Inglise keele reeglid (0)

INGLISE KEEL
Sisukord
Sisukord 
2
Ajavormid – Tense  vorms 
3
Lihtolevik – The  present   simple  
3
Lihtminevik – The past simple 
3
Lihttulevik – The future simple 
3
Kestev olevik – The present continuous 
3
Kestev minevik – The past continuous 
4
Kestev tulevik – The future conrinuous 
4
Täisminevik – The present  perfect  
4
Enneminevik – The past perfect 
4
Ennetulevik – Future perfect 
5
Üldminevik – Past tense 
5
Üldtulevik – Future  indefinite  
5
Artiklid ja eessõnad 
7
Eessõnad 
7
Kesksõnad 
8
Prefiksid ehk eesliited  
8
Sufiksid ehk järelliited 
9
Artikkel the pärisnimedega 
10
Artikkel the  geograafiliste  nimedega 
10
Artikkel a, an 
10
Muu 
11
Otsekõne – Direct  speech  
11
Kaudkõne – Reported speech 
11
Kaudküsimused – Reported questions  
12
Passiiv – Passive   voice  
12
Loendatavad nimisõnad – Countable nouns 
12
Loendamatud nimisõnad – Uncountable nouns. 
13
Mitmuse moodustamine 
13
Siduvad asesõnad 
14
Omastav  kääne 
14
Käskiv kõneviis 
15
Omadussõnad 
15
Viisimäärsõnad 
16
Tingimuslaused  
16
2
Ajavormid – Tense vorms
Lihtolevik – The present simple
Korduv, harjumuspärane tegevus. Every day, twice a week, usually , sometimes, often,
always.
1. pv (-s) 
do/does + 1. pv
I get up at 7 every day.
He always  works   hard .
What time do you go to school?
Lihtminevik – The past simple
Minevikus toimunud tegevus. Yesterday , last week, two das ago, last  year , in 1999.
2. pv / -ed 
did + 1. pv
I got up at  nine  last Saturday.
Yesterday he worked much.
What time did you go to school yesterday?
Lihttulevik – The future simple
Tulevikus toimuv tegevus, mis ei sõltu meie tahtest või mille suhtes teeme otsuse
kõnelemise  momendil . Next week, tomorrow , in two years  time, in 2020.
will + 1. pv (will not = won’t)
Maria will be  thirteen  next year.
Maybe I won’t go to the  party  tomorrow, I’m too tired.
Will you help me with my  homework tonight?
Kestev olevik – The present continuous
Praegu toimuv tegevus. Now, at the present.
am / is / are + -ing
We are  learning   English .
Is Mark reading  or writing?
Where is the  teacher  standing?
3
4
Kestev minevik – The past continuous
Minevikus teatud hetkel  parajasti  kestnud tegevus. Yesterday at 6, when she  came , this time
on Tuesday.
was / were + -ing
When the teacher came in, the  pupils  were  talking .
What were you doing when she opened the  door ?
I was not talking, I was reading a book.
Kestev tulevik – The future conrinuous
Väljendab tegevust, mis hakkab tulevikus toimuma. Lause põhirõhk on suunatud ajale
tulevikus. 
will / be + -ing
She will be attending school in Switzerland.
He will finish working  at 4 o’ clock .
Will she be at home tomorrow.
Täisminevik – The present perfect
Äsja lõppenud tegevus. Seotud olevikuga.Just, today , this week, never , ever,yet.
have / has + 3. pv
We are tired. We have  walked ten kilometers today.
We  haven ’t had lunch yet.
Has he ever been to England ?
Enneminevik – The past perfect
Tegevus, mis toimus enne mingit teist tegevust minevikus. Seotug minevikuga.
had + 3. pv
We were tired. We had walked ten kilometers. 
We had seen this  film  so we didn’t go to the  cinema .
Had you been abroad be
5
Ennetulevik – Future perfect
Tulevikus toimuma hakkav tegevus. Tomorrow, next week, next year, in 2020.
Will + 3. pv
Two more years and I  hope  I will  pass  my exams.
I will go swimming  with my  sister  next week.
Will you help me with my homework tomorrow.
Üldminevik – Past tense
Üldminevik väljendab inglise keeles minevikus aset leidnud lõpetatud tegevust.
Kasutatakse väljendeid: yesterday, two minutes ago, last Friday, five  years ago.
Reeglipärastele verbidele liidetakse tegusõna vormile – ed. 
to watch 
 
