Minu kodulinnas on vaja kohe alustada tutvimisest Jõhvi peamistest vaatamisväärsustest, et jõuda sukelduda minu kodulinnas valitsevasse unustamatusse atmosfääri. Selle külaskäigu vältel saate hulga uute muljete ja üllatuste võrra rikkamaks. Olen veendunud, et hakkate seda linna kindlasti armastama! Jõhvi on Kohtla-Järve tööstuslinnastusse kuuluv, kuid formaalselt sellest sõltumatu väikelinn Eesti idaosas. Jõhvi ja ümbruskonna linnad on üks muinasasula regioone. Vaatamata sellele, et see paikneb üsna väikesel maa-alal, on piirkonna ajalugu koos selle linnade tööstust, kaubandust, kultuuri ja usku iseloomustavate muuseumide, mõisate, kirikute ja teemakeskuste kaudu üsna laialdaselt esitletud. Kahtlemata leiab külastamiseks äärmiselt huvitavaid ja meeldejäävaid kohti ka Jõhvi ümbrusest: Püha Mihkli luterlik kirik – linna vaim hoone; Issanda Ristimise kirik
Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kassinurme linnamägi Kodune grupitöö aines ,,Keskkonnakaitse" Koostajad: 000000 Juhendaja: ,,,, Tartu 2012 Kassinurme linnamägi Ala kirjeldus Kassinurme linnamäe kaitseala (Kassinurme linnamägi ehk Kalevipoja säng) asub Jõgevamaal Jõgeva vallas. Täpsemalt Kassinurme küla põhjaosas, endise linnamäe lähedal, sellest loode pool, Kassinurmel, Ellakvere maantee ja Jõgeva-Tartu maantee vahelisel alal. Pütsepa talust u. kaks kilomeetrit lõunapool Tallinn-Tartu raudtee läheduses, Virdojast 1,2 km kagus, raudtee tammist 0,1 km idas asub Raja allikas, läheduses u. 0,1-0,2 km raudtee tammist läänepool on Külm- ja Keevallikas, viimasest 0,6 km lõunapool, soo serval on Mustallikas. Kalevi raudteeületuskohas osutavad kaks viita pooleteise km kaugusel asuvatele Kassinurme mägedele ja loodu...
Võhandu jõe kaldail olnud asulakohad - Kääpa, kus elati 5000 aastat tagasi, Villa, elati 4500 tagasi ja noorimana Tamula asulakoht, mis oli kasutusel III a.t.viimasest veerandist kuni II a.t. I veerandini e. Kr. Siin elati umbes 4250 aastat tagasi 500 aasta jooksul. 1943.a. saadi Tamula asulakohast Eesti vanim peiteleid, mis sisaldas huvitavaid merevaigust ripatseid ja luust esemeid. Linnasüdamest teele asudes kulub pool tundi, et jõuda läbi pargi ja üle kauni rippsilla Tamula muinasasula juurde. 1322. aastast pärinevad esimesed teated Kirumpää linnuse kohta, mis rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks. Kivilinnuse ümber tekkis ulatuslik kaupmeeste-käsitööliste asula, omataoliste hulgas pindalalt üks suuremaid. Tänane Võru linn asub selle kuulsa kantsi varemetest vaevalt
(viide 8) 12. Sood ja nende areng Tartumaa on väga soine ala. Suuremad märgalad on Emajõe Suursoo, Sangla soostik, Konsu, Valguta, Pupastvere ja Ahja soo (need on üle 13km² suured). Emajõe Suursoo asub Peipsi kaldal Emajõe suudme alal. 61% soostikust on madalsoo, 31% siirdesoo ja 8% raba. Emajõe Suursoo on tekkinud Peipsi vee lõunasse valgumise tagajärjel. Varem oli see ala asustatud, kuna seda tõestab üks mineraalmaasaarelt leitud muinasasula, mis asub ligi 3meetri sügavusel turbakihis. Kõrgveeseisu ajal on enamus mineraalmaasaared vee all ning paistab ainult Meerapalu rabamassiivi lava ning üksikud saarekesed. Suurem osa soostikust, aga kuulub Emajõe Suursoo sookaitsealasse, see on asustatud, et kaitsta jõhvika kasvuala ning väiksemaid jõgesid, järvi. Järgmine suurem soostik on Sangla soostik, mis asub Võrtsjärve nõos mõlemal pool Emajõge. Sinna alla kuulub palju soid, näiteks Rannu soo, Laugesoo, Soova ja Keeri soo
olnud asulakohad - Kääpa, kus elati 5000 aastat tagasi, Villa, elati 4500 tagasi ja noorimana Tamula asulakoht, mis oli kasutusel III a.t.viimasest veerandist kuni II a.t. I veerandini e. Kr. Siin elati umbes 4250 aastat tagasi 500 aasta jooksul. 1943.a. saadi Tamula asulakohast Eesti vanim peiteleid, mis sisaldas huvitavaid merevaigust ripatseid ja luust esemeid. Linnasüdamest teele asudes kulub pool tundi, et jõuda läbi pargi ja üle kauni rippsilla Tamula muinasasula juurde. 1322. aastast pärinevad esimesed teated Kirumpää linnuse kohta, mis rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks. Kivilinnuse ümber tekkis ulatuslik kaupmeeste-käsitööliste asula, omataoliste hulgas pindalalt üks suuremaid. Tänane Võru linn asub selle kuulsa kantsi varemetest vaevalt kilomeeter lõunas.
