Karula Rahvuspark (1)

Sisukord
Sissejuhatus......................................................................................................................................3
1. Karula rahvuspark ..........................................................................................................................4
1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4
1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4
1.3.Eesmärk ja visioon ...................................................................................................................5
2.Loodus...........................................................................................................................................6
2.1. Maastik ....................................................................................................................................6
2.2.Veekogud..................................................................................................................................7
2.3. Sood ja rabad ...........................................................................................................................7
2.4.Niidud......................................................................................................................................7
2.5.Mets ja taimestik ......................................................................................................................8
2.6. Loomastik ................................................................................................................................9
2.6.1.Putukad..............................................................................................................................9
2.6.2.Teised selgrootud ...............................................................................................................9
2.6.3. Kalad ..................................................................................................................................9
2.6.4. Kahepaiksed ja roomajad ...................................................................................................9
2.6.5Linnud.................................................................................................................................9
2.6.6Imetajad..............................................................................................................................9
3. Turism ..........................................................................................................................................11
3.1 Turismi arendamise põihmõtted.............................................................................................11
3.2Loodusharidus.........................................................................................................................11
3.3Õpperajad ja vaatamisväärsused..............................................................................................12
4.Omapoolne hinnang.....................................................................................................................13
Kokkuvõte......................................................................................................................................14
Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................15
Sissejuhatus
Antud referaadis on uurimise alla võetud Karula rahvuspark, selle omapäraste pinnavormide ning maastikega loodus, eesmärgid, mille poole püüeldakse ja visioon. Kirjeldatud on ka kaitse all oleva ala taimestikku ja loomastikku ning on välja toodud nii haruldased kui ka ohustatud liigid. Samuti on uuritud antud piirkonna turismindust ning turimsi põhimõtteid Karulas. Lisaks on juttu Karula asukohast ning ajaloost ning antud lühike ülevaade rahvuspargi korraldusest.
1.Karula rahvuspark

1.1 Ajalugu ja asukoht
Karula rahvuspark, mis on Eesti kõige väiksem rahvuspark, asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul See on keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud ala (3). Rahvuspargi pindala on 12 300 ha ning laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati 8. detsembril 1993. aastal. Eelnevalt oli praegune rahvuspargi territoorium võetud kaitse alla maastikukaitsealana juba 1978. aastal (4).
Karula Rahvuspargi valitsejad onVõrumaa ning Valgamaa Keskkonnateenistus, kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru region (2).
Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001 – 2005. Keskkonnaministeeruim küll ei kinnitanud seda kaitse­korralduskava, kuid Karula Rahvuspargi Administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast (2).
Karula nimi arvatakse tulenevalt sellest, et metsaderohke ning mägine maa oli väga karurikas (1).
1.2Piirid ja vööndid.
Olenevalt piirangute iseloomust ja ulatustest on Karula rahvuspark jaotatud kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kahteistkümneks piiranguvööndiks. Vöönditest rangeima reziimiga on loodusreservaat, kus tagatakse koosluste looduslik arenemine ning välistatakse otsene inim-mõju. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks on säilitada või taastatada seal aegade jooksul väljakujunenenud kooslusi. Sihtkaitsevööndid jagunevad omakorda kolmeks, millel kõigil on erinevad ülesanded: koosluste arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse; erinevate koosluste looduslikkuse taastamine, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse; koosluste säilitamine või taastamine, neile omaste liikide ja metsa vanuselise struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kõige leebema reziimiga piirkond kaitsealal on piiranguvöönd. Sinna jääb kogu inimasustus, põllud, niidud ja heinamaad ning kaitseala inimtegevusest enim mõjutatud metsad (4).
1.3Eesmärk ja visioon
Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvupargi eesmärk: 1.Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ning tutvustamine ja kaitsealuste liikide kaitse; 2.Loodusliku linnustiku kaitse; 3.Looduslik elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse (2).