he watched    
ta  vaatas
to listen  
 
he listened 
 
ta kuulas
to walk   
 
he walked 
 
ta kõndis
Üksiku rõhulise tähe järel muutub üksik lõpukaashäälik kahekordseks (p, b, t, d, g, m, n)
to stop  
 
he stopped 
 
ta peatus
to plan  
 
he planned 
 
ta planeeris
Mittehääldav e kaob lõpu –ed ees.
to arrive  
 
he arrived 
 
ta saabus
to move  
 
he moved 
 
ta liigutas
Sõna lõpp konsonant  + y muutub konsonant + ied.
to try   
 
he tryed 
 
ta püüdis
to carry  
 
he carried 
 
ta  kandis
Konstruktsiooni used to abil kirjeldatakse lõpetatud, reeglipärast tegevust minevikus.
When I was 12 I used to play the  piano .
We used to go to the  mountains  when we lived in Germany. 
NB! Ebareeglipärased vormid (näiteks go – went  – gone)
Üldtulevik – Future indefinite
Future indefinte, ka will-future, moodustatakse will + infinitiivi abil.
I will go 
 
I’ll go   
 
I won’t go
You will  sing    
You’ll sing 
 
You won’t sing
He will listen   
He’ll listen 
 
He won’t listen
Will-futuret kasutatakse:
6
1. Kui ta väljendab tulevikku, mida ei saa muuta.
Sandra will be 13 next year.
2. Ennustuse või oletuse väljendamiseks.
Tom won’t get much money for his old car.
7
Artiklid ja eessõnad
Eessõnad
About   
 
Millegi ümber, läheduses, kohta
Across  
 
Milletki risti üle või läbi
After   
 
Millegi taga, taha, järel, järele
Against 
 
Millegi vastu
Along    
 
Piki, pikuti, mööda
At 
 
 
Juures, millegi suunas, teataval ajal, mingis olukorras
Before   
 
Millegi/kellegi ees, ette, enne midagi, kedagi
Behind   
 
Millegi/kellegi taga, taha, järel
Between  
 
Millegi/kellegi vahel
By ( bike ) 
 