Talvel on avatud 5 km pikkune suusamatkarada. Radadel tutvustakse metsakooslusi, maastike, ajalugu, kultuuri, ning vaatamisväärsusi (6). Peale looduslike vaatamisväärsuste, milleks on kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, väärivad tähelepanu ka ajaloolised ning arhidektuurilised vaatamiväärsused: Köstrijärve suur sanglepp ja Ala-Mändiku tarupidajad, Kaika kool, kirik ja kalmistu, Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht, Karkküla kivikalme, Mähkli muinaseluase ja muinaskalme, Rebäse linnamägi ja asulakoht, Karkküla talu rehi, Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga, Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Samuti on võimalik külastada Värtmäe talu mesindusmuuseumi ning Karl Leiuse (Eesti legendaarne koorijuht) majamuuseumi (7). 11 4.Omapoolne hinnang
eeslinna ja ümbritsevad külad maha ja sellega seoses lõppes esimene Eesti-Vene sõda eestlastele edukalt (Pullerits, 2005). Tartu linnus taastati peagi ja kaitserajatised tehti tugevamaks. Ka linnuse kõrval paiknenud asula taastati, eelkõige turuplatsi ümbrus praeguse Raekoja aladel. Tihedat kaubavahetuse toimumist tõestavad mitmed mündi leiukohad.Väljakaevamistel leitud võtmed viitavad, et elanikkond oli siin sotsiaalselt ja varanduslikult kihistunud. 13.saj alguseks oli Tartu muinasasula saavutanud oma suurima pindala, ulatudes peaaegu Emajõeni, lõunast Vanemuise tänavani, põhjakülje linnapiir jäi praeguse Botaanikaaja aladele. ( Tender, 1964, Pullat 1980, Pullerits, 2005,) 1208 aastal jõudsid sakslased ristiusustamisega Eestisse. Mitmeid kordi muutus Tartus võim, küll oli see sakslaste käes ja siis jälle eestlaste käes, kuni 1224 aastal õnnestus sakslastel linnus lõplikult vallutada ja Tartu jäi Tartu piiskopkonna keskuseks.(Pullerits, 2005)
kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. [3] Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20] Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karkküla kivikalme; Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum. Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti kuuluvas Värtemäe talus on
[3] 12 Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20] Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karkküla kivikalme; Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum. Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti
Edise mõisa maalt on leitud (leiuaeg teadmata) vähemalt 525 hõbemündist koosnev aardeleid, millest enamik saksa ja anglosaksi päritolu mündid ning mõned Araabia mündid. Kõige hilisemad mündid kuuluvad 11. sajandi lõppu. Edise mündiaare on peidetud hiljemalt sajandivahetusel või 12. sajandi algul. Edise mündileid on unikaalne, kuna suur osa Eestis leitud varastest saksa ja anglosaksi müntidest pärineb just sellest leiust. Edise muinasasula kultuurkiht paljandub endise Aiandus-Mesindusseltsi krundil. Mõisaterritooriumilt pärit (valdavalt keskaegsetest leidudest) oli kindral A.Tõnissonil mõisahoones terve kollektsioon /teade Leo Tõnissonilt/. Edise ja Revino kirjalik esmamainimine Vanim kirjalik teade Edise ja Revino külade kohta pärineb Taani Hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241.aastat. Mõlema küla suurusena on selles ürikus kirjas 5 adramaad. Tolleaegne adramaa vastas arvatavasti ühele normaaltalule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