Kaitsekorralduskava koostamise esimestel koosolekutel lepiti kokku Karula rahvuspargi visioon: 1.Karula rahvuspark on osa Eesti ja Euroopa kaitsealade võrgustikust; 2.Kaitsealade võrgustikus on Karula rahvuspark Kagu-Eesti suurim intensiivsest majandus­tegevusest mõjustamata loodusmassiiv, mis täidab keskkonna kompensatsiooniala, inimpelglike liikide säilimisala ning Lõuna-Eesti pärandmaastike, mitmekesiste jäätekkeliste pinnavormide ning metsade esindusala ülesandeid; 3.Karula kaitseala moodustub suurtest omavahel ühendatud funktsionaalse tervikuna toimivatest loodusmaastike massiividest (Kaugjärve-Pehmejärve-Palu-Arukülä-Apja, Tinu-Konnumäe, Verioja ja Õdri-Savijärve), kus toimub koosluste looduslik areng ning millele on omane suur looduslik mosaiiksus: vahelduvad erinevad metsatüübid, sood ja järved. Loodusmaastikud on elupaigaks elujõulistele inimpelgike liikide populatsioonidele. Kaitseala aitab kaasa mitmete nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis haruldaseks jäänud koosluste ning taime-, looma- ja seeneliikide säilimisele; 4.Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli-Alakonnu-Sora, Kaika, Ähijärve ja Jõeperä piirkonnas on esinduslikud Karulale omaste maastikuelementide, traditsiooniliste ehitistega, hajaasustusega ning säästvas põllumajanduslikus kasutuses olevad pärandmaastikud, milles on heas seisukorras Kagu-Eesti iseloomulikud pärandkooslused ning poolavatud maastikel elavate liikide populatsioonid ning suur bioloogiline mitmekesisus ; 5.Säilinud on traditsiooniline elulaad , Karula murrak ning siinsele paikkonnale iseloomulikud traditsioonid ja kombed, mida kannavad kohalikud elanikud. 6.Karula rahvuspargis tutvustatakse loodust ja kultuuripärandit, korraldatakse loodusõpet. Intensiivne puhkemajandus on koondunud rahvuspargi piirialadele (2).
2.Loodus
2.1 Maastik
Karula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis. Kõige iseloomulikumateks pinnavormideks Karulas on korrapärase kujuga moreenkattega mõhnad- kuplid (Kaika kuplistik). Väga iseloomulikud pinnavormid karulalas on oosmõhnastikud rahvuspargi lõunaosas ja tasandikud. Samuti leidub mitmeid väiksemaid pinnavorme: sulglohud, järskude nõlvadega pealt tasased mõhnad, sälkorud ning inimtegevuse poolt tekkinud künni-ja teeterassid. Kõige kõrgem mängi Karula rahvuspargis on Tornimägi kõrgusega 137m (1).
Suured metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega moodustavad Kagu-Eesti suurima metsamassiivi. Peamiselt rahvuspargi lõunaossa jääv tüüpiline loodusmaastik katab 70% rahvuspargi pindalast. Sellistes metsamassiivis leiavad endale elupaiga suuri inimest puutumatuid loodusmaastike vajavad loomad, linnud ja taimed. Peamiseks loodusmaastikku ohustavaks teguriks on teede ja elektriliinide jaoks laiade sihtide rajamine (1).
Karula rahvuspargi pärandkultuurmaastik paikneb suurel osal kuplistikes, kus mullad on viljakamad kui teistel aladel. Pärandkultuurmaastik laiub peamiselt rahvuspargi põhapoolses osas, ning on elupaigaks paljudele liikidele, kes on harjunud elama inimsega kõrvuti (4).
2.2 Veekogud
Mandrijää taandumisel tekkis Karula kõrgustiku alale palju järvi, millest 40 jääb rahvuspragi alale. Tänu moreenmuldadele ja metsade rohkusele on valdavaks järvetüübiks segatoitelised ning kalgiveelised järved. Karula rahvuspargis asuvatest järvedes on kõige suurem Ähijärv, mis on 180 ha suur ning kõige sügavam Savijärv, millel sügavuseks on 18 m. Karula järvedes on endale kodu leidnud paljud haruldased liigid ning peale selle on paljudel järvedel ka vaateline ja puhkemajanduslik väärtus. Eriti silmapaistvad on väikesed metsajärved. Järvedele võivad halvasti mõjuda röövpüük, reostus, veetaseme muutumine ning koordineerimata turism.