Jalgrattaga
Down (the stairs) 
(Trepist) alla
During 
 
Kestel
For 
 
 
Kellegi/millegi jaoks
From   
 
Millestki  peale, millegi juurest
In 
 
 
Sees, sisse, seas
In front of 
 
Ees
Inside   
 
Sees, sisse
Into 
 
 
Sisse
Like   
 
Nagu
Near    
 
Kellegi/millegi juures, lähedal
Next to  
 
Kellegi/millegi juures, lähedal, kõrval
Of 
 
 
Väljendab lahutamist, päritolu, materiaalset kosseisu, omadust
Off 
 
 
Pealt
On 
 
 
Millegi peal, peale
Onto   
 
Peale
On top of 
 
Millegi  tipus
Out of   
 
Millegi seest, hulgast, millestki eemal
Outside 
 
Väljaspool midagi
Over   
 
Millegi üle, kohal, juures
Past   
 
Millestki/kellestki mööda, üle, läbi
Round  
 
Kellegi/millegi ümber
Through 
 
Läbi millegi, kaudu
Till  
 
 
Kuni
To 
 
 
Juurde, kuni, vastu, külge
Towards 
 
Kellegi/millegi poole, suunas
Under   
 
Kellegi/millegi all, alla
Until   
 
Kuni
Up 
 
 
Üles, ülal, juurde, ligi, lõpuni
With   
 
Kellegi/millegi kaasas, ühes, abil
Without 
 
Ilma
8
Kesksõnad
1. Oleviku  kesksõna
Moodustatakse –ing abil. Seda kasutatakse kestvate ajavormide moodustamiseks.
washing (pestes)
writing (kirjutades)
singing  (lauldes)
Oleviku kesksõna võib asendada  siduvat asesõna ja tegusõna aktiivis.
Do you  know  the girl who/that is wearing the  blue  pollover?
Oleviku kesksõna võib mõnikord kasutada ka nimisõna ees, siis on sellel aktiivne tähendus:
sleeping mice
2. Mineviku kesksõna
Moodustatakse reeglipäraste tegusõnade puhul lõpuga – ed. Ebareeglipäraste tegusõnade
puhul tuleb need vormis lihtsalt ära õppida. Mineviku kesksõna abil moodustatakse Present
Perfect, Past Perfect, samuti passiiv.
washed (pesnud)
written (kirjutanud)
sung (laulnud)
Mineviku kesksõnaga võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna passiivis.
The form which/that was  filled out by the man was confusing.
Omadussõnana nimisõna ees asetseval mineviku kesksõnal on passiivne tähendus:
the  stolen  car
Prefiksid ehk eesliited
friendly
unfriendly
sõbralik
ebasõbralik
legal
illegal
legaalne
illegaale
possible
impossible
võimalik
võimatu
correct
uncorrect
õige
vale
regular
irregular
reeglipärane
ebareeglipärane
to agree
to disagree
nõustuma
mitte nõustuma
to behave
to misbehave
käituma
halvasti käituma
9
to understand
to misunderstand
aru saama
valesti mõistma
to construct
to reconstruct
konstrueerima
rekonstrueerima
to write
to rewrite
kirjutama
ümber kirjutama
Sufiksid ehk järelliited
to combine
combination
ühendama
ühendus, kombinatsioon
to collect
kollection
koguma
kogu
to write
writer
kirjutama
kirjutaja
to invent
inventor
leiutama
leiutaja
to end
ending
lõppema
lõpp
active
activity
aktiivne
aktiivsus
to develop
development
arendama
areng
dark
darkness
pime
pimedus
to enjoy
enjoyable
nautima
nauditav
nation
national
rahvus
rahvuslik
power
powerful
jõud
jõuline
end
endless
lõpp
lõputu
to depress
depressing
masendama
masendav
dirt
dirty
mustus
määrdunud
quick
quickly
kiire
kiirelt
electronic
electronically
elektrooniline
elektrooniliselt
short
to shorten
lühike
lühendama
10
modern
to modernise
modernne
moderniseerima
Artikkel the pärisnimedega
1. Inimeste nimedega.
Mr Jameson is a teacher.
2. Kuude ja nädalapäevade nimetustega.
The 1th of May is on Thursday.
3. Keelte nimetustega. Kui lisatakse sõna language, pannase ette artikkel.
I can  speak Russian and English. When he lived in Finland, he learned to speak the
Finnish  language.
Artikkel the geograafiliste nimedega
Artikliga
1.Veekogud – jõed, mered , ookeanid, lahed , väinad.
    The  Thames , the  Atlantic  Ocean
2. Mäeahelikud
    The  Rocky  Mountains
3. Saarestikud
    The  British  Isles
4. Riikide nime, milles esineb üldnimi (state, kingdom)
    The United States
5. Kõrbed
    The  Sahara    
 
