Tingimuslaused Tingimuslaused suunavad programmi tegevuste sooritamist vastavalt sellele, kuidas on täidetud vajalikud tingimused. NB! *Tingimuslause kirjutamisel ümbritsetakse mitmest lausest koosnav grupp loogeliste sulgudega st võetakse gruppi. *Üksiku lause puhul loogelisi sulge vaja pole(kuid võib panna). *Võtmesõnadega(praegusel juhul if ja else-iga) algavate lausete lõppu semikoolonit ei tohi! Näiteks: if(x==o) //Kui muutuja x väärtus on 0, x=1 // siis omistada x-i väärtuseks 1. if lause if lausel on kaks kuju: A) Sisaldab ainult if operaatorit Ühelauseline if if(tingimusavaldis) lause1; Mitmelauseline if if(tingimusavaldis) { lause1; lause2; lause3; } B) Sisaldab if ja else operaatorit else osa täidetakse siis kui ta on väär(false) Kirjutamisel on kaks varianti if(tingimusavaldis) if(tingimusavaldis){ { lause1; lause1;...
Tingimuslaused Tingimuslaused koosnevad kahest osast: If (tingimus), (tingimus realiseerub) kõrvallause pealause Inglise keeles on kolm tingimuslause tüüpi. 1. tüüp reaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas verb lihtolevikus või lihttulevikus olevikus või täisminevikus (do, is doing, have done) If she phones me, you will answer the phone. I will go there myself. she has to If he isn´t going, keep it. If she has given a promise, 2. tüüp ebareaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus Verb lihtminevikus (did) Would/should+verb Pane tähele! Verb be on kõigis pööretes Could/might+verb were (I/you/he/we/they were) If she phoned me, you should answer the phone. If I were a bird, ...
ehk olevikus! - Wäre morgen doch schönes Wetter! Oleks homme ometi ilus ilm - Wenn er uns nur anrufen würde! Kui ta meile vaid helistaks! * Kui soovi täitumine on juba võimatu, soov EI täitunud, siis kasutatakse Konjuktiv II für die Vergangenheit ehk minevikus!: - Wäre er doch nicht vorbeigegangen Poleks ta ometi mööda läinud - Wenn sie noch eine halbe Stunde ausgehalten hätten! Kui ta veel pool tundi oleks vastu pidanud. Irreale Bedingungssätze ebareaalsed tingimuslaused Kui tahetakse väljendada ebareaalset tingimust, kasutatakse kas Konjunktiv II olevikus või minevikus. Ebareaalset tingimust väljendatakse kõrvalalusega, mis tavaliselt algab sidesõnaga WENN kui. Kõrvalaluse võib asuda nii pealause ees, kui ka järel. Oluline on sõnadejärjekord! 1) *Wir würden im Garten arbeiten, wenn das Wetter gut wäre. ebareaalne tingimus olevikus *Wir hätten im Garten gearbeitet, wenn das Wetter gur gewesen wäre. ebareaalne tingimus minevikus 2)
Conditionals: II and III II CONDITIONAL • to imagine a different reality • An unreal situation • If I were a parent, I would give candy to my kids every day. • If he won the lottery, he would quit his job. • If I had wings, I would fly to Africa. How to use it? • IF + PAST SIMPLE, + WOULD + VERB • If I were a parent, I would give candy to my kids every day. • If he won the lottery, he would quit his job. • If I had wings, I would fly to Africa. • NB! The verb „be“ is always „were“ with this conditional. • If I were you,... • If he were here,... Wou can also turn it around: The result first and then the condition. • WOULD + VERB+ IF +PAST SIMPLE • Note: There is no comma when the „IF“ is between the two clauses. • I would give candy to my kids every day if I were a parent. • He would quit his job if I won the lottery. • I would fly to Africa if I had wings. III CONDITIONAL • a past regret • different outcome...
Conditionals: 0 and I What is a conditional sentence? • Conditional sentences have at least two clauses: IF clauses and THEN clauses • Examples: If I go into town tomorrow, then I will see a movie. If he spoke Chinese, then he would work as a guide in China. If they had been faster, then they would have won the race. IF Clauses (the condition) • IF clauses present the condition. • Examples: If I go into town tomorrow… If he spoke Chinese… If they had been faster… THEN Clauses (the results) • THEN clauses present the results. • Examples: … then I will see a movie. …. then he would work as a guide in China. … then they would have won the race. IF and THEN Clauses • The word “then” is optional, but the clause is still the result of the condition. So it is a “THEN” clause, without the word “then.” 0 CONDITIONAL • Situations that are always true if something happens. • Instructions, rules • If I am late, my father t...