Väikeveekogudeks on looduseliku tekkega lombid , mis on liiga väikesed, et olla järved ja inimeste poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud on enamasti tekkinud mitmekesise ja vahelduva pinnamoe tõttu. Väiksed tiigid mis talviti põhjani läbikülmuvad, on elupaigaks haruldastele kahepaiksetele ja putukatele (4).
Vooluveekogud on tähtsad looduslikes ja taastuvates sängides voolavad jõe ja ojalõgud, milliseid on Ahelo jõel, Mustjõel, Silla ojal ja Jargla ojal. Rahvuspraki jäävatest vooluveekogudest moodustavad looduslikes sängides olevad jõulõigud alla 5% (4).

2.3 Sood ja rabad
Sood moodustavad karula rahvuspragist pea 10% ning tänu Karula pinnamoele on sood väikse pindalaga. Suure lubja ja toitainete sisalduse tõttu on kuplistikualale jäävad sood veel liigirikkamad kui oosmõhnastike alale jäävad sood. Suuremad sood asuvad rahvuspargi lõunaosas ning kõige suurem on Äestämise soo. Leidub rohkesti väikseid järveäärseid õõtsiksoid ning metsaga kaetud madalsoode alasi , mis on inimeste poolt tugevasti mõjutatud läbi kuivenduskraavide rajamise. Samuti kahjustavad soid ka kobraste tekitatud üleujutused (1).
2.4 Niidud
Karula rahvuspargis on niidukooslusteks tunnistatud 492 ha rohumaad, mis on vastavalt hooldamisvõimalustele jagatud kolme rühma.
Kõige laialdasemalt levinud on kuivad niidud, millest enamik on olnud mingil ajaperioodil üles küntud. Niidukoosluste taastamine endistel põllumaadel on toimunud erineva kiirusega, mille tõttu pole taimestik väga mitmekesine , kuid pakub piisvalt elupaiku pärandmaastikega seotud elustikule. Selliseid niite ohustab ühelt poolt hoolduse puudmine, teisalt liiga intensiivne kasutamine niitude kultuuristamise, väetamise ning põldudeks harmise näol. Ohtudeks on ka metsastamine ja metssea kahjustused.
Niisked niidud on ainukesed pidevalt püsinud pool-looduslikud kooslused Lõuna-Eestis, kuna niisketel aladel polnud põlluharimine võimalik. Tänu sellele pole niiskete niitude kooslusi maaharimisega rikutud ja need on väärtuslikumad kui kuivad niidud. Niisked niidud on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele nagu näiteks orhideed-käpalised. Kõige suurem oht niisketele niitudele on nende vähene väärtustamine maaomanike poolt ning hoolduse puudumine. Samuti osutavad negatiivset mõju koprad, kes tekitavad üleujutusi.
Liigniiseked niidud, mis on põllumajanduse poole kõige vähem mõjustatud on kõige vähem säilinud. Valdav osa neist moodustavad sooniidud, mida ei ole kunagi üles haritud. Neil puudub tänapäeval igasugune hooldus ning need on säilinud vaid kohtades, kus liigniiskus takistab puurinde tekkimist.
Puisniidud on rahvuspragis haruldased. Karula rahvuspargi ainuke väljakujunenud ja ühtlasi kõige suurem puisniit asub Ähijärve kaldal . Hetkeseisuga toimub puisniitude puhastamine võsast ning neid on juurde tekkinud, kuid sellistel aladel ei ole välja kujunenud veel puisniidule iseloomulikku taimestikku (4).