 
Artiklita
1. Järved
    Loch  Ness
2. Üksikud mäetipud
    Mount  everest
3. Üksikud saared
    Ireland
4. Riikide ja mandrite nimed
    Estonia, Europe
5. Linnade, külade, tänavate nimed
    London, Oxford street
Artikkel a, an
Umbmäärane artikkel on a konsonantide ees ja an vokaalide ees.
11
A dog
A  cake
An  apple
An  umbrella
12
Muu
Otsekõne – Direct speech
1. Otsekõne käib jutumärkides.
2. Saatelause järel on  koma .
Tom  says  to me: “I’m hungry.”
He adds: “I have eaten nothing today.”
Kaudkõne – Reported speech
1. Kaudkõnes jutumärgid puuduvad
2. Saatesõna järel on sidesõna that.
3. Saatesõnade say ja  tell  järel jäetakse sidesõna that tavaliselt ära.
4. Kaudkõnes tuleb muuta asesõnu vastavalt sellele, kes räädib.
Tom tells me he’s hungry.
He adds that he has eaten nothing today.
Küsimused kaudses  kõnes
1. Küsimused ilma küsisõnata – juhatatakse sisse whether või if (kas) abil.
“Do you play an instument?” –  They  wanted to know if I played an instument.
2. Küsimused küsisõnaga – küsisõna jääb püsima.
The group asked: “Why did you move  here , Harry ?” – The group asked Harry why had he
moved here.
Otsekõne 
 
 
 
 
 
 
Kaudkõne
1. Ajavormid nihkuvad mineviku poole:
The present simple 
 
 
 
The past simple
writes   
 
 
 
 
wrote
The present continous 
 
 
The past continous
am / is / are writing   
 
 
was / were writing
The past simple 
 
 
 
The past perfect
wrote   
 
 
 
 
had written
The present perfect   
 
 
The past perfect
have / has written 
 
 
 
had written
The future simple ( will + 1. pv) 
 
Would + 1. pv
Will write 
 
 
 
 
would write
2. Moraalverbid muutuvad järgmiselt:
can 
 
 
 
 
 
could
may   
 
 
 
 
might
must   
 
 
 
 
had to
will 
 
 
 
 
 
would
13
3. Muutuvad ajamäärused ja veel mõned sõnad:
today   
 
 
 
 
that day
tomorrow 
 
 
 
 
the next day
yesterday 
 
 
 
 
the day before
last  Monday  / week /  month  / year 
 
the Monday / week / month / year
this Monday / week / month / year   
that Monday / week / month / year
this 
 
 
 
 
 
that
these    
 
 
 
 
those
now   
 
 
 
 
then
ago 
 
 
 
 
 
before
soon   
 
 
 
 
later
Kaudküsimused – Reported questions
Lisaks asesõnadele ja kirjavahemärkidele muutub kaudküsimuses ka sõnajärg.
He asks me: “What time is it?”
He asks me what time it is.
Passiiv – Passive voice
Be + mineviku kesksõna (3. pv)
Brunch is eaten at the weekends.
Paper was  invented in china.
The bully should be  punished .
Loendatavad nimisõnad – Countable nouns
1. Loendavatel nimisõnadel on  ainsus  ja  mitmus .
We have a cat.  
 
I like cats.
Buy me a  hamburger .   
You can boy hamburgers at McDonald’s.
2. Ainsuses kasutatakse nende ees  artiklit  a, an, the või omastavat asesõna. Mitmuses
on nad ilma artiklita. Artikliga the, omastava  asesõnada, arvsõnaga või
hulgimäärusega ( some, any, many, lots  of, several )
Give me an apple. 
 
I like apples.
Give me the apple. 
 
The apples on that tree are very sweet.
My dog is  black . 
 
Their  dogs  are  brown .
My sister is a pupil.   
There  were lots of pupils in the playground.
3. Jaatavas  lausetes  tõgitakse palju fraasiga a lot of või lots of. Küsimustes ja eitavates
lausetes sõnaga many. Many kasutatakse ka jaatavates lausetes väljendites very
many, too many, so many.
14
I bought a lot of  books . 
 
 
How many books did you buy?
There were lots of  girls  in the party.    
There weren’t many  boys  at the party. 
Loendamatud nimisõnad – Uncountable nouns.
1. Loendamatudel nimisõnadel on ainult ainsus. Neil puudub mitmus. Nendega ei saa
kasutada artiklid a, an ega arvsõnu. Enamasti kasutatakse neid siiski ilma artiklita
või sõnaga some. Artiklit the kasutatakse ainilt siis, kui räägitakse mingist  kindlast
ainest või nähtusest. Eesti keeles kasutame me sel puhul tavaliselt sõna see.
The  shop sells  fruit.   
 
