Tingimuslaused Tingimuslaused suunavad programmi tegevuste sooritamist vastavalt sellele, kuidas on täidetud vajalikud tingimused. NB! *Tingimuslause kirjutamisel ümbritsetakse mitmest lausest koosnav grupp loogeliste sulgudega st võetakse gruppi. *Üksiku lause puhul loogelisi sulge vaja pole(kuid võib panna). *Võtmesõnadega(praegusel juhul if ja else-iga) algavate lausete lõppu semikoolonit ei tohi! Näiteks: if(x==o) //Kui muutuja x väärtus on 0, x=1 // siis omistada x-i väärtuseks 1. if lause if lausel on kaks kuju: A) Sisaldab ainult if operaatorit Ühelauseline if if(tingimusavaldis) lause1; Mitmelauseline if if(tingimusavaldis) { lause1; lause2; lause3; } B) Sisaldab if ja else operaatorit else osa täidetakse siis kui ta on väär(false) Kirjutamisel on kaks varianti if(tingimusavaldis) if(tingimusavaldis){ { lause1; lause1;...
Tingimuslaused Tingimuslaused koosnevad kahest osast: If (tingimus), (tingimus realiseerub) kõrvallause pealause Inglise keeles on kolm tingimuslause tüüpi. 1. tüüp reaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas verb lihtolevikus või lihttulevikus olevikus või täisminevikus (do, is doing, have done) If she phones me, you will answer the phone. I will go there myself. she has to If he isn´t going, keep it. If she has given a promise, 2. tüüp ebareaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus Verb lihtminevikus (did) Would/should+verb Pane tähele! Verb be on kõigis pööretes Could/might+verb were (I/you/he/we/they were) If she phoned me, you should answer the phone. If I were a bird, ...
ehk olevikus! - Wäre morgen doch schönes Wetter! Oleks homme ometi ilus ilm - Wenn er uns nur anrufen würde! Kui ta meile vaid helistaks! * Kui soovi täitumine on juba võimatu, soov EI täitunud, siis kasutatakse Konjuktiv II für die Vergangenheit ehk minevikus!: - Wäre er doch nicht vorbeigegangen Poleks ta ometi mööda läinud - Wenn sie noch eine halbe Stunde ausgehalten hätten! Kui ta veel pool tundi oleks vastu pidanud. Irreale Bedingungssätze ebareaalsed tingimuslaused Kui tahetakse väljendada ebareaalset tingimust, kasutatakse kas Konjunktiv II olevikus või minevikus. Ebareaalset tingimust väljendatakse kõrvalalusega, mis tavaliselt algab sidesõnaga WENN kui. Kõrvalaluse võib asuda nii pealause ees, kui ka järel. Oluline on sõnadejärjekord! 1) *Wir würden im Garten arbeiten, wenn das Wetter gut wäre. ebareaalne tingimus olevikus *Wir hätten im Garten gearbeitet, wenn das Wetter gur gewesen wäre. ebareaalne tingimus minevikus 2)
Conditionals: II and III II CONDITIONAL • to imagine a different reality • An unreal situation • If I were a parent, I would give candy to my kids every day. • If he won the lottery, he would quit his job. • If I had wings, I would fly to Africa. How to use it? • IF + PAST SIMPLE, + WOULD + VERB • If I were a parent, I would give candy to my kids every day. • If he won the lottery, he would quit his job. • If I had wings, I would fly to Africa. • NB! The verb „be“ is always „were“ with this conditional. • If I were you,... • If he were here,... Wou can also turn it around: The result first and then the condition. • WOULD + VERB+ IF +PAST SIMPLE • Note: There is no comma when the „IF“ is between the two clauses. • I would give candy to my kids every day if I were a parent. • He would quit his job if I won the lottery. • I would fly to Africa if I had wings. III CONDITIONAL • a past regret • different outcome...
Conditionals: 0 and I What is a conditional sentence? • Conditional sentences have at least two clauses: IF clauses and THEN clauses • Examples: If I go into town tomorrow, then I will see a movie. If he spoke Chinese, then he would work as a guide in China. If they had been faster, then they would have won the race. IF Clauses (the condition) • IF clauses present the condition. • Examples: If I go into town tomorrow… If he spoke Chinese… If they had been faster… THEN Clauses (the results) • THEN clauses present the results. • Examples: … then I will see a movie. …. then he would work as a guide in China. … then they would have won the race. IF and THEN Clauses • The word “then” is optional, but the clause is still the result of the condition. So it is a “THEN” clause, without the word “then.” 0 CONDITIONAL • Situations that are always true if something happens. • Instructions, rules • If I am late, my father t...