2.5 Mets ja taimestik
Kaitseala kogupindalast mooduvatavad metsad üle 70% (16). Üle 60% metsadest on sihtkaitsevööndis, mis teeb Karulast ühe Eesti suurima metsakaitseala (17). Kõige levinumaks metsatüübiks on palumetsad, mis levivad peamiselt lõunaosas, teiseks levinumaks tüübiks on laanemetsad , mis levivad peamiselt saviliivase moreenkattega kuplistiku aladel. Karulale omaseid sürjametsi võib leida pärandkultuurmaasikku jäävate kuplite pealt, kus muld on karbonaadirikas ja läbi kuivav .
Salumetsad kasvavad viljaka mullaga aladel. Kuna sellised mullad on enamasti ülesharitud, leidub salumetsi peamiselt vaid järsematel nõlvadel, mida oli raske põllumajanduslikult kastutada.
Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad kekmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel.
Karula rahvuspargis on registreeritud 98 sambliku liiki, millest ühtegi pole kantud punasesse raamatusse. Harvaesinevatest liikidest on leitud sinakat härmasamblikku ja Rei porosamblikku.
Samblaliike on Karula rahvuspargist leitud 157, millest kaheksa on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Haruldaseim on läikiv kurdsirbik. Inimpelglikke liike on registreeritud 26 ning turbasamblaid on leitud 24 liiki.
Kaitsealal on leitud kasvamas 563 liiki kõrgemaid taimi, millest kaitsealuseid liike ja EPR liike on kokku 47. EPR’i järgi on eriti ohustatud liikide seas leitud harulist võtmeheina, kummele-võtmeheina, roomavat akakapsast ja muda -lahnrohtu. Haruldastemastest liikidest on leitud palu-karukella, hanepaju, harilikku sookolda ning 19 liiki käpalisi, millest haruldasemad on soohillikas, kaunis kuldking , täpiline sürmkäpp, ainuleheline sookäpp, kõdu-koralljuur, Russowi sõrmkäpp ja väike käopõll (4).
2.6 Loomastik
2.6.1 Putukad
Putukaid on Karula rahvuspargis registreeritud 518 liiki, millest suurema osa moodustavad liblikalised ning mardikalised. EPR’i on kantud 34 kaitsealsut liiki, millest suure osa moodutsab kiletiivalise selts. Tähelepanu väärib rahvuspragi palukuklase kolooniakompleks oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest (4).
2.6.2 Teised selgrootud
Karula veekodudes elab 11 liiki karpe ja 26 liiki tigusid, neist haruldaste liikide alla kuuluvad õhuke järvekarp ja keeris-lametigu.
Kaane on Karulas leitud kaheksa liiki, vähke kolme liiki, kellest suurim ja tuntuim on jõevähk (4).
2.6.3 Kalad
Karula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid. Tänu sellele, et ala läbivad Väikese Emajõe ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe mitmed väiksed harujõed, on Karula kalastiku kujunemisel suur roll veevahetusel nende jõgikondadega. Kokku on rahvupargi alalt leitud 22 liiki kalu, millest kolm on Euroopa Loodusdirektiivi kalaliigid : harilik hink , harilik võldas ja vingerjas (4).
2.6.4 Kahepaiksed ja roomajad
Kõik kahepaiksed ja roomajad on Eestis kaitse all ning karulas on leitud kahepaikseid seitsmest liigist ja roomajaid viiesti liigist. Roomajatest on arvukaim esindaja arusisalik . Samuti leidub Karulas suurel hulgal mudakonni ning kivisisalikke, kes kuuluvad kaitstavate loomade II kaitsekategooriasse (4).
2.6.5 Linnud
Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade linnud nagu must toonekurg, kes kuulub eriti ohustatud liikde hulka. Haruldastest kaitsealsustest liikidest on veel esindatud kalakotkas , kanakull, karvasjalg -kakk, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn. Esindatud on ka liigid, kes sõltuvad avamaastikest, nagu väike-konnakotkas ja rukkirääk (4).