 
We had some  toast  for  breakfast .
The fruit in this shop is always  fresh .  
The toast is very  good .
2. Jaatavates lausetes tõlgitakse palju fraasiga a lot of või lots of, küsimustes ja
eitavates lausetes sõnaga much. Much kasutatakse ka jaatavates lausetes ja
väljendites very much, too much, so much.
There was a lot of rain last  summer .   
Did you have much  snow  last  winter ?
We had lots of fun at the party. 
 
We didn’t  drink much coffee .
3. Ainenimetustest, eriti loodusainetest rääkides, kasutatakse sageli loendavaid
nimisõnu, nt a clice of  bread , a cup of coffee.
4. Enamasti aitab loendavatel ja loendamatutel nimisõnadel vahet teha eesti keel. Kui
ütled palju + nimisõna ainsuses, on tegemist loendamatu nimisõnaga. Kui aga palju
+ nimisõna on mitmuses, on tegemist loendatatava nimisõnaga.
(palju) raha 
money (u) 
 
 
(palju) dollareid 
dollar  (c)
(palju) aega  time (u) 
 
 
(palju) aastaid  
year(c)
5. Mõned loendamatud nimisõnad erinevad ainult mitmuses. Neil puudub ainsus ja
nende ees ei saa kasutada umnmäärast artiklit a, an ega arvsõnu. Neid kasutatakse
kas ilma artiklita, artikliga the või sõnadega some, any, no, a lot of, many, these,
my, your jne.
This shop sells sports  goods .   
 
Where are my trousers?
Mitmuse moodustamine
Mitmuse moodustamisel lisatakse nimisõna lõppu –s.
one girl 
 
two girls
one book 
 
two books
Kui nimisõna lõpeb –s, -ss, -sh, -ch, -x, siis on nimisõna mitmuse lõpp –es.
15
one bus 
 
two buses
one  class  
 
two classes
one box 
 
two boxes
one  fish  
 
two fishes
Kui nimisõna lõpus on kaashäälik + y, siis on mitmuse lõpus –ies.
one family 
 
two families
one  country    
two countries
kui nimisõna lõpus on  vokaal  + y, siis on mitmuse lõpus vokaal + ys.
one boy 
 
two boys
one day 
 
two days
Erangid:
Child    
children
Woman  
women
Man   
men
Sheep    
sheep
Siduvad asesõnad
which – mis, mida 
 
whose  – kelle, mille
who – kes, keda 
 
where – kus
This is the book which I read last week.
Where is the boy who wanted to see me?
I know the man whose car is parked here.
This is the  restaurant  where we had lunch last  Sunday .
Eesti keele mõjul tahame sageli kasutada which asemel sõna what. Tuleb meeles pidada, et
what kasutatakse ainult tegusõna järel, which aga nimisõna järel.
I didn’t hear what he said.
I didn’t hear the last  words  which he said.
Omastav kääne
Kui tahetakse väljendada, et keegi või miski kuulub kellegile või millegile, siis kasutatakse
s-omastavat (ülakoma + s).
Kui ainsuse nimisõna ei lõpe konsonandiga s, siis mooduistatakse omastav kääne ‘s abil:
Sandra’s new book
Kui aunsuse nimisõna juba lõpeb s-iga või ss-iga, siis võib kasutada sama moodust (‘s)
isegi siis, kui see tundub ebaharilikina:
16
The princess’s old crown
Kui nimisõna lõpeb mitmuses s-i või ss-iga, siis katutatakse ainult ülakoma (‘):
The  ladies ’ clothes
The classes’ new schedules
Käskiv kõneviis
Käskiva kõneviisi väljendamiseks kasutatakse inglise keeles lihtsat infinitiivi ilma to-ta.
Be good!
Be  nice  to your sister!
Believe me!
Take some bread!
Oma käskusid viisakamalt moodustades võib lisada juurde  please  või kasutada could
vormi.
Please, take some bread!
Could you be nice to your sister?
Could you please be good?
Omadussõnad
Omadussõnaga saab detailselt väjendada nimisõna omadusi või tunnuseid. Inglise keeles
säilitavad omadussõnad oma vormi, olenemata sellest, kas nad on mees- või naissoost. 
the 
careful  
driver
a 
stupid    
dog
a 
terrible 
noise
Omadussõnade võrdlusastmete puhul muutub omadussõna põhivorm: kõikidele
ühesilbilistele omadussõnadele lisatakse –er/-est.
small   
smaller 
smallest
short   
shorter  
shortest
fat 
 
