Rõuge Suurjärves on Voolava vee jõul töötav pump "Vesioinas". Veepump, mis ei vaja juurdetoodavat energiat. Pumba paneb tööle voolava vee järsul peatamisel tekkiv hüdrauliline löök. Järves on rohkesti kalda- ja põhjaallikaid ning seetõttu on järves ujumine keelatud. Järve vee värvus varieerub oranzist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki - Fissidens Julianust, ujuvat penikeelt. Rohkesti esineb vesisammalt, mändvetikaid ja tähkjat vesikuuske. Rõuge Suurjärv pakub jõevähile rahuldavaid elutingimusi, kuid suure sügavuse tõttu elab jõevähki vaid suhteliselt väikesel alal. Kaladest on domineerivad ahven ja särg.
peaaegu kümnendiku kaitseala pindalast Kõige ulatuslikumad luhaniidud asuvad Suure Emajõe lammil Euroopas on sellised lammimaastikud väga haruldased AlamPedja luhtadel Baltimaade parimad rohunepi paigad Elab palju rukkirääkusid Kaitsealalt on teada 230 samblikuliiki Valdavad puudel kasvavad samblikud nt. harilik hallsamblik , vagulapiksamblik , kollane lõhnasamblik , naaskel porosamblik Kaitsealalt on teada 180 samblaliiki kasvavad enam metsades ja soodes kaitsealalt leitud 26 turbasambla liiki seni registreeritud 466 liiki soontaimi, neist 422 liiki rohttaimi ja puhmaid ning 44 liiki puid ja põõsaid Arvukamalt leidub lõikheinalisili kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi Luhaniitudel esinevad kõige sagedamini sale tarn, luhttarn ja lünktarn Leidub liike mis on haruldased nii Eestis kui ka Euroopas Limused: harijärvekarp, paksuseinaline jõekarp
madalsoometsad, palu ja laanemetsade piirkond ning lõunapoolne metsamassiiv. Loodusreservaadis toimub metsade looduslik arenemine ning välistatakse igasugune inimese sekkumine metsa arenguprotsessi. Taimed : 431 erinevat soontaime. Puu ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. Kasvab 140 samblaliiki. Leidub ka mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. Haruldased on ka kuldriisikas , ebavesinutt ja võlvnutt. Õpperajad : Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Kasutusel on jalgratta, suusa ja jalgsimatka rada. Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Köstrijärve suur sanglepp ja AlaMändiku
ØPoola kliima on parasvöötmeline (küllalt sarnane Eestile) ØKeskmine temperatuur talvel on -2 °C ja suvel 18 °C kraadi ØAasta keskmine sademete hulk on 495 mm Taimestik ØMetsad katavad 29,1% Poola pindalast. Okasmetsad moodustavad 52,6% ja lehtmetsad 47,4% kogu metsapindalast ØMadalikel ja viljakamatel aladel domineerivad mannimetsad, korgendikel ja magedes domineerib kuusk ØRiigi pindalal võib leida 2300 soontaimeliiki, 600 samblaliiki, 250 helviksamblaid ja 1600 samblikku Loomastik Poola loomastikku iseloomustavad liigid, mis on sattunud sinna erinevatel aegadel alates viimasest jääajast. Poolas on umbes 33 tuhat loomaliiki (kaasa arvatud selgrootud) ØSelgroogsetest elab Poolas 85 liiki imetajaid Ø220 pesitsevat linnuliiki Ø8 liiki roomajaid Ø17 liiki kahepaikseid Ø55 liiki kalu Siseveekogud ØSuuremad jõed on: Visla (1047m, 1387km), Odra (906km)
kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks. Lääne-Eesti on meie kõige puisniituderikkam ala. Lisaks kõige tuntumale Laelatu puisniidule on mitmeid hooldatavaid Puisniite Matsalu looduskaitsealal Matsalus, Kirikukülas, Penijõel, Keraveres, Haeskas ja Puises. Laelatu puisniit Mõnekümne hektari suurune taastatud pool-looduslik kooslus, kus on varjul ligi 470 soontaime- ja 30 samblaliiki, palju haruldasi taimeliike (sealhulgas 23 liiki orhideesid) ning liigilise mitmekesisuse Euroopa rekord. Siit võib leida kohti, kus 1 ruutmeetril kasvab kuni 76 liiki soontaimi. Vanasti niideti heina tervel puisniidul ligi 150 hektari ulatuses, ent juba aastakümneid pole sellel paigal enam mingit majanduslikku tähtsust. Loomad ja linnud Varakevadel ja sügisel kogunevad lahesoppidesse ja tammi äärde väike- ja lauluikede salgad, samuti kühmnokk-luiged, kes siin ka pesitsevad