2.6.6 Imetajad
Imetajaid on Karula rahvuspargis leitud 42 liiki, kellest tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits , metssiga ja ilves. Karu on rahvuspargis eksikülaline. Väikeimetajatest leidub rebaseid, kährikuid, tuhkruid, halljäneseid ning oravaid. Üks arvukamaid imetajaid Karulas on kobras , kelle jaoks sealne elupaik on äärmiselt sobilik. Samuti on kaitsealalt leitud kuute liiki II kaitsekategooria nahkhiiri ning kasetriibik ja saarmas, kes kuuluvad III kaitsegategooria liikide alla (4).
3.Turism ja loodusharidus
3.1 Turismi arendamise põhimõtted
Karula piirkonnas arendatakse loodussäästliku, pärandit arvestavat ning tutvustavat turismi. Turismi arendamisel lähtutakse kohaliku looduse ja elanikkonna taluvusest ning järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1. orienteerutakse kvaliteetturismile – väiksemamahulisele kultuuri- ja loodusturismile. Ei arendata piirkonda sobimatuid turismiteenuseid ega rajata keskkonda mittesobivaid rajatisi; 2. suuremahulised, massidele suunatud turismiprojektid käivitatakse olemasolevates tõmbekeskustes (Kaika, Lüllemäe, Karula), kasutades ära olemasolevaid asulaid ja väljaarendatud infrastruktuuri; 3. külastajate arv hoitakse tasakaalus looduse koormustaluvusega, ei planeerita külastajate hulga suurendamist suvehooajal. Konsulteeritakse spetsialistidega ilmse koormustaluvuse ületamisel; 4. hajutatakse külastuskoormust suvehooajalt – arendatakse välja ja pakutakse madalhooaja turismitooteid; 5. turismimarsruutide koostamisel arvestatakse kaitsealuste liikide ja koosluste taluvusega – ei planeerita külastusi loodusõrnadesse paikadesse, vaid suunatakse külastajaid selleks ettenähtud kohtadesse.
Samuti on leitud viisid kuidas turism häiriks kohaliku elanikkonda võimalikult vähe: 1. kooskõlastatakse eramaadel viibimine , rahvaüritused, turismimarsruudid jms vastavate maaomanikega, välditakse lärmakate rahvaürituste korraldamist jne; 2. kaasatakse kohalikku elanikkonda: 3. jätkatakse koolituste korraldamist kohalikule elanikkonnale; 4. teavitatakse kohalikku elanikkonda turismialastest planeeringutest ja arvestatakse avaliku arvamusega; 5. korraldatakse külastustegevusega kaasneva prügi koristamine.
Viisid kuidas kuidas leevendada turismi negatiivset mõju kohalikule elanikkonnale
Selleks, et leevendada turismi negatiivseid mõjusid kohalikule elanikonnale:1. tehakse ettepanekud kruusateede hooldamiseks sagedamini külastatavates kohtades (tolmuvabad lõigud küla läbivatel teedel, hööveldamine); 2. toetatakse ettevõtluse elavdamist senistes tõmbekeskustes (Haabsaare, Kaika, Ähijärve, Karula, Lüllemäe) – luues töökohti ja säilitades keskkonda; 3. ei planeerita ega kooskõlastata rahvuspargi alale keskkonda koormava teenindussektori arendamist . Lõbustusteenindusasutuste (golfiväljakud, Tivoli jmt), mis toovad rahvuspargi alale lisarahvast, arendamist ei toetata ega kooskõlastata. Soositakse väikeste, ümbruskonda sobivate soovitavalt eesti rahvustoitu pakkuvate toitlustuskohtade jmt teeninduspunktide arendamist rahvuspargi alale (2).
