mesikäppa hoopis ote nime all (vrdl Otepää). Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. (Keskkonnaamet)
“Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seotud rahvajutte. Iseloomulik on ka rahvaarsti- ja nõiatraditsioon. On ka lugusid tondi- ja vaimunägemise kohtadest , ravitoimega ojadest ja allikatest ning inimeste või loomade ärakaetamisest.“ (Keskkonnaamet)
Karula kihelkond kuulub võru keele läänerühma, millel on ühisjooni nii tartu kui mulgi keelega. Siinsed kohanimed on kauni kõlaga: Lajassaarõ, Peräkonnu, Värtemäe, Tsirgasmäe, Taropedäjä, Pirrupuusaarõ. Praegusel ajal kõneleb võru keelt üle poole rahvuspargi elanikest. Võru keelt kasutatakse enam koduse ja suhtluskeelena, vähem asjaajamisel. Tänapäeval seovad siinseid inimesi võru keel, vanadest aegadest pärit igapäevaelu kombed ja harjumused, läbi sajandite püsinud sugulussidemed ning maastiku omapärast tulenev elustiil. (Keskkonnaamet)
Kasutatud kirjandus
http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/karula.pdf
http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Karula_korgustik.pdf
http://www.keskkonnaamet.ee/public/Karula-RP-A2_est.pdf
http://www.looduskalender.ee/node/8489
http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/
http://www.estonica.org/media/files/images/12/128426847932-ahijarv_perajarv_jpg_1440x600_q100.jpg
http://www.keskkonnaamet.ee/public/Karula-RP-A2_est.pdf