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni;
kui ka viimane lumeraas sulamas on, soojendavad südant nii liblikad kui taimed, kes botaanikaaia subtroopika- ja troopikakasvuhoonetes eksponeeritud on. Palmimaja taga on lume alt välja sulanud ka samblike, sammalde ja seente püsinäitus. Seal saab männikusse minemata teada, kuidas näeb välja meie tähtsaim ravimsamblik - islandi käokõrv ja kaasikut külastamata selgub olulise ravimseene - musta pässiku väljanägemine. Püsinäitusel on eksponeeritud kokku ligi 150 sambliku- ja samblaliiki. Eesti mitmetuhande liigiga seenestikust saab tutvust teha kümmekonna levinuma puitulagundava seene viljakehaga.
neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine. Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas. Seened Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall
ning palu-, laane-, nõmme- ja salumetsade näol. Kaitsealuse objektina kasvavad siin must lepp (sanglepp), harilik näsiniin ja künnapuu. Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis- tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine. Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas. Loomastik
Rõuge Suurjärve vesi on mineraalaineterikas. Järves on arvukate kalda- ja põhjaallikate tõttu ujumine keelatud. Suurjärve põhi on enamuses kaetud mudaga. Järve vee värvus varieerub oranžist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. Rõuge Suurjärv on nagu paljud teised järved tekkinud jääaja lõpul, vee uuristava tegevuse tagajärjel. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki - Fissidens Julianust, ujuvat penikeelt, vesiroosi ja kollast vesikuppu. Massiliselt esineb siin vesisammalt, mändvetikaid ja tähkjat vesikuuske. Kaladest on domineerivad ahven ja särg. Samuti on järves esindatud ka nurg ja haug. Rõuge Suurjärv pakub ka jõevähile täiesti rahuldavaid elutingimusi, kuid suure sügavuse tõttu on jõevähile elamiseks kõlbulik ala järves suhteliselt väike. Rõuge Suurjärve kohta on räägitud ka paljusid legende.
Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. [9] 8 Joonis 5. Haruline võtmehein Karulast on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt
Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393. Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. [9] Joonis 5. Haruline võtmehein Karulast on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo- punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt
Harilik luuderohi, Harilik kobarpea, Arukäpp, Leeder-sõrmkäpp, Alpi võipätakas, Villtulikas, Põhja-lipphernes, Mustjas sepsikas, Tuhkpihlakas, Jugapuu, Pihkane põisrohi. Müügikeeld: Kaunis kuldking, Siberi võhumõõk, Näsiniin, Talvik, Karukold, Niidu-kuremõõk. Looduskaitseseadus 2004, 3 kategooriat kaitstavaid liike: I kõik leiukohad kaitse alla, II 50% leiukohtadest kaitse all, III 10% leiukohtadest kaitse all. I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki. N: haruline vtmehein, virgiinia võtmehein, muda-lahnarohi, karedahambane osi, põhja-raunjalg, rohe-raunjalg, sudeedi põisjalg, ogane astelsõnajalg, odajas astelsõnajalg, Brauni astelsõnajalg, pisilina, sinine kopsurohi, silmjärvikas, nõtke näkirohi, Ruthe srmkäpp, lääne-srmkäpp, rohekas õõskeel, lehitu pisikäpp*, mägi-kadakkaer, kollane käoking, liiv-hundihammas, püstkivirik, püsiksannikas, harilik kobarpea*, pehme koeratubakas, sinihall luga, nõmmluga, ahtalehine