3.2 Loodusharidus
Karula rahvuspark pakub võimalust loodushariduse omandamiseks. Eelkõige on loodushariduse programm mõeldud esimese kuni üheksanda klassi õpilastele ning õppetöö käigus kasutatakse aktiivõpet. Programmi raames on välja töötatud viis erinevat õuesõppe tundi: järv elukeskkonnana, koduloomad , ühiselulised putukad, pinnavormide tekkelugu ning pärandmaastikud. Erinevatest koolitustest on võimalik osa võtta aasta läbi ning igal koolitusel on ka erinev hind. Täpsemat informatsiooni leiab Karula rahvuspargi kodulehelt: http://www.karularahvuspark.ee (5)
3.3 Õpperajad ja vaatamisväärsused
Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada; õppepark väikesetele lastele, kaks jalgrattamatkarada (38 ning 13 km) ning üks jalgsimatkarada (36km). Talvel on avatud 5 km pikkune suusamatkarada. Radadel tutvustakse metsakooslusi, maastike, ajalugu, kultuuri, ning vaatamisväärsusi (6).
Peale looduslike vaatamisväärsuste, milleks on kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, väärivad tähelepanu ka ajaloolised ning arhidektuurilised vaatamiväärsused: Köstrijärve suur sanglepp ja Ala-Mändiku tarupidajad, Kaika kool, kirik ja kalmistu , Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht, Karkküla kivikalme, Mähkli muinaseluase ja muinaskalme, Rebäse linnamägi ja asulakoht, Karkküla talu rehi , Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga, Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Samuti on võimalik külastada Värtmäe talu mesindusmuuseumi ning Karl Leiuse (Eesti legendaarne koorijuht) majamuuseumi (7).
4.Omapoolne hinnang
Karula rahvuspark on väga liigirikka ning huvitava pinnamoega ala, kus nähakse vaeva, et kaitsta ning säilitada haruldasi liike ning kooslusi. Peale selle suudab Karula rahvuspark pakkuda ka loodusharidust, mis hõlmab eneses nii õpperadu, kui ka koolitusi noortele ja vanadele. Pargis on kasutulsele võetud kõikvõimalikud meetmed, et inimesed käituksid pargis viibides võimalikult vähe loodust kahjustavalt. Radadele on paigaldatud viited ningi infosedelid, kaasa jagatakse õppelehed ning inimestega tegelevad oma-ala asjatundjad. Leian, et park talitab nii hästi kui võimalik. Rahvuspargi vähene reklaam võib olla tingitud soovist mitte saada ebasobivaid külastajaid, vaid leida inimesi, kes huvituvad loodusest ning tahavad seda paremini tundma õppida.
Kokkuvõte
Kagu-Eestis asuv metsarohke Karula rahvuspark on loodud, et kaitsta erinevaid maastiku- ja pinnavorme ning erinevaid kooslusi. Kaitse alla on võetud paljud niidud,sood, rabad ja metsad, samuti kaitstakse Karula rahvuspargis mitmeid erinevaid looma- ja taimeliike, kellest paljud on loetud ohustatud või väga haruldaste liikide hulka. Samuti kuulub rahvuspargi eesmärgi alla kultuuripärandi säilitamine, ning loodhariduse pakkumine, mis omab tähtsat seisukohta turismi arendamisel, mis on Karulas tõusval joonel . Karula rahvuspargi töö tagab antud piirkonna liigirikkuse, puhtuse ning kaasab kohalikke ja ka võõraid osa võtma looduse säästimisest ning jätkusuutlikuse tagamiseks.
Kasutatud kirjandus
1. Merila- Lattik , H. (2005). Karm ja kaunis Karula. Eesti Maaülikool. Tartu. [Bakalaureusetöö].
2.Preisman, K. (2007). Karula rahvuspargi katisekorralduskava 2008-2018. Ahijärve
3. Tomson , P. (2007). Ajaloolise maakasutuse mõju Karula rahvuspargi maastike, koosluste ja kaitsekorra kujunemisele. Tartu
4. Mägi, E. (2007). Karula Rahvuspark - minevik , olevik ja tulevik. Tallinn
5. Loodusharidus. 22.märtsil 2009, http://www.karularahvuspark.ee/?nodeid=174&lang=et
6. Külastajale. 27. aprillil 2009, http://www.karularahvuspark.ee/?nodeid=61&lang=et
7. Külastajale 27. aprillil 2009, http://www.karularahvuspark.ee/?nodeid=65&lang=et
14