fatter   
fattest
large   
larger   
largest
Kahesilbilistele y-ga lõppevatele omadussõnadele lisatakse –er/-est, y muutub seejuures    
i-ks.
silly   
sillier   
silliest
angry   
angrier 
angriest
hungry 
hungrier 
hungriest
Enamikele kahesilbilistele omadussõnadele, mis ei lõpe y-da, lisatakse ette more/most.
careful  
more careful   
most careful
famous 
more famous   
most famous
Kõikide rohkem kui kahest silbist  koosnevate  omadussõnade ees kasutatakse more/most.
17
terrible 
 
more terrible   
 
most terrible
interesting  
 
more interesting 
 
most interesting
Erandid:
good   
better   
best
bad 
 
worse    
worst
much   
more   
most
Viisimäärsõnad
Viisimäärsõnad mooduistatakse lõppu –ly lisamisega omadussõnadele.
Extreme 
extremely
Quick   
quickly
Real   
really
Slow   
slowly
Kui omadussõna lõpeb y-ga, muutub y i-ks ja seejärel lisatakse –ly.
Happy   
happily
Steady  
steadily
Määra ja liiki näitavate määrsõnade võrdlemisel lisatakse ühesilbiliste määrsõnade puhul  
–er/-est.
Fast    
faster   
fastest
Hard   
harder   
hardest
-ly-ga lõppevate määrsõnade puhul kasutatakse võrdluastmete puhul more/most.
Quickly 
more quickly   
most quickly
Tingimuslaused
1. Esimene tüüp
Koosneb if-kõrvallausest ja pealausest. Kõrvallauses nimetatakse tingimus, pealauses non
selle tingimuse tulemus. If- lauses  on ajavormiks present tense, pealauses future I või
present tense.
If it rains we won’t go swimming.
If he gets a new job, he will be happier.
2. Teine tüüp
Tüüp II lauses on if-lause Past Tense’is, pealause should(would +  infinitiiv . Rääkija ei ole
kindel, kas sündmus või tegevus leiab aset või mitte. Täitmine sõltub erinevatest
tingimustest, realiseerimise võimalus on teatud astmel alles tulevikus. Tüüp II
if-tingimuslauses ei kasutata tulevikku.
If we knew that your service improves, we would come  to your restaurant again. 
18
Kui me teaksime, et teie teenindus paraneb, tuleksime jälle teie restorani.
3. Kolmas tüüp
Tüüp III tingimuslausete puhul on if-lauses past perfect, pealauses shpuld/would + have +
mineviku kesksõna. Sündmus või tegevus on juba lõppenud ja nüüd räägitakse veel kord
sellest, kuidas see oleks võinud olla. Tüüp III lause if-lause osas ei kasutata sõna
would/should.
If you would do the washing-up, I could finish my cleaning job faster.
Kui sina peseksid nõud, saaksin ma koristamise kiiremini lõpetada.
Tüüp II ja tüüp III eristamine:
II : If the  fire  brigade came very fast, the  building  would be saved. Kui tuletõrje väga
kiiresti tuleks, saaks hoonet veel päästa.
III : If the fire brigade had come very fast, the building would have been saved. Kui
tuletõrje oleks tulnud väga kiiresti, oleks hoonet veel päästa saanud.
19