Tingimuslaused: ZERO CONDITIONAL Kui sa teed x, siis juhtub y (ALATI) Conditional sentences: 4 types No condition (facts) = zero conditional Possible conditions = first conditional Improbable conditions = second conditional Impossible conditions = third conditional Kasutamine We use the zero conditional to talk about something that is a general truth or fact (if= every time). ÜLDTÕED JA FAKTID. Sündmused, mis alati viivad samade tulemusteni. If the temperature is below 0° C, water freezes. Moodustamine: If + lihtolevik , + lihtolevik TINGIMUS TULEMUS If you heat water to 100° C, it boils. If you own a car, you have to pay for insurance. Laused võib ka ümber pöörata SEL JUHUL EI OLE KOMA: Water boils if you heat it to 100° C. You have to pay for insurance if you own a car. Tingimuslaused: FIRST CONDITIONAL Kui sa teed x, siis...
The Passive Voice Passive voice is used, when the focus is on the action. It is not important or not known, hovewer, who or what is performing the action. Passiivi kasutatakse siis, kui tegevust teostav isik on teadmata või tema mainimine ei ole oluline, või siis, kui tähelepanu on pööratud sellele, mida tehakse. Passiivi ajavormid moodustatakse abiverbi be pöördelistest vormidest vastavas ajas ja põhiverbi mineviku kesksõnast (III pv-past participle). BE vastav aeg+ Verbi III pv Tegevuse sooritaja näitamiseks kasutatakse eessõna by. Kui aktiivlause aluseks on asesõna (I, you, he, we, you, they, somebody...), siis jäetakse by- fraas ära. Aktiivlause muutmine passiivlauseks: 1. Leiame sihitise ja muudame ta aluseks. 2. Määrame öeldise ajavormi ja asendame ta passiivi vastava ajaga 3. Leiame aluse ja muudame ta eessõna by abil sihitiseks. Example: Jane baked a cake.-active sentence A cake was baked by Jane.-passive senten...
GRAMMAR REVISION I. TEGUSÕNA BE PÖÖRAMINE (VERB BE) OLEMA! BE VORMID ON: AM, IS, ARE (olevik), WAS, WERE (minevik). Olevik Minevik I am mina olen I was mina olin You are sina oled You were sina olid He is tema (m.) on ainsus He/ She/ It was tema/ see oli She is tema (n.) on It is see on We are meie oleme mitmus We were me olime You are teie olete You were te olite They are nemad on They were nemad olid II. LÜHENDID (SHORT FORMS) I am = I ´ m I (you/ they) have = I ´ ve You are = You ´ re she (he/ it) has = she ´ s He is = he ´ s is not = isn ´ t I will = I ´ll She is = she ´ s are not = aren ´ t will not = won ´t It is = ...
............................................................................................14 Käskiv kõneviis.............................................................................................................15 Omadussõnad................................................................................................................15 Viisimäärsõnad............................................................................................................. 16 Tingimuslaused.............................................................................................................16 2 Ajavormid Tense vorms Lihtolevik The present simple Korduv, harjumuspärane tegevus. Every day, twice a week, usually, sometimes, often, always. 1. pv (-s) do/does + 1. pv I get up at 7 every day. He always works hard. What time do you go to school?
Passiiv Passive voice 12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns 12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 13 Mitmuse moodustamine 13 Siduvad asesõnad 14 Omastav kääne 14 Käskiv kõneviis 15 Omadussõnad 15 Viisimäärsõnad 16 Tingimuslaused 16 2 Ajavormid Tense vorms Lihtolevik The present simple Korduv, harjumuspärane tegevus. Every day, twice a week, usually, sometimes, often, always. 1. pv (-s) do/does + 1. pv I get up at 7 every day. He always works hard. What time do you go to school? Lihtminevik The past simple Minevikus toimunud tegevus. Yesterday, last week, two das ago, last year, in 1999. 2
it it Käskiv kõneviis Käskiva kõneviisi jaatav vorm langeb inglise keeles ühte tegusõna esimese põhivormiga. Sama vormi tarvitatakse nii ainsuses kui ka mitmuses. Help me! Aita (Aidake) mind! Call Ann! Kutsu (Kutsuge) Ann! Eitus moodustatakse DO NOT (DON'T) abil. Do not leave the classroom! Ära (Ärge) lahkuge klassist! Don't leave the classroom! Tingimuslaused Tingimuslaused koosnevad pealausest ja kõrvallausest, mis algab sidesõnaga IF. 1) Tingimuslause 1. tüüp väljendab tingimust, mille teostamine on täiesti võimalik ja tulemus reaalne. IF-lausepooles kasutatakse tavaliselt tegusõna üldolevikus ning teises lausepooles üldtulevikus. If we don't hurry, we'll be late. Kui me ei kiirusta, jääme me hiljaks. If it starts raining, I won't go out.