Looduskaitseseadus 2004 3 kategooriat kaitstavaid liike I kõik leiukohad kaitse alla II 50% leiukohtadest kaitse all III 10% leiukohtadest kaitse all Üle-Euroopalise tähtsusega liigid direktiiviliigid e. Natura 2000 liigid · Kollane kivirik · Kaunis kuldking · Soohiilakas · Emaputk · Püst-linalehik · Madal unilook · Nõtke näkirohi · Kobarpea · Karvane maarjalepp · Saaremaa robirohi · Laialehine nestik · Palu-karukell I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii ), (sõnajalalised) LK1 odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis), (sõnajalalised) LK1 ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum ), LK1 (üks leiukoht Raplamaal) põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), (raunjalalised) LK1, (ainult Prangli s.) rohe-raunjalg (Asplenium viride), (raunjalalised) LK 1 sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica) LK1 karedahambane osi (Equisetum xtrachyodon ) ,(osjalised) LK 1
Teine põhjalikum uurimistöö käsitletava ala kohta valmis H. Miku (1957) diplomitööna "Halliste jõe luhtade taimkate (Tipu ja Riisa küla vahelisel alal)", milles anti ülevaade Halliste jõe luhal esinenud taimekoosluste levikust, floristilisest koosseisust ja majanduslikust kasutamisest. Põhilise osa tööst moodustas materjal, mis koguti Halliste jõe paremkaldal esinevatelt luhaniitudelt. Kokku registreeriti 187 kõrgemat soontaimeliiki ja 18 samblaliiki. Kogu kirjeldataval alal eraldati 20 taimekoosluse tüüpi. Kõige suurema levikuga märgiti Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Carex panicea (hirsstarna), Carex panicea 13 (hirsstarna)-Carex goodenowii (C. nigra ssp. nigra, hariliku tarna alamliigi), Carex disticha (lünktarna), Carex gracilis (saleda tarna) kooslusi. Ülevaatlikke andmeid Halliste luha kohta kajastab ka T. Pullissaare diplomitöö "Materjale
· kohastumused äärmuslikele elutingimustele (vee küllus, omastatava vee puudumine (hapnikuvaegus), vee happesus, madal temperatuur, tuulisus, avatus päikesekiirgusele jmt.) Eesti soid (eriti rabasid) iseloomustab reeglina põhjapoolse, alpiinse või tsirkumpolaarse levikuga liikide suur osakaal. Lubjarikastes madalsoodes esineb ka Kesk- ja Lääne-Euroopa atlantilisi relikte. Rabade elustik on väga kitsalt kohastunud. Õistaimi vähe umbes 20 liiki, lisaks umbes 20 samblaliiki. Eripäraks suur puhmaste osakaal (vähemalt 9 liiki). On ka mõned kaitstavad taimeliigid (mudatarn, sagristarn). Rabade elustik Linnustik suhteliselt liigirikas, ca 30 pesitsevad rabades. Toitumisja puhkepaigana kasutavad raba veel ligi 60 linnuliiki. Imetajad püsivalt rabas ei ela, aga kasutavad rabasaari, rabaservi. Rabades on187 ämblikuliiki, mis enamasti on arvukalt esindatud. Putukaid on võrreldes madal- ja
regulaarset infot haruldaste ja ohustatud taimeliikide populatsiooni seisundi kohta. Seire toimub rotatsioonipõhiselt. Seiret teostatakse aastast 1995, sellest alates on kogutud andmeid pea pooleteistsaja soontaime liigi kohta. Sõltuvalt bioloogilistest iseärasustest või ohustatusest on tsükkel 1, 3 või 5 aastat. Valdavalt rakendatakse seisundiseiret, osade liikide puhul aga ka detailsemat ruuduseiret. Aastal 2010 seirati 77 soontaimeliiki 253-s seirejaamas, lisaks nelja samblaliiki üheksas seirejaamas. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire annab lisaks liikide seisundile informatsiooni taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste ja inimtegevuse surve kohta. Kaitsealuste seeneliikide seire - seiret alustati 2005. aastal ja seire käigus külastatakse igaaastaselt kõiki kolme kaitsealuse kategooria seente teadaolevaid leiukohti 1-3 korda aastas. Külastusseire seisukohalt on oluline haruldaste seeneliikide käitumine nii inimmõjude
annaabi.ee 