Sündmused, mis alati viivad samade tulemusteni. If the temperature is below 0° C, water freezes. Moodustamine: If + lihtolevik , + lihtolevik TINGIMUS TULEMUS If you heat water to 100° C, it boils. If you own a car, you have to pay for insurance. Laused võib ka ümber pöörata SEL JUHUL EI OLE KOMA: Water boils if you heat it to 100° C. You have to pay for insurance if you own a car. Tingimuslaused: FIRST CONDITIONAL Kui sa teed x, siis suure tõenäosusega juhtub y. Kasutamine We use first conditional to talk about REAL POSSIBILITY. Tingimuse täitumine on reaalne ja tõenäoline (aga mitte 100% fakt). Moodustamine: If + lihtolevik , will/won't + tegusõna algvorm TINGIMUS TULEMUS If you are late, I will go alone. If it is cloudy tomorrow, it will probably snow.
be+ I pv) Future Perfect will have + III pv will have been + III pv (I shall have been + III pv) Future Perfect in the Past would have + III pv would have been + III pv ( I should have been + III pv) Conditional Sentens (tingimuslaused) Tingimuslaused koosnevad kahest osast: If (tingimus), (tingimus realiseerub) kõrvallause pealause. Type 1 reaalne tingimus olvikus või tulevikus. Tingimus (if), Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas olevikus või Verb lihtolvikus või lihttulevikus täisminevikus (do, is, doing, have done) If she phones me, you will answer the phone. If he isn´t going, I will go there myself.
beautiful (al. 3 silpi) more beautiful the most beautiful tired more tired the most tired boring more boring the most boring Erandid: good/ well better the best Bad/ ill worse the worst many/ much more the most little smaller/ less the smallest/ least VII. CONDITIONALS (TINGIMUSLAUSED) KASUTATAKSE SIIS, KUI SOOVITAKSE RÄÄKIDA VÕIMALIKEST SÜNDMUSTEST JA OLUKORDADEST JA NENDE TAGAJÄRGEDEST. If _________________, ______________. ___________________ if _____________. ! alati ei pruugi IF-i lauses olla! 2 4 conditionals: Zero cond. käibetõed, sagedased sündmused First cond. üsna tõenäolised sündmused Second cond. ebatõenäolised sündm. Third cond. miski, mis oleks võinud minevikus toimuda, aga ei toimunud.
...........................................................................................14 Käskiv kõneviis.............................................................................................................15 Omadussõnad................................................................................................................15 Viisimäärsõnad............................................................................................................. 16 Tingimuslaused.............................................................................................................16 2 Ajavormid Tense vorms Lihtolevik The present simple Korduv, harjumuspärane tegevus. Every day, twice a week, usually, sometimes, often, always. 1. pv (-s) do/does + 1. pv I get up at 7 every day. He always works hard. What time do you go to school?
Passiiv Passive voice 12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns 12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 13 Mitmuse moodustamine 13 Siduvad asesõnad 14 Omastav kääne 14 Käskiv kõneviis 15 Omadussõnad 15 Viisimäärsõnad 16 Tingimuslaused 16 2 Ajavormid Tense vorms Lihtolevik The present simple Korduv, harjumuspärane tegevus. Every day, twice a week, usually, sometimes, often, always. 1. pv (-s) do/does + 1. pv I get up at 7 every day. He always works hard. What time do you go to school? Lihtminevik The past simple Minevikus toimunud tegevus. Yesterday, last week, two das ago, last year, in 1999. 2
LISTEN & REPEAT REPEAT 59 Lk. Üldtulevik 78 Kestev olevik 80 Kestev minevik 82 Täisminevik 83 Käskiv kõneviis 85 Tingimuslaused 85 CAN / COULD 86 MAY 88 MUST 89 SHOULD 90 HAVE TO 91 LIKE, LOVE, HATE 91 WOULD LIKE 92 IT IS 92
......................................... 23 Tutvustus..................................................................................................................................... 23 Muutujad...................................................................................................................................... 23 Filtrid............................................................................................................................................ 24 Tingimuslaused............................................................................................................................ 24 Tsüklid.......................................................................................................................................... 25 Lehemallide pärilikkus................................................................................................................. 25 Lehemalli kasutamise näide..............................................
She said: ,,Don´t eat this." She ordered not to eat that. Direct speech Reported speech He said: ,,Don´t cry." He asked not to cry. My mother said to me: ,,Clean your room." My mother ordered me to clean my room. He said: ,,Merry Christmas." He wished me merry Christmas. Conditional sentences(If I do, If I did) Tingimuslaused Tingimuslaused koosnevad kahest osast: If (tingimus), (tingimus realiseerub) kõrvallause pealause Inglise keeles on kolm tingimuslause tüüpi. 1. tüüp reaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas olevikus või verb lihtolevikus või lihttulevikus täisminevikus (do, is doing, have done) If she phones me, If he isn´t going, you will answer the phone
("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4 Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt “madal ekstravertsus” on defineeritud kui “alumine 15%”)? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?)
seniõpitud teadmisi. Ülesanne 3 Nagu ikka alusta kommentaaridest Küsi kasutajalt vajalikud parameetrid ning leia: o kera ruumala, o koonuse ruumala o ja silindri ruumala Pii puhul võid kasutada väärtust 3.14 Väljasta andmed täislausega Väljakontroll pole hetkel oluline ja eeldame, et kasutaja kasutaja mõistab mida talt ootame :) 07 - PHP - Tingimuslaused (Ülesanne 4) Teemad IF IF...ELSE IF...ELSE IF...ELSE Võrdlusoperaatorid Loogikaoperaatorid IF...ELSE kompaktkuju SWITCH Sissejuhatus Ühel hetkel peame tegema koodis otsuseid, mis sõltuvad kasutaja valikust. Näiteks kas kasutaja on sisestanud piisavalt suure väärtuse või hoopis liiga väikese. Või kas kasutaja on ikka kõik väljad täitnud ja millise veateate peaksime väljastama. Ja
10. Kas kasutatakse sõna "isegi" ning kas see asub lauses õigel kohal? 11. Kas "ta", "nad", "see" viitavad sellele, millele vaja? 12. Kas esineb "tüüp vs eksemplar"-mitmetimõistetavust? Kas on üheselt aru saada, kas objekti puhul mõistetakse kõiki objekte mingist klassist või konkreetset eksemplari? 13. Kas kõigil tingimuslausetel on määratud ka see, mis juhtub siis, kui tingimused pole täidetud? 14. Kas kõik tingimuslaused on seotud õige alternatiiviga? 15. Kas kolme või enama osapoolega võrdlused on üheselt mõistetavad? 16. Kas kõik protsessi kirjeldavad tegusõnad on täielikult defineeritud? 17. Kas kõik protsessi kirjeldavad nimisõnad on täielikult defineeritud?
In H. I .Braun, D. N. Jackson, & D. E. Wiley (Eds., pp. 19-35), The Role Of Constructs in Pyschological and Educational Measurement. New York: Lawrence Erlbaum. S: Schnabel, K. & Asendorpf, J. B. (2010). The self-concept: New insights from implicit measurement procedures. In B. Gawronski & B. K. Payne (Eds.), Handbook of implicit social cognition (pp. 408-425). New York: Guilford Press. Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? Mida tähendab "ülespuhutud-spetsiifiline" (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt "madal ekstravertsus" on defineeritud kui "alumine 15%")? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?)
algusest lõpuni. Keerukamate programmide kirjutamisel on vaja käske valikuliselt täita või siis isegi täitmata jätta. Näiteks kui meie program arvutab funktsiooni f(x) = 1/x väärtusi, siis juhul kui x on null – program peab ütlema, et 0 korral funktsioon pole määratud. Programmi loogika peab siis välja nägema järgmiselt: Kui x on võrdne nulliga, siis anna veateade vastasel korral arvuta 1/x ja väljasta tulemus Sellise loogika implementeerimiseks PHP-s on olemas tingimuslaused (mõnikord neid nimetatakse valikulauseteks) ja nende üldkuju on: if (tingimus) { plokk1 } else { plokk2 } Tingimus Tingimus, mida kasutatakse if-else tingimuslauses on loogiline avaldis (lihtsam näide on võrdlemine, aga vajadusel võib kasutada ka avaldisi mis on ühendatud && või || abil). Programmi täitmisel kõigepealt kontrollitakse tingimuse kehtivust (kehtivus tähendab seda, et loogilise avaldise lõppväärtus on tõene (true))
annaabi.ee 