.......................................... 23 Tutvustus..................................................................................................................................... 23 Muutujad...................................................................................................................................... 23 Filtrid............................................................................................................................................ 24 Tingimuslaused............................................................................................................................ 24 Tsüklid.......................................................................................................................................... 25 Lehemallide pärilikkus................................................................................................................. 25 Lehemalli kasutamise näide...............................................
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4 Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt “madal ekstravertsus” on defineeritud kui “alumine 15%”)? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?)
seniõpitud teadmisi. Ülesanne 3 Nagu ikka alusta kommentaaridest Küsi kasutajalt vajalikud parameetrid ning leia: o kera ruumala, o koonuse ruumala o ja silindri ruumala Pii puhul võid kasutada väärtust 3.14 Väljasta andmed täislausega Väljakontroll pole hetkel oluline ja eeldame, et kasutaja kasutaja mõistab mida talt ootame :) 07 - PHP - Tingimuslaused (Ülesanne 4) Teemad IF IF...ELSE IF...ELSE IF...ELSE Võrdlusoperaatorid Loogikaoperaatorid IF...ELSE kompaktkuju SWITCH Sissejuhatus Ühel hetkel peame tegema koodis otsuseid, mis sõltuvad kasutaja valikust. Näiteks kas kasutaja on sisestanud piisavalt suure väärtuse või hoopis liiga väikese. Või kas kasutaja on ikka kõik väljad täitnud ja millise veateate peaksime väljastama. Ja
10. Kas kasutatakse sõna "isegi" ning kas see asub lauses õigel kohal? 11. Kas "ta", "nad", "see" viitavad sellele, millele vaja? 12. Kas esineb "tüüp vs eksemplar"-mitmetimõistetavust? Kas on üheselt aru saada, kas objekti puhul mõistetakse kõiki objekte mingist klassist või konkreetset eksemplari? 13. Kas kõigil tingimuslausetel on määratud ka see, mis juhtub siis, kui tingimused pole täidetud? 14. Kas kõik tingimuslaused on seotud õige alternatiiviga? 15. Kas kolme või enama osapoolega võrdlused on üheselt mõistetavad? 16. Kas kõik protsessi kirjeldavad tegusõnad on täielikult defineeritud? 17. Kas kõik protsessi kirjeldavad nimisõnad on täielikult defineeritud?
In H. I .Braun, D. N. Jackson, & D. E. Wiley (Eds., pp. 19-35), The Role Of Constructs in Pyschological and Educational Measurement. New York: Lawrence Erlbaum. S: Schnabel, K. & Asendorpf, J. B. (2010). The self-concept: New insights from implicit measurement procedures. In B. Gawronski & B. K. Payne (Eds.), Handbook of implicit social cognition (pp. 408-425). New York: Guilford Press. Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? Mida tähendab "ülespuhutud-spetsiifiline" (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt "madal ekstravertsus" on defineeritud kui "alumine 15%")? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?)
algusest lõpuni. Keerukamate programmide kirjutamisel on vaja käske valikuliselt täita või siis isegi täitmata jätta. Näiteks kui meie program arvutab funktsiooni f(x) = 1/x väärtusi, siis juhul kui x on null – program peab ütlema, et 0 korral funktsioon pole määratud. Programmi loogika peab siis välja nägema järgmiselt: Kui x on võrdne nulliga, siis anna veateade vastasel korral arvuta 1/x ja väljasta tulemus Sellise loogika implementeerimiseks PHP-s on olemas tingimuslaused (mõnikord neid nimetatakse valikulauseteks) ja nende üldkuju on: if (tingimus) { plokk1 } else { plokk2 } Tingimus Tingimus, mida kasutatakse if-else tingimuslauses on loogiline avaldis (lihtsam näide on võrdlemine, aga vajadusel võib kasutada ka avaldisi mis on ühendatud && või || abil). Programmi täitmisel kõigepealt kontrollitakse tingimuse kehtivust (kehtivus tähendab seda, et loogilise avaldise lõppväärtus on tõene (true))